11-A Elulugu Elisabet Alver Elas 23.11.1906 19.06.1989 Lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks. Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga. Õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis, Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu Üli- koolis. Luulekogud "Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) "Tolm ja tuli" (Tartu 1936) "Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956) "Mõrane peegel" (Tallinn 1962) "Tähetund" (Tallinn 1966) "Uued luuletused ja poeemid" (Toronto 1968) "Eluhelbed" (Tallinn 1971) "Tuju" (Tallinn 1976) "Lendav linn" (Tallinn 1979) "Korallid Emajões" (Tallinn 1986) "Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla" (Tallinn 1989) "Üle sõnade serva" (Tallinn 2004) "Koguja" (Tartu 2005) Luulekogu "Tähetund" Ilmus 1966. aastal. Müüdi läbi hetkega. Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. Ilmus seoses luuletaja 60-aastaseks saamisega.
Retsensioon ,,Rekvisiitori tähetund" Jakob Naagel 10A 30. novembril 2013 käisin Kuressaare teatrimajas vaatamas VAT Teatri etendust ,,Rekvisiitori tähetund". Tegemist on monoetendusega, kus elukogenud rekvisiitori rollis on Lauri Saatpalu. Algse Eberhard Streul´i teksti on eesti keelde tõlkinud Hannes Villemson ja lavastajaks on Margo Teder. Loo alguses tuleb publik teatrisse, teadmata, et tegelikult jääb etendus ära. Nii võtab ohjad enda kätte teatri kauaaegne rekvisiitor, inimene, kes on üks teatri alustalasid, kuid kes iialgi püünele ei satu
Peamiselt tegutses ta neil aastail tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja «Jevgeni Onegini» eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Tänu temale on eestikeelsena olemas ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. 1956. aastal kutsuti Alver tagasi Kirjanike Liidu liikmeks. Luuletajana vaikib Alver siiski veel kaua kuni 1965. aastani, kui ,,Loomingus" ilmuvad kaks uut luuletust - ,,Läbi lillede" ja ,,Tähetund". Luuletuste valikkogu ,,Tähetund" ilmus 1966 ja müüdi läbi hetkega 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga 1971. aastal ilmus uus luulekogu ,,Eluhelbed" ,,Eluhelveste" sõnalust ja hoog kandub ka Alveri meisternovelli ,,Kõmpa" 1976, mis on tema loomingus kõige ülemeelikum ja grotesksem teos. 1981. aastal saab Alver 75-aastaseks ja talle antakse rahvakirjaniku aunimetus. Oma saatust kirjeldab poetess näiteks järgnevalt: ,,Nõnda ma olen ja nõnda mind loodi- aimajaks
2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões". 3.Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. https://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-korallid-emajoes-betti-alver-loeb-katariina-un "Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) "Tolm ja tuli" (Tartu 1936) "Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956) "Mõrane peegel" (Tallinn 1962) "Tähetund" (Tallinn 1966) "Uued luuletused ja poeemid" (Toronto 1968) "Eluhelbed" (Tallinn 1971) "Tuju" (Tallinn 1976) "Lendav linn" (Tallinn 1979) "Korallid Emajões" (Tallinn 1986) "Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla" (Tallinn 1989) "Üle sõnade serva" (Tallinn 2004) "Koguja" (Tartu 2005) Ilmus 1966. aastal. Müüdi läbi hetkega. Ilmus seoses luuletaja 60aastaseks saamisega. Tänan kuulamast ! Betti Alver "Tähetund" http://www.miksike
Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Loomingust Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud kogu eesti lüürika arengut.
aastal, abielu sõlmisid nad 1937 · 1945. aasta arreteeriti Heiti Talvik · jaanuaris 1947 suri Betti ema · Varakevadel saadeti Heiti Tallinnast Siberisse teekonnale · Talvik suri Tjumeni Olastis 1937 · 1956 abiellus Mart Lepikuga · 1953 kurtis vennale, et tervis on üsna käest ära. · betti suri 1989. aastal Tartus olles 83. aastane. LOOMING · 1931. aastal ilmus "Noor-Eesti" kirjastusel poeem "Lugu valgest varesest" · 1966. aasta valikkogus "Tähetund" / Algsest 1561 värsist järele 897 · 1933. aastal avaldas Beti Alver "Loomingu 2", selles oli 25 kümnevärsilistest stroofidest koosnev poeem "Ulla". · 1935- aasta "Loomingu" 3. numbris avaldatud poeemis "Vahanukk" · Pirnipuu "stiil on endiselt vaimukas, kujutatud tüübid ja situatsioonid on rohkem vallatult najakad kui karmilt iroonilised. · 1937. aastal valminud ja 1938. aasta "Loomingu" maikuu numbris ilmunud poeem "Pähklikoor" · 1939
Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini „Jevgeni Onegin“. Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Teosed „Räägi tasa minuga“ Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. Kogust “Lendav linn” (1979) tsüklist “Tähetund” „Aimus“ Võib olla, et kotkas kord arenes konnast ja tiikides krooksuvad muistsed madonnad. Näe, kivisest koopast magaja kadus – silmade fosforit välgatab madu. Varjude lainetus kustub ja helgib, hämaras õitsevad metsikud nelgid. Punase õie ma kividelt murran ja tunnen, ka surres pole võimalik surra. Kogust “Tolm ja tuli” (1936) Loomeperioodid "Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931 "Tolm ja tuli: luuletusi", Tartu 1936
kalmistul Tartus. Tema mälestusmärk Jõgeval. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Luulekogud Esikkogu "Tolm ja tuli" (1936) Valikkogu ,,Tähetund" (1966) Valikkogu ,,Eluhelbed" (1971) Valikkogu ,,Lendav linn" (1979) Uusloomingut sisaldav kogu ,,Korallid Emajões" (1986) Looming Luule üldiseloomustus: selged piirjooned suletud vorm lõpp tugev, läbimõeldud klassikaliselt vormirange sõnastuselt loomulik Luule põhilised teemad: inimesed ja nendevahelised probleemid maailm ja selle saatus Looming Luule muutumised ajas: algusaastate luule sümbolistlik ning kujundlik. Puuduvad
seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Pu?kini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal olles 83aastane. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -------------- BETTI ALVER (maalinud: Helle Vahersalu) Betti Alver (kodanikunimi Elisabet Lepik) (23. XI 1906 Jõgeva - Tartu 29
loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83aastane. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal.
Retsentsioon ,,Rekvisiitori tähetund" 24.10.2013 külastasin Rahvusraamatukogu teatrisaalis näidendit ,,Rekvisiitori tähetund,, mille algus kellaaeg oli 18.00 ja kestvus ühes vaatuses 1 tund ja 30 minutit. Antud monoloog näidendi lavastaja on Margo Teder ja peaosa mängis näitleja Lauri Saatpalu. Kogu tüki esma- ja lõpp mulje oli väga positiivne. Etendus algas väga ootamatu ja huvitava sissejuahtusega ning lõpp oli väga üllatuslik ja ootamatu. Etenduses sai näha nii nalja kui kurbust, ooberit kui balleti ning etenduse jälgitavus oli väga hea. Kuna tegemist oli monoloog
Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval, õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. Samuti õppis Tartu Ülikoolis. Tõlkis ka saksa ja vene kirjandust. Teosed: ´´Vaene Väike´´, ´´Tolm ja tuli´´, ´´Tähetund´´. Uku Masing (1909-1985) Oli eesti teoloog, luuletaja ja etnoloog. Õppis Tallinna II reaalkoolis ning hiljem Tartu Ülikoolis. Kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste Seltsi. Teosed: ´´Neemed vihmade lahte´´, ´´Ehatuule maa´´. Paul Viiding (1904-1962) Oli eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija. Lõpetas Tartu Ülikooli. Teosed: ´´Traataed ´´, ´´Sild´´´. Heiti Talvik (1904-1947) Oli eesti luuletaja. Betti Alveri abikaasa. Saadeti Siberisse. Teosed: ´´Palavik
Gümnaasium Tema lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga Suri 19. juunil 1989. aastal Tartus Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad 1940ndad tegutses ta tõlkijana Abielud Betti Alver ja Heiti Talvik Betti Alver ja Mart Lepik Luulekogu „Tähetund“ Ilmus 1966. aastal Müüdi läbi hetkega Tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest Ilmus seoses luuletaja 60-aastaseks saamisega. Alver tuli tagasi oma kesksele kohale Eesti luules. Luule iseloomustus Klassikaliselt vormirange Enamasti oma enda elu põhjal kirjutatud Sõnastuselt vormirange Kirjeldab palju loodust, ilma ning aastaaegu Tehniliselt virtuoosne Luule on mõjutanud eesti lüürika arengut
1934. aastal. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tänu temale on eestikeelseina olemas ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83- aastane.Ta on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Tuntumad teosed Lugu valgest varesest (1931) Tolm ja tuli ( 1936) Mõrane peegel: kuus poeemi (1962) Tähetund (1966) Uued luuletused ja poeemid (1968) Eluhelbed (1971) Tuju (1976) Lendav linn (1979) Korallid Emajões (1986) Üle sõnade serva (2004) Tuulearmuke (1927) Invaliidid (1930)
Tartu Puskini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium,Eesti Noorsoo Kasvatse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium,Tartu Ülikool Eesti Kirjanike Liidu liige Teosed Esimene värss tuli välja 1931. aastal ja siis kujunes ta kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Luuleraamatud: "Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931 "Tolm ja Tuli: luuletusi", Tartu 1936 "Luuletused ja poeemid", Stocholm 1956 "Mõrane peegel: kuus poeemi", Tallinn 1962 "Tähetund", Tallinn 1966 "Uued luuletused ja poeemid", Toronto 1968 "Eluhelbed", Tallinn 1971 "Tuju", Tallinn 1976 "Lendav linn", Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) "Korallid Emajões: luuletusi", Tallinn 1986 Luuletused koguteostest "Me hoiame nõnda ühte", Tallinn 1982 (luulevalimik) "Tasakaal", Tallinn 1982 (luulevalimik) "Seitse naist", Scarborough 1988 jne.... Proosad "Tuulearmuke", Tartu 1927 (romaan) "Invaliidid", Tartu 1930 (romaan)
Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. Kahel järgnenud MM-il leppis Veerpalu neljanda kohaga, kuid uus tähetund saabus 2006. aastal Torinos. 17. veebruaril tihedas lumesajus sõidetud 15 km distantsi järel tõusis Veerpalu kahekordsete olümpiavõitjate klubisse..2009. aastal tuli Veerpalu 15 km distantsil Liberecis taas maailmameistriks . Kasutatud materjal: 1. http://www.omkuld.ee/veerpalu.htm 2. http://www.google.ee/images Merlin Mägi 5.klass
........................... 11 2.4TUNNUSTUSED.................................................................................. 11 ETTEVAATUST KLAAS.................................................................. 12 KASUTATUD KIRJANDUS: ..............................................................13 3 Kui näen ja kuulen sind, siis usun salamahti, et noa ja kahvliga end võtad riidest lahti. (Valikkkogumik "Tähetund", 1966) 4 1. ELULUGU 1.1 LAPSEPÕLV Betti Alver sünninimega Elisabeth-Vilhelmine Alver sündis 23. (vana kalendri järgi 10.) novembril 1906. Aastal Jõgeval Mart ja Minna Alveri kuuenda lapsena. Betti kasvas üles koos oma vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga surid 1903. ja Leopold 1910. aastal. Kodus harrastasid isa ja poeg viiulimängu ja
Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda. Kahel järgnenud MMil leppis Veerpalu neljanda kohaga, kuid uus tähetund saabus 2006. aastal Torinos. 17. veebruaril tihedas lumesajus sõidetud 15 km distantsi järel tõusis Veerpalu kahekordsete olümpiavõitjate klubisse. Jaak Mae oli seekord viies. 2009. aastal tuli Veerpalu 15 km distantsil Liberecis taas maailmameistriks. Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971 Pärnumaal.
Alver nõustus, kuigi iroonilised alatooniga. Samal aastal vormistatakse ametlikult ka Betti Alveri ja Mart Lepiku abielu. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Luulekogu ilmumine oli kultuurisündmus Alver tuli väärikalt tagasi oma kesksele kohale eesti luules. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri poeemid ja ballaadid ("Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler") kuuluvad
puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist. · Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine. RÜHMITUSE NIMI · Arbuma tähendab ennustama, nõiduma, loitsima. · Sõna pakkus välja Bernard Kangro. · Arbujad on eesti kultuuri üks suuri legende ja luule kuldaja sümboleid ·Arbujad on lugu sõja jalgu jäänud ja harali saatustega põlvkonnast VÄLJAANTUD TEOSED ·13 luuleraamatut (,,Tähetund") ·7 Luuletust koguteostes (,,Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat") ·5 proosat (,,Tuulearmuke") Bernard Kangro on avaldanud arbujatest kirjanduslooliste mälestustega põimitud essekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). KASUTATUD KIRJANDUS · https://et.wikipedia.org/wiki/Arbujad · https://prezi.com/ci2joo8jbm8a/arbujad/ · http://g3.nh.ee/images/pix/file69115451_tn_eefv-76be8x.jpg · http://photos.geni.com/p13/d9/40/4d/42/5344483993d3d74d/mart_raud_original.jpg
Betti Alver (23.11.1906-19.06.1989) Kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik sündis Jõgeval raudteelase perekonnas. 1924. aastal lõpetas ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumi. 19241929 õppis Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga «Vaene väike», teos «Tuulearmuke»sai 1927. aastal «Looduse» romaanivõistlusel II auhinna. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast, ta kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Alates 1934. aastast kuulus Eesti Kirjanike Liitu, luuleühingu Arbujad liige. · Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut.Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks,rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. ( ,,Korallid Emajões" ) Paljud Alveri luul...
R. Kreutzwaldi saksakeelse kirjavahetuse tõlkimine Kirjandusmuuseumi väljaanneti tarvi. Ta on veel tõlkinud J. W. Goethe draama ,,Götz von Berlichingen", M. Gorki jutustused ,,Lapsepõlv" ja ,,Minu ülikoolid", N. Nekrassovi ja H.Heine luulet ning K.J. Petersoni saksakeelsed luuletused. 1962 avaldati ,,,,Loomingu" Raamatukogus" Betti Alveri poeemivalmik ,,Mõrane peegel". Betti Alver lüürikutalent elustus 1964.aastal, kui kirjanik oma luuletuste valikkogu ,,Tähetund" (1966) ette valmistades kirjutas uusigi. Nimiluuletusele anti 1967 Juhan Liivi nimeline auhind ja tulemata ei jäänud ka ametlik tunnustus 1966. aastal Eesti NSV teenelise kirjaniku ning 1981 rahvakirjaniku tiitli näol. B.Alveri hilisem luule on ilmunu kogudes ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendav linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Proosavormilistest töödest on B.Alver avaldanud paar laastu ja pikema novelli ,,Kõmpa", millele andti F.Tugalase novelliauhind. ( 2, 402-403)
Niisiis on kõik ajutine. Eriti veel kaunid momendid, mis tunduvad alguses igavesti meelde jäävat, kaovad ruttu. Aeg muudab maailma. Oma kõrghetked on kõigil. Olgu nad siis majanduslikku, perekondlikku või töist laadi. Sportlase jaoks on tõenäoliselt elu ilusaim hetk olümpia medali võitmine. Ilmselt peab palgamõrvar mõne tähtsa inimese edukat atentaati oma elu suursündmuseks. Riigikokku valitu võib mõelda, et nüüd on tema tähetund saabunud. Seda muidugi juhul, kui tal ei õnnestu ministriportfelli saada. Mõni õpetaja tunneb isegi rõõmu selle üle kui saab kellelegi halvema hinde panna. Loteriil võites suurema summa, võib muutuda isiksus täielikult. Tekivad uued võimalused ja uued väljavaated, tahe elada oma kunagiste unistuste järgi. Sõber ei taha enam sõpra ära tunda. On veel kaunid hetked, nagu esimene armastus, mis on ilmselt üks meeldejäävamaid asju elus
· Loomingu algul kirjutas proosat · ,,Tuulearmuke" (1927), ,,Invaliidid" · Esikkogu ,,Torm ja tuli" (1936) · Poeemid olid romantiliselt tingliku süzeega · Poeem ,,Pähklikoor" LOOMINGU ERIPÄRA (2) · Ballaadid kui Eesti väärtuslikumad leheküljed · 1936 lüürilise loomingu teine periood · Sonett ,,Sügis" · Endised motiivid ja väljendusviisid · Luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne OLULISEMAD LUULEKOGUD · ,,Tähetund" (1966) · ,,Eluhelbed" (1971) · ,,Kõmpa" (1976) · ,,Lendav linn" (1979) · ,,Korallid emajões" (1986) ,,KORALLID EMAJÕES" (1986) Raudsillal viskasin vette , Ikka meenuvad minutid, ma punakorallidest kee. millal viras vikerkaar üle vee. Kõik mu aegade aarded on hallid. Me seisime raudsel sillal. Jumet
aastal novelliga "Vaene väike", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti on ta kirjutanud ka teosed "Invaliid", "Viletsuse komöödia", "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige. 1936 ilmub luulekogu "Tolm ja tuli", mis põhineb romantismil, läbiv teema on inimese ja kunsti suhe. 1986 ilmub luulekogu "Korallid Emajões". 1966 kogumik "Tähetund". 1971 luulekogumik "Elu helbed". Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed koopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda".
Sissejuhatus Betti Alver on vaieldamatult üks Eesti tuntumaid ning andekaimaid naisluuletajaid. Ta on kirjutanud umbes kaks ja poolsada mitmesugust luuleteksti, nende seal kaksteist poeemi. On avaldanud oma eluajal kuus luuleraamatut: poeemi ,,Lugu valgest varesest" (1931), lüürikakogud ,,Tolm ja tuli" (1936), ,,Tähetund" (1966), ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendab linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Ilmutamata jäi 1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates kogudes. Välja on antud ka mõned suuremad ja väiksemad valikkogud tema luulest. Alveri kui tõlkija suursaavutus on Puskini ,,Jevgeni Onegin" (1956-1963). Karl Ristikivi on Vetti Alverit nii oma 1954.aastal ilmunud ,,Eesti kirjanduse
Veel rängem oli perekonna jaoks sõjajärgne aeg, 1940.aastate lõpp ja 1950. aastate algus. Heiti Talvik arreteeriti ja ta suri Siberis. Kirjandusse tagasi pöördus Puskini Jevgeni Onegini tõlkega. See oli eriti tõsine proovikiri. Eestikeelne Jevgeni Onegin ilmus ajakirjas Looming 1957.63, raamatuna 1964, seda on peetud tõlkekirjanduse üheks säravamaks tipuks. 1965. ilmusid pärast kahekümneaastast vaheaega uued luuletused ajakirjanduses, peatsel pärast seda valikkogu Tähetund(1966). Siitpeale hakkas luuletaja hiliseloomingu viljakas ja otsingulinne ajajärk. Betti Alver oli tähelepanuväärne isiksus-vähenõudlik materiaalse külje suhtes ning aus ja kompromissitu oma kunstilistes tõekspidamistes. 1990. aastast alates antake välja iga-aastast Betti Alvri nimelist kirjandusauhinda aasta parima esikteose eest. Igal aastal luuletaja sünnipäeval Tähetunni luulepäevad. Luule.
aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Kesksena läbib tema luulet inimelu põhiväärtuste poetiseerimine ning trotslik-uhke vastuhakk kõigele tühisele ja madalale. Keskendus ka rahvaluulele ja kõnekeele, huvitus vanadest tekstidest ja sõnaraamatutest. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal olles 83-aastane.
valgest varesest" irooniline tõusikliku seltskonna kujutus; poeem ,,Vahanukk" 1934; esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936); ,,Pirnipuu" 1936; poeemikogu ,,Mõrane peegel" 1939; poeem ,,Pähklikoor"1937; poeem ,,Raudsed roopad" 1942 rahva saatusest; regilaulusarnane ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele. ,,Leib"; album ,,Ammukaar" 1942 sisaldab 10 sõjaaegset tippluuletust; valikkogud ,,Tähetund" 1966, ,,Eluhelbed"1971, ,,Lendav linn"1979; viimase perioodi luule kogus ,,Korallid Emajões" 1986 mõtestab elu ja selle ohte. Poeemid ja ballaadid "Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler" on eesti luule väärtuslikuimad. ,,Tulipunane vihmavari" Alveri paistab silma kunstilise küpsusega. Olla inimene tähendab tema jaoks teenida ja nautida kunsti, olla looja. Alver hoidus luules liigsest konkreetsusest, ta püüdis tabada üldinimlikku. Erilist tähelepanu
Tee luuleilma aitas Betti Alveril leida hingesugulane ja hilisem abikaasa Heiti Talvik (1904-1947), kes oli "Arbujate" nime kandva luulesõpruskonna vaimne juht ja liider. Nõukogude võim võttis Alverilt kõik, jäi vaid kõige olulisem sisemise vabadus. Luuletaja sattus põlu alla, ta visati kirjanike liidust välja, tema loomingut ei avaldatud. Ometi leidis looja sisemist väge, et taas oma koht kirjandusloos kehtestada. Peale pikka vaikimist avaldas ta 1966 luulekogu "Tähetund", mis pälvis Juhan liivi nimelise luuleauhinna. Raskeletel aegadel tegutses Alver ka tõlkijana. Temalt ilmusid näiteks A. Puskini poeemide ja värssromaani ,,Jevgeni Onegini" eestindused, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud kogu eesti lüürika arengut. Betti Alver suri kõrges vanuses 1989. aastal Tartus ja on maetud Raadi kalmistule.
Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" (1931) kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel" (1962). Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed roopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Tema luulekogud on ,,Tolm ja tuli", ,,Tähetund", ,,Eluhelbed" (1971) ja ,,Korallid Emajões" (1986), ,,Lendav linn" (1979), ,,Üle sõnade serva" (2004) ning ,,Koguja: suur luuleraamat" (2005). Romaanid ,,Tuulearmuke" (1927) ja ,,Invaliidid" (1930) Tunnustused 1966- Eesti NSV teeneline kirjanik 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati Jõgeval luuletaja nimeline muuseum, kus kajastatakse tema tegevust. Luulestiil
käsikiri valmis 1934. aastal. · Arbujate aastad ·Alveri abikaasa Heiti Talvik arreteeriti ja küüditati ning ta suri 1947. aastal Siberi vangilaagris. Looming · Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964). · Tõlkis ka Kristjan Jaak Petersoni saksakeelseid värsse. · Luuletajana hakkas tegutsema taas kuuekümnendatel aastatel, valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund". · Ilmusid "Eluhelbed" (1971), "Lendav linn" (1979) ning "Korallid Emajões"(1986). Betti Alver ja Heiti Talvik Stiil · Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. · See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. · Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. · Paljud Alveri luuletused on keskendunud inimestele ja nende
3. 1942 poeem „Leib“ - ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele. 4. Lapsepõlvest inpireeritult - „Tulipunane vihmavari“, „Lähen müüjaks“ 5. Sõjajärgsetel aastatel ei olnud loominguliselt viljakas. (Heiti Talviku arreteerimine ja saatimine Siberi vangilaagrisse, kus hiljem suri). Neil aastail tegutses Alver peamiselt tõlkijana. 6. Luuletajan elustus 1966 valikkoguga „Tähetund“ 7. 1971 „Eluhelbed“ 8. 1979 „Lendav linn“ 9. Viimane kogu 1986 „Korallid Emajões“ Räägi tasa minuga (Luulekogust „Lendav linn“) Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata onkergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. Eluhelbed (Luulekogust „Eluhelbed“) Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju,
Alver nõustus, kuigi iroonilise alatooniga. Samal aastal vormistatakse ametlikult ka Alveri ja Mart Lepiku abielu. Järgmisel aastal kolib Alver oma Pargi tänava keldrikorterist Tähtveres asuvasse Koidula tänava korterisse, kus oli pikemat aega elanud Anna Haava. Elutingimused paranevad ja olmemured taanduvad. Luuletajana vaikib Alver siiski veel kaua kuni 1965. aastani, kui ,,Loomingus" ilmuvad kaks uut luuletust - ,,Läbi lillede" ja ,,Tähetund". Luuletuste valikkogu ,,Tähetund" ilmus 1966. aastal ja müüdi läbi hetkega. Lisaks algupärastele luuletustele on kogus ka tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. ,,Tähetund" seostus ilmudes luuletaja elu tähtsündmusega, poetess sai 60-aastaseks. Luulekogu ilmumine oli kultuurisündmus Alver tuli väärikalt tagasi oma kesksele kohale eesti luules. Vanaduspõlv ,,Tähetunni" tunnustav vastuvõtt ja Liivi luulepreemia kogu nimiluuletuse eest asetasid Betti Alveri eriliselt austavale kohale
Et Leal oli just esimene juubel selja taga, tervitasin teda alljärgnevate ridadega. Lea paljude heade ja iseärasustejuures meeldib mulle kõige enam see et ta laseb vestluskaaslasel end tema jaoks väga olulisena tunda ... Naeratusega, silmavaatamisega, mõistva sõnaga. Usun, et ka tema on paljude jaoks oluline. Minu jaoks igatahes. Asjata maisesse ellu ei tulda. Looja poolt loodud on seadus ja sund. Sinu nimigi ütleb, et sepistad kulda Nõnda ongi Su elu kui tähetund. Jagad ennest ... ja endast ... Samas korjad ja kogud- ka väikesel rõõmul on tähendus suur Sinu jaoks, kes tegutsed nõnda, et kogu Su aeg enne Linnateed ongi kultuur. Analüüsi koostamisel kasutasin Virve Osila luulekogu ,, Pühendused " ja informatsiooni autori kohta leitsin erinevatelt neti lehekülgedelt. Salme Põhikool Virve Osila ,, Pühendused " Luulekogu analüüs Angela Kiil 8.klass
IX SLAID Luuleraamatud Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931 Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936 "Tolm ja tuli" (1936) üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise küpsusega. See teos kujutab endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja vaimuvabadusele. ühtlasi on see luule ülemlaul inimlikkuse kõrgeimat määra väljendavale kunstile, selle ilule, äraostmatule tõearmastusele, õrnusele ja vägevusele. Luuletused ja poeemid, Stockholm 1956 Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962 Tähetund, Tallinn 1966 Uued luuletused ja poeemid, Toronto 1968 Eluhelbed, Tallinn 1971 Tuju, Tallinn 1976 Lendav linn, Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) Korallid Emajões: luuletusi, Tallinn 1986 Üle sõnade serva, Tallinn 2004 Koguja: suur luuleraamat, Tartu, 2005
,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) Betti Alver 1906 Jõgeva 19. juuni 1989 Tartu oli eesti luuletaja. Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjanuds.Valiku kirjanudse kasuks tegi gümnaasiumi lõpuklassis kui tema kirjutatud romaan ,,Tuulearmuke" sai II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel ,,Lugu valgest varesest" (1931), "Tasakaal"(1982) ,,Tähetund"(1966 ) Juhan Smuul 1922 1971 oli eesti kirjanik ja luuletaja. Sündis muhumaal, õppis lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Aastal 1941 mobiliseeriti Punaarmeese. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana. 1943 aastal tegi luuledebüüdi. "Tormi poeg" (poeem, 1947) Järvesuu poiste brigaad" (1948) "Poeem Stalinile" (1949) Paul-Eerik Rummo (19. jaanuar 1942 Tallinn) on Eesti kirjanik ja poliitik
· Tema luulet iseloomustab inimvaimu trotsiv hoiak kõige negatiivse ja madala vastu. · Veel tema teoseid: "Lugu valgest varesest" (1931) "Pirnipuu" (1936) "Pähklikoores" (1937) "Mõrane peegel" (1939) "Raudsed roopad" (1942) "Leib" (1942) · Kaks viimast käsitlevad mineviku olustikku. · Varasem luule on koondatud kogusse "Tolm ja tuli" (1936) · Alveri lüüriline luule hoogustus sõjapäevil. · Luuleloomingu enamik on ilmunud valikkogus "Tähetund" (1966). · Hilisem luule: "Eluhelbed" (1971) · Tõlked: poeemid "Poltaava" ja "Vaskratsanik" (1948) · Alveri hilisluule on rikkam ja mitmekesisem varasemast. Raugad Õlal valged juuksed, sammus raudne raskus, ootad mind sa pargis kord novembri iilis. Samuti kui köiteid sinu mantli taskus aimub küpsi mõtteid roomalase-profiilis. Ning siis tulen mina õhtu lillas lõõmas naftaliini pilvi hajutades keebis, nägu loori taga paksult kuivas kõõmas
bikers event lasts for days and its culmination is a bike parade through the town. · The last Saturday in August completes the summer period with an annual garlic festival don't be intimidated by its name, there is plenty to see and do even if you are not a garlic enthusiast. Enjoy the fair and its concerts and buy local handicraft, home made gourmet food and hand made bread as souvenirs. · The festival year ends with the national poetry days, "Tähetund" (StarHour), dedicated to the Estonian poet, Betti Alver. Most Estonian actors say that Betti Alver poetry days were among their very first public performances. Põltsamaa Põltsamaa is the city of wine, bridges and roses. Põltsamaa Castle was started in 1272. In the course of centuries the fort suffered damage. In 1770 the old convent building was replaced by a rococo palace. The ruins of the castle, destroyed in 1941, are being conserved
kirjandusele. Tartus kohtus ta ka Heiti Talvikuga, kellega nad 1937.aastal ka abiellusid. Teise maailmasõja ajal saadeti Heiti Siberisse, kus ta ka suri. Alver ise heideti välja kirjanike liidust ning jäeti ilma ka avaldamisõigusest. Kirjandusse tagasi pöördus ta ,,Jevgeni Onegini" tõlkega, mida on peetud ka eesti tõlkekirjanduse üheks säravamaks tipuks. 1965.a ilusid tal pärast 20-aastast vaheaega uued luuletused ajakirjanduses ja valikkogu ,,Tähetund". Siitpeale hakkas luuletaja hilisloomingu viljakas ajajärk. Betti alver oli tähelepanuväärne isiksus. Ta ei teinud järeleandmisi ühelegi võimule ega kirjutanud midagi tellimuse täitmiseks. Paljudele eesti haritlastele sisendasid Betti Alveri isik ja luule elujulgust ning usku vaimujõusse ja Nõukogude okupatsiooni ajal. Betti alver suri 19. juunil 1989.aastal Tartus. Betti Alveri luule tegeleb inimese olemasolu tähtsate küsimustega, kannab kõrgeid ideaale, kuid
Kuid sinu langust nähes kuumalt läbis mu südant pelg: kas püsib sirgena su kõrval häbis mu nõder selg? Oh andesta! Ma vaatlen häbipunas su rebit rüüd. Kui armastada sind -- siis kunas, kunas, kui mitte nüüd? Ma ootan, kuni väiksed tõrud sirgund on suureks puuks. Mu pilk on märg. Mu salajõud on virgund. Mu hing jääb truuks. 19 Tähetund Betti Alver Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi? Miks julm ei olda iial juhtumisi? Miks lillekiivrid roostega ei kattu? Miks elu tähetund on kordumatu? Miks tulukene tuisuvööde kestel ei kustund, ei kustu inimestel? Eluhelbed Betti Alver Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga
Kirjutas rohkelt lavateoseid (üle 20). Tema olemuslikuks uuenduseks peetakse tämbri-ja rütmidramaturgiat. Ootamatud ans ja orkestrite koosseisud. Stravinski teosed loomeperioodidest: 1)Vene periood Lähtus oma muusikast Vene trad. Balletid: ,,Kevadpühitsus", ,,Tulilind", ,,Petruska"; muus etendus: ,,Sõduri lugu"; 2.neokl periood ballet ,,Pulcinella"; ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus"; numbriooper ,,Elupõletaja tähetund". C. Orffi erandlik helikeel: Muusikat isel lihtsad meloodiad, askeetlik orkestratsioon ja vana muusikast insp vaimsus. Tmea loominug mood lavalised suurvormid. Lõi uue lavateosetüübi ainulaadse sünteesi muusikas, sõnast ja lavalisest tegevusest, mille analooge võib leida antiiktragöödiast. Orffi tähtsus peale heliloomingu: töötas välja uudse muusikapedagogika, kus dom löökpillid. Sellemuusikaõpetuse metoodika põhisisuks on ergutada lapsi musitseerima peale laulmise lihtsaid
Presidendi suur saladus- 2004 Tuul kägistab ust- 2002 Suusamütsi tutt- 2001 Luulet aastatest 19742000 Tibutalitaja- 2001 Naine on mees-1999 Lauluraamat käesolev rahvalaulukogumik sisaldab Contra loodud ja töödeldud laule Tarczan- 1999 Päike ja lamp- 1998 Ei ole mina su raadio- 1998 Contramutter - 1997 Üüratu Üürlane- 1996 Kesmasolin- 1996 Ohoh!- 1995 Aastal 1995 ilmus tema esimene kogu ,,Ohoh!" Alguses tekitas see vähe ja ebamäärast vastukaja. Kuid tema tähetund algas paar aastat hiljem. Sajandi lõpuks sai temast peaaegu ainus Eesti kirjanik kessaab ennast ära majandada värsitoodangu müügist. Kuna Contra on Võrumaalt pärit on ta kirjutanud ja avaldanud palju võru murdes luuletusi. Tema jaoks ei ole piinlik kirjutada roppe ja musta huumoriga vürtsitatud luuletusi. Ta esineb vabalt ja võidab alati publiku austuse. Contra on külastanud ka meie kooli. Contra kasutab sageli rütmilist raiuvat riimi. Luuletuste põhiteemadeks on päevakajalised
kuulutamine, mis on inimväärne ja oluline *käsitleb ka elu varjupoolt LK: *Unistaja aknal *Selgel hommikul *Rannalageda leib (inimväärse kujutamine) *Tuule valgel *Eestimaa mullad B.Alver ISEL: 1)inimlikkus, elutarkus (elu ja inimeseks olemise põhiküsimus) 2)eetiline, kõlbeline, esteetiline luule 3)inimlikkus, kannatused, rõõm, mure 4)Stiil: väga sõnatäpne ja osav; väga hästi vormitud; kasutab oma mütoloogiat LK: *Tähetund (suunamuutus loomes=>eneseleidmine) *Luuletused ja poeemid *Uued luuletused ja poeemid *Eluhelbed *Korallid Emajões *Lendav linn K.Merilaas: ISEL: *patriootilised Eestimaa luuletused *isikupärane, lüüriline tunnetus *sügavalt esteetiline maailmatunnetus *luules elutarkus *eluküllane ning sotsiaalselt tihedatoimeline lüürika *ühiskondliku vale ja vägivalla hukkamõistmine LK: *Rannapääsuke *Kevadised koplid *Kuukressid *Poeem Pärnu silgust *Antud ja võetud E
Lasteaiapoisina ei teinud ta ühtegi sooloesinemist, samuti mitte algklassides. Ilmselgelt olid kasvatajad-õpetajad sünkja pimedusega löödud. Jan ei laulnud lihtsalt. Kes oleks saanud tähele panna, et ta laulda oskab. Kui aga Nõmmelt Keilasse kolisime, siis pandi Jan millegipärast muusikakallakuga klassi. Siis selgus, et oskabki. Nii mandus ta kibekiiresti kooli lastekoori baritoniks, tuiskas mööda laulupidusid ning sel alal tuli ka tema elu esimene tähetund. Esimene suur läbisaamine oli muusikaeksam, mis toimus koolis esimese poolaasta lõpus. Laulis Händelit «Hõisake, lapsed...». Öeldi, et väga puhas esitus. Mõistagi sai ta siis ümmarguse viie. Ja hirmsa tahtmise muusikaga tegelda. Trääsateismelisena ehk siis 15aastasena õppis Rollingute ja J.K.M.E. fänn Jan ära kitarri tinistamise. Vanemate koolivendade abiga, kes bändi tegid. Ta käis nendega kaasas ja õppis laulmist ja tinistamist
1965 ENSV Riiklik Noorsooteater 1965 avati Tallinna-Helsingi laevaliin 1967 alustas Eesti õpilaste Töömaleva 1969 esilinastus Tallinnfilmis ,,Kevade" 1960 alustas tipphelilooja Arvo Pärt 60ndate estraadilauljad: Sallo, Loop, Tennossaar, Lääts suletakse väiksemaid maakoole ja lapsed koondatakse koolkombinaatidesse 60ndate luule märksõnad optimistlik eluvaade kassetipõlvkond kõrgaeg 66-68, ilmus Alveri ,,Tähetund" Võrdlus 50ndatega suunamuutus, luule elutunde teisenemine luuleuuendus intellektuaalne luule vabavärss 60ndate Proosa muutus aeglaselt proosauuendus, elavnesid novellid tegelaste sisemaailm on tunnuslik muutus proosateoste vaatepunkt temaatikale mõjus teaduse ja tehnika areng proosa peegeldus oma aega 60ndate proosakirjanikud Smuul ,,Kirjad sõgedate keelast" Promet ,,Meesteta küla"
php? pilt=../img/4.jpg&h=391& w=175 28.12.12 Mart Lepik(1900 1971) Betti Alver ja Mart Lepik abiellusid 1956. aastal. Mart 1957 asuvad elama Tartusse Tähtveres asuvasse Koidula tänava korterisse. Üle pika aja ilmub 1965. Betti Alveril kaks uut luuletust ,,Läbi lillede" ja ,,Tähetund". Üheks harrastuseks sai näiteks lillede kasvatamine nii korteris kui ka aias. Mart Lepik suri 17. detsembril 1971. 28.12.12 Looming 28.12.12 "Eluhelbed" Luulekogu ilmus 1971. Ühendab eaka kirjaniku uusloomingut hoopis teises võtmes sündinud noorusluulega. Iseloomulik on sõnaline küllus ja mängud omamütoloogiaga. Uued luuletused on hoogsad ja mängulised. Kandvad põhitõed ja eluhoiakud on osavalt kodeeritud.
Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. 4 Betti Alveri looming Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele
Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda. Kahel järgnenud MM-il leppis Veerpalu neljanda kohaga, kuid uus tähetund saabus 2006. aastal Torinos. 17. veebruaril tihedas lumesajus sõidetud 15 km distantsi järel tõusis Veerpalu kahekordsete olümpiavõitjate klubisse. Jaak Mae oli seekord viies. 2009. aastal tuli Veerpalu 15 km distantsil Liberecis taas maailmameistriks. Tunnustused: · Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk 2002 · Valgetähe I klassi teenetemärk 2006 · Aasta meessportlane 1999, 2001, 2002, 2006 ja 2009 Sportlikud saavutused: OLÜMPIAMÄNGUDEL 1992
allkirja tema kandidatuuri registreerimise toetuseks. 16. juunil 1996 kogus Jeltsin presidendivalimiste esimeses voorus 35,28% häältest ja sai edasi teise vooru. 3. juulil 1996 valiti teiseks ametiajaks Venemaa Föderatsiooni presidendiks. Ta kogus 53,82% valijate häältest. 5. novembril 1996 tehti Jeltsinile südameaordi ja koronaararterite sunteerimise operatsioon. Jeltsin jäi Venemaa presidendiks 31. detsembrini 1999, kuid tema tähetund jäi 1991. aastasse. Järgmiseks presidendiks sai Vladimir Putin. Isiklikku Jeltsin abiellus 1956 Naina (Anastassija) Jossifovna Girinaga. Tal on kaks tütart, Jelena ja Tatjana. Jeltsin tegeles kooliajast peale aktiivselt spordiga. Eriti võrkpalliga. Mängis kuni kolm õhtut nädalas tennist. Oli kirglik jahimees. Kuigi Jeltsin tegeles spordiga, oli tal kalduvus alkoholi kuritarvitada. Joomatuuride ajal oli ta korduvalt pikemat
annaabi.ee 
