Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lühikirjand teemal Euro Turvalisus (0)

1 Hindamata
Punktid
Euro turvalisus.
Euro on rahatäht mis hõlmab nüüdseks enamus euroopa riike. 2002. aasta 1. jaanuaril tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis käibele ühisraha euro. Juba 1999. aastast sai eurodes teha pangaülekandeid, kuid seitse pangatähte ja kaheksa münti jõudsid kasutusse kolm aastat hiljem. Euroopa majandus ja inimesed on viimasel aastasajal näinud raskeid aegu. Mõtleme kas või eelmise sajandi 20ndate alguse hüperinflatsioonile Saksamaal, kus raha kaotas väärtust minutitega ning pagari juurde mindi rahatähti täis laotud kärudega.
Ühinenud Euroopa üks põhimõte on stabiilsus, mida aitab tagada usaldusväärne ja tugev raha.
1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki: kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all.
Euro omab ka palju turvaelemente. Euro rahatähtedel on kasutatud arvukalt turvaelemente, mis teevad nende järeletegemise väga keeruliseks. Valeraha äratundmiseks on vaja uurida võimalikult paljusid endale teadaolevaid turvaelemente. Kõige kindlam on võrrelda kahtlast rahatähte rahaga , mille õigsuses te veendunud olete. Kindlasti tuleks vaadata, kas rahatähe allikas ise on piisavalt usaldusväärne. Näiteks võib kindel olla, et sularahaautomaadist saab õige raha. Valeraha kahtluse korral on kõige mõistlikum küsida abi kommertspankade kontoritest. Euro rahatähtedel kasutatakse mitmeid kõrgtehnoloogilisi turvaelemente, mis muudab nende reprodutseerimise äärmiselt keeruliseks. Turvaelementide abil saab rahatähtede ehtsust ka ise kontrollida.
Euro kasutamine pimedatele või nägemispuudega inimestele on tehtud ka tunduvalt lihtsamaks kui oli seda Eesti kroon. Euroraha kujundamise algfaasis konsulteeriti pidevalt Euroopa Liidu Pimedate Ühinguga. Kõik seitse rahatähte on erineva suurusega, lihtsustades raha äratundmist kompamise teel. Samuti kannavad rahatähed kombatavaid turvaelemente. Rahatähti on võimalik eristada ka selle järgi, et reljeefsused asuvad erinevates kohtades ja raha on kohati erineva paksusega. Osalise nägemispuudega inimestele mõeldes on iga rahatäht ise värvi (näiteks 20eurone on sinist värvi) ja rahanumbrid on trükitud suurelt ja väljapaistvalt.
Kokkuvõttes leian, et EURO on hea turvatasemega laialt levinud rahaühik, mille kurss sõltub välisriikidest.
Kasutatud materjal: http://euro.eesti.ee
Lühikirjand teemal Euro Turvalisus #1 Lühikirjand teemal Euro Turvalisus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Juss Kärner Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

Raha ja finantsasutused
26
doc

Raha ja finantsasutused.

EESTI MÜNDID Käibemündid Meenemündid 5 senti 10 krooni (rahareform) 10 senti 10 krooni (XXV Olümpia) 20 senti 100 krooni (rahareform) 20 senti 1997 100 krooni (olümpia) 50 senti 10 krooni (EV - 80) 1 kroon 100 krooni (EV - 80) 1 kroon 1998 500 krooni (EV - 80) 1 kroon (EV - 15.65 krooni (EP - 80, euro kasutuselevõtt) 90) 5 krooni (EV - 1 kroon (Esimene üldlaulupidu - 130) 75) 5 krooni (EP - 10 krooni (Tartu Ülikool) 75) 100 krooni (kroon - 10) 10 krooni (Eesti lipp) 100 krooni (Eesti olümpiavõitjad) 10 krooni (taliolümpia) 100 krooni (Estonia Teater - 100) 100 krooni (kroon - 15) 10 krooni (EV - 90)

Ettevõtlus
Eurosedelid ja -mündid
6
pptx

Eurosedelid ja -mündid

Pangatähtede tagaküljel kujutatakse sildu, mis väljendavad koostööd nii Euroopa rahvaste vahel kui ka mujal maailmas. Kujunduses lähtuti vastavale ajastule omasest arhitektuuristiilist ning ei püütud kujutada konkreetseid ehitisi. Euromündid Kõigil euromüntidel on nominaali väärtusega külg ühise kujundusega. Tagumine külg on aga iga riigi rahvusliku kujundusega. Vaatamata sellele kehtivad kõikide riikide euromündid kogu euroalal. Eesti euro müntidel on eesti kaart. Eesti euromüntide vermimiseks korraldatud rahvusvahelisel konkursil, aastal 2005, tegi parima pakkumise Soome rahapaja Mint of Finland. Eesti euromünte hakatakse vermima pärast euroalaga liitumise otsuse teatavakstegemist. Esimesed euro rahatähed hangitakse Euroopa Keskpankade Süsteemi vahendusel. Euro rahatähtede trükikulud ja müntide vermimiskulud kannab Eesti Pank.

Majandus
Euro - kasulik või kahjulik
1
odt

Euro - kasulik või kahjulik?

Euro - kasulik või kahjulik? Eesti liitub euroalaga 1.jaanuarist 2011. Euro võetakse kasutusele järsu üleminekuga, see tähendab, et kontodel olevad kroonid vahetatakse - päeval eurodeks kursiga, mis kinniti Euroopa Liidu Nõukogu otsusega 13. juulil (kehtiv kurss on 1 euro = 15,6466 krooni). Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo.Eesti on pisike maa oma väikese ja avatud majandusega. Euro kui maailmavaluuta kasutuselevõtmine annab Eesti majandusele ja Eesti inimestele kindlust. Euro toetab meie majanduse stabiilsust, lihtsustab kaubandussuhteid paljude Euroopa Liidu riikidega ning teadvustab Eestit maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana.Eurole üleminekul muutub reisimine mugavamaks ning vähenevad valuutavahetuskulud nii eraisikutele kui ettevõtjatele. Mulle ei meeldi üldse, et euro tuleb, sest ma kardan et ma ei harju sellega ära. Kõik asjad muutuvad siis

Ühiskonnaõpetus
RAHA AJALUGU EESTIS
13
odt

RAHA AJALUGU EESTIS

...................................................................8-9 2.5. Eesti kroon 1992-2010...................................................................... ......10 2.6. Euro 2011- ..........................................................................................11 KOKKUVÕTE....................................................................................................12 KASUTATUD MATERJAL....................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eestlase rahakotis on olnud kõige rohkem rahatähti võrreldes teiste Euroopa riikidega. Rahatähed on

Rahanduse alused
RAHA AJALUGU
22
pdf

RAHA AJALUGU

Viimastel aastatel on maksevahendite hulka lisandunud mobiiltelefon, millega saab maksta näiteks parkimise või ürituste piletite eest. Teenuse eest makstud summa lisandub kliendi telefoniarvele. Katsetatakse ka uut süsteemi, mille heakskiidu leidmisel saab juba mõne aasta pärast toidupoes, restoranis või rongis arvet maksta​ ​mobiiltelefoniga. 6 2.8​ ​ ​20.​ ​sajandi​ ​vääringud​ ​Euroopas Enne euro kasutuselevõttu olid enamikes Euroopa riikides oma mündid ja rahatähed – oma​ ​vääring. Reisimiseks ja kaubavahetuseks oli riigist riiki liikudes vaja raha vahetada. Saksamaal tuli maksta Saksa markades, Saksamaalt Prantsusmaale reisides tuli Saksa margad vahetada Prantsuse​ ​frankideks​ ​ja​ ​nii​ ​edasi. Euroopa​ ​vanade​ ​vääringute​ ​nimetused​ ​viitasid​ ​sageli​ ​nende​ ​päritolule:

Raha ja pangandus
Eesti raha 1918-2011
42
pdf

Eesti raha 1918-2011

........................ 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. Krooni taassünd .................................................................................................. 14 3.2. 1992 aasta rahareformi ettevalmistamine ja läbiviimine .................................... 17 4. EUROOPA ÜHISRAHA ............................................................................................ 21 4.1. Euro ja Eesti ........................................................................................................ 21 4.2. Esimesed muljed eurost ....................................................................................... 25 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 29 LISAD ............................................................................................................................. 30 Lisa 1....

Majandus
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Põhjaregioon: 21 278 km²,elanike arv ­ 3 705 900, keskus ­ Porto Algarve: 4988 km²,elanike arv ­ 394 000, keskus ­ Faro Alentejo: 26 931 km²,elanike arv ­ 538 100, keskus ­ Evora Assoorid: 2355 km²,elanike arv ­ 243 800, keskus ­ Ponta delgada. Kokku 9 saart. Keskregioon: 23 668 km²,elanike arv ­ 1 792 000, keskus ­ Coimbra Vale do Tejo ja Lissabon: 11 931 km²,elanike arv ­ 3 471 100, keskus ­ Lissabon Madeira: 741 km²,elanike arv ­ 244 300, keskus ­ Funchal Rahaühik: euro Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid, juudid ja budistid. Ajavöönd: maailmaaeg Maakood: 351 Riigisümbolid: riigilipp ja riigihümn Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Parlamendi nimetus: Assembleia da República ­ Vabariigi Assamblee Keskmine eluiga: 74 aastat Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus

Geograafia
Riigikaitse õpik
192
pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun