pagari juurde mindi rahatähti täis laotud kärudega. Ühinenud Euroopa üks põhimõte on stabiilsus, mida aitab tagada usaldusväärne ja tugev raha. 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki: kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Euro omab ka palju turvaelemente. Euro rahatähtedel on kasutatud arvukalt turvaelemente, mis teevad nende järeletegemise väga keeruliseks. Valeraha äratundmiseks on vaja uurida võimalikult paljusid endale teadaolevaid turvaelemente. Kõige kindlam on võrrelda kahtlast rahatähte rahaga, mille õigsuses te veendunud olete. Kindlasti tuleks vaadata, kas rahatähe allikas ise on piisavalt usaldusväärne. Näiteks võib kindel olla, et sularahaautomaadist saab õige raha. Valeraha kahtluse korral on kõige mõistlikum küsida abi kommertspankade kontoritest. Euro
käibemünt. Nimetud mälestusmünte võib iga riik ringlusesse lasta kord aastas. Müntide nimiväärtust näitav külg on kõikidel liikmesriikidel ühine, kuid müntide teine külg on rahvuslik ja igas riigis erinev. Vaatamata erinevale tagaküljele on kõik mündid seaduslikud maksevahendid kogu euroalal, nii ka Eesti mündid. Euro sularaha turvalisus Euro rahatähtedel on kasutatud arvukalt turvaelemente, mis teevad nende järeletegemise väga keeruliseks. Valeraha äratundmiseks on vaja uurida võimalikult paljusid endale teadaolevaid turvaelemente. 1)Katsu 2) Vaata 3)Kalluta Pimedate jaoks, või siis pimedas olevatele inimestele on rahatähe arusaamiseks on tehtud ,seitse rahatähte erineva suurusega, lihtsustades raha äratundmist kompamise teel. Samuti kannavad rahatähed kombatavaid turvaelemente. Rahatähti on võimalik
TURVAELEMEN DID Mis on turvaelement? Rahatähtedel on palju turvaelemente. Nende abil saab ehtsa rahatähe hõlpsalt kindlaks teha. Mõned nendest on järgmised. Turvaelemendid Reljeeftrükk see eriline trükitehnika annab rahatähtedele ainulaadse tekstuuri, mida on võimalik katsudes kindlaks teha. Hologrammid 5-, 10- ja 20-eurosel on esiküljel hologrammriba. 50-eurostel ja suurema vääringuga rahatähtedel on see asendatud holograafilise pabertrükipildiga. Muutuv värv tagaküljel on näha kuldne riba (5-, 10- ja 20-eurosel) või muutuva
ruuter on ühendatud interneti võrku, saab luua ka interneti ühenduse. (WiFi..., 2007) (Wikipedia..., 2007) WiFi Alliance teatas 25. septembril käesoleval aastal, et turule on tulemas uued seadmed, mis kasutavad standardit IEEE 802.11n. Nad ennustavad, et aastaks 2012 kasutavad seda standardit 95 seadet sajast. (Next..., 2007). TRAADITA ÜHENDUSE TURVALISUS Teatavasti saab raadiolaineid kinni püüda. Selleks kasutatakse igasuguseid turvaelemente, et võõras sinu poolt käsitletavat informatsiooni ei saaks lugeda. Ruuteri häälestamisel on soovitav kasutada MAC (igal arvuti võrgukaardil on oma identifitseerimiskood) aadressi filtreid, WEP (Wired Equivalent Privacy) või WPA (Wi-Fi Protected Access) krüpteerimis protokolli. Kuigi kasutatakse ühendustes erinevaid krüpteeringuid on häkkerid võimelised krüpteeringuid lahti muukima. Näiteks WEP krüpteeringu murdmiseks kulub kuni kolm minutit.
Uutel, alates 2007. aasta 1. jaanuarist emiteeritavatel müntidel kujutatakse Euroopa geograafilist kaarti. Itaalias (k.a San Marino ja Vatikani Linnriik), Austrias ja Portugalis emiteeritud müntidest on hilisema kujundusega vaid 2008. aastal või pärast seda käibele lastud mündid. 5-, 2- ja 1-sendisel kujutatakse Euroopat maailmakaardil Aafrika ja Aasia suhtes. KAS EURO ON TURVALINE? Kui turvalised on euro rahatähed? Euro rahatähtedel kasutatakse mitmeid kõrgtehnoloogilisi turvaelemente, mis muudab nende reprodutseerimise äärmiselt keeruliseks. Turvaelementide abil saab rahatähtede ehtsust kiiresti ja hõlpsalt kontrollida. Veidi hoolikamalt uurides peaks igaüks suutma eristada ehtsat rahatähte võltsingust. Kuidas ära tunda valeraha? Euro rahatähtedel on kasutatud arvukalt turvaelemente, mis teevad nende järeletegemise väga keeruliseks. Valeraha äratundmiseks on vaja uurida võimalikult paljusid endale teadaolevaid turvaelemente
Edastab kliendile müügisüsteemi sisestatud kaupade alusel ostu maksumuse . Arveldab kliendiga kasutades sularaha ja kaardimakseid . Järgib arveldamisel õigeid nõudeid ja oskab töötada kassaaparaadiga. Käsitleb kliendi kaupu hoolivalt ja austusega . Kontrollib päevast rahatulemit, vormistab kassa tööpäeva kokkuvõtte ja päeva aruande ning teostab raha üleandmise vastavalt kehtivale korrale . Järgib raha käitlemisel kehtivaid reegleid ja nõudeid . Kontrollib raha turvaelemente visuaalselt ja kasutades spetsiaalseid tehnilisi vahendeid .
Kassatöö: 1) teeb kassatoiminguid oma vastutusala piires; 2) arveldab klientidega, kasutades erinevaid maksevahendeid ja -liike (sularaha, maksekaardid, arved, mobiiltelefon jt); ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" 4 3) koostab vajadusel kliendile nõuetekohaselt vormistatud arved/kviitungid; 4) järgib raha käitlemisel kehtivaid reegleid ja nõudeid; 5) kontrollib raha turvaelemente visuaalselt ja/või kasutades spetsiaalseid tehnilisi vahendeid; 6) esitab vajadusel nõuetekohaselt vormistatud kassaaruanded oma vastutusala piires otsesele juhile. Müügitöö korraldamine: 1) edastab klientidelt saadud tagasiside põhjal info sortimendi muutmise vajaduse kohta vastavalt ettevõttes kehtestatud korrale; 2) kontrollib kaupade olemasolu ja piisavust, vajadusel tellib kaubad vastavalt ettevõttes kehtestatud korrale;
· Kliendiga arveldamine: Järgib arveldamisel õigeid nõudeid ja oskab töötada kassaaparaadiga. · Kaupade käsitlemine: Käsitleb kliendi kaupa hoolivalt ja austusega . · Tööpäeva lõpetamine: Kontrollib päevast rahatulemit, vormistab kassa tööpäeva kokkuvõtte ja päeva aruande ning teostab raha üleandmise vastavalt kehtivale korrale . · Raha käitlemine: Jälgib raha käitlemisel kehtivaid reegleid ja nõudeid. Kontrollib raha turvaelemente visuaalselt ja kasutades spetsiaalseid tehnilisi vahendeid . Läbivad kompetentsid ja baasteadmised · Suhtlemisoskus: Suhtleb tõhusalt ja sobivalt moel ning tuleb toime tavapärastes suhtlemisolukordades . · Asjaajamine, arvuti kasutamise oskus: Kasutab arvutit õppimis- ja töövahendina, koostab ja vormistab arvutilt lihtsamaid ametikirju ja dokumente . · Teenindamisoskus: Nõustab erineva kultuuritaustaga kliente ja
juuni 1940 Konstatin Päts 6. oktoober 1992 8. oktoober 2001 Lennart Meri 8. oktoober 2001-... Arnold Rüütel Eesti pass Eesti kodaniku pass on Eesti kodaniku reisidokument ning isikut ja kodakondsust tõendav dokument välisriikides. Aastal 2002 alustati Eestis uute, rahvusvahelistele turvanõuetele vastavate passide välja andmist. Uue põlvkonna reisidokument on endiselt sinisekaaneline, kuid oluliselt turvalisem ja raskemini võltsitav, passis on hulgaliselt erisuguseid turvaelemente. Eesti kodaniku passe annavad isiku taotluse alusel välja Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakonnad. Passi saamiseks võib taotluse esitada iga 15- aastaseks saanud Eesti kodanik. Alla 15-aastane Eesti kodanik võib saada passi, kui ta sõidab välismaale eraldi oma vanematest või koos vanemaga, kelle passi tema andmeid pole kantud. 15-aastasele ja vanemale Eesti kodanikule antakse pass üldjuhul 10 aastaks, alla 15- aastastele lastele kuni 5 aastaks
100-krooniseid pangatähti. 5-, 10-, 25-, 100- ja 500-kroonised rahatähed tehakse Vladimir Taigeri ja 2-kroonised Urmas Ploompuu kavandite järgi (9: 169). 3. EESTI KROONI TURVAELEMENDID Raha peab olema turvaline ja seettõttu kasutatakse selle valmistamiseks haruldasi materjale ja unikaalset tehnoloogiat. Turvalisuse saavutamiseks kasutatakse erineva kombinisatsioone, mide ei oleks võimalik jäljendada. Rahadel kasutatakse erineva keerukuse ja turvalisuse astmega turvaelemente. Erinevate sihtgruppide jaoks on mõeldud erinevad elemendid, mida võib jagada kolme rühma. Esimesse kuuluvad need, mida saab iga inimene ise kontrollida. Need on turvamärgid, mis on nähtavad ilma abivahenditeta. Niisugused turvaelemendid on näiteks vesimärk, turvaniit ja hologramm. Teise tasandi elemendid on sellised, mida on võimalik kontrollida lihtsamate abivahenditega, nagu näiteks mikrokiri ja ultraviolettkiirguses helendavad kujutised.
Seega, mida paremini raha oma funktsioonidega toime tuleb, seda kvaliteetsem ta on. Turu arenedes muutuvad ka raha kvaliteedile esitatavad nõuded. Raha kvaliteet sõltub üldiselt rahast endast ( tagatised, hulk ringluses, tunnustatus jms ), vastavusest turu arengutasemele ehk ootustele, rahaomanike vajadustest ja rahapoliitika kvaliteetsusest. Rahal peab olema ka hea jaotatavus ning peab olema kontrollitav raha ehtsus. Tänapäeval on erinevatel rahatähtedel palju turvaelemente, mille järgi saame me veenduda, et tegu on ehtsa rahaga, mitte võltsinguga. Rahal peab olema ka hea 2 säilivus kulumiskindlus, temperatuuri- ja niiskuseresitentsus. Samuti sobiv kaal, mõõtmed ning hõlbus äratuntavus. Kvaliteetne on see raha, mis võtab paremini arvesse ja suudab täita turu nõudeid. Suurem osa rahale esitatud kvaliteedinõuetest pole püsivad, vaid muutuvad. Tänapäeval on uueks kvaliteedinõudeks liikumiskiirus.
tagamiseks likvideerida. 10 Miks on raha unikaalne? 10. a) raha unikaalsus on tingitud sellest, et teda on alati vähe ; b) raha unikaalsus on tingitud sellest, et teda ei toodeta erasektoris; c) raha unikaalsus c) raha unikaalsus on on tingitud tingitud sellest, sellest, et et teda tal oneipalju turvaelemente; toodeta erasektoris; d) raha polegi unikaalne, kuna teda kasutatakse väga laialdaselt. 11. Kas pankade poolt väljaantavad reisitsekid ja laenud mõjutavad raha unikaalsust? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 5 12. Mis on raha baas? a) raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja kõikide Keskdepositooriumis registreeritud
3) kuupäev; 4) dokumendi number; 5) tekst; 6) allkiri. 4. Igal asutusel peab olema 2 plangiliiki: kirjaplank ja üldplank. 5. Üldplangile vormistatakse: 1) käskkirjad; 2) protokollid; 3) aktid; 4) esildised. 6. Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. 7. Valgele paberile vormistatakse õigusaktiga kinnitatavad ja neile lisatavad eeskirjad, juhendid, loetelud jms. 8. Plangil kasutatakse turvaelemente, et tagada nende võltsimiskindlus ja lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast. 1) värvitrükk; 2) vesimärk; 3) fooliumtrükk; 4) plankide nummerdamine; 5) reljeeftrükk; 6) reljeefpitsat. 9. Plankide valmistamise põhimõte: Kirjaplank tehakse alati trükikojas. Üldplank tehakse trükikojas või arvutis. B plangi kasutatav paber peab olema hea kvaliteediga. C plank võib olla maksimaalselt 3-keelne. 10
FLUORESTSEERUVAD TURVAMÄRGID (UV): -Kontrollitakse UV valguses -Peavad olema terviklikud, selged, kindlate piirjoontega, ei tohi olla katkendlikud. -Peavad olema foto peal, mitte taga 28. Milliseid reisidokumente võidakse piiri ületusel kasutada? -Pass, Meremehe teenistusraamat, Pagulase reisidokument, Meresõidu tunnistus(kodanikust meremehel), Tagasipöördumis tunnistus, Hädaabi reisisdokument, laste pass, ID kaart jne. 29. Milliseid turvaelemente võidakse lisada turvapaberi valmistamisel? TURVAKIUD EHK MEBERKIUD: -Lisatakse puuvilla massi, paberi tootmise käigus -asetsevad kogu dokumendi ulatuses MEMBERKIUD VÕIVAD OLLA IMMUTATUD: -Tavavalguses nähtavate värvidega, -Fluorestseeruvate värvidega -Tavavalguses ja UV valguses nähtavate värvidega PLANSETID: -Sama mis memberkiud, ainult et on ümmarguse kujuga. TURVALINT: .-Kilest või plastmassist, paigaldatakse poolpehmesse paberimassi -Esineb nt rahatähtedes sh EURODEL
Riigikogule c. Eesti Pangale d. Eesti presidendile 31. Kas paberraha on kaupraha? a. loomulikult on kõik rahad kauprahad b. ei ole c. eritingimustel, kui sinna on kantud ka mingit kiiret rikastumist võimaldavat informatsiooni d. ainult siis kui on rahale kantud turvaelemendid 32. Miks on raha unikaalne? a. raha unikaalsus on tingitud sellest, et teda on alati vähe b. raha unikaalsus on tingitud sellest, et teda ei toodeta erasektoris c. raha unikaalsus on tingitud sellest, et tal on palju turvaelemente d. raha polegi unikaalne, kuna teda kasutatakse väga laialdaselt 33. Eksogeenne pakkumine tähendab, et: a. keskpanga poolset rahapakkumist tehakse majanduse elavdamiseks b. majandusarengu kiirenemine põhjustas keskpangapoolse rahapakkumise kasvu c. välisivestorid sisenesid suurte rahadega majandusse d. keskpank pakkus raha välispankadesse hoiule 34. Osalise reserviga pangasüsteemi korral peab kohustuslik reservimäär Rr olema: a. võrdne 0-ga; b. suurem kui 0 ja väiksem kui 100% c
mail 2011. aastal Luige Kandi Seltsi poolt, Teeme Ära talgupäeval osalemise eest, üks tööpäev võrdus ühe Luige krooniga. Talgulistele kirjeldas külaselts Luige krooni kui tänu ning see paluti alles hoida lubadusega pakkuda raha kasutusvõimalusi tulevikus. Luige krooni välimus ja teostus on, erinevalt teistest Eestis ringlevatest kogukonnarahadest, kõige lihtsaim ja odavaim. Luige kroon on trükitud kontoriprinteriga tavalisele paberile ning tal ei ole turvaelemente. Samuti ei ole määratud raha nominaalväärtust euro suhtes ning pole kehtestatud ka erinevaid vääringuid: raha nimetatakse lihtsalt Luige krooniks. Luige kroon omab eelnevalt kirjeldatud alternatiivrahadest kõige väiksemat mõju oma kogukonnale, sest tuleb välja, et hetkel ei ole leitud veel antud alternatiivraha jaoks kasutust. Küll on aga infot, et paljud Luige krooni omanikud on ootel ning tundnud huvi, kuna ja kuidas saaks raha eest kaupu ja teenuseid osta. 2
16 3.1.2 Tarkvara võltsimine Võltsitud tarkvara all mõeldakse tarkvara, mis on oma välimuse tõttu identne või äravahetamiseni sarnane originaalse tarkvaraga. Erinevalt tavalisest piraatkoopiast on siin tegemist tootega, mille puhul on püütud saavutada originaaliga nii lähedane välisilme kui vähegi tehnika on seda lubanud. Sageli sisaldab võltsitud tarkvara lisaks originaaliga sarnasele pakendile veel käsiraamatuid, litsentse ja isegi turvaelemente. 17 Tarkvara võltsimine on originaaltarkvaraga identse või äravahetamiseni sarnase tarkvara ebaseaduslik tootmine ja turustamine kasu saamise eesmärgil. Teinekord on selliseid tooteid võimalik turult osta juba enne originaaltoote müüki jõudmist. Erinevalt originaaltarkvarast ei pakuta võltsitud tarkvara ostjale mingit toimivat garantiid ning samuti õigusest valdaja poolset abi tekkinud probleemide lahendamisel. 18
saaksime pakkuda odavamat. Järjest enam soovivad inimesed elada säästlikumalt ja meie tahame stiilselt kuid jätkusuutlikult elada. Töötusega ajutiselt aidata ei saa kuid pikemas perspektiivis on meil plaanis aidata ka töötuid inimesi, pakkudes neile töötamisviisi meeldivas kollektiivis. Tehnoloogia on väga arenev kuid meie üritame vähem kasutada kassasüsteemi mõeldes jätkusuutlikuma elu peale. Ettevõte vajab turvaelemente, lauaarvutit, õmblustarvikuid, riidepuid(metallist), makseterminali. Seadustest tuleb kinni pidada ja ettevõtet seob kaubandustegevuse seadus, tarbijakaitseseadus, võlaõigusseadus, lisaks töölepinguseadus ja maksukorralduse seadus. Ettevõte eesmärkide saavutamiseks tuleb jälgida mikrokeskkonna tegureid. Kuna ettevõte äritegevus sõltub suuresti kangast siis tuleb osata leida kasutatud kangast, et sellest teha midagi uut
Euro () on ametlikuks maksevahendiks 17 ELi liikmesriigis 27st. Need riigid, mida kõiki koos euroalaks nimetatakse, on: Austria; Belgia; Küpros; Eesti; Soome; Prantsusmaa; Saksamaa; Kreeka; Iirimaa; Itaalia; Luksemburg; Malta; Madalmaad; Portugal; Slovakkia; Sloveenia ja Hispaania. Kasutusel on erineva nimiväärtusega pangatähed: 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200- ja 500-eurone. Pangatähtedel on kasutatud mitmesuguseid turvaelemente, nagu vesimärk, turvaniit ja hologramm, et takistada võltsimist ja hõlbustada ehtsate pangatähtede äratundmist. Kaheksa nimiväärtusega mündid (1, 2, 5, 10, 20 ja 50 senti ja 1 ning 2 eurot) erinevad oma suuruse, värvi ja paksuse poolest olenevalt nende väärtusest. 17 Euroopa kohus Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 omandas Euroopa Liit juriidilise isiku
a. raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja riigis tegutsevate fondibörside kaubeldavate aktsiate turukapitalisatsooni summa b. raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja kommertspankade kohustuslik ja täiendav reserv c. raha baas on ligikaudu võrdne riigi SKP suurusega d. raha baasi leitakse ringluses olev raha ja lihtsa rahavõimendi mm* jagatisena Raha erilisus e. unikaalsus on tingitud asjaolust: a. et tema valmistamisel kasutatakse ohtrasti turvaelemente b. et raha kasutavad nii eraisikud kui ka juriidilised isikud c. et teda trükitakse või vermitakse väga hästi valvatud trüki- või vermimiskodades d. et teda ei saa toota erasektoris Raha ülekandemehhanism analüüsib: a. rahaülekannete täpsust ja kiirust kommertspanganduses b. rahaülekannete sisulisi põhjuseid c. miks vahel eelistatakse pangaülekannete asemel sularahas maksmist d. raha pakkumise ja majandusliku aktiivsuse muutuste vahelisi seoseid
otstarbekas on kasutada valmistatud dokumendiliigi planke. planke eristab neile trükitavate elementide koosseis. valgele paberile vormistatakse käskkirjaga kinnitatavad dokumendid. Turvaelemendid : Kirjaplangid valmistatakse alati trükikojas, kus neile lisatakse turvaelement. See on vajalik, et a) tagada nende võltsimiskindlus b) lihtsustada dokumentide originaali eristamist koopiast Üldplangile võib valmistada koopiamasinal/arvutis, samuti on lubada trükikojas lisada turvaelemente. 3) Ärikohtumiste korraldamine. · Äri või ametikohtumiste eesmärgiks on tööalaste kontaktide ja äripartnerluse mitmekülgne arendamine: näiteks kokkulepete sõlmimised, koostöö kavandamine ja lepingute allkirjastamised. · Ärikohtumised võivad toimuda vestluste, läbirääkimiste, nõupidamiste, koosolekute, konverentside või kongressi vormina. · Kohavalikult võivad ametikohtumised toimuda: ? Ühe partneripoole firmas või väljaspool seda.
tüübiga, et kaart, millega makstakse kuulub sellele isikule, kes maksab, .küsida isikuttõendavat dokumenti. Kontrollida kaardi kehtivust, õigsust. Kviitungile võtta külalise allkiri. Kaardimakse kviitung inimese andmetega hoida selleks ettenähtud lukustatavas kapis või sahtlis. Sularahas Eestis sularahas ainult Eesti kroonides, välja arvatud majutusasutused, kellel on taotletud valuutavahetus. Kontrollida kupüüride õigsust ja turvaelemente. Reisibüroo vautseriga makstes, kontrollitakse klienti saabudes, kas reisibüroo on hotelli lepingupartner ja kas vautser on kehtiv. Klient väljaregistreerides tuleb kontrollida, kas kilent tasub ise kõigi nende teenuste eest, mida vautseril ei kajastata. 45. Külaliste isiku ja isiklike asjade turvalisuse tagamine majutusettevõttes? Võtmeid ei tohi hoida hotellis nähtaval kohal, ei tohi öelda tubades viibivate inimeste nimesid, ega muid neid puudutavaid isikuandmeid
ülesanded dokumentide koostamisel ja vormistamisel. Asjaajamiskorrale võiks olla lisatud vormistatud dokumentide näidised. dokumendiplangid ja nende kasutamise kord: peab olema kajastatud, milliseid dokumendiplanke asutuses kasutatakse, millised dokumendid neile vormistatakse, kes vastutab plankide tellimise ja kasutamise eest. Samuti tuleb näidata, milliseid turvaelemente ja sümboleid plankidel kasutatakse. Juhul, kui asutusel ei ole trükitehniliselt valmistatud planki, tuleb kirjeldada elektrooniliste dokumendiplankide kasutamise kord. Lisaks plankidele on otstarbekas välja tuua, millised pitsatid on asutuses kasutusel, kus need asuvad, millised dokumendid tuleb pitsatiga tõestada, kes vastutab pitsatite kasutamise eest, kuidas on korraldatud pitsatite hävitamine.
b) näitab, kui kiiresti ja ulatuslikult saab mingit vara täielikult konverteerida sularahaks; b) c) on sularaha puudujääk pankades ning mis tuleks pankade normaalse töö tagamiseks likvideerida. 10. Miks on raha unikaalne? a) raha unikaalsus on tingitud sellest, et teda on alati vähe ; c) raha unikaalsus on tingitud sellest, et teda ei toodeta erasektoris; b) c) raha unikaalsus on tingitud sellest, et tal on palju turvaelemente; d) raha polegi unikaalne, kuna teda kasutatakse väga laialdaselt. 11. Kas pankade poolt väljaantavad reisitsekid ja laenud mõjutavad raha unikaalsust? 12. Mis on raha baas? a) raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja kõikide Keskdepositooriumis registreeritud väärtpaberite summa; b) raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja kommertspankade kohustuslik ja b) täiendav reserv; täiendav reserv;
annaabi.ee 
