Peirce'i märgimudel (objekt, esitis, tõlgend) Peab oskama joonistada skeemi ja selgitama sulgudes asju. Esitis (representamen), objekt (object) ja tõlgend (interpretant). Objekt on see, mida esitis esindab (päris puu). Esitis on objekti märk (sõna ,,puu", pilt puust vms). Tõlgend on märk, mis tekib teadvuses kohtumisel esitisega (ettekujutus puust) ning seab esitise suhtesse objektiga. TOO NÄIDE: auto kui rikkuse märk ja oska märk skeemis lahti joonistada. Pierce'i märgitüübid (indeks, ikoon, sümbol) Indeksiga on tegemist siis, kui esitis on objektiga seotud põhjuslikult, füüsiliselt, loomulikul teel (näiteks jäljed lumel, lõkkest tõusev suits, haigussümptomid).
3 ,,Sõna ,,semiootika" tuleneb kreeka sõnast seme, millest tuletatud semeiotiokos tähendab märkide tõlgendajat. Semiootika teadusdistsipliinina on lihtsalt märkide analüüs või märgisüsteemide toimemehhanismide uurimine" (Cobely&Jansz 2002: 4). Siinkohal tuleks rääkida ka tõlgendamisest, mida käsitleb John Deely oma raamatus ,,Semiootika alused". ,,Tõlgend ise võib, aga ei pruugi olla mentaalne, ja temast võib omakorda saada objekt, mida tähistab tema oma tõlgend ja loomulikult, olles tähistatav objekt, võib ta muutuda märgiks, millel on jällegi oma objekt ja uus tõlgend. Tõlgendi juures on põhiline see, et ta vahendab erinevust füüsilise ja objektilise olemise vahel erinevust, mida ei tunnista paika pandud eraldusjoon. Tõlgend ise ei pea kuuluma
((Orav ja puu- ringid.)) ((((kõik sõltubb defineerimisest.kuidas samida defineerid....)))) PEIRCE MÕISTMISE TEEB RASKEKS, ET TA TAHTIS OLA FENOMENOLOOG JA LOOGIK. SEE TEKITAB SEGADUST. MÄRGITEOORIA: Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B mingi interpreteeriva mõtte C jaoks. Märk on autentne Kolmasuse vorm. Moodustajateks on 3 korrelaati: 1) traadilise suhte Esitis( see kelle jaoks on asi tähenduslik) 2)teine-selle objekt 3) interpretant( tõlgend , mentaalne representatsioon, efekt ,mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis.) Märk on see, mis tähistab midagi, kellegi jaoks. See on see, kuidas kogemusest tekib tähendus. MÄRKIDE TÜPOLOOGIA: 1) märk ise oma olemuselt 2) märrk suhtes objekti 3) märk suhtes interpretanti IKOON: Sarnasus: 1 asi sarnaneb teisele: näib, külab, tundub maitseb, lõhnab samamoodi. Iga kord kui räägid ja kasutad snõna nagu, siis sa räägid ikooniliselt.
nende kirjeldamine, mõistmine ja selekteerima, seisukohtade tegevuse vaatlused. uurimus analüüsimine. liigituste moodustamine, Vähemstruktureeritu sihtgrupi intervjueerimine, andmekogu tõlgend tähendusklasside moodustamine. Narratiivne uurimus Uuritavaks objektiks on elulood ja Lugude kogumite hankimine Intervjuu, kirjad, au jutustatud lood. ja analüüs. päevikud, trükidsed
c) uurida optimaalse lahendi stabiilsust, kui muutub I tootmisressurss b1 d) kirjutada välja duaalne lahend ja tõlgendada saadud lahendit. 5. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. 6. Lahendada duaalne ülesanne M-meetodiga. Kirjutada välja lahend ja anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgend 7. Lahendada duaalne ülesanne duaalse simpleksmeetodiga. Kirjutada välja lahend ja anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgend 1. Püstitada lineaarse planeerimise ülesanne põhikujul: a) Tundmatud x1= teraviljakülvik TV1 x2= teraviljakülvik TV2 b) Kitsendused
0 0 15 75 0 0 142500 5. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. duaalse ülesande lahendi leiame optimaalse baasitabeli sihifunktsiooni reast ning see on: y1 15 y2 75 y3 0 y4 0 6. Lahendada duaalne ülesanne M-meetodiga. Kirjutada välja lahend ja anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgend y1+y2+y3>=90 2y1+y2+y4>=105 y1...y4>=0 w=2000y1+1500y2+1200y3+600y4->min tuleb juurde võtta abitundmatud ja lahutan need võrratustest y1+y2+y3-y5=90 2y1+y2+y4-y6=105 w=2000y1+1500y2+1200y3+600y4->min w'=-2000y1-1500y2-1200y3-600y4->max võrratussüsteemi lahend, y1+y2+y3-y5+y7=90
0 0 15 75 0 0 142500 5. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. duaalse ülesande lahendi leiame optimaalse baasitabeli sihifunktsiooni reast ning see on: y1 15 y2 75 y3 0 y4 0 6. Lahendada duaalne ülesanne M-meetodiga. Kirjutada välja lahend ja anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgend y1+y2+y3>=90 2y1+y2+y4>=105 y1...y4>=0 w=2000y1+1500y2+1200y3+600y4->min tuleb juurde võtta abitundmatud ja lahutan need võrratustest y1+y2+y3-y5=90 2y1+y2+y4-y6=105 w=2000y1+1500y2+1200y3+600y4->min w'=-2000y1-1500y2-1200y3-600y4->max võrratussüsteemi lahend, y1+y2+y3-y5+y7=90
Teisesus Indeks märk ja objekt on seot Ikoon märgil & objektil on põhjuslik konventsionaalselt märk seot objektiga seos, ruumiline/ajaline suhe sarnasuse kaudu, nt (sümptom) foto Rheme Dicent Tõlgend Adum Argument Nending Kolmasus märk on võimalikkuse märk on põhjus, nt väide märk on fakt, nt konstanteering aspekt, nt mõiste Seaduste kombinatsioonist moodustuva märgi üksikkasutus on faktidest moodustuv kombo-märk. R
15. Semioos ja semiosfäär. Semioos - märgitoime, kuidas omab mingi märk kellegi jaoks tähendust, kuidas miski toimib märgina. Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. Märk - objekt (see mida märk asendab) - tõlgend (kuidas aru saadakse). Märki võib märgata ja mitte teadvustada (nt. feromoonid). Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 Vladimir Vernadski biosfääri mõiste mõjul. Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum e. kommunikatiivne ruum. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid:
19. Semioos ja semiosfäär. Semioos - märgitoime, kuidas omab mingi märk kellegi jaoks tähendust, kuidas miski toimib märgina. Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. Märk - objekt (see mida märk asendab) - tõlgend (kuidas aru saadakse). Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 V. Vernadski biosfääri mõiste mõjul. Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum. 20. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad). Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada.
Märgisüsteem nagu ongi Morrise süsteem. 2 elementi: tähistatav ja tähistaja Tähistaja on sõna „puu“, tähistatav on see puu, mis sul tekib aju Hiljem lisanduv osutus, siis on semantiline kolmnurk Kunagi ei eksisteeri üksi, on osa suuremast süsteemist, mis on omakorda osa suuremast süsteemist Märk koosneb Saussure kohaselt tähistajast ja tähistatavast. Peirce: märk, tõlgendaja, objekt Saussurel 2, Peircel 3! Peircel: märktriaad – märk, tõlgend, objekt. Märk on suhtes objektiga, siis tekib automaatne tõlgendus. Saussurel: tähistatav ja tähistaja - Miski on märk ainult seetõttu, et seda interpreteeritakse interpreteerija poolt kui millegi märki Märke võib kasutada erineval moel (liiklusmärk, aga kui annad sellega vastu pead, siis kasutad teisel moel seda) Märk peab olema alati süsteemis, ta ei eksisteeri iseseisvalt ilma süsteemita enda ümber.
Norm konkreetne regul.vahend, kus õiguslik lahend on täpselt ette öeldud, saab kas täita või mitte täita, osaline täitmine = täitmata jätmine. Printsiip üldisem, vähemkonkreetsem, püstitab teatud eesmärgi, mille poole peab püüdlema, aga ei pea alati täitma. Üheski õiguses printsiipe kirja pandud ei ole, need tulenevad kohtupraktikast ja tervest mõistusest; kasut seaduseloomel konkreetsete normide sõnastamisel, neist lähtub õiguse rakned, tõlgend, kohus. Printsiipidel kkõiguses eriline roll : paindlikkuse vajadus uued olukorrad, ebakindlus (kkõigus kui eesmärgile suunatud õigusharu); omavastutus (üldine ettevaatuskohustus). KKalased õigused Materiaalõiguslik kkalane põhiõigus õigus puhtale kkle ehk kkkaitse on senisest enam lülitatud põhiseaduse väärtussüsteemi (kuigi otsesõnu see meie põhiseaduses puudub) ja sellega
Sissejuhatus semiootikasse kordamisküsimused 1)Peirce'i märgitüübid Semiootikas on kolm elementi: esitis (märk), objekt ja tõlgend. Semioosi on 3 mõõdet ehk kolm märgisüsteemi: semantika ((märgi seos referendiga (märk suhtes objektiga), nt ikoon, indeks, sümbol)), süntaktik (märk ise oma olemusest n. Qualisign (tähistab kvaliteeti), sinsign (siin ja praegu), legisign (sõna)), pragmaatika märgi suhe kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane
Asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega. Teksti poolt loodud autorikuju: tekstuaalne autor, selle kaudu tekib lugejal ettekujutus autorist (hinnagulised kommentaarid, peategelase kuju, teoses positiivsena esitatud maailmavaade ja/või kriitika teatud nähtusetele tegelastele jne.). Võib erineda nn pärisautori isiksusest, maailmavaatest jne. (nn vihjeline autor, implied author). Career author (W. Booth): ettekujutus autorist tema loomingu põhjal, mille alusel tõlgend. teost. Eriti sage kanooniliste kirjanike puhul. Tegelane. Peategelane (teose ideeline põhiraskus) ja kõrvaltegelased (peategelaste teenistuses. Sügav tegelane: arenev, detailselt kujutatud, sisevaade tema sisemaailma; lame tegelane: muutumatu, lihtsakoeline, lugejale ei anta tema kohta palju informatsiooni, esind. üht ideed, iseloomujoont või tüüpi. 14. Proosažanrid. Romaan asendab eepose, saades eepika põhižanriks, üleminek luulelt proosale
Et Sed on ühiskonna normaalse toimimise siduv ehk normatiivne alus, peavad nad olema arusaadavad selle ühiskonna liikmetele. Seetõttu on S kui Se looja ja Se kasutaja suhtlemisvahend. IV-3. Grammatilise tõlgendamise võimalustest Iga Se tõlgendamine algab sõnade mõtte, tähenduse selgekstegemisest. Peab leidma vastuse küsimusele: millist eesmärki teenib norm, milline on normi mõte?’tõlg-ne algab sõnade mõtte, tähenduse selgekstegemisest. Tõlgend viisid võib liigitada 2 rühma: subj ja obj. Kumbki ei saa toimuda ilma grammatilise tõlgendamise võtte kasutamiseta. Subj-l t-l on tähtis teada saada Sandja poolt kunagi Se teksti sisestatud mõte ja eesmärk. Obj t jaoks on määrav Se mõte. Mõtemat tõlg-viisi tuleb lugeda teleoloogiliseks. Ajalool tõlg-ne annab vastuse, kuidas sai ajalooline Sandja normi mõttest aru ja kuidas ta soovis näha selle rakendamist. Objektiiv-teleoloogil t on tahte tõlgendamine.
kommentaarid, peategelase kuju, teoses positiivsena esitatud maailmavaade ja/või kriitika teatud nähtusetele tegelastele jne.) Nt. Kurt Vonneguti “Tapamaja korpus viis” kannab endas kirjaniku enda sõjavastast maailmavaadet, see nähtav ka romaani vormis (nö. anti-sõjaromaan) . Võib erineda nn pärisautori isiksusest, maailmavaatest jne. (nn vihjeline autor) Career author (W. Booth): ettekujutus autorist tema loomingu põhjal, mille alusel tõlgend. teost. Eriti sage kanooniliste kirjanike puhul. Tegelane. (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Peategelane (teose ideeline põhiraskus) & kõrvaltegelased (peategelaste teenistuses) Tüüp: esindab teatava inimrühma iseloom. jooni Sügav tegelane: arenev, detailselt kujutatud, sisevaade tema sisemaailma Lame tegelane: muutumatu, lihtsakoeline, lugejale ei anta tema kohta palju informatsiooni, esind. üht ideed, iseloomujoont või tüüpi
SK(public relations)- rakenduslik sots teadus, o- sotsioloogia haru, milles panus ka süsteemiteooria, organisats Cutlip- Sk sots funkts on täidetud, kui ignorantsus, sundimine ja järelandmatus on asendatud teadmiste, teooria, kommu, psühholoogia, sotspsü, mänguteooria jt valdkonnad. kompromissi ja kohandumisega. Sk peab reag ühiskonna vajadustele. Aitab anal, tõlgend avalikku arvamust; annab nõu juhtkonnale; aitab arendada olemasolevaid orgsiseseid Grunig ja Hunt- 4 mudelit kommu ja sk analüüsimiseks (kasut mesotasandil- o- tasand). SK kui kommu projekte; uurib, juhendab, hindab organis teostatavaid programme; planeerib ja aitab kaasa avalikkuse juhtim organis ja tema sihtgr vahel. 1984. hoiakuid organis soodsas suunas
värv Icon Index Indeks Sümbol Objekt Ikoon märgil & objektil on põhjuslik märk ja objekt on seot Teisesus märk seot objektiga seos, ruumiline/ajaline suhe konventsionaalselt sarnasuse kaudu, nt foto (sümptom) Rheme Dicent Tõlgend Adum Nending Argument Kolmasus märk on võimalikkuse märk on fakt, nt märk on põhjus, nt väide aspekt, nt mõiste konstanteering Seaduste kombinatsioonist moodustuva märgi üksikkasutus on faktidest moodustuv kombo-märk. R. Jakobson tõestas, et need ei ole mitte niivõrd märgi puhtad tüübid vaid tendentsid, kuna iga reaalne märk
värv Icon Index Indeks Sümbol Objekt Ikoon märgil & objektil on põhjuslik märk ja objekt on seot Teisesus märk seot objektiga seos, ruumiline/ajaline suhe konventsionaalselt sarnasuse kaudu, nt foto (sümptom) Rheme Dicent Tõlgend Adum Nending Argument Kolmasus märk on võimalikkuse märk on fakt, nt märk on põhjus, nt väide aspekt, nt mõiste konstanteering Seaduste kombinatsioonist moodustuva märgi üksikkasutus on faktidest moodustuv kombo-märk. R. Jakobson tõestas, et need ei ole mitte niivõrd märgi puhtad tüübid vaid tendentsid, kuna iga reaalne märk
määratus koosmõjust (võitlus, reaktsioon) Charles Sander Peirce Märgiteooria Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B mingi interpreteeriva mõtte C jaoks. Märk on autentne Kolmasuse vorm. Moodustajateks on 3 korrelaati: esimene - triaadilise suhte Esitis (representamen) teine - selle Objekt kolmas - Interpretant (tõlgend, mentaalne representatsioon, efekt, mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis). Ch. S. Peirce Märkide tüpoloogia 3 baastrihhotoomiat I. märk ise oma II. märk suhtes objekti III.märk suhtes interpretanti olemuselt 1.1 qualisign 2.1 icon 3.1 rhema (adum) 1.2 sinsign 2.2 index 3.2 dicent (nending) 1.3 legisign 2.3 symbol 3.3 argument
Dualistlik. Norm muutub ja lõppeb siseriikike protseduurireeglite kohaselt. Adoptsioon: tekkides automaatselt siseõ-sse (tavad eelkõige). Monistlik. Rv õ-se norm jääb sõltuma rv-st kehtivusest. Rv õ-se normi siseriiklik rakend (4 viisi): Tähendab otsekohaldamist (rv õ-se norm regul eraisikute omavahelisi suhteid või suhteid riigiga); kaudset kohaldamist (normi ja selle tõlgendust kasut sarnase siseõ-se nomi tõlgend-ks); kohaldamist normikontrolli käigus (kontr siseõ-se normi vastavust siseriiklikult kehtivale rv õ-se normile); kasutamist siseõ-se andmise alusena (sekundaarset õ-st luuakse rv õ normi alusel). Viimane ei kohaldu Eestis. Kohaldada saab ulatuses, milles riik pole reservatsiooni teinud. Lisaks peavad otse kohaldamiseks olema iserealis, st reguleerimiseesemelt ja kehtivusalalt sobivad; selge ja mittetinglik sõnastatud. Rv õ-se normide paiknem siseriiklikus normihierarhias (4):
Prantsusmaad. · Hollandi päästab tammide avamine. · Oranje wilhelmist kujuneb Louis XIV sihikindlam vastane: Suur Prantsuse- vastane liit (Holland,Habsburg-riigid Hispaania ja Saksa keiser, brandenburg) · Tulemus: Prantsusmaa saab endale Hispaaniale kuulunud piirkondi Elandriast ja Franche Comte (Sveitsi piiril) 3. Prantsusmaa reunioonipoliitika Reini piiriala ,,Rahumeelseks" hõivamiseks= apelleeritakse keskaegsetele feodaallepingutele, mida tõlgend. meelevaldselt Prantsusmaa kasuks · Saksa keisri käed seob Türgi oht Idas · ,,Legaalsed" kohtuotsused · 1681 Strassburg (Strasburg) 4. Pfalzi sõda (1688-89), ajendiks vennanaise ,,Pärandi" nõudmine. · Oranje Wilhelm/William III kogub jälle suure Prantsusmaa-vastase liidu (Saksamaa keiser,Hispaania,Holland ja Inglismaa). Tulemus: Prantsusmaa kaotab osa reunioonivallutustest, aga Strasbourg ja Elsassi tuumikalad. 5. Hispaania Pärilussõda (1701-1713/14)
annaabi.ee 
