Prahiturg on justkui iga teine turg – nõudlus, pakkumine ning arvestatakse turumajanduse põhimõtetega. Ka selle turu areng on väga tihedas seoses muude turgudes ja maailmamajandusega. Ka selle turu eesmärk on teenida kasumit, kuid ettearvamatutel põhjustel võib vahel esineda ka pikemaaegset tööd alla omahinna. Selliste juhtude puhul tuleks tegeleda riskide maandamisega. Sellel turul ei saa vedaja tihti lähtuda omahinnast, vaid tuleb lähtuda turuolukorrast ning turuhindadest. Prahiturgu mõjutavad erimevad tegurid, nt. majandustõusud või- majanduskriisid, regioonide, riikide vms arengusuunad (majanduslikud tegurid), sotsiaalsed tegurid, poliitilised tegurid, hooajalised tegurid, eralkorralised, konkurents jne. Prahilepingute ligiid: lastiveo prahileping (erinevad alaliigid), tähtajaline prahileping (erinevad alamtüübid). Nt lastiveo puhul prahtija maksab veoteenuse eest prahiraha dollarites/eurodes laaditud kaubaühiku kohta
ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt renditulud, r netointressitulud, - kasum, D amortisatsioon, T kaudsed netomaksud). Sisemajanduse puhasprodukt SPP annab ülevaate sellest toodangust, mida saab kasutada laiendatud taastootmiseks ehk tootmiseks endisest suuremas mahus. SPP = SKP D Rahvamajanduse koguproduktiks RKP spetsiifilise perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul
lisatakse üha enam muutuvressursse, hakkab teatud määrast alates lisa- ehk piirtoodang vähenema. 6. Majandusringluse 3 sektorit : · Ettevõtted · Kodumajapidaja ehk rahvas · Riik 7. Turustruktuurid ( täiskonkurents, monopolistlik konkurents, oligopol, monopol) · Täiskonkurents ühetaoliste toodete turg paljude ostjate ja müüjatega, kellest keegi pole hinna mõjutaja ja kellel pole täielikku ülevaadet turuhindadest. Enamik poode. · Monopolistlik konkurents turg, kus paljud firmad müüvad sarnast toodet aga mitte täpselt sama moodi. Söögikohad. · Oligopol turg, kus domineerib vähe suuri firmasid. Mobiilside. · Monopol turg, kus on vaid üks müüja. Eesti gaas. 8. Rahva funktsioonid: makse vahend, riigis ühine makse viis ja raha väärtus on sama. 9. Eelarve koostamise 3 etappi: · Eesmärk säästa · Tulud · Kulud
Koguselõhe: tootjatele on kasulik valmistada ja müüa suurtes kogustes, tarbijad seevastu eelistavad väiksemaid koguseid. Valikulõhe: üksiktootja suudab harilikult pakkuda kitsast kaubasortimenti, tarbijad eelistavad teha valikuid aga laiast sortimendist. Infolõhe: tootjad sageli ei tea, kes, kus, millal ja kui palju nende tooteid vajab. Sama-laadne info puudub ka tarbijatel. Väärtuslõhe: kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Omandiõiguslõhe: tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. 5. Turundustegevuse 5 osategevust. Turunduse planeerimine: ülevalt alla, alt üles, eesmärgid alla-plaanid üles. Turundusvõimaluste määratlemine: väliskeskkonna analüüs (makrokeskkonda hinnatakse sageli PEST analüüsi kaudu), sisekeskkonna analüüs. Siht turunduse arendamine: segmentimine, sihtturgude valimine, positsioonimine.
Koguselõhe: tootjatele on kasulik valmistada ja müüa suurtes kogustes, tarbijad seevastu eelistavad väiksemaid koguseid. Valikulõhe: üksiktootja suudab harilikult pakkuda kitsast kaubasortimenti, tarbijad eelistavad teha valikuid aga laiast sortimendist. Infolõhe: tootjad sageli ei tea, kes, kus, millal ja kui palju nende tooteid vajab. Sama-laadne info puudub ka tarbijatel. Väärtuslõhe: kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Omandiõiguslõhe: tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. 5. Turundustegevuse 5 osategevust. Turunduse planeerimine: ülevalt alla, alt üles, eesmärgid alla-plaanid üles. Turundusvõimaluste määratlemine: väliskeskkonna analüüs (makrokeskkonda hinnatakse sageli PEST analüüsi kaudu), sisekeskkonna analüüs.
Lik iid id raha,h sukasääres hoidmisega ilma jääda jooksvad hoiused, finantsinvesteeringute potentsiaalsest tulust. väärtpaberid, ..., kinnisvara. Raha paigutusel tuleb teha kompromiss likviidsuse eeliste ja finantsaktivatest saadava tulu vahel. Kas hoida raha deposiidina, väärtpaberitena või kinnisvarana sõltub intressimäärast ja kinnisvara turuhindadest. 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Äritehingute raha nõudlus Äritehinguteks kasutatav raha on sissetulekute kasvav funktsioon, kuna reaalse sissetuleku kasv t b endaga toob d k kaasa soovii omada d rohkem hk raha h arvetel. t l Hi
Kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. 6. Kuidas leida optimaalne tegurikomplekt? Samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt. 7. Mille poolest erinevad muutuvkulud ja püsikulud? Muutuvkulud muutuvad toodangumahu muutudes, püsikulusid toodangumaht aga ei mõjuta. 8. Milline toodangumaht tagab ettevõttele maksimaalse kasumi? See sõltub nii ettevõtte tootmistehnoloogiast kui ka turuhindadest. Kasum on maksimaalne kui viimase toodanguühiku müügist saadud lisatulu ja selle tootmiseks tehtud lisakulu on võrdsed. 9. Millise kõveraga ja kuivõrd kattub ettevõtte lühiajaline pakkumiskõver? Lühiajaline pakkumiskõver kattub piirkulukõveraga juhul, kui hind ületab keskmist muutuvkulu 10. Millisel tasemel ja miks asub horisontaalne pikaajaline pakkumiskõver? Pika perioodi pakkumiskõver horisontaalne sirge minimaalse keskmise kulu tasemel. Firmateooria raames
Strateegiliste ja taktikaliste plaanide koostamine Eelarvete koostamine Otsustamine tegevusprotsessis Kulude kontrollimine ja analüüs Modelleerimine- tegevus, mille eesmärgiks on mudeleid kasutades võrrelda erinevaid tegevusstsenaariume ja alternatiive. Otsustamine- tegevus, mis toimub ettevõtte kõikidel tasanditel nii pika- kui lühiajaliselt. Sihtkuluarvestus- kuluarvestusmeetod, mille eesmärgiks on pakkuda teatud omadustega tooteid/teenuseid prognoositud nõudlusest, turuhindadest ja sihtkasumist lähtuva sihtkuluga. Sihtkulu- suurim võimalik toote/teenuse kulu, mis võimaldaks rahuldada kliendi vajadusi ja saavutada sihtkasumit prognoositud sihthinna ja müügimahu korral. Sihtkasum- eesmärgist lähtuv prognoositud müügitulude ja kulude vahe. Sihthind- turul nõudluse pakkumise tulemusena kujunenud müügihind, millega kliendid on prognoosidest lähtuvalt valmis ostma eelarvestatud koguse tooteid. Kuluarvestuse süsteemi 3 komponenti:
Turundus peab erinevate tootjate kaupade kombineerimisega looma mitmekesise sortimendi, tekitades valikumugavuse. Infolõhe: Tootjad ei tea kes, kus nende tooteid vajab. Tarbijatel aga puudub pakkumistest info. Turundus peab juurutama infosüsteemi, mis võimaldaks liikumist mõlemas suunas. (Infomugavus) Väärtuslõhe: Kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Tarbijad väärtustavad kaupu, lähtudes majanduslikust tasuvusest ja oma maksevõimest. (väärtusmugavus) Omandiõiguslõhe: Tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. Turundus peab tagama vahetuse ja arvelduste häireteta kulgemise (omandiõiguse vahetamise mugavus) 2
Infolõhe: tootjad sageli ei tea, kes, kus, millal ja kui palju nende tooteid vajab. Tarbjatel aga puudub info erinevate pakkumisvõimaluste kohta. Turundustegevus peab juurutama infosüsteemi, mis võimaldaks teabe liikumist mõlemas suunas. Sellega saavutatakse ostmiseks vajalik infomugavus. Väärtuslõhe: kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Tarbijad väärtustavad aga kaupu, lähtudes nende majanduslikust tasuvusest ja oma oma maksevõimest. Turundustegevus peab looma tootja ja tarbija jaoks ühtse väärtussüsteemi, mis realiseeruks väärtusmugavusena. Omandiõiguslõhe: tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. Turundustegevus peab tagama vahetuse ja arveldamise häireteta
esmalt on need seotud ettevõtte põhitegevusega (protsessiga). ABC kuluarvestus võimaldab teostada kulude kontrolli kahel tasandil: · Kulud on võimalik positsioneerida vastutusala järgi · Kulud on võimalik positsioneerida ettevõtte põhiprotsesside järgi 3. Eesmärgipärane omahinna kalkuleerimise metoodika ehk sihtkuluarvestus. Sihtkuluarvestus. See on kuluarvestusmeetod, mille eesmärgiks on pakkuda teatud omadustega tooteid/teenuseid prognoositud nõudlusest, turuhindadest ja sihtkasumist lähtuva sihtkuluga. Uue toote puhul püütakse kindlaks määrata optimaalne turuhind antud turusituatsioonis. Võrdlusbaasiks on oletatavad uue toote tootmiskulud. Tootmist alustatakse toodete ja protseeide pidevat täiustamist siis, kui eesmärgijärgse kalkulatsiooni kohaselt on toote kulud suudetud viia allapoole müügihinda (saavutatakse erinevate alternatiivide vahel valimisega). Seega: püstitatud eesmärgist lähtudes valitakse erinevate alternatiivide vahel, et
puhastulu (püsikulu puudumisel lisakasum). Optimaalse tootmismahu leidmise probleemi ei teki kahaneva piirkulu korral mida suurem tootmismaht, seda suurem lisanduv puhastulu. Kui piirkulu kasvab tootmismahu suurenedes: · MC p tootmismahu suurendamine kasulik; · MC p tootmismahu vähendamine kasulik. Ettevõtte pakkumiskõver Ettevõtte pakkumisfunktsioon kirjeldab toodetava koguse sõltuvust turuhindadest. Pakkumiskõver kirjeldab toodetava koguse sõltu-vust toote hinnast fikseeritud tegurihindade p MC korral. Kuna pakutakse kasumit maksimeerivat kogust, (q ). siis seose võrrand: Pakkumiskõver langeb kokku piirkulukõveraga, kui turuhind katab: ( AVC p MC ), · lühiperioodil keskmise muutuvkulu ( AC p MC ).
Kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. 6. Kuidas leida optimaalne tegurikomplekt? Samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt. 7. Mille poolest erinevad muutuvkulud ja püsikulud? Muutuvkulud muutuvad toodangumahu muutudes, püsikulusid toodangumaht aga ei mõjuta. 8. Milline toodangumaht tagab ettevõttele maksimaalse kasumi? See sõltub nii ettevõtte tootmistehnoloogiast kui ka turuhindadest. Kasum on maksimaalne kui viimase toodanguühiku müügist saadud lisatulu ja selle tootmiseks tehtud lisakulu on võrdsed. 9. Millise kõveraga ja kuivõrd kattub ettevõtte lühiajaline pakkumiskõver? Lühiajaline pakkumiskõver kattub piirkulukõveraga juhul, kui hind ületab keskmist muutuvkulu 10. Millisel tasemel ja miks asub horisontaalne pikaajaline pakkumiskõver? Pika perioodi pakkumiskõver horisontaalne sirge minimaalse keskmise kulu tasemel. Firmateooria raames
Kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. 6. Kuidas leida optimaalne tegurikomplekt? Samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt. 7. Mille poolest erinevad muutuvkulud ja püsikulud? Muutuvkulud muutuvad toodangumahu muutudes, püsikulusid toodangumaht aga ei mõjuta. 8. Milline toodangumaht tagab ettevõttele maksimaalse kasumi? See sõltub nii ettevõtte tootmistehnoloogiast kui ka turuhindadest. Kasum on maksimaalne kui viimase toodanguühiku müügist saadud lisatulu ja selle tootmiseks tehtud lisakulu on võrdsed. 9. Millise kõveraga ja kuivõrd kattub ettevõtte lühiajaline pakkumiskõver? Lühiajaline pakkumiskõver kattub piirkulukõveraga juhul, kui hind ületab keskmist muutuvkulu 10. Millisel tasemel ja miks asub horisontaalne pikaajaline pakkumiskõver? Pika perioodi pakkumiskõver horisontaalne sirge minimaalse keskmise kulu tasemel. Firmateooria raames
Turundustegevus peab erinevate tootjate kaupade kombineerimisega looma mitmekesiseid sortimente tekitades sellega valikumugavuse. 5. Infolõhe. Tootjad sageli ei tea kes, kus, millal ja kui palju nende tooteid vajab. Samalaadne info puudub ka tarbijatel. Turundustegevus peab juurutama süsteemi, mis võimaldaks teabe liikumise mõlemas suunas. Sellega saavutatakse ostmiseks vajalik infomugavus. 6. Väärtuslõhe. Kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Tarbijad väärtustavad aga kaupu, lähtudes nende majanduslikust tasuvusest ja maksevõimest. Turundustegevus peab looma tootja ja tarbija jaoks ühtse väärtussüsteemi, mis realiseeruks väärtusmugavusena. 7. Omandiõiguslõhe. Tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup. Turundustegevus peab tagama vahetuste ja arvelduste häireteta kulgemise, mis avaldub omandiõiguse vahetamise mugavusena. NB
Kasutada rahavoogude diskonteerimise meetodeid. 201. Millised kaks olulist erinevust on avaliku sektori projektide kulu-tulu analüüsil võrreldes kulu-tulu analüüsiga erasektoris? Eraettevõtet huvitab ainult rentaablus ja seda on suhteliselt lihtne mõõta. AS-i huvitab aga sotsiaalne heaolu, mis haarab majandusliku heaolu kõrval endasse ka õigluse ja seda on raskem ühte mõõtkavasse seada. Eraettevõte lähtub tulude ja kulude hindamisel turuhindadest. AS-i poolt pakutavatel hüvedel ei ole sageli hinnangut turuhinnas. Välismõjude olemasolul väljendab turuhind eraettevõtte puhul erapiirkulu, aga ei kajasta AS-i huvitavat sotsiaalset piirkulu. 202. Selgitage tarbija kompenseeritud nõudluse kõvera leidmist sillaületuse näitel? Kompenseeritud nõudlus kajastab sissetulekust sõltumatut nõudlust. Indiviid on kõikidel hinnatasemetel hüve tarbimises võrdsel tasemel. Kompenseerimata nõudluse puhul oleks
tekitades sellega valikumugavuse. 5. Infolõhe. Tootjad sageli ei tea kes, kus, millal ja kui palju nende tooteid vajab. Samalaadne info puudub ka tarbijatel. Turundustegevus peab juurutama süsteemi, mis võimaldaks teabe liikumise mõlemas suunas. Sellega saavutatakse ostmiseks vajalik infomugavus. 6. Väärtuslõhe. Kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Tarbijad väärtustavad aga kaupu, lähtudes nende majanduslikust tasuvusest ja maksevõimest. Turundustegevus peab looma tootja ja tarbija jaoks ühtse väärtussüsteemi, mis realiseeruks väärtusmugavusena. 7. Omandiõiguslõhe. Tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup. Turundustegevus peab tagama vahetuste ja arvelduste häireteta kulgemise, mis avaldub omandiõiguse vahetamise mugavusena. NB
tunnipalgast, kuid siingi on probleeme kui indiviid on tegelikult töötu või tal on prestiiszne töö. 205. Mis probleemid võimaldab kulu-tulu analüüsis lahendada fikseeritud eesmärgi saavutamiseks minimaalsete kuludega projekti otsimine? Avaliku hüvede poolt loodud kasulikkuse kuludega võrdleva hinnangu puudumine ja kaudse hindamise raskused. 28 206. Millisel juhul erinevad sotsiaalsed varihinnad turuhindadest? Kui turuhinnad ei peegelda tegelikku sotsiaalset piirkulu või sotsiaalselt piikasulikkust. 207. Mida väljendab sotsiaalne diskontomäär? Diskontomäär, mis kajastab tuleviku võimalikku piirkulu ja –kasulikkust. 208. Millised probleemid tõstatuvad sotsiaalse diskontomäära valimisel? Kas valida diskontomääraks laenuintress, mis kehtib tootjatele või tarbijatele? 209. Kuidas mõjutab määramatuse (riski) suurenemine diskontomäära taset?
mustjaspruune. 79. Eesti maatõug sagedamini maakari on ajalooliselt kujunenud koos sisserännanud rahvaga. veist peeti esmajoonelt sõnniku- ja veoloomana, kellelt saadi liha ja vähesel määral ka piima. piima tarbimine oli väike. kujunes välja vähenõudlik, väikese kasvuline ja nudi veis. XIX sajandil tööstuse arengule kaasnes linnade kasv ja vajadus joogipiima ning või järele. turgudel kasvasid hinnad. kohalikku eesti veist hakati ristama sissetoodud tõugudega sõltuvalt turuhindadest liha- või piimatõugudega. kujunesid erineva kehaehitusega punased, punasekirjud või mustakirjud rühmad. järjest vähemaks jäi kohalikku veist. sajandi vahetusel oli neid veel 21,6%. üha kahanev maaveiste arv sundis entusiaste tegelema maatõu sihipärase aretusega. 20 aprill 1920 asutati Eesti Maakarja Kasvatajate Selts. tõuaretuse alal oli entusiaste, kelle vahel käis äge diskussioon, millist tõugu eestis eelistada. eesti maakarja toetajaid oli palju
kombineerimisega looma mitmekesiseid sortimente, tekitades sellega valikumugavuse. · Infolõhe. Tootjad sageli ei tea, kes, kus, millal ja kui palju nende tooteid vajab. Samalaadne info puudub ka tarbijatel. Turundustegevus peab juurutama infosüsteemi, mis võimaldaks teabe liikumise mõlemas suunas. Sellega saavutatakse ostmiseks vajalik infomugavus. · Väärtuslõhe. Kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Tarbijad väärtustavad aga kaupu, lähtudes nende majanduslikust tasuvusest ja oma maksevõimest. Turundustegevus peab looma tootja ja tarbija jaoks ühtse väärtussüsteemi, mis realiseeruks väärtusmugavusena. · Omandiõiguslõhe. Tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. Turundustegevus peab tagama vahetuste ja
tootjate kaupade kombineerimisega looma mitmekesiseid sortimente tekitades sellega valikumugavuse; Infolõhe- tootjad sageli ei tea kes, kus, millal ja kui palju nende tooteid vajab. Samalaadne info puudub ka tarbijatel. Turundustegevus peab juurutama süsteemi, mis võimaldaks teabe liikumise mõlemas suunas. Sellega saavutatakse ostmiseks vajalik infomugavus; Väärtuslõhe- kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Tarbijad väärtustavad aga kaupu, lähtudes nende majanduslikust tasuvusest ja maksevõimest. Turundustegevus peab looma tootja ja tarbija jaoks ühtse väärtussüsteemi, mis realiseeruks väärtusmugavusena; Omandiõiguslõhe- tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup. Turundustegevus peab tagama vahetuste ja arvelduste häireteta kulgemise, mis avaldub omandiõiguse vahetamise mugavusena. 3
annaabi.ee 
