kahjulikega Monokultuuride kasvatamine Kurnatud maa, mulla viljakus väheneb, ühed ja Raskete põllumajandusvahendite kasutamine samad haigused Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, Ulatuslike põllumassiivide rajamine mulla organismide halvenemine Tuule-erosioon ja tuulisus Loomapidamine Metaan rändkarjad Ülekarjatamine, kõrbestumine
Kaenlaalgust Pärasoolt Kõrvast Suust BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised harjutused Hormoonid Viljastusvõimelisel naisel esineb suguhormoonist põhjustatud t° kõikumist Sotsiaalsed narko-ained Ööpäevane rütm PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Emotsioonid Temperament Isikupära SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Riietus Religioon KESKKONNATEGURID Keskkonna ekstreemsed temperatuuriväärtused Kõrge/madal niiskus Tuulisus POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID KT kontrollimiseks sooritavad tegevused vajavad raha: Riiete ostmiseks Voodiriiete ostmiseks Toiduostmiseks Maja kütmiseks AITÄH TÄHELEPANU EEST!
b) Eesti kirjanduses Tammsaare, Vilde ROMANTISM kirjandusvool, mis vastandus klassitsismi reeglitele ja rangele mõistuspärasusele. Taotles isiku- ja loominguvabadust, väärtustas rahvaluulet, loodust, tundeid. Romantilised tegelased eraklikud, salapärased, julged, õilsad, rüütellikud mehed, ilusad, saladuslikud ja õrnad naised. Oluline koht looduskirjeldustel. ROMANTISMIS LEVINUD SÜMBOLID: Ärevus tormine ilm, tuulisus; segadus äike, tugev torm; kavalus rebane; kindlus lõvi ja kotkas; õnnelik armastus päikseline loodus; usaldus koer. Tuntuimad autorid: a) Väliskirjanduses Byron, Shelley, Keats, Puskin, Hugo b) Eesti kirjanduses Peterson, Kreutzwald RAHVALUULE sõnalooming, mille tunnuseks on a) Suuline looming b) Traditsioonilisus c) Kollektiivsus d) Varieeruvus e) Anonüümsus Rahvaluule jaguneb: a) Rahvalaulud b) Rahvajutus
*taimed on külma lembelised st. ei tarbi soovett, happeline sest vesi on külm ja hapniku ja toitainete vaene *puud on jändrikud *vesi koguneb pisiveekogudesse laugastesse ja älvestesse *tüüpiline puu mänd Laugas-vesi kogunenud sinna, põhjatu auk älved-rabamätaste vahele on valgunud vesi Soode elustik- *kui soo hävib on ka liigid ohus *kohastumused äärmuslikele elutingimustele: *vee küllus aga taimed kasutada ei saa *Vee happesus *madal temperatuur *päike lõõskab *tuulisus Madal ja siirdesood,raba- *ämblikud(rabas rohkem) *putukad(tabas vähem) *liigirikas linnustik *imetajad kasutavad pelgupaigana *puhmad Soode loodusväärtused- *tohutul hulgal magevett *spetsialiseerunud elustik *süsiniku eemaldaja atmosfäärist majandus tähtsus- *turismi objekt *teadlaste uurimis objekt *marjad seened *turvas-küte ,aiandus *loomadele pannakse turvast alla Soo kasvab 1mm aastas kõiki soid ohustab: *kuivendamine *metsastamine *aiaturba kaevandamine
standardid *Teadmised Kehatemperatuuri kontrollimine *Füüsilised harjutused *Eluruumide *Riietuse valik *Kõrge / madal niiskus *Ohugrupid *Hormoonid sobiva *Tuulisus *Tervisekasvatus *Toitumus temperatuuri *Keskkonna ekstreemsed temperatuuriväärtused *Raha olemasolu hindamine *Temperame nt
lämmastiku saaste (üks happevihmade põhjustest) ning süsinikdioksiidi saaste, mis aitab kaasa kliimasoojenemisele. Kuigi traditsioonilised energiatootmismeetodid katavad Euroopa riikide põhivajadused, kasvab tuuleenergia populaarsus järjepidevalt. Taastuvad energiaallikad rahuldavad peaaegu 5,4% Euroopa Liidu esmasest energiavajadusest ning on ilmne, et sellega nende potentsiaal ei piirdu. Tööd mõjutavad faktorid Kõige olulisem on asupaiga tuulisus. Tuulest toodetav energia tähendab tuulekiirust kuubis. Järelikult annab turbiin tuulekiiruse kahekordistamisel kaheksa korda suurema energiaväljundi. Juhul kui kõik teised näitajad on võrdsed, toodab tuulekiirusega 5m/sek kohas asuv turbiin peaaegu poole võrra rohkem elektrit kui turbiin, mis asub kohas, kus tuulekiirus on keskmiselt 4m/sek. Teine oluline mõjutaja on seadmete kättesaadavus. Ehk siis energiahulk, mida turbiin sobiva tuule korral suudab toota " n
6.Tuulekiiruse ja pilvisuse iseloomustus Koosta mõlema ilmajaama andmete alusel radiaaldiagrammid Joonis 4. Tuule kiirus m/s kuude lõikes Joonis 5. Pilvisus pallides kuude lõikes Võrdle tuulekiirusi kuude lõikes. Millised kuud on tuulisemad? Kõige tuulisemad kuud on jaanuar , november ja detsember. Talvel on kõige tuulisem ja suvel on kõige väiksem tuulisus .Ristnas on palju tuulisem kui Jõgevas. Talvel seal on 5 m/s ning suvel 3,5 m/s Võrdle pilvisust kuude lõikes. Leia seoseid pilvisuse ja tuulekiiruse vahel. Kõige pilvisem on samuti jaanuaris ,novemberis ja detsembris . Pilvisuse ajal on rohkem suuremaid tuulekiirusi. 7.Kokkuvõte Sise-Eesti kliimavaldkonda iseloomustavad Jõgeva ilmajaama andmed, sest seal on
ööpäevane rütm, alandavad temperatuurist. kütta, jahutada, temperatuuriga. toitumus, sotsiaalsed kehatemperatuuri. Samuti on osade tähtis on akede Samuti avaldab narkootilised ained. Samuti on oluline peotseremooniate olemasolu ja ka suurt mõju ka eluruumide riietus kas ilma riided. tuulisus. temperatuur (18). jaoks liiga paks või Tuleb rakendada õhuke. erinevaid ettevaatusabinõusid kõrgema ja madalama välistemperatuuri puhul.
Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Suurte põllumassiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon, uhtorgude teke rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele KALANDUS 57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; mida jahedam vesi, seda punasemad alad kaardil Külmade hoovuste rannikud, kus hapnikurikas vesi seguneb sooja toitainerikka veega
5 Jõevesi lahjendab eelkõige vee pindmiste kihtide soolsust, kasvatab pinna- ja süvavee vahelist soolsusvahet ja kihistumist. Kasvanud kihistumine vähendab vee vertikaalset segunemist ja halvendab hapniku liikumist põhjalähedasse vette. Kasvav valgvee hulk ja üleujutused suurendavad mandrilt tulevat toitainete ja tahke ainese koormust. Talvine maa sulana püsimine ning ka suurenenud tuulisus rannikualadel segab madalate merealade veemasse. Kuna kihistumise tugevnemine võib teatud oludes kahandada toitainete vertikaalset liikumist põhjast pindmistesse kihtidesse, võivad seeläbi väheneda ka suvised vetikaõitsengud. Pika-ajaliste vaatlustega on selgunud, et jõeveed mõjutavad vee omadusi ka sügaval. Joonisel 1 on näha, et jõeveed mõjutavad ka Läänemere süvikuid, kuid suurematesse nende hulgast ulatub mõju alles 5 6 aasta möödudes.
Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandusmasinate Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, kasutamine mullaorganismide elukeskkonna halvenemine Ulatuslike põllumassiivide rajamine Suureneb tuulisus, tuuleerosioon Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademete ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele Põllumajandus infoajastul: Täielikult kaubaline ja väga kitsalt spetsialiseerunud. Kultuuride saagikus ja loomade tootlikkus on tehnoloogia ja teaduse saavutuste tõttu väga kõrge.
mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide masinate kasutamine elukeskkonna halvenemine. Ulatuslike põllu-massiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele · Nisu Kasvatatakse kõigis maailmajagudes, suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa, Kanada, Austraalia, Saksamaa, Pakistan, Türgi · Mais suurimad kasvatajad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Argentiina, Indoneesia, Prantsusmaa,
kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele · Mägistes piirkondades on levinud terrasspõllundus (3 punkti) a) Miks rajatakse selliseid põlde? .................................................. b) Milliseid kultuure nii viljeletakse? .............................................
põllumajandus- mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. masinate kasutamine Ekstensiivne põllumajandus (arengumaad) Uute põldude Looduslike ökosüsteemide hävimine rajamine Muldade erosioon - troopilised ja lähistroopilised piirkonnad, kus põllumaade juurdesaamise pärast raiutakse metsi maha- mullad ,,uhutakse" ära Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Kõrbestumise (muutumine kõrbeks) põhjused, mis on seotud inimtegevusega. - Kariloomad hävitavad taimestiku tuuleerosioon (pinnast saab ära kanda) - Üleniisutamine soodustab pinnase sooldumist jälle ei kasva suurt midagi. desertification
mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus-masinate Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna kasutamine halvenemine. Ulatuslike põllu-massiivide rajamine Suureneb tuulisus, tuuleerosioon Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45 % maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa
Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. masinate kasutamine Ulatuslike põllu-massiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele Mõisted: vegetatsiooniperiood, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse spetsialiseerumine; KALANDUS 24. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; 25
kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide põllumajandus- elukeskkonna halvenemine. masinate kasutamine Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 14 Mõisted: vegetatsiooniperiood, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse spetsialiseerumine;
kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide põllumajandus- elukeskkonna halvenemine. masinate kasutamine Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 14 Mõisted: vegetatsiooniperiood, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse spetsialiseerumine;
mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases · Monokultuuride kasvatamine - Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine · Raskete põllumajandusmasinate kasutamine - Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. · Ulatuslike põllumassiivide rajamine - Suureneb tuulisus, tuuleerosioon - Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul · Ülekarjatamine - Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele Pilet 7. 1. Maavärinad. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel.Maavärinate tekkepõhjused: tektoonilised (laamade liikumisest tingitud); vulkaanipursetega kaasnevad; tehnogeensed e inimtekkelised (plahvatused).
kasutamine lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, kasvatamine mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, masinate kasutamine mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 59. Maailma tähsamad kalapüügipiirkonnad Põhja-Ameerika lääne-ja idarannik; Lõuna-Ameerika läänerannik; Gröönimaa ja Islandi ümbrus; Läänemeri, Jaapani ümbrus. Kalavarud ei ole maailmameres jaotunud ühtlaselt. Valdav osa maailma kalasaagist
kasutamine mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Ulatuslike põllu-massiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele Mõisted: vegetatsiooniperiood, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse spetsialiseerumine; KALANDUS 62. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; 63
kasutamine mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Ulatuslike põllu-massiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele Mõisted: vegetatsiooniperiood, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse spetsialiseerumine; KALANDUS 62. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; 63
käsutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide masinate käsutamine elukeskkonna halvenemine. Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine Põllud nõlvadel Mulla-ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele Mõisted: vegetatsiooniperiood, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse spetsialiseerumine; KALANDUS 62
kasutamine mürgistumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide masinate kasutamine elukeskkonna halvenemine Ulatuslike põllumassiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 57. Kalarikkamad on kohad külmade hoovuste piirkonnas, kus vees on suur hapnikusisaldus ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed on kokku kandnud palju toitaineid. Nendes piirkondades segunevad külm hapnikurikas ja soe toitaineterikas vesi.
kasva kõrgemaks. 11 Soode loodusväärtused: · süsiniku eemaldaja atmosfäärist; · veemahuti ja vee puhastaja; · elustik. Soode elustikku iseloomustab: · kohastumused elupaigale seega kui satub ohtu elupaik, on ka vastavad liigid ohustatud; · kohastumused äärmuslikele elutingimustele (vee küllus, omastatava vee puudumine (hapnikuvaegus), vee happesus, madal temperatuur, tuulisus, avatus päikesekiirgusele jmt.) Eesti soid (eriti rabasid) iseloomustab reeglina põhjapoolse, alpiinse või tsirkumpolaarse levikuga liikide suur osakaal. Lubjarikastes madalsoodes esineb ka Kesk- ja Lääne-Euroopa atlantilisi relikte. Rabade elustik on väga kitsalt kohastunud. Õistaimi vähe umbes 20 liiki, lisaks umbes 20 samblaliiki. Eripäraks suur puhmaste osakaal (vähemalt 9 liiki). On ka mõned kaitstavad taimeliigid (mudatarn, sagristarn)
vahel Läänemaa Suursoos). Soode loodusväärtused · Süsiniku eemaldaja atmosfäärist · Veemahuti ja vee puhastaja · Spetsialiseerunud elustik Soode elustikku iseloomustab: · Kohastumused elupiagale seega kui satub ohtu elupaik on ka vastavad liigid ohustatud · Kohastumused äärmuslikele elutingimustele (vee küllus või omastatava vee puudumine, vee happesus, madal temperatuur, tuulisus, avatus päikesekiirgusele jmt.) Eesti soid iseloomustab reeglina ... Eesti soode rajoneerimine Lääne-Eesti väikeste madalsoode vk palu madalsoid, enamus tekkinud endiste laguunialade soostumisel. Liivade madalsoofaas olnud lühiajaline, mujal rabad reljeefi suhteliselt kõrgetes/vanemates osades. Enamasti puisrabad. Madalsoo Osmussaarel, Siirdesoo Järise soomassiivis. Lääne-Eesti suurte ja keskmise suurusega soode vk - suured, ülekaalult madalsood. Esineb suuri roostikke
Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- masinate Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna kasutamine halvenemine 59 Ulatuslike põllumassiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 57. TEAB MAAILMA TÄHTSAMAID KALAPÜÜGIPIIRKONDI JA PÕHJENDAB NENDE KALARIKKUST; Kalarikkamad on kohad külmade hoovuste piirkonnas, kus vees on suur hapnikusisaldus ning suurte jõgede
annaabi.ee 
