Värvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sõltuvalt värvi tüübist olla 1518%. Toimiva ja pikaealise välisvoodri eeldused on: · kasutage piisavalt paksu voodrilauda, soovitatav paksus on 28 mm; · kasutage tööstuslikult alusvärvitud voodrilauda; · paigaldage lauad südamikupoolega väljapoole; · vältige liiteid; · lõigake voodri alaserv veeninaks (st saagige lapikpinna suhtes u 45kraadise nurga all); · jätke välisvoodri taha u 2225 mm alt ülesse avatud tuulutusvahe; · sokli kõrgus peaks olema selline, et välisvoodri alaserv jääks maapinnast vähemalt 300 mm kõrgusele; · korralikud akende veelauad ja liistud/piirdelauad; · töötavad vihmaveerennid ja äravoolutorud; · räästa laius vähemalt 300 mm, eelistatult 600 mm; · välisvoodri regulaarne hooldusvärvimine. VÄLISVOODRILAUAD Puit on võimeline ühtlustama ilma vaheldumisest tingitud niiskus- sisalduse muutusi seda paremini, mida paksem materjal on. Seega
sest värv ei püsi vanal ja uuel laual ühtemoodi. Seetõttu võiks välisvoodri osalisel vahetamisel teha nii, et mõnel seinal vahetatakse kõik lauad, tervemad mahavõetud lauad kasutatakse aga ülejäänud seinte laudade osaliseks asendamiseks. Fassaadi lisasoojustamisel tehakse sageli ka vigu. Nt ei ole fotol 3. näha, kas roovitis tagab fassaadi tuulutuse või mitte. Antud juhul pole sellel küll erilist tähtsust, sest kui tuulutusvahe on ka olemas, on ta alt kindlalt suletud peale tuulutuse puudumise näha veel üks tüüpiline hoolimatus lauad naelutatakse liiga otsa lähedalt ning nad lähevad lõhki. foto 3. Selline fassaadilauaotste kinnitus välistab fassaadi tuulutuse foto 4. Korraliku tuulutuseta fassaadi kahjustused ilmnevad kõige kiiremini alumises ääres.
isover.ee 1000*600mm, paksusega 200mm Tuulutusvahe Horisontaal laudis PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT
Mida õhem laud, seda tihedam roovitis. Tavaliselt tehakse roovitis 600 mm sammuga. Stabiilse ja tasapinnalise aluse korral võib kasutada latte 22 x 45 mm. Mida ebatasasem ja nõtkuvam on alus, seda paksemast materjalist tuleb teha roovitis. Seintele, mille külge ei saa naelutada, kinnitatakse roovlatid sellesse puuritud avade kaudu plastiktüüblite, kruvide või löökankrutega. Märgades ruumides, näiteks vannitoas, pesuruumis või saunas peab paneeli taga olema tuulutusvahe. See tehakse roovlattidega. Horisontaalroovitisse jäetakse teatud kohtadesse vahed. Voodrilaua kinnitamine Voodrilaua kinnitusviis sõltub kasutatavast profi ilitüübist. On mitmesuguseid tööriistu, mis kinnitamist hõlbustavad. Kui soovitakse lüüa naela sügavale ilma lauda vigastamata, kasutatakse torni.Lauad naelutatakse või kruvitakse alusroovitise külge. Kasutada võib peitpeaga naelu, niisketes ruumides tsingitud naelu. Tsinkimata naeltega määrduvad sõrmed ja
Horisontaal laudis Tuulutusvahe (liist) 22*100, samm 600mm vahel soojustuseks SuperRock 1000*610mm, Peensaetud laudis UTV 19 x 140 mm
kestab puitfassaad aastasadu. Korrektne välisvooder saavutatakse vaid juhul, kui hoone konstruktsioonilised lahendused on korras neid vigu ei korva ükski värv või immutusvahend. Konstruktsioonilise kaitsega tuleb ära hoida eelkõige puidu pikaajaline märgumine ja tagada märgunud puidu võimalikult kiire kuivamine. Soovitatav räästa laius on >600 mm, viiluotstes >400 mm ja sokli kõrgus >300500 mm. Välisvoodri taha tuleb jätta vähemalt 25 mm laiune, ülalt ja alt avatud tuulutusvahe. Voodrilaudade alumine ots või serv tuleb lõigata kaldu, et hoida ära piki voodrit allavalguva vee tungimist otsa kaudu lauda. Voodri välispind on hea tuua soklipinnast 50 mm ettepoole, see tagab korraliku tuulutuse ja väldib vihmavee soklile valgumist. Fasaaditööd algavad vaatlustööde ja uuringutega: · kas maja on soe. · kas maja on tuuletihe. · kas on vaja soojustada, kas piisab tuuletõkkest, ehk piisab ainult viimistlustöödest.
soovitavalt roostevabade kruvidega. Plaadi sobivasse mõõtu lõikamiseks soovitatakse kasutada kõvasulamkettaga ketaslõikurit. Plaati soovitatakse lõigata plaadi pindamata poolelt. Enne kruvidega kinnitamist tuleb plaati augud ette puurida. Puurimine peab toimuma plaadi kiviga pinnatud poolelt. Augu läbimõõt peab olema vähemalt 1,2 korda kruvi läbimõõtu. Kruvi pead ei ole soovitav keerata plaadi sisse. Plaadi taha peab jätma vähemalt 20 mm tuulutusvahe. Sokliplaadil ei ole tuulutusvahet vaja jätta, kuid maa sisse jääva plaadi alla on soovitav panna killustik. Plaatide vahele peab jätma paigaldamisel paisuvuugid soovitavalt vähemalt 5 mm. Plaatide liitekohad tihendatakse vuugilindi või vuugiliistu abil. Horisontaalvuugis on soovitav kasutada veenina. Liistude ja kruvide värvitoone on võimalik valida RR kataloogi alusel. Plaate saab paigaldada olenemata aastaajast.
5 Seinad Sõltuvalt hoone tüübist on põhiliselt kasutusel kaks erinevat välisseinte lahendust. Tuulutatavad ehk ventileeritavad välisseinad: kasutatakse peamiselt puit- ja metallsõrestikhoonete korral, kui seinad viimistletakse fassaadikatteplaatide või -voodriga (nt puitlaudis vms). Fassaadikatte ja soojustuskihtide vahel asetseb tuuletõkkekiht, fassaadikatte ja tuuletõkkekihi vahel on tuulutusvahe. Krohvialused välisseinad: kasutatakse peamiselt massiivseinte soojustamisel, kui olemasolevale kivi- või betoonseinale kinnitatakse tugevad soojustusplaadid, mis kaetakse krohvikihiga. Krohvimistööd ja spetsiaalsete soojustusplaatide pai- galdus eeldavad alati vastava valdkonna kogenud ettevõtja abi, sest krohvisüsteem peab olema valitud vastavalt ehitus- ja tuleohutusnõuetele, seinatüübile ning kasutatava soojustusmaterjali omadustele.
äravoolu ja ära hoidma sajuvee ja lume sulamisvee tungimise allpool olevasse tarindisse. Katusekatte ning sellel paiknevate sadevee teede kalded peavad säilima katuse kogu kasutusea vältel olenemata tarindite ja kogu ehitise vajumite erimitest. Vältida tuleb vee juhtimist katusekatte ohutundlikumatesse kohtadesse (seina, vuukide, läbiviikude, valgusavade äärde). Katuse osad Katuslae läbilõige 2.Soojustus 3.Tuuletõke 4.Tuulutusvahe 5.Aluskate 6. distantsliist 7.Katusekate 8. tuulutuskorsten 9. prussid Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja tagasi. Aurutõke ülesanne on takistada niiskuse ja õhuliikumist läbi tarindi Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru- ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Kaldkatused Kivikatused
(50-100 aastat). 3.1 Ehituslikud põhilahendused Hoone toetub betoontaldmikuga keramsiitplokkidest lintvundamendile. Maapinna kalle hoone ümbruses 3 m ulatuses on projekteeritud kaldega 1/20. Välis- ja sisetarindid on mõlemad silikaattellis-seinad. Hoone katuslagi on projekteeritud liimpuittaladele. 3.2 Põhitarindite kirjeldused 3.2.1 Välisseinad Hoone välisseinte fassaadi moodustab 80 mm paksune tellistest vooder, jättes 40 mm tuulutusvahe mineraalvillast tuuletõkkeplaadini paksusega 30 mm. Soojustusena on kasutatud mineraalvilla paksusega 150 mm. Sisesein on tellisest kandesein, mille siseviimistlusena on kasutatud pahtlit ja värvi. Märgades ja niisketes ruumides on pahtel- värv siseviimistlus asendatud tsementkiudplaadi ja keraamiliste plaatidega, mille all asetseb veetõke. tellistest välisvooder 80 mm
värvida aurutiheda materjaliga. Tuule takistamiseks ei piisa ainult soojustusest, vaid tuleb kasutada ka tuuletõket. 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuust laudadega. Okaspuidust tehtud vooderdis hakkab vaiku välja ajama. Soovitav on sauna leili- ja pesuruumis mustale laudisele kinnitatud stannioli, foolium või fooliumiga kaetud klaasvillast plaatide ja laudvooderdise vahele jätta 2 ...3cm tuulutusvahe, mis moodustatakse liistude abil nii laes kui seintes. Tuulutusvahe vahetult vooderdise all väldib kondensniiskuse mõju laudisele ja aitab kaasa sauna kiiremale soojenemisele tänu sooja õhu ringvoolule. Seina vooderdis peaks sel juhul algama 10 cm kõrgusel põranda pinnast. Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha. Ripplagi on aurutõkkena. 7. Õhumüra isoleerimine. Nüüdisaegsele laele annab õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi kahekordne kipsplaat
selle all on tihendatud killustik ja täitematerjal. Raudbetoonplaat kaetakse vajadusel tasanduskihiga ja puhta põrandaga. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 13mm kipsplaat viimistlusega/ klinkerplaat 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 125mm puitsõrestik 50x125mm, s. 600mm, mineraalvill (näit. ISOVER 565-RKL) 30mm mineraalvill-tuuletõkkeplaat (näit. ISOVER RKL) 25mm tuulutusvahe, püstroovid 25x50mm, s. 600mm 20mm värvitud laudvooder Kandva siseseina konstruktsioon: 10mm krohv viimistlusega 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 10mm krohv viimistlusega Mittekandva siseseina konstruktsioon: 13mm kipsplaat viimistlusega 70mm metallkarkass 13mm kipslaat viimistlusega Katus Katusel on kalle antud katusekaevude suunas. Katuslae konstruktsioon: 15mm ripplagi (kips/moodul) 265mm r/b õõnespaneel
- Tuulutatavad katuselaed - Suletud katuselaed - Tarindsoojustusega katuslaed - Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järg Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Veeäravoolu süsteemi järgi: PILT TELEFONIS Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu. Katuse osad Kandetarindid Soojustus Tuuletõke Tuulutusvahe Aluskate Katusekatte alus Katusekate Vee äravoolu Õhutõke Siseviimistlus Detailid: läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad ALUSKATE Aluskate paigaldatakse väikese soojusinertsiga katusekattematerjalide Aluskate peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekatte läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskiht, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutav.
Renoveeritud puitmajades see aga võimalik ei ole ja et ka ahikütttest on sageli loobutud, peab fassaadi tuulutus kindlasti toimima. Õhu pääsemiseks tuulutusvahesse piisab 5- 6 millimeetri laiusest pilust voodri alumise serva ja veelaua vahel, ülalt juhitakse õhk kas tuulutatava aluskatuse alla või tuulekasti laudade vahele jäetud piludesse. Vertikaalse laudise korral tuleb roovitise laudade alla panna distantsklotsid või lisaroovitis, sest horisontaalsed roovlatid sulgeksid muidu tuulutusvahe. Puithoone soojustamine ja kasutatavad materjalid Erinevalt kivimajadest võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama ja veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk,pärgamiin vms), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist
Paigaldustehnoloogia Tänapäevaste nelikantpalkmajade puhul on seina vajumine väga väike. Kindlasti tuleb uuele palkmajale voodri paigaldamisel kasutada spetsialistide abi. Roovitusena kasutatakse libislatte. Soojustusmaterjali plaadid tuleb paigalda kahe (või rohkema) kihina nii, et kihtide lõikes materjali vuugid ei kattuks. Välissoojustusmaterjali peale paigaldatakse tuuletõkkeplaat, siis jäetakse tuulutusvahe. Tuulutuskarkassi peale paigaldatakse voodrilaud. Sisesoojustuse puhul võib soojustusmaterjali peale paigaldada sisevoodri. Soojustamine Puistevillaga Puistevillaga soojustamist alustati Ameerikas 1920-ndate aastate alguses, Euroopasse jõudis 1950-ndate lõpus ning Eestis on puistevill siiski veel suhteliselt uus toode. Klaasvill on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmetest ja kvartsliivast.
mm. Mida ebatasasem ja nõtkuvam on alus, seda paksemast mater- jalist tuleb teha roovitis. Seintele, mille külge ei saa naelutada, kinnitatakse roovlatid sellesse puuritud avade kaudu plastiktüüblite, kruvide või löökankrutega. Näide roovlattide paigaldusest juhul, kui alusele ei saa otse naelu- tada ja voodri taha pole tuulutusvahet vaja. Märgades ruumides, näiteks vannitoas, pesuruumis või saunas peab paneeli taga olema tuulutusvahe. See tehakse roovlattidega. Hori- sontaalroovitisse jäetakse teatud kohtadesse vahed. VOODRILAUA KINNITAMINE Voodrilaua kinnitusviis sõltub kasutatavast profiilitüübist. On mitme- suguseid tööriistu, mis kinnitamist hõlbustavad. Kui soovitakse lüüa naela sügavale ilma lauda vigastamata, kasutatakse torni. Lauad naelutatakse või kruvitakse alusroovitise külge. Kasutada võib peitpeaga naelu, niisketes ruumides tsingitud naelu. Tsinkimata nael-
Kui pesemisruumis kasutatakse keraamilist plaati, siis nende tugikihis tuleb kasutada tsementplaate, mitte niiskuskindlat kipsplaati, milles tekkib mürgine hallitus. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuust laudadega. Okaspuidust tehtud vooderdis hakkab vaiku välja ajama. Soovitav on sauna leili- ja pesuruumis mustale laudisele kinnitatud stannioli, foolium või fooliumiga kaetud klaasvillast plaatide ja laudvooderdise vahele jätta 2 ...3cm tuulutusvahe, mis moodustatakse liistude abil nii laes kui seintes. Tuulutusvahe vahetult vooderdise all väldib kondensniiskuse mõju laudisele ja aitab kaasa sauna kiiremale soojenemisele tänu sooja õhu ringvoolule. Seina vooderdis peaks sel juhul algama 10 cm kõrgusel põranda pinnast. Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha. Ripplagi on aurutõkkena. 7. Õhumüra isoleerimine Õhumüra puhul jälgitakse konstruktsiooni käitumist, kui õhus levivad helid (õhurõhu
Kiviehitisi soojustatakse välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida välispiiretes kondensaat, seejärel niiskuskahjustused ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda. Puitseinu võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljapoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise. Soojustuse optimaalne paksus sõltub ehitise tüübist ja kasutuse otstarbest: näiteks puitkarkass-eluhoonete puhul on see 200 -350 mm, kivi- ja paneelehitiste seinte
12 Tellisvooder Tellisvoodrit on võimalik laduda põletatud savitellistest, silikaattellistest või tsementsegust tellistest. Tellisvoodri taha on vajalik kindlasti teha 30-40mm laiune tuulutuspilu. Tuulutuspilu on vajalik hoone seestpoolt tuleva niiskuse eemaldumiseks ja võimaliku vihmavee soojustusse sattumise vältimiseks. Tuleb tagada tuulutusvahe ühtlane paksus ja tema puhtus müürimördist. Tellisvooder tuleb laduda nii, et tuulutusvahesse ei kukuks mörti. Tuulutusvahesse kukkunud mört tuleb fassaadi valmimisel sealt ära koristada (selleks tuleb osad alumise kivirea kivid eemaldada). 25 Tellisvooder Tuulutuse toimimiseks on vaja jätta fassaadi ja akende alumise ja ülemise kivirea iga kolmas püstvuuk tühjaks.
25. Mis on Fibo ploki mõõdud? 490x195mm, laius 200-350 (seinaplokk) ja 250x480mm , laius 100-150 (vaheseinaplokk) 26. Mis sammuga pannakse seinas puitsõrestik? Miks? Laes? Miks? 600mm seinas ja 300mm laes. Põhjuseks on ehituses kasutatavate materjalide (vill, ehitusplaadid) mõõdud. 27. Mis on paneeli standardmõõt? 1156x200-320x??? 28. Mis on telliskivi mõõt? 250x120x65mm 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Välisvoodri all oleva tuulutusvahe alla ning vahetult soojustuse külmema poole peale. 30. Nimeta keramsiitplokk? Fibo 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi, Betoneks 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3 Koostis: kramsiitplokk koosneb valdavalt kergkruusast ja betoonist, betoonplokk betoonist Tugevus (ca 250mm plokk): keramisiit kuni 5 N/mm2, betoon kuni 9 N/mm2 Mass: Betoonplokk on oluliselt raskem kui keramsiitplokk Aurutihedus: Betoon on aurutihe, keramsiit ei ole 33
Eriliseks tegi ta ülitugev liimikiht. Eesmärk oli teha aknaraami ja aknapale monntaazivahuga kaetud liitekoht tuule- ja veetihedaks. Teipimine tuli teha kogu aknaraami ulatuses. Oluline oli jälgida, et teip ei ületakse 5 mm üle sisemise aknaraami osa, sest muidu jääks teipi peale aknapale paigaldamist väljastpoolt silmaga näha. Foto 12. 12.06 Tööülesandeks oli puitsõrestiku ehk nn roovide ehitamine seintele kattelaudise paigaldamise tarvis. Sõrestiku eesmärk on tuulutusvahe loomine kattelaudise ja tuuletõkkekanga vahele. Sõrestiku ehitamiseks kasutati minu arust vertikaal suunas 22x50 mm nn distantsliistu, vahesamm oli määratud projekti järgi ja oli kohati erinev, üldiselt oli see 550 mm. Foto 13. 13.06 Aknapalede lihvimine, värvimine. Aknapaled tuli ennem värvimist kergelt lihvida liivapaberiga. Liivapaberi tugevusaste: 120. Vaja oli värvida kahes osas. St hommikul ja nn õhtul. Minule jäi
mine silikaattellisest, kuna see on ilmastiku mõjutustele vastupidavam, kui põletatud savitellis. Silikaatkivi ei sobi kasutamiseks korstna suitsulõõri ehitusmaterjalina ning ei tohiks kokku puutuda suitsugaasidega (vastavalt standarditele EVS-EN 771- 2:2011 ja EVS 812-3:2007). Seepärast soovitatakse kasutada silikaatkivi korstna- pitsis ainult välisvooderdusena, millel on võimaluse korral tuulutusvahe (isoleeritus) korstna siseseina ehitusmaterjaliga. 1. MATERJALIDE ISELOOMUSTUS Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaal- paksus on 10 ... 1 mm 1.1. Silikaattellise omadused Silikaattellise tihedus (s.o. tellise mahuühiku mass) on üldjuhul väljakuivatatud
22. Tulemused Esimene lahendus: Kombineeritud soojustuspaneel, mis koosneb soojustuskihist, tuuletõkkekihist ning viimistluskihist. Soojustuskihi moodustab 150mm paksune mineraalvill (λ=0,035 W/(mK)). Tuuletõkkeks kasutatakse 30mm paksust tuuletõkkeplaati (λ=0,037 W/(mK)). Viimistluskiht koosneb ilmastikukindlaks töödeldud seamaterjali jääkidest (erinevad puitplaatide, laudade ja õhemate prusside jäägid). Viimistulskihi ja tuuletõkkekihi vahele jääb tuulutusvahe ning vertikaalroov Paksusega 25mm. 1. Lahenduse soojapidavus Rsoojustuspaneel = Rvälispind + Rtuuletõke + Rsoojustus = 0,04+0,03/0,037+0,15/0,035=5,14[W/m2K] 2. Lahenduse konstruktiivsus [1,4] Konstruktiivsus on suurus, mis iseloomustab materjali tugevust ja kergust. Materjalide konstruktiivsus leitakse valemiga: 𝑅 𝐾 = 𝛾2 , kus R – kasutatava materjali survetugevus, γ – kasutatava materjali tihedus.
Katusekattematerjal tuleb valida vastavalt katuse katte tüübile. Katus koosneb erinevatest kihtidest ja igal kihil on täite temale määratud ülesanne. 21 Katuse kalle 22 11 Katuse osad kandetarindid; soojustus; tuuletõke; tuulutusvahe; aluskate; katusekatte alus; katusekate; vee äravoolu; õhutõke; aurutõke; siseviimistlus; detailid: läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad.23 24 12 Tuuletõke & õhutõke Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja tagasi.
kipsplaadiga. Vannitoa ning sauna eesruumiga piirnevatel seinapindadel kasutada keraamilisi plaate, mis on ette nähtud kasutamiseks niisketes ruumides. Pesemisruumides katta seinapind niiskustõkkega ja paigaldada paigaldusseguga keraamilised plaadid. Leiliruumis paigaldada 6 karkassile foolium-aurutõke ja vertikaalsed ning horisontaalsed distantsroovid 22mm tuulutusvahe jätmiseks. Roovidele paigaldada sisevoodrilaud 12 mm. 2.3.8. Avatäited Akendena ja ette nähtud seina avatäidetena kasutada puitraamidel kahekordsete pakettklaasidega aknaid. Välisustena kasutada täispuidust ust. Rõdu -ja köögiuksena kasutada kahekordsete pakettklaasidega lükanduksi. 2.3.9. Terrass Hoone põhja- ja lõunatiiva vahel asub terrass kuhu pääseb köögist ja sauna eesruumist. Terrass on osaliselt kaetud katusega ja 2. korrusel asuva rõduga
Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on “katuse all” kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt vastu karkassi soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise vastu, nihutada uue kihi liitekoht olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200...300 mm, et vältida võimalikke külmasildu
· hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on "katuse all" · kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda · puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise · mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt vastu karkassi · soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise vastu, nihutada uue kihi liitekoht olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200...300 mm, et vältida võimalikke külmasildu
madalam. See ei tähenda, nagu kipsplaati ei saaks üldse kasutada. Ka temal on häid omadusi, mis mõnel puhul on teiste materjalide ees eeliseks. Kipsplaadil on väiksem õhujuhtivus, mis aitab suurendada hoonete õhutihedust (lisaks sisemisele auru- ja õhutõkkekihile). Kipsplaatidega saab anda ka hoonele jäikust. Puitkarkasspiirete niiskustehnilist toimivust aitavad parandada järgmised abinõud: · toimiva tuulutusvahe olemasolu; · piirde siseosa aurutakistuse tõstmine; · tuuletõkkeplaadi soojatakistuse tõstmine; · soojustuse hügroskoopsuse ja aurutakistuse tõstmine; · tuuletõkkeplaadi aurutakistuse alandamine; · tuuletõkkeplaadi hügroskoopsuse tõstmine; · toimiva kütte- ja ventilatsioonisüsteemi olemasolu. Materjalide üheks peamiseks toimivuskriteeriumiks sihtotstarbelise kasutuse kõrval on nende väga hoolikas paigaldus. Ehitamise käigus tuleb muu
laudferme (elamud, masinakuurid, külmad loomalaudad). Katuslae puhul on viimase korruse lagi ja katusetarind ühendatud üheks tervikuks. Katuslagi tehakse harilikult raudbetoon- paneelidele: neile pannakse ventileeritav soojustus, sellele tehakse tasanduskiht ja kleebitakse rullmaterjalist kate. Vajalik kalle antakse soojustusega või tasanduskihiga. Puidust sarikatega viilkatuse alune mansardkorruse katuslae (kaldlae) osas tuleb ette näha 50 mm laiune tuulutusvahe katuse kattekihi ja aluskatte vahel ning aluskatte ja soojusisolatsiooni vahel, mis on kindlasti kaetud tuuletõkkega. Tuulutusvahe on tarvilik katusekatte ja aluskihi alla tekkiva kondensniiskuse väljaviimiseks ja kattealuse õhu temperatuuri hoidmiseks välisõhu temperatuuri lähedal. Vastasel korral võib miinuskraadiga temperatuuri korral katusel olev lumi sulada ja külmuda räästas ning takistada vee allavoolu. See oht on eriti suur madalakaldeliste katuste puhul
- Tuulutatavad katuselaed - Suletud katuselaed - Tarindsoojustusega katuslaed - Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järg Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Veeäravoolu süsteemi järgi: PILT TELEFONIS Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu. Katuse osad Kandetarindid Soojustus Tuuletõke Tuulutusvahe Aluskate Katusekatte alus Katusekate Vee äravoolu Õhutõke Siseviimistlus Detailid: läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad ALUSKATE Aluskate paigaldatakse väikese soojusinertsiga katusekattematerjalide Aluskate peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekatte läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskiht, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutav.
seinu. Katuseräästas >0.6m ja räästa projektsioon maapinnal >1.0m inimeste ja/või sõidukite paiknemiseks või liiklemiseks ettenähtud alast. Renni kinnituskonksude vahe 80-100cm Ehitusfüüsika Katuse kuju, kalded ja materjalivalik peavad tagama sademevee kiire ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma vee ja lume tungimise katusetarindisse ja ruumi. Katuse osad Kandetarind Soojustus Tuuletõke Tuulutusvahe Aluskate 31 Katusekatte alus (roovid) Katusekate Vihmavee renn Detailid, läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad Seespool Õhutõke Aurutõke Siseviimistlus Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja sealt tagasi Aurutõke ülesanne on takistada liigset veeauru difusiooni tarindisse
Välis-betoontrepid ja terrassid (isolatsioon külmakerke vastu) skitseering 6 vajalik lahendada ka vundamendisõlme külmakande probleem (trepitarind, mis liitub vundamendiga ilma isolatsioonita, on külmasilla koht). 100 50 ... Alt tuulutatavad puittaladel põrandad (skitseering 10) on vajalik teha "musta" kaitsepõranda, tuulutusvahe, tuuletõkke, aurutõkke jt.kihtidega samal põhimõttel mis välissein. Juhul kui on tegemist kivimajaga, tuleb ka vundament seestpoolt soojustada, et välistada sealt külmasild põranda alla. Tagatud peab olema vundamendi aluse tuulutus. Keldriseinad, põrandad ja laed skitseering 5. Vajalik on mõju avaldava vee liigile vastav hüdroisolatsioon, soojustus vastavalt sellele kas on külm, poolkülm või soe kelder (kas peab olema soojustatud ka
konkreetne ettekirjutus projekteerimistingimustes). FASSAADIDE REMONDISÜSTEEMID Eelkõige on võimalik valida kahe ehitusfüüsikaliselt erinevalt toimiva soojustus-viimistlussüsteemi vahel: · Krohvkate, mis kantakse vahetult lisasoojustus materjalile. · Vooderkate, mis kinnitatakse eri kinnitussüsteemi külge (või toetatakse vundamendi laiendusele) ja soojustuse ning vooderduse vahele jäetakse tuulutusvahe. Valiku tegemisel kahe süsteemi vahel tuleb siinjuures peale Lisaks päikesele, vihmale ja arhitektuurilise kujundamise ja keskkonda sobitamise võtta tuulele on viimasel ajal hoone arvesse lisaks rida muid asjaolusid, nagu: fassaadi kahjustusi hakanud lisama autoliiklus, mille happeline heitgaas tekitab
sattunud niiskusest tuulutusliistu kanali kaudu. Tuulutusliistu all on aluskate. Tuulutusliistu miinimumpaksus on 20 mm, tavaline ristlõige 20 x 50 mm. Aluskate on plekk-katuse puhul vajalik kondensniiskuse, kivikatuse puhul läbituisanud lume sulamisvee väljajuhtimiseks. Aluskattel allavalguv vesi eemaldatakse räästa kaudu. Tuulutuspilu ühendatakse räästal ja katuseharjal välisõhuga. Mittehingava aluskatte all peab omakorda olema tuulutusvahe, hingava aluskatte puhul viimast olema ei pea. Mida suurema kaldega on katus, seda kiiremini õhk tuulutusvahes liigub. Mida väiksema kaldega katus on, seda suurema ristlõikega dist.liiste võiks kasutada (näiteks 50x50 mm). 4.8 Näidake skeemidel ja selgitage millistest kihtidest koosneb tava soojustatud lamekatus. Kuidas väldite katte irdumist aluselt tuule imijõu tõttu? Lamekatustena käsitletakse põhikaldega1:100 kuni 1:10 katuseid ja katuslagesid, mille
Infiltratsiooni õhuhulk, l/(s·m2) 0,1425 Ventilatsiooni õhuvooluhulk, l/(s·m2) 0,4 (III klass) Sooja vee kasutus l/(m2·d)) 2,01 Algolukorra arvutusvariandis on arvestatud järgmiste konstruktsiooni tüüpidega: välissein (seestpoolt väljapoole) – viimistlus, ehituspapp, palk 150 mm, tuulutusvahe, laudis; pööningu vahelagi (altpoolt üles) – laelaudis, soojustus (saepuru), õhkvahe, laudis, põrandatäide (liiv), vahelae paksus 330 mm; aken – kahekordse raamiga puidust aken; välisuks – puidust uks; sokkel (keldri välissein) – paekivist müür paksusega 640 mm; keldripõrand – betoonpõrand pinnasel; katusekate – plekk (viimase korruse lae peal olev pööning on eraldi arvutustsoon).
annaabi.ee 
