Lühikirjand teemal Euro Turvalisus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

26

doc

Raha ja finantsasutused.

EESTI MÜNDID Käibemündid Meenemündid 5 senti 10 krooni (rahareform) 10 senti 10 krooni (XXV Olümpia) 20 senti 100 krooni (rahareform) 20 senti 1997 100 krooni (olümpia) 50 senti 10 krooni (EV - 80) 1 kroon 100 krooni (EV - 80) 1 kroon 1998 500 krooni (EV - 80) 1 kroon (EV - 15.65 krooni (EP - 80, euro kasutuselevõtt) 90) 5 krooni (EV - 1 kroon (Esimene üldlaulupidu - 130) 75) 5 krooni (EP - 10 krooni (Tartu Ülikool) 75) 100 krooni (kroon - 10) 10 krooni (Eesti lipp) 100 krooni (Eesti olümpiavõitjad) 10 krooni (taliolümpia) 100 krooni (Estonia Teater - 100) 100 krooni (kroon - 15) 10 krooni (EV - 90)

Ettevõtlus

6

pptx

Eurosedelid ja -mündid

Pangatähtede tagaküljel kujutatakse sildu, mis väljendavad koostööd nii Euroopa rahvaste vahel kui ka mujal maailmas. Kujunduses lähtuti vastavale ajastule omasest arhitektuuristiilist ning ei püütud kujutada konkreetseid ehitisi. Euromündid Kõigil euromüntidel on nominaali väärtusega külg ühise kujundusega. Tagumine külg on aga iga riigi rahvusliku kujundusega. Vaatamata sellele kehtivad kõikide riikide euromündid kogu euroalal. Eesti euro müntidel on eesti kaart. Eesti euromüntide vermimiseks korraldatud rahvusvahelisel konkursil, aastal 2005, tegi parima pakkumise Soome rahapaja Mint of Finland. Eesti euromünte hakatakse vermima pärast euroalaga liitumise otsuse teatavakstegemist. Esimesed euro rahatähed hangitakse Euroopa Keskpankade Süsteemi vahendusel. Euro rahatähtede trükikulud ja müntide vermimiskulud kannab Eesti Pank.

Majandus

1

odt

Euro - kasulik või kahjulik?

Euro - kasulik või kahjulik? Eesti liitub euroalaga 1.jaanuarist 2011. Euro võetakse kasutusele järsu üleminekuga, see tähendab, et kontodel olevad kroonid vahetatakse - päeval eurodeks kursiga, mis kinniti Euroopa Liidu Nõukogu otsusega 13. juulil (kehtiv kurss on 1 euro = 15,6466 krooni). Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo.Eesti on pisike maa oma väikese ja avatud majandusega. Euro kui maailmavaluuta kasutuselevõtmine annab Eesti majandusele ja Eesti inimestele kindlust. Euro toetab meie majanduse stabiilsust, lihtsustab kaubandussuhteid paljude Euroopa Liidu riikidega ning teadvustab Eestit maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana.Eurole üleminekul muutub reisimine mugavamaks ning vähenevad valuutavahetuskulud nii eraisikutele kui ettevõtjatele. Mulle ei meeldi üldse, et euro tuleb, sest ma kardan et ma ei harju sellega ära. Kõik asjad muutuvad siis

Ühiskonnaõpetus

13

odt

RAHA AJALUGU EESTIS

...................................................................8-9 2.5. Eesti kroon 1992-2010...................................................................... ......10 2.6. Euro 2011- ..........................................................................................11 KOKKUVÕTE....................................................................................................12 KASUTATUD MATERJAL....................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eestlase rahakotis on olnud kõige rohkem rahatähti võrreldes teiste Euroopa riikidega. Rahatähed on

Rahanduse alused

22

pdf

RAHA AJALUGU

Viimastel aastatel on maksevahendite hulka lisandunud mobiiltelefon, millega saab maksta näiteks parkimise või ürituste piletite eest. Teenuse eest makstud summa lisandub kliendi telefoniarvele. Katsetatakse ka uut süsteemi, mille heakskiidu leidmisel saab juba mõne aasta pärast toidupoes, restoranis või rongis arvet maksta​ ​mobiiltelefoniga. 6 2.8​ ​ ​20.​ ​sajandi​ ​vääringud​ ​Euroopas Enne euro kasutuselevõttu olid enamikes Euroopa riikides oma mündid ja rahatähed – oma​ ​vääring. Reisimiseks ja kaubavahetuseks oli riigist riiki liikudes vaja raha vahetada. Saksamaal tuli maksta Saksa markades, Saksamaalt Prantsusmaale reisides tuli Saksa margad vahetada Prantsuse​ ​frankideks​ ​ja​ ​nii​ ​edasi. Euroopa​ ​vanade​ ​vääringute​ ​nimetused​ ​viitasid​ ​sageli​ ​nende​ ​päritolule:

Raha ja pangandus

42

pdf

Eesti raha 1918-2011

........................ 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. Krooni taassünd .................................................................................................. 14 3.2. 1992 aasta rahareformi ettevalmistamine ja läbiviimine .................................... 17 4. EUROOPA ÜHISRAHA ............................................................................................ 21 4.1. Euro ja Eesti ........................................................................................................ 21 4.2. Esimesed muljed eurost ....................................................................................... 25 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 29 LISAD ............................................................................................................................. 30 Lisa 1....

Majandus

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Põhjaregioon: 21 278 km²,elanike arv ­ 3 705 900, keskus ­ Porto Algarve: 4988 km²,elanike arv ­ 394 000, keskus ­ Faro Alentejo: 26 931 km²,elanike arv ­ 538 100, keskus ­ Evora Assoorid: 2355 km²,elanike arv ­ 243 800, keskus ­ Ponta delgada. Kokku 9 saart. Keskregioon: 23 668 km²,elanike arv ­ 1 792 000, keskus ­ Coimbra Vale do Tejo ja Lissabon: 11 931 km²,elanike arv ­ 3 471 100, keskus ­ Lissabon Madeira: 741 km²,elanike arv ­ 244 300, keskus ­ Funchal Rahaühik: euro Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid, juudid ja budistid. Ajavöönd: maailmaaeg Maakood: 351 Riigisümbolid: riigilipp ja riigihümn Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Parlamendi nimetus: Assembleia da República ­ Vabariigi Assamblee Keskmine eluiga: 74 aastat Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus

Geograafia

192

pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus

Kommentaarid (0)