Tallinna Polütehnikum Large Hadron Collider Referaat Tallinn 2014 Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider) on Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Sveitsi piiril Genfi lähedal. Kiirendi paikneb keskmiselt 100 meetri sügavusel asuvas rõngakujulises umbes 27-kilomeetrise ümbermõõduga tunnelis. See on maailma suurim ja võimsaim kiirendi ning üks suuremaid ja kallimaid inimese loodud rajatisi. Selle peamine ülesanne on tuvastada ülisuure energiani kiirendatud laetud osakeste (prootonite ja raskete ioonide) kokkupõrkel tekkivaid senitundmatuid osakesi. Kiirendi otsustati rajada 1994
Huvitavaid fakte it-ajaloost Fakte 1989. aastal sai Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) Sveitsis netiühenduse. 1999. aastal loodi Napster, mis algatas failide jagamise. Napsteri põhimõte on aluseks tänapäevasele BitTorrentile. Praegu jagatakse torrentide abil u 1/3 failidest. 2000. aastal loodi Wikipedia, mis on praegu üks tähtsamaid info otsimise allikaid. Kuigi paljud koolid keelduvad Wikipedias asuvat infot aktsepteerimast, on see siiski üks suurimaid ja ligipääsetavamaid infoallikaid. Sajandivahetuse paiku sai alguse ka sõnumiedastussüsteemide
INTERNETI LEIUTAMINE Andra Kaldmaa Piia Pohlak Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. INTERNETI AJALUGU § Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust. § Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. § 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi, inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. § Timothy John Berners-Lee (sündinud 8. juunil 1955 Londonis) on inglise arvutiteadlane ja tehnoloogiainstituudi professor. § 1993 formuleeris ta oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nimetuse. §
Mullikambri meetod Fotoemulsioonmeetod Elektroonsed mõõtesüsteemid Osakeste omaduste kindlakstegemiseks on vaatluskamber tavaliselt magnet ja elektriväljas Alguses üritati osakesi süstematiseerida Hakati uurima nende võimalikku koostist KVARKMUDEL: Murray GellMann ja Georg Zweig Kvarkide energiaseisundit osakeses määraksid: veidrus ja isospinn Tänaseks lisandunud veel: värvus ja sarm Prootoni ja neutroni kvarkmudelid: Euroopa Tuumauuringute nõukogu kiirendikompleksi skeem: TÄNAN KUULAMAST ! :)
AATOM CERN-Euroopa Tuumauuringute Keskus Aatomi ehitus AATOM (laenguta) Tuum + elektronkate - Prootonid p+ elektronid e- Neutronid n0 Et aatom on neutraalne, siis · Prootonite arv = elektronide arv p+ = e - Elektronkatte ehitus 1.kiht 2e 2.kiht 8e 3.kiht 18 e 4.kiht 32 e · Viimane kiht 8e Elektronskeemid · Elemendi sümbol Tuumalaeng · Püstkriips Elektronid kihtides · Na : +11 / 2) 8) 1) · Ca: +20 / 2) 8) 8) 2) tuumalaeng 1.k 2.k 3.k 4.k Planetaarne mudel Aatomiosakeste massid · Prooton 1 amü Elektron · Neutron 1amü 1/2000 amü TUUMALAENG · Tuumale annavad laengu prootonid · Tuumalaeng on positiivne · Tuumalaeng = järjenumber e. · aatomnumber KEEMILINE ELEMENT Keemiline element on kindla tuuma- ...
nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd kommerts-arvutivõrk mis põhines sellest. Aasta 1980 lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks. 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava
järgi Kuuma plasma kokkusurumise eksperimendid algasid Ameerika Ühendriikides juba 1938. aastal Tõsine uurimistöö Külma sõja ajal (vesinikpomm) Aatomid rahu nimel konverents (~1950) Energiabarjääri ületamise meetodid Vajalik on energia, mida saab anda mitmel moel: Tuumade kiirendamine Termotuumareaktsioon Külm tuumaühinemine katalüsaatorite abil Tuumade kiirendamine Aatomituumade kiirendamine elementaarosakeste kiirendis Osake-märklaud Osake-osake CERNis (Euroopa tuumauuringute keskus) Large Hadron Collider (LHC) ehk Suur Hadronite Põrkur (1954) Termotuumareaktsioon Tuumadest koosneva plasma kuumutamine temperatuurini, mille puhul tuumad põrkuvad tänu nende soojusliikumisele Tokamak-reaktsioon Plasma kokkusurumine gravitatsiooni poolt, toimub ainult tähtedes Plahvatuslik kokkusurumine Tokamak-reaktsioon Masin, millega toroidaalse (sõõriku-kujulise) magnetvälja abil sulustada plasmat (Tamm ja Sahharov) Lühend vene keelsest väljendist " "
nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd kommerts-arvutivõrk mis põhines sellest. Aasta 1980 lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks. 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava
katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. Interneti ajalugu Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts arvutivõrk.1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERNi uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim BernersLeejuhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 formuleeris Tim BernersLee oma hüpertekstikeele (HTMLi) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese
60 miljoni, mis paigutab romaani läbi aegade enimmüüdud raamatute edetabelis 19. kohale. 2009. aastal ilmus Dan Browni romaan "Kadunud sümbol" ("The Lost Symbol"), mis on järg teosele "Da Vinci kood". Raamat räägib vabamüürlusest. Raamatu kirjutamiseks ning andmete kogumiseks enamasti vabamüürluse kohta kulus Dan Brownil 5 aastat (vt. lisa 1). ,,Inglid ja deemonid" Peategelased : 1) Robert Langdon- Harvardi ülikooli professor sümboloogia alal. Lendab CERN´i (Euroopa tuumauuringute nõukogu), et uurida L. Vetra surma. 2) Leonardo Vetra- töötab teadlasena CERN´is , ta uurib antiainet ning tapetakse mõrtsukate poolt. 3) Vittoria Vetra- L. Vetra adopteeritud tütar, töötab samuti CERN´is koos isaga antiaine kallal, kuid on spetsialiseerunud bioloogia ja füüsikale. 4) Carlo Ventresca aka Janus- on paavsti kammerhärra konklaavi ajal, samuti on ta ka paljude tegelaste mõrvar raamatus. Sisukokkuvõte R
CERN Mihhail Pankratov 12 ms Mis on CERN... CERN ehk Euroopa Tuumauuringute Keskus rahvusvaheline organisatsioon, kus asub maailma suurim osakestefüüsika labor. CERN asutati 1954 aastal. Kokkuleppe allkirjastati Pariisis 29. juunil 1. juulil 1953 aastal. Alguses asutamises võtsid osa 12 riiki, praeguseks ajaks riikide arv kasvas 20. Lisaks on mõnedel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel vaatleja staatus. Ülevaade... CERN koosneb kahest peamisest ja mitmest väiksematest aladest.
Tal endal õnnestus Taanist 1943. aasta sptembris Rootsija Suurbritannia kaudu USA-sse põgeneda. USA-s New Mexicos Los Alamoses hakkas ta töötama tuumapommi kallal Manhattani projektis, kuid selle pommi potentsiaalne hävitusvõime kohutas teda niivõrd, et ülejäänud osa elust pühendas ta tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise propageerimisele. 1957 pälvis Bohr esimesena auhinnaAatomid rahu eest (viimasena pälvis selle tema poeg Aage). 1954 aitas Bohr asutada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, mis on suunatud tuumaenergia rahumeelsele kasutamisele. 1947 pälvis Bohr Elevandi ordeni. See antakse tavaliselt kõrgaadlikele ja tipp-poliitikutele, Bohr ja Tyche Brahe (1578) on ühed vähestest eranditest. 2012. aasta seisuga kuulub ordusse 75 inimest, neist 74 on kõrgaadlikud ja poliitikud. Elevandi ordeni saamine tähendas ühtlasi aadliseisusse tõstmist, millega seoses Bohr pidi saama oma vapi. Bohr kujundas oma vapi ise. Sellel on kujutatudyin ja
Meelelahutuses - holograafias, visuaalkunstis 5. Sõjaväes 6. Sidetehnika - valguskaablid 7. Mõõteseadmetes - maamõõtmine 8. Valveseadmetes Eestlaste osa laserite leiutamisel Maailmas on kolm arvestatavat eksimeerlasereid tootvat maad USA, Saksamaa ja Eesti. Eestis valmistatud lasereid võib kohata üle maakera, neid on meilt ostnud Ameerika, Jaapan, Hiina, aga ka sellised nagu Indoneesia. USA-s kasutatakse Eesti lasereid sellistes kohtades, nagu kosmoseagentuur NASA, tuumauuringute uurimiskeskus Los Alamoses (kus leiutati tuumapomm), "tähesõdadega" seotud AMES Laboratory's, USA mere- ja õhujõududes ja mujalgi. Laserit valmistades tuleb sageli arvestada ka tellijate erisoovidega allveelaevades kasutatavatel ei tohi laser sisaldada põlevaid osi või näiteks Jaapani jaoks tuli teha aparaadi korpus musta värvi. Enamik Eestis valmistatud eksimeerlasereist on eksporditud silmaoperatsiooniseadmete jaoks. Eesti laseri eelis on
ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc
sidet. Sihtkohta jõudnud tükid pannakse uuesti kokku algseks sõnumiks. Päris arvutivõrguni jõuti 1969. aastal - omavahel ühendatud arvutid asusid Los Angelesis, Santa Barbaras, Stanfordis ja Utah's. Võrku hakati nimetama ARPAnetiks. 1970. aastate alguses töötasid Prof. Kleinrocki juhtimisel Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/ IP (Transmission Control Protocol/ Internet Protocol) protokolli, tänapäeva interneti aluspõhja. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 koostas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele, HTML-i, esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija e
(muuhulgas M6800 protsessorist ja vanast telekast) endale töötava arvuti. Tehnoloogiline innovatsioon näis olevat Tim Berners Lee'l geenides, sest ta vanemad olid matemaatikud, kes töötasid Manchester Mark1-ga, ühest esimestest elektroonilistest arvutitest. Suur saavutus 25. detsembril 1990 õnnestus tal luua esimene toimiv ühendus HTTP kliendi ja serveriga internetis Robert Cailliaui ja Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN abiga. 1994 asutas ta ettevõtte World Wide Web Consortium, mis jälgib veebi arengut. Ta on selle direktor ja projekti World Wide Web Foundation looja. Töö CERNis CERNi töötajana juunist kuni detsembrini 1980 uuris Berners-Lee hüperteksti põhimõtteid. Seal lõi ta prototüüpsüsteemi ENQUIRE. Pärast CERNist lahkumist hakkas ta töötama Bournemouthis John Poole'i aktsiaseltsis Image Computer Systems, kuid naasis CERNi 1984
Näiteks dünamiidi leiutaja Alfred Bernhard Nobel ja elavhõbetermomeetri 100-kraadise skaala kasutuselevõtja Anders Celsius. Aastat 1739, kui asutati Kuninglik Teaduste Akadeemia peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks. Tolleaegsed teadlased olid tihti universaalgeeniused, kes mängisid tähtsat rolli kogu loodusteaduste ja tehnika arengus. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Tuumauuringute Keskus, EuroopaKosmoseagentuur, ja Euroopa Lõunaobservatoorium. Majandus Rootsi impordib kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast . Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed, infotehnoloogia seadmed ning ravimid. Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal elektroonikaseadmed ja teletehnika. Huvitavat rootslastes ja Rootsist Kui Rootsi lõunaosa on tihedalt asustatud, siis põhjaosas võib päevi ringi rännata, ilma
Tal endal õnnestus Taanist 1943. aasta sptembris Rootsi ja Suurbritannia kaudu USA-sse põgeneda. USA-s New Mexicos Los Alamoses hakkas ta töötama tuumapommi kallal Manhattani projektis, kuid selle pommi potentsiaalne hävitusvõime kohutas teda niivõrd, et ülejäänud osa elust pühendas ta tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise propageerimisele. 1957 pälvis Bohr esimesena auhinna Aatomid rahu eest (viimasena pälvis selle tema poeg Aage). 1954 aitas Bohr asutada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, mis on suunatud tuumaenergia rahumeelsele kasutamisele. Niels Bohri vapp 1947 pälvis Bohr Elevandi ordeni. See antakse tavaliselt kõrgaadlikele ja tipp- poliitikutele, Bohr ja Tyche Brahe (1578) on ühed vähestest eranditest. 2012. aasta seisuga kuulub ordusse 75 inimest, neist 74 on kõrgaadlikud ja poliitikud. Elevandi ordeni saamine tähendas ühtlasi aadliseisusse tõstmist, millega seoses Bohr pidi saama oma vapi. Bohr kujundas oma vapi ise
termotuumareaktsiooni kontrollimine Maal. See tehnoloogia lahendab maailma energeetikaprobleemid. Peale selle, et see on ülitõhus, on ta ka ökoloogiliselt puhas raske ja üliraske vesiniku ühinemisel vabaneb äärmiselt suur hulk energiat, üks neutron ja tekib heelium ning seegi võib leida kasutust muudes eluvaldkondades. Sellesse ideesse investeeritakse miljardeid dollareid ning parim näide on Euroopa Tuumauuringute keskuses CERNis Genfi külje all, kus asub 27 km pikkune ringtunnel, elementaarosakeste kiirendi.
Kleinrocki juhtimisel ning 1970 . aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommertsarvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim BernersLee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 formuleeris Tim BernersLee oma hüpertekstikeele ( HTML
kuidas elava kõne kõrval on asjatundjad sõnu paberisse raiunud. Sõnastikest otsisin eelkõige laialt levinud arvutitermineid ning ühe termini leidnud, liikusin edasi terminit teistega seostavate tähiste kaudu. Arvutikasutaja sõnastiku esmatrükk tuli välja 1996 ning neljas, täiendatud ja parandatud trükk aastal 2008. 1996. aasta paiku hakkasid personaalarvutid tasapisi ka Eestis laiemalt levima. Mitte eriti ammu – 1993 oli Genfi tuumauuringute laboratooriumis välja töötatud ja kinnitatud esimene html-keele ametlik versioon ning Illinoisi ülikoolis esimene mugava kasutajaliidesega veebilehitseja. Oligi tagumine aeg asuda eestikeelse arvutiterminoloogia kallale. Arvutikasutaja sõnastiku esmaväljaandes on 5081 märksõna, 6437 mõistet esitatud 9463 inglise ja 8234 eesti terminiga, üle 15000 eesti- ja ingliskeelse arvutialaase sõna, väljendi ning lühendi. 1996
vereringeelundite talitluse häired. Tööstuslaseritega lubatakse töötada seadme ohtlikkuse kohaselt sisustatud ruumis, silmade katseks seadmed blokeeritakse või kasutatakse kaitseprille (-maski); välioludes tõkestatakse kiirgust ekraanidega. 8 Eestlaste osa laserite leiutamises Maailmas on kolm arvestatavat eksimeerlasereid tootvat maad USA, Saksamaa ja Eesti. Eesti lasereid kasutatakse sellistes kohtades nagu kosmoseagentuur NASA, tuumauuringute uurimiskeskus Los Alamoses (kus leiutati tuumapomm), "tähesõdadega" seotud AMES Laboratory's, USA mere- ja õhujõududes ja mujalgi. Enamik Eestis valmistatud eksimeerlasereist on eksporditud silmaoperatsiooniseadmete jaoks. Eesti laseri eelis on tema kergus vaid 13 kg , mistõttu kogu operatsiooniseade kaalub ainult 90 kg ja on seega hõlpsasti teisaldatav-kasutatav. Samas on meie laserseadmed väga töökindlad.
peres on kaks last. http://en.wikipedia.org/wiki/Vannevar_Bush Rahuajal töötas Bush selliste masinate arendamise kallal, mis püüdsid jäljendada Tim Berners-Lee Tim Berners-Lee on sündinud matemaatikute pojana 8.juunil 1955 Inglismaal. Ta on õppinud Sheen Mount Põhikoolis, Emanueli koolis Wandsworthis, 1976. aastal lõpetas ta Inglismaal Oxfordi ülikooli. 1980 aastate lõpus hakati tema juhtimisel Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 formuleeris Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese
korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Aastal 1983 käivitati 200 hostarvutiga esimene TCP/IP arvutivõrk. Järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi. Seda juhtis inglane Tim Berners-Lee. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993. aastal formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava
1971.aastal leiutas Ray Tomlinson elektronposti, lisades paar aastat hiljem sellele @- märgi, millest sai alguse e-kiri, nagu me seda tänapäeval tunneme. 1973.aastal esitasid Vint Cerf ja Robert Kahn idee kokkuühendatud arvutivõrkudest, mida võib tänapäeval internetiks nimetada. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 peaarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML. 1993. aastal kujundas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutati, sai nime (World Wide Web, WWW). Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebibrauseri Mosaic 1
ja nanotehnoloogia sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi farmaatsiatööstus investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete käsitsemisel. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO). Rootsi lipp: Rootsi vapp: Rootsi kaart: Gripsholmi loss Mariefredi lähistel.
teadussihtasutusi. Kiiresti kasvab ettevõtete arv bio- ja nanotehnoloogia sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi farmaatsiatööstus investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete käsitsemisel. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO). Haridus Rootsis on üldine kohustuslik 9-klassiline põhikooliharidus. Sellele järgneb vabatahtlik 3- klassiline gümnaasium. Kõrgharidus on Rootsis kõigile (seni veel ka välismaalastele) tasuta. Õppurite abistamiseks on loodud riiklik toetuste ja laenude süsteem. Rootsi hariduses pööratakse erakordselt suurt tähelepanu iseseisvale ja kriitilisele mõtlemisele,
· Goebbels mürgitas oma kuus last, sooritas koos naisega enesetapu. · Himmler langes Briti vägede kätte vangi ja sooritas enesetapu (kaaliumtsüaniid). · Paanika Berliinis. Põgenemine linnast. Bormann. · 2 mail vallutasid Nõukogude väed Berliini, langes u 70 000 meest. · Linn varemetes. Vägivald tsiviilelanike kallal. · Maavägede ülemjuhataja Keitel kirjutas 8.V 1945 alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. VE-Day · Stalin tahtis kätte saada Saksa arhiive, tuumauuringute materjale, aga need said ameeriklastele 9. Kes osalesid Jalta ja Potsdami konverentsidel ning mida otsustati? 1945 Jalta/NSV Liit Churchill, Stalin, Roosevelt otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO. Peale selle lubasid liitlased Kesk- ja Ida- Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, paika pandi ka okupatsioonid Saksamaal. 1945 Potsdam/Saksamaa - Churchill, Stalin, Roosevelt (suur kolmik) kiideti
aastal leiutas Ray Tomlinson elektronposti, lisades paar aastat hiljem sellele @-märgi, millest sai alguse e-kiri, nagu me seda tänapäeval tunneme. 1973.aastal esitasid Vint Cerf ja Robert Kahn idee kokkuühendatud arvutivõrkudest, mida võib tänapäeval internetiks nimetada. Aastal 1983 käivitati esimene arvutivõrk 200 peaarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML. 1993. aastal kujundas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutati, sai nime (World Wide Web, WWW). Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebibrauseri Mosaic 1
Pangad peatasid võimaluse siseneda välismaalt interneti-panka. (allikas: Virumaa Teataja, 18.05.2007). 8 Internet tulevikus Tänapäeval võimaldab internet nii palju asju mugavalt ära teha. Mis aga saab tulevikus? IT- spetsialistide arvamusi on mitmeid. Pooled arvavad, et internet kukub kokku, kuna see ei suuda kasvava andmemahuga hakkama saada, teised aga arvavad vastupidi. Ajakirjas Digi 14.aprilli artiklis oli kirjas et Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis töötatakse juba seitsmendat aastat projekti ,,the grid" kallal, mille käivitumisel oleks kiirus tuhat korda kiirem võrreldes tavalise lairibaühendusega. Uue võrgustiku ja praeguse võrgustiku vahe seisneb selles, et kogu ühendus põhineb fiiberoptilistel kaablitel, kasutatud on vaid moodsaid vahendeid, mis aga tähendab, et kõrvalisi ega vananenud osiseid pole kasutatud. Uus võrgustik kasvatab serverite olemasolu. Projekti raames on paigaldatud juba 55 tuhat
töövõimet Internet ei kaotanud. Võrk pidevalt areneb ka tänapäeval. Kogu tolleaegse Interneti ühenduse tegevus tõi pidevalt kasutajaid juurde. See omakorda tõi kaasa Interneti arengu, leviku ja turvalisusega seotud probleemide kerkimise ja lahendamise. 1987. aastal oli Internetti ühendatud arvutite arv üle 10000. 1989. aastaks oli see arv 100000. ”Ülemaailmse ämblikuvõrgu” loomine 1990. aasta novembris lõi Tim Berners-Li Euroopa Tuumauuringute Keskusest CERN esimese WWW-serveri prototüübi. Kuid 1992. aastani ”ülemaailmne ämblikuvõrk” aktiivse süsteemina ei tegutsenud. 1990. aastal loodi NeXT platvormil (APPLE) esimene brauser. Selle loojaks oli Tim Berners-Li, World Wide Web’i isa. Esimene esitlus toimus CERNis 1991.aastal. Brauseri nimeks oli lihtsalt WorldWideWeb. Hiljem oli brauser kodeeritud ümber C-keelde ja sai nimeks libwww. 1992. aasta on tuntud sellepoolest, et Internetti ühendatud arvutite arv ületas miljoni
LEXIS oli esimene online otsiteenus, mis hakkas 1974 a õppeasutustele õpetamise ajaks allahindlust pakkuma. DATRIX 19661967.a käivitus teenus Direct Access to Reference Information (DATRIX), mis sisaldas doktoriväitekirjade andmeid. DATRIX andmebaasis oli 1967.a. üle 120,000 viite doktoritöödele, mis olid filmitud firma University Microfilm Incorporated poolt. INIS 1970.a aprillis sai International Information System (INIS) vahendusel kättesaadavaks Atomindex, tuumauuringute ja aatomienergia rahuotstarbelise kasutuse alane andmebaas. Käivitus esimene rahvusvaheline infosüsteem, mille keskus asub Viinis Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri juures. Töö algas 44 riigi koostöö tulemusena. INIS, Rahvusvahelise Tuumaenergiaalane infosüsteemi, loodi 1970 vastuseks IAEA mandaati "... soodustada vahetada teaduslikku ja tehnilist teavet tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise". INIS on edukalt täitnud oma ülesande: toimib praeguse ajani
(Mary ja John Gribbin 1997:88). `' Argielus me seda ei märka, sest need efektid on märgatavad vaid juhul, kui liikumise kiirus on lähedane valguse kiirusele vaakumis 300 000 kilomeetrir sekundis `' (Mary ja John Gribbin 1997:88). `' kõik erirelatiivsusteooria väited on kontrollile vastu pidanud. Teadlased suudavad panna osakesi liikuma valguse kiirusele lähedaste kiirustega hiiglasuures kiirendites, näiteks Genfi lähedal asuvas Euroopa tuumauuringute keskuses CERN `' (Mary ja John Gribbin 7 1997:89. `' Kõik eksperimendid näitavad, et erirelatiivsusteooria on õige. Liikuva eseme pikkus väheneb ja liikuv kell jääb taha. Aeg ise kulgeb liikuvate esemete jaoks aeglasemalt `' (Mary ja John Gribbin 1997:89). `' Kujutame ette, et te reisite kosmoselaevaga, mille kiirus on lähedane valguse kiirusele.
· Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) · Austraalia grupp (AG) · Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS) · Musta mere majanduskoostöö organisatsioon (BSEC) · Majandus-ja rahaliit (EMU) · Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC) · Euroopa Rekonstruktsiooni-ja Arengupank (EBRD) · Euroopa Investeerimispank (EIB) 11 · Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) · Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) · ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) · Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) · Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni-ja Arengupank (IBRD) · Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC) · Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) · Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICCt) · Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon (Interpol) · Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA)
1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja vool (stream) toimub järjekorras. TCP on ühendusele orienteeritud. Pakettidel on jrk nr-id, iga paketi kohta saadetakse Ack, TTL Backbone ruuterid kasutavad OSPF ruutimist ainult backbone'i siseselt. Piiriruuterid võtavad ühendust teiste AS-ide ruuteritega. BGP järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse arvestatakse vanime saadetud paketi kohta, saadetakse uuesti pakett, mis jõudis Time-out-i, Unack korral saadetakse see pakett uuesti. (border gateway protocol). Kuulub inter-AS routingu alla. Kasutab path vector protocol'i, see on sarnane distance vector protokolliga. CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel
laseri valgusenergiat. Laserist väljuva kiire võimsus sõltub pumpamislambist. Laseri käivitab optiline pumpamine. Eestlaste osa laserite leiutamises Maailmas on kolm arvestatavat eksimeerlasereid tootvat maad USA, Saksamaa ja Eesti. Eestis valmistatud lasereid võib kohata üle maakera, neid on meilt ostnud Ameerika, Jaapan, Hiina, aga ka sellised nagu Indoneesia. USA-s kasutatakse Eesti lasereid sellistes kohtades, nagu kosmoseagentuur NASA, tuumauuringute uurimiskeskus Los Alamoses (kus leiutati tuumapomm), "tähesõdadega" seotud AMES Laboratory's, USA mere- ja õhujõududes ja mujalgi. Laserit valmistades tuleb sageli arvestada ka tellijate erisoovidega allveelaevades kasutatavatel ei tohi laser sisaldada põlevaid osi või näiteks Jaapani jaoks tuli teha aparaadi korpus musta värvi. Enamik Eestis valmistatud eksimeerlasereist on eksporditud silmaoperatsiooniseadmete jaoks.
Himmler langes Briti vägede kätte vangi ja sooritas enesetapu (kaaliumtsüaniid). Paanika Berliinis. Põgenemine linnast. Borman. 2 mail vallutasid Nõukogude väed Berliini, langes u 70 000 meest. Linn varemetes. Vägivald tsiviilelanike kallal. Maavägede ülemjuhataja Keitel kirjutas 8.V 1945 alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. VE-Day Stalin tahtis kätte saada Saksa arhiive, tuumauuringute materjale, aga need läksid ameeriklastele Jaapani kapitulatsioon 1945 USA vägesid juhtisid kindral MacArthur ja admiral Nimitz Vabastati Filipiinid Okinawa vallutamise järel algas Jaapani linnade pommitamine õhust, sadamate blokeerimine merelt. Kamikazed. Jaapan keeldus kapituleerumast. NSVL tungis Hiinasse ja lõi puruks Jaapani armee Mandzhuurias. USA tuumapommid President Trumani otsustas säästa USA sõdureid ja lõpetada sõja kiiresti.
korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. ///// ==> 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. ///// ==> 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). ///// ==> 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega
nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. ///// ==> 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. ///// ==> 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). ///// ==> 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese
com/uipatterns/ Van Welie, Martin, Interaction Design Patterns (Interaktsiooni projekteerimise mustrid), 2001 http://www.welie.com/patterns/index.html Veebimustrite kogumite bibliograafia on leitav võrguaadressilt: http://iawiki.net/WebsitePatterns 157 Lühendid CD-ROM: Compact Disc Read-Only Memory / laserketas-püsimälu CERN: Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire / Euroopa Tuumauuringute Keskus DELOS: Network of Excellence for Digital Libraries DIGICULT: Digital Heritage and Cultural Content EAD: Encoded Archival Description / märgendatud arhiivikirjeldus EBLIDA: European Bureau of Library, Information and Documentation Associations / Euroopa Raamatukogu-, Info- ja Dokumentatsiooniühenduste Büroo ERPANET: Electronic Resource Preservation and Access Network GIF: Graphics Interchange Format / graafikavahetuse vorming (Unisysi registreeritud kaubamärk)
annaabi.ee 
