Victor I Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on pühakud (ka kaitsepühakud ehk patroonid) inimeste eestkostjaks Jumala ees. Erinevates religioonides on pühakutel erinevaid tähendusi. Katoliikluses ja õigeusus on pühakute eestkoste ja abi palumine laialdaselt levinud. Iga pühakoda on pühendatud mõnele pühakule. Igal pühakul on oma mälestuspäev kalendris. Ristimisel ristitakse laps pühaku(te) nime(de) järgi, et pühak(ud) teda edaspidises elus kaitseks(id). Kaitsepühakud on paljudel maadel, linnadel, asulatel, tegevusaladel jne. 1999. aastal nimetas paavst Johannes Paulus II Euroopa kaitsepühakuks püha Birgitta. Kiriklikus traditsioonis nimetatakse pühakuteks (ladina keeles Sancta, lühendatult St, vene ke...
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed Allub paavstile Allub Konstantinoopoli patriarhile Armulauat. pakutakse hapendamata leiba Armulauat. Pakutakse hapendatud leiba ja veini Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast ...
AJALUGU 1. Keskaegne linn Linnad hakkasid tekkima X – XII sajandil. Tekkisid kaubateede ristumispunktidesse, külade ja kloostrite ümbrusesse, antiikaegsete linnade kohale, feodaali valduste keskele. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Linnaelu juhtis raad (reguleeris käsitöö ja kaubanduse toimumist, hoolitses linna heakorra eest, mõistis kohut, tegeles rahandusega, usueluga, hariduseluga, oli ka linna omavalitsuseks). Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse tsunftidesse (kaubandus) ja gildidesse (käsitöö; Mustpeade gild). Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Linnaõigus > Lübecki õigus. 2. Keskaja perioodid Keskaeg kestis 395/476 – 1517. Keskaeg koosneb kolmest perioodist: varakeskaeg (5 – 10 saj.), kõrgkeskaeg (11 saj. – 14. saj.), hiliskeskaeg (14. saj – 15. saj.). Varakeskaeg – kujunes välja talupo...
B E N I E P N D Ä P N I R K R E E K A K A T O L I K U I E A C E T J E E S U S K R I S T U S R E G I P Ü R D N A I A A D A M ...
Raffael Üldist Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi sündis 6.aprill 1483 Urbinos ning suri 6. aprill 1520. Roomas. Oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt. Isa oli õuekunstnik ja ema suri, kui Raffael oli väike. Elulugu Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksaaastane Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. 1508. aastal läks Rooma, kus teenis paavst Julius II. Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani lossi ruumide freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri Kiriku ehitusel Nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo, polnud ka Raffael kunagi abielus Raffael töötas ja elas Firenzes 1504-1508 - samal ajal kui kaks tei...
Raffael 1483 1520 Tema pärisnimi oli Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi Sündis 6.aprill 1483 Urbinos ning suri 6. aprill 1520. Roomas Oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt. Elulugu Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksaaastane Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. 1508. aastal läks Rooma, kus teenis paavst Julius II. Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani lossi ruumide freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri Kiriku ehitusel Elulugu Rooma Peetri kirik Elulugu Nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo, polnud ka Raffael kunagi abie...
Bernt Notke Bernt Notke (1435 Lassanis talvel 1508/1509 Lübeckis) oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas. Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatants Surmatants, tempera ja õli segatehnikas maal 160 X 750 sentimeetri suurusel lõuendalusel. See ei ole terviklik maal, vaid õnnekombel säilinud algustükk kunagisest ebatavaliselt pikast kompositsioonist, millele olid maalitud kõigi keskaegsete seisuste esindajad, kokku 48-50 inim- ja surmafiguuri. Maalifragmendil on 13 esimest figuuri: jutlustaja, torupilli puhuv Surm, sarka kandev Surm, paavst, Surm, keiser, Surm, kuningas ja Surm. Maali peategelaseks on Surm, kõikevõitev ja halastamatu, kes ühteviisi takistamatult viib endaga kaasa nii selle ilma vägevad ku...
Kõrgrenessanss (skulptuur). Michelangelo Michelangelo /mikelandelo/ Oli samuti väga mitmekülgne looja: skulptor, maalija, arhitekt, ka luuletaja. Suurema osa elust veetis ta Firenzes ja Roomas. Michelangelo oli tuntud oma raske iseloomu poolest, sallimatus ja terav keel muutsid tema jõulise isiku üksildaseks ja kohati traagiliseks. Michelangelo skulptuurilooming paistab silma monumentaalsuse ja võimsuse poolest. Tuntuimad tööd: · ,,Taavet- 5,5 m kõrgune, jõuline, ilmekas, figuuris on tunda suurt sisemist pinget Michelangelole oli omane võtta suuri ülesandeid, mida ta mitmesugustel põhjustel ei jõudnud lõpule viia. Selline oli paavst Julius II hauamonument. 40 figuurist valmis 3. Neist tuntuim on ,,Mooses" Medicite perekonna hauamonumendile Firenzes valmis Michelangelol neli figuuri: · ,,öö" ja ,,päev" · ,,hommik" ja ,,õhtu"
Raffael ja "Sixtuse Madonna " 1483 1520 Renessanss jagunes kolmeks osaks eelrenessanss (e. frecento, 14. sajand), vararenessanss (e. quattrocento, 15.sajand), kõrgrenessanss (e. cinquecento, 16. sajand). Raffael on üks kuulsamaid kõrgrenessanssi maalikunstnikke. Leonardo'st ja Michelangelo'st eristas teda see, et ta oli vähem mitmekülgne ning vähem jõuline, kuid väljendas klassikalise kõrgrenessanssi maalikunsti olemust kõige puhtamalt, täiuslikumalt ja laiahaardelisemalt. Tema looming katkes küll varakult, kuid oli ulatuslik ja mitmekülgne - seinamaalid, tahvelmaalid, portreed, uuris teadust, astronoomiat, perspektiivi ja proportsiooniõpetust ning tegutses arhitektina. Kunsti õppis ta oma isa Giovanni Santi juures, kes oli kuulus õukonnamaalija. Õppis Urbinos, hiljem Perugias maalikunstistuudios. Raffael töötas Firenzes, seejärel Roomas. Firenzes õppis ta kompositsiooni, ...
RAFFAEL (1483-1520) Raffaello Santi sündis 6.aprillil 1483.a. Urbinos vähetähtsa maalija ja õuelauliku pojana. Esimesed teadmised kunsti vallast sai ta isalt, kes suutis pojasse sisendada armastust kaunite kunstide vastu, arendas ta maitset ja tutvustas kaasaegse kunsti maailma. Hiljem õpetas Raffaeli arvatavasti Urbino hertsogite õuekunstnik. Seejärel töötas mõned aastad Perugias. Tuntuim noorpõlvetöö on ,,Püha Jüri võitlus", kus kangelane lumivalgel hobusel kartmatult draakonile vastu sööstab. Draakon ei mõju just eriti hirmuäratavalt. Hobuse diagonaalne paigutus elustab liikumist ja annab kunstnikule võimaluse rõhutada hobuse ümaraid vorme. Maal on tasakaalustatud ülesehitusega. 1504.a. läks Raffael Firenzesse, kus viibis kolm aastat. See oli oluline aeg Raffaeli kunstnikuks kujunemisel ja isikupärase loomingulise käekirja leidmisel. Tähtis koht oli läbikäimisel vanemate meistritega, teda mõjutasid Leonardo da Vinci ja Michelangelo....
Diego Velazquez Karola Kaugema 11.k Täisnimi:Diego Rodríguez de Silva y Velázquez. Velázquez sündis 6. juunil 1599 Sevillas, mis oli tol ajal Hispaania tähtsaim kunstikeskus. Ta oli päritolult väikeaadlik. Ta sündis perre esimese lapsena. Vanemad kasvatasid Diego jumalakartlikuks, õpetasid nad talle keeli ja filosoofiat. Ta õppis järgemööda kahe kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema ja Francisco Pacheco juures, kuid tema kunstnikuisiksuse kujunemisel ei mänginud nad erilist rolli. Autoportree, u 1640 20-ndaks eluaastaks oli leidnud oma maalimisstiili. Selle peamine iseärasus on võltsimatu loomutruudus ja naturalism. Eriti iseloomulikud on Velázqueze noorpõlveperioodile nn. Bodegone maalid, kus kujutatakse igapäevaseid joomise ja söömise tseene. ...
Kreeka-Katoliku kirik Kreeka katoliku kirik arenes pärast Rooma impeeriumi lagunemist mõnevõrra erinevat teed kui Rooma katoliku kirik. Erinevalt Rooma kirikust, mille pea – paavst - oli iseseisev, allus kreeka katoliku kiriku pea - Konstantinoopoli patriarh - keisrile. Kreeka katoliku kiriku mõjualas kujunesid maailma esimesed kristlikud kloostrid. Need said alguse eremiitlusest. Eremiidid ehk üksiklased eraldusid maailma pattude eest kõrbe üksindusse, et seal paastudes, palvetades ja liha suretades Jumalale meelepärast elu elada. Tuntud on lood pühadest eremiitidest ja Saatanast, kes neid kiusamas käis, et nad oma usust loobuksid. Sellistest kannatlikest eremiitidest tuntuim oli Püha Antonius, kes III sajandil elas Egiptuse kõrbes. Paljud eremiidid ei soovinud täielikku üksindust, pealegi leidsid nad, et üheskoos, üksteist toetades, on parem Saatanale vastu panna. IV sajandil hakkasid mõn...
Surmatants Maal surmatants on umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetsri on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Kunstnik on sakslane Bernt Notke. Tema tuntuim maal oli ,,Surmatants" mis oli saksamaal Lübecki Maria kirikus, mis on praeguseks hävinenud. Selle maali eeskujul tegi ta Niguliste kiriusse sarnase maali. Maali väärtus hinnatakse koguni nii suureks, et kui eesti riik peaks minema pankrotti siis maali müümine lahendaks mured. Mina arvan , et kunstnik mõtles maalile valmistades et kõik inimesed on surma ees võrdsed. Maalis sain mina nii aru, et olgugi kes sa elus oled, ei ole tähtis kas paavst, aadlik , kuningas või tavaline inimene, surres läbime me kõik sama teekonna. See pilt on minu jaoks kui tee lõpp enne surma. Et kui sa oled läinud mööda mehest kes seisab seal pukis oled sa surnud, sealt läheb edasi tee juba kas põrgu või taevasse. Selle jutustaja puki kõrval istub luukere kes on juba surnud ning mängib muusikat lahku...
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja p...
Keskaeg Keskaeg ja jumal · Saavutused nõuavad ohvreid · Jumalale lähenemise soov · Jumal ei võta ära valikuvabadusi · Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur · Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik · Mõisted: 1. Paavst katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik piiskopkonna keskus 3. Misjonär ristiusu levitaja 4. Sakramendid pühad toimingud 5. Investituuritüli paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria paavsti õukond 8. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon ketserl...
Keskaeg Keskaeg ja jumal • Saavutused nõuavad ohvreid • Jumalale lähenemise soov • Jumal ei võta ära valikuvabadusi • Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur • Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik • Mõisted: 1. Paavst – katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus 3. Misjonär – ristiusu levitaja 4. Sakramendid – pühad toimingud 5. Investituuritüli – paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik – keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria – paavsti õukond 8. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) – need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid – liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon – ketserl...
Diego Velazquez Diego Rodríguez de Silva y Velázquez (6. juuni 1599 -- 6. august 1660), enamasti tuntud nime all Diego Velázquez, oli barokiajastu Hispaania kunstnik. Teda peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks. Velazquez sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Ta õppis järgemööda kahe tuntuma kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema (1576--1656) ja Francisco Pacheco (1564--1654) juures, kuid tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel ei mänginud vist kumbki mingit osa. Juba 20 aasta vanusena oli noor geniaalne meister iseseisvalt leidnud oma stiili. Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ja naturalism. Eriti iseloomulikud Velazquezi noorpõlve perioodile on nn. Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Nende tugev, selge maalimisviis ja tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo Caravaggio ja José Rib...
Kõrgja hiliskeskaeg 11.15.sajand Jaanika Märdimäe Millest räägin? 1. RIIGIVÕIM 2. KIRIK JA PAAVSTLUS 3. Kõrgkeskajal 4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine KIRIK JA PAAVSTLUS: Katoliku kirikut iseloomustab üldine langus: Vaimulikud olid abielus Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete täitmiseks Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk simoonia KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse ...
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 17. sajandit peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunes BAROKK kunsti alusel kolmeks. Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vasureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Näiteks Itaalia, Hispaania ja Austria. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Näiteks Prantsusmaa ja Lõuna-Saksamaa. Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. Näiteks Holland, Flandria, Skandinaavia ja Eesti. Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: kahekorruseline, korruseid ühendavad voluud...
Arvo Pärt Keit Arula & Kadri Talvik Elu 11. september 1935 Paide Tuntud isikupärase kompositsioonitehnika ja nn tintinnabuli- tehnika poolest Rakvere Muusikakool Ille Martini klaveriklass 1963 Tallinna Riiklik Konsevratoorium(Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri õpilasena 1958- 1967 töötas Eesti Raadios helirezissöörina, hiljem jäi vabakutseliseks Eesti Heliloojate Liidu liige 1959-1979 ja 2005-... 1980 emigreerus NKL'ist Elas aasta Viinis, hiljem Lääne- Berliinis Alates 2005. aastast tagasi Eestis Looming Saab jagada kahte eriilmelisse perioodi Ere omanäoline heliloojaisiksus Alguses neoklassitsistlik Kaks sonatiini ja "Patiita" Esimene orkestriteos "Nekroloog" (1960) Sellest perioodist tuntuim orkestriteos "Perpetum Mobile" (1963) Looming 1960. a keskel hakkas kasutama nn kollaazitehnikat "Collage teemal B-A-C-H" (1964) Murranguks võib lugeda III sümfooniat (1971) 1976. a tintinnabul (lad k kellukesed) Staat...
REFERAAT Diego Velazquez Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................4 Looming...............................................................................................................................................5 Tuntuimad maalid.................................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid..........................................................................................................................
Frangi riik ja selle areng Referaat Sandra Kartau Frangi riigi ehk ühe esimese suurema riigi moodustise tuumikalad asusid Rooma-Gallias. Gallia oli keltide asuala, mis asus umbes praegusel Prantsusmaal, sellepärast võibki Frangi riigi teket lugeda Prantsusmaa ajaloo alguseks.1 2 sajand eKr vallutati see ala roomlaste poolt ning alguse saigi Rooma-Gallia.2 Frangi riigi kujunemise peamised etapid on keltide Gallia, mis kestis kuni 1. sajandi keskpaigani kuid siis oli see ala väga killustunud- maa-alad jagunesid nelja eraldi hõimu vahel, kelle koondnimetuseks oli gallialased. Teiseks tähtsaks perioodiks on Rooma-Gallia, mis kestis kuni 3. sajand eKr, kolmandaks Merovingide Gallia, mis oli 5-8 saj ja viimaseks ehk neljandaks perioodiks oli Karolingide Gallia, mis kestis kuni 10 sajandini.3 Esimest korda märgit...
Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimuli...
1.Millal Ars Nova muusikastiil toimis? Selgita tähendust Nimetusega Ars Nova tähistatakse uut muusikastiili Prantsusmaal 1320-1380 (14.saj.). Selle mõiste võtsid kasutusele muusikateoreetikud, kes tahtsid eristada oma muusikat varem loodust. Hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit. 2.Millised muutused toimusid Ars Nova ajastul kunstmuusika valdkonnas? Mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. Motett sai 14.saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Kõige keerukama kompositsioonitehnikaga. Loodi kõige tähtsamateks sündmusteks: kuningate kroonimiseks, paavstide ametisse pühitsemiseks. 3.Missugune oli kõrgrenessansi uus kõlaideaal? Milliseid intervalle ja helilaade hakati kasutama? Uus kõlaideaal seisnes selles, et muusika pidi olema inimese kõrvale meeldiv kuulata. Kui keskajal kasutati intervallides kvarti ja kvinti, siis nüüd tertsi ja seksti. Nii kasvas euroopa muusikale omane harmooniakeel...
Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 Mozarti muusikaline anne avaldus varakult. 5-aastaselt komponeeris oma esimesed klaveripalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. 1764 kirjutas oma esimesed kolm sümfooniat ja 10-aastaselt esimese ooperi. 1967. aastal asus Mozart koos perega elama Viini, kus kirjutas oma esimese piduliku missa ja OB. Rooma paavst andis talle rüütli aunimetuse. 70.ndatel aastatel komponeeris ta suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid, kirikusonaadid), ta lõi ka sümfooniaid mis olid jõulise ja dramaatilise iseloomuga. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 muusikateose. Mozarti tähtsaim vaimulik teos oli reekviem, mille kirjutamine jäi tal pooleli. Reekviemis oli ühendatud kaasaaegne klassikaline stiil barokki kirikumuusika elementidega. Mozarti kõik...
Diego Velazquez Sigrid Järsk 11.b Kes ta on? Velazqueze oli Hispaania üks tuntuim barokiaja maalikunstnik. Ta oli end pühendanud peaaegu täiesti portreemaalidele. Hispaanias olid valitsevaks teemaks kunstis religioon, kuid tema vaevalt riivas seda. Talle meeldis kujutada inimtüüpe ja olmestseene. Elulugu Ta sündis 6. juunil 1599 ja suri 6. augustil 1660. Ta sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Tema elust teatakse suhteliselt vähe. Kunstilise hariduse sai ta oma kodulinnast. ... Ta õppis järgemööda kahe tuntuma kohaliku meistri käe all: Francisco de Herrera vanema ja Francisco Pacheco. 1623 asus Velazquez Madriidi, kus ta võitis peaministri ja kuninagas Felipe IV poolehoiu, sellega oli ta elu otsustatud. Umbes 10-20 aastat enne ta surma ...
Klassitsism ja barokiajastu vormid ja zanrid Sonaadivorm ehk sonaat, allegro vorm, mis koosneb 3 põhiosast ekspositsioon, töötlus, repriis, ja 2 mittekohustuslikust osast sissejuhatus ja coda. Sonaaditsükkel instrumentaalmuusika vorm, mille esimene osa on sonaadivormis. Sümfoonia ulatuslik, kaaluka sisuga sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, mille esimene osa peab olema sonaadivormis(4osaline). Keelpillikvartett kahele viiulile, vioolale e.altviiulile ja tsellole kirj.sonaaditsükkel. Instrumentaalkontsert sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sonaat:sonaaditsükkel ühele või kahele pillile. Klaveriduo =klaver+teine soololpill, Klaveri kvintett=klaver+keelpillikvartett. Franz Joseph Haydn(1732-1809) Klassikalise stiili esimene suur meister. Tema looming hõlmab kõiki klassitsismi muusika zanre. Sündis Alam-Austrias, külas. Vanemad tahtsid et ta õpiks vaimulikuks, kuna ta ei olnud nõus siis nad teda enam rahali...
Kordamine (Varakeskaegne Euroopa) Õp. Lk. 7-9; 15-32; 39-66 1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"? 1469 Giovanni Andrea (paavst Paulus II raamatukoguhoidja). 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Alguseks: 330 Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol; 395 Rooma riik jagati lääne- ja idaimpeeriumiks; 476 Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpuks: 1453 Türklased vallutasid Konstantinoopoli; 1492 Avastati Ameerika (Columbus); 1517 algas Saksamaa revolutsioon (Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmü...
Veneetsia koolkond · Selle koolkonna all mõeldakse Veneetsia vabariigis tekkinud silmapaistva kujutava kunsti koolkonda 15.-18.saj. · Ven. kujutavat kunsti on mõjutanud Bütsantsi ikoonimaal ja miniatuurmaalikunst · Ven. kunstnikud on kasutanud ka kuldkollaseid, erepunaseid ja siniseid värvitoone. Seda armastasid ka Bütsantsi kunstnikud · 15.saj ven. maalikunsti mõjutanud madalmaade õlivärvid o ven. on esimesi kohti, kus õlivärvid laiemalt levivad. Peenmaalitehnika. · GIOVANNI BELLINI o Bellini suguvõsa andnud mitmeid tuntud kunstnikke o Sugulus Mantegna-ga o Kõige tuntum töö ven. vabariigi eluaegse presidendi (doodzi) L.LOREDANO PORTREE. Doodzi võimupiirid polnud väga suured. o Oli ven. vabariigi ametlik kunstnik. Seal valiti ka 1 kunstnik, kellele maksti suurt tasu. Ül-ks tähtsamate inimeste (k.a. doodzide) ...
Saksa reformatsiooni algus Evelin Veinberg Angelika Saar Luterlus Saksamaa panus maailmale Usupuhastuseks nimetatakse ristiusu õpetuse puhastamist Reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Saksa keisririik 15.sajandi lõpul 16 sajandi algul Keiser Karl V (1519- 1556) Habsburgi dünastia silmapaistvamaid esindajaid Sai isalt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania troonipärijaks Suurim välispoliitiline probleem: Türklaste pealetung Saksa keisririik katus paljude erisuguste suuremate ja väiksemate valduste vahel Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid Majandus Iseloomustab varakapitalistlike suhete kiire areng Kaubanduse jätkuv edenemine (kaubatootmise tõus, maa soodne asend kaubateedel) Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist Kirik ja vaimuelu 16. saj. algus katoliku kiriku hiilguse tip...
Dominiiklased Dominiiklaste ehk dominikaanide katoliikliku mungaordu (Ordo Fratrum Praedicatorum, OP, jutlustavate vendade ordu) asutas 1215 (Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216. a.) hispaania päritolu munk Dominicus (Domingo Guzmán). Rahvasuus on jutlustajavendi nimetatud ka Issanda koerteks (Domini canes). Dominiiklasteks hakkasid sageli jõukate ja haritud perekondade liikmed, kuid kerjuslikku kasinust nõudev põhikord kohustas neid elama vaesuses ja kuulekuses. Vaimne eesmärk lähtub paavst Honorius III sõnust: "Kuulutada kogu maailmale meie Issanda Jeesuse Kristuse nime." Klooster valmistab dominikaanivenda ette jutlustajamissiooniks. Vastavalt ordu eesmärgile on enamik dominiiklasi preestrid, keda toetavad ilmikvennad (fratres cooperatores). Ordurüü, mis antakse enamasti noviitsiaja algul, koosneb nahkrihmaga vöötatud valgest tuunikast, sama värvi skapulaarist ja kapuutsist. Peal kantakse musta lahtist kapuutsiga mantlit (...
RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand) Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhi...
Raffael on üks kuulsamaid kõrgrenessanssi maalikunstnikke. Ta oli vähem mitmekülgsem ja teadmistevaesem kui Leonardo da Vinci ning vähem jõulisem kui Michelangelo. Vaatamata sellele väljendas klassikalise kõrgrenessanssi maalikunsti olemust kõige puhtamalt, täiuslikumalt ja laiahaardelisemalt. Tema looming katkes varakult, kuid selle eest oli väga mitmekülgne ja ulatuslik. Raffaelo Sanzio sündis Urbinos kultuurses keskkonas 6. aprillil 1483. aastal. Tema isa Giovanni Santi, kes oli tuntud õukonnamaailma, töötas hertsogi juures. Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli alles kaheksa aastane. Isa Giovanni abiellus uuesti, aga kolm aastat hiljem suri temagi. Raffaeli hooldajaks sai tema isa vend preester Bartolomelo, kes pidi Raffaeli kasuemaga pidevalt kohtu vahet käima. Tõenäoliselt elas ta siiski pikka aega oma kasuema juures, kuna õpipoisina meistri juures ta ju ei elanud. Raffael oli juba väiksena väga andekas. Oma esi...
Kordamisküsimused:Varauusaeg 1) Mis sajandil ja kuidas kujunes tugev kuningavõim Inglismaal, Prantsusmaal, Hispaanias ja Saksamaal? INGLISMAAL pandi tugevale kuningavõimule alus 15. sajandil (1458), kui Henry Tudor väljus võitjana pikaajalisest kodusõjast ja võimule sai Tudorite dünastia. PRANTSUSMAAL oli tugev kuningavõim kujunenud 15. saj. Lõpuks. Seda tugevdas veelgi kuningas Francois I, kes püüdis saavutada hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. HISPAANIAST sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik; kuningas Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile. SAKSAMAA jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks. 2) Suurte maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed EELDUSED: Euroopa vaimulaadi muutus; Ristisõjad pühale maale; huvi tekitasid erinevad reisikirjeldused; taasavastatu Maa kerakujulisus, 1492. a. Kavandati esimene gloobus Saksamaal; meresõidutehnika areng: täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrola...
GREGORIUS SUUR (540-604) Milano edikt 313.tagas kristlastele vaba tegutsemise keskaegses Roomas .Kristlus sai ametlikuks usuks. Kui Gregorius Suur 590. paavstiks ehk kirikupeaks valiti kasvas Rooma reaalne tähtsus Lääne-Euroopas. Gregorius I ehk Gregorius Suur viis läbi kiriku reformi. Ta ühtlustas ja uuendas Lääne-Euroopa katoliiklike kirikute jumalateenistuse korda. Gregorius töötas välja ühtsed tekstid, mida kasutati edaspidigi erinevates piirkondades. Kinnitati ühtne liturgia ehk jumalateenistuse kord ühes kindlate lauludega. Muusikat peeti keskajal ülimaks kunstiks, mis pärines Jumalalt ja ühendas inimese keha ja hinge universumi harmooniasse. Keskajal olid kirjandus, maalikunst, arhitektuur ehk kogu professionaalne kunst seotud ainujumala teenimisega. Gregoriuse tekstid said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. (Siitam, T. lk. 32, 1998). Gregoriuse laul on muusikaline palve Jumalale. Gregooriuse laul · Gregoo...
Keskaja muusika Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil barbarid hävitasid lõplikult Lääne-Rooma riigi. Pärast seda tekkisid sõdade tõttu, mille eet inimesed pagesid suured rahvaste rändamised. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst. Keskajal tekkis ka kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, milleks on missa. See jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium jaguneb omakorda viieks (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/Benedictus ja Agnus Dei). Kuna puudu...
Periood: 5 saj 14 saj 5-7 saj Rahvaste rändamine- Vana-Rooma kultuuri lagunemine Varakeskaeg kujunes Lääne-kristlik kloostrikultuur 8-9 saj hariduse ja vaimuelu tõus 10-11 saj romaanistiilis kirikuarhitektuuri ja vaimuliku luule-ning laulu kõrgaeg 12-13 saj linnade kasvamine, gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg Muusikakultuur põhiosas suuline! 8-9 saj tekkis vajadus noodikirja järele, mil püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ning kirikulaulu Kirjandus, arhitektuur, maalikunst jt kunstiliigid olid kiriku teenistuses, ning seotud jumala teenimisega Gregooriuse laul- ühehäälne kirikulaul (Euroopa muusika alusmüüriks) Esitasid posid või mehed (mungad) ilma saateta, ning ladina keeles Palju liike!!! Ühetaolisest tekstilugemisest paaril noodil kuni liikuva meloodiani Alguses lauldi kirikus oma tavade kohaselt, hiljem kinnitati ühtne jumalateenistuse kord ja kindlad laulud (Paavst Gregorius I )- tema auks nimetati katoliku ki...
1.Viikingid 1)nimetused: lääne-euroopas normannid(sõnast põhi) inglismaal taanlased iirimaal valged võõrad(norralased) ja mustad võõrad(taanlased) ida-euroopa varjaagid üldiselt paganad 2)kihistumine: · Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk- sihtpunktid-Läänetee(inglismaa, frangi riik, itaalia) ja idatee(venemaa, bütsants) 4)kultuur: kiri-ruunikiri(3.-4. sajand, lähtus ladina tähestikust9 1. tähestik algas: f,u,th,a,r,k(siit ka nimetus futhark) 2. tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma ...
RAFFAEL Raffael on üks kuulsamaid kõrgrenessanssi maalikunstnikke. Ta oli vähem mitmekülgne kui Leonardo ja vähem jõuline kui Michelangelo, kuid väljendas klassikalise kõrgrenessanssi maalikunsti olemust kõige puhtamalt, täiuslikumalt ja laiahaardelisemalt. Tema looming katkes küll varakult, kuid oli ulatuslik ja mitmekülgne seinamaalid, tahvelmaalid jne. Raffaello Sanzio (14831520) sündis Urbinos, Marche`s (kesk Itaalias), Giovanni Santi pojana, kes oli tuntud õukonnamaalija. Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Tema maalid "Maarja kroonimine" ja "Maarja laulatus" (1503-1504) olid õpetaja tasemest paremad. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Madonnapiltidel suur sarnasus Leonardo omadele. ...
Dünaamika- helitugevus ja selle muutumine. Tämber- kõla värv. Harmoonia- moodustavad saatehääled. Tempo- esituskiirus. Keskaja periodiseering 4.-10. sajand- eelromaaniline aeg - toimus kristlike ideede levik(rooma impeeriumis kuulutati ristiusk lubatuks). 10.-12. sajand- romaani aeg - (küpsus). 13.-14. sajand- gooti aeg (üleminekuperiood). Keskaja vaimulik muusika Aluseks on kristlus, millest sai aastal 313 rooma impeeriumis ametlik lubatud usund. Kohe alguses puudus kirikus poliitiline ühtsus, tekkisid 2 suunda: ida- ja läänekirik, mis kasutavad erinevaid liturgia- ja laulutüüpe. Kogu edasine jutt puudutab läänekirikut, mis oli levinud endise rooma impeeriumi aladel. Kus sai kristlus alguse? Juutidelt. Mille poolest sarnanevad judaism ja kristlus? 1 jumal. Millistele pühadele raamatutele need usundid toetuvad? Piibel. Keskaja inimese maailmapilt -ruum on mütologiseeeritud igapäevaelus arvestatakse üleloomulike jõududega. -ig...
Aquino Thomas Keith Varik Elust Sündis 1225 Roccaseccas, suri 7. märtsil 1274 Fossanovas. Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Ta oli üks tuntuim teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. 1244. aastal astus dominiiklaste ordusse. Õppis oma aja ühe kuulsama teadlase ja teoloogi Albertus Magnuse käe all Kölnis ja Pariisis. Aastal 1252 läks Thomas Pariisi magistrikraadi omandama. Oma viljakamail aastail tegeles ta Pariisi ülikoolis õppejõuna. 1274. aasta alguses saatis paavst ta Teisele Lyoni kirikukogule. Thomas asus teele, kuigi ei tundnud end hästi. Teel peatus ta venna- või õetütre lossis ning jäi seal tõsiselt haigeks ning suri. 1323 kuulutas katoliku kirik ta pühakuks. Kaasaegsete kirjelduste järgi oli Thomas suurt kasvu, tüse ja tõmmu, suure peaga ja poolkiilas. Tema käitumine oli peen, lahke ja armastusväärne. Vaidlustes säilit...
Euraasia manner Esimene koht kuhu ma läksin oli Barcelona. See on Hispaania pealinn . Seal elab u 1.7 milj. elanikku. Vanas gooti linnasüdames on säilinud La Rambla, linnarahva kohtumis- ja jalutuskoht. Uut linna läbivad mitmed laiad tänavad, millest kõige ulatuslikum, La Diagonal on tervelt 10 km pikk. Barcelona südamikuks on kahtlemata vana gooti linnaosa El Barrio Gotico, mis kannab seda nime tänu rohketele XIII kuni XV sajandi ehitistele. Barrio Gotico asub La Rambla ja Via Laietana vahel. Merepoolsel serval piirab seda Paseo Colon, kus kõrge samba otsas seisva Kolumbuse kuju juurest algab La Rambla, mis lõpeb tsentraalsel Plaza Cataluna väljakul. Puiestee, mis viib linna keskelt sadamasse, on kunagine jõesäng, mille kaudu mägede vesi jõudis merre. Kõige rohkem Barcelonas meeldis mulle arhitekt Gaudi omapärased tööd, eelkõige `' La Sagrada Familia `' (`'Püha perekonna kirik'') . See on kirik mille e...
Renessanss Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform. seotud uued ideed > inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)> kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis...
1. KESKAJA periodiseering 1) 4. 10. sajand - eelromaaniline aeg - toimus kristlike ideede levik(rooma impeeriumis kuulutati ristiusk lubatuks). 2) 10. 12. sajand -romaani aeg - (küpsus). 3) 13. 14. sajand gooti aeg (üleminekuperiood). 2. KESKAJA VAIMULIK MUUSIKA 1) Aluseks on kristlus, millest sai aastal 313 rooma impeeriumis ametlik lubatud usund. Kohe alguses puudus kirikus poliitiline ühtsus, tekkisid 2 suunda: ida- ja läänekirik, mis kasutavad erinevaid liturgia- ja laulutüüpe. Kogu edasine jutt puudutab läänekirikut, mis oli levinud endise rooma impeeriumi aladel. Kus sai kristlus alguse? Juutidelt. Mille poolest sarnanevad judaism ja kristlus? 1 jumal. Milles seisneb põhiline erinevus judaismi ja kristluse vahel?Kristlastel piibel, moslemitel koraan. Millistele pühadele raamatutele need usundid toetuvad? Piibel. 2) Keskaja inimese maailmapilt - ruum on mütologiseeritud - igapäe...
25. Reformatsiooni algus: Hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus (usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametlikest kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest). John Wyclif eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse (patukaristuskustutuskirju), taunis kõrvapihti (individuaalset patutunnistust preestrile pihitoolis), pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu ( leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena). 13.sajandi lõpuks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik. 1310. aastal sai Tsehhis võimule Luxemburgide dünastia. Karel I sai keisriks Karl IV nime all. Karl IV tunnustas osalismaade valitsejate kunginglikke eesõigusi ja pidas väga oluliseks kaubanduse arengut. Tema ajal ehitati hulgaliselt silmapaistvaid hooneid. Karl IV oskas hinnata haridust ning asutas Praha ülikooli. 15. sajandi alguseks iseloomustasid Tsehhit juba arenenud feodaalsuhted. Talupojad...
Tallinna32.Keskkool Niguliste kirik Niguliste kirikul on ainult pikihoone ja see koosneb kolmest löövist. Löövid on üksteisest eraldatud piilarite ja kaartega. Kesklööv on põhjalöövist ja lõuna löövist kõrgem. Sellepärast ehitati ta ülaossa aknad, et rohkem valgust sisse pääseks kirikusse. Seda keskmise löövi akendega osa nimetatakse valgmikuks sest seal on valge. Kiriku lakke vaadates märkad et kirikul lagi ei ole mitte sile, vaid võlvitud. Selles seisneski ehitusmeistrite kunst ehitada raskest kivist kaari ja võlve, mis mõjuksid väliselt kergelt ja õhuliselt. Seda on raske küll uskuda, et iga võlv kannab kivide mitmesajatonnist raskust. Tänu ehitusmeistrite osavusele oli võimalik ehitada ka külglöövide ja kooriruumi seintesse suured aknad. Seest vaadates tunduvad need veel suuremanagi kui väljaspoolt. Osadel akendest on tavalised, osadel värvilistest klaasitükkidest ruudud. Selliseid värvilisi piltaknaid nimeta...
Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubaduks. Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? Messianistlik meelsus- usk Lunastaja (Messias) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Kuidas nimetati ristiusulisi veel? Ristiusulisi nimetati veel kristlasteks. Miks kiusasid Rooma valitsejad algu...
St. Paul Cathedral Katedraal London Vigeland Skulptuuride Park Oslo (212 pronksist ja graniidist kuju, unikaalne Gustav Vigelandi skulptuurid, tasuta kunstipark) Uffizzi Kunstigalerii Firenze (maailma vanim ja esimene kunstimuuseum Firenzes, tuntud maalikunstnikud) Windsor Castle Loss (Windsori Inglismaa linnas, tund Londonist, kuninganna Elizabeth II elupaik) Madame Tussault Vahamuuseum (pluss London, Pariis, Planetaarium, väga tuntud inimeste kujud) Santa ...
1. Keskaja muusika (zanrid, noodikiri, pillid) Mõistega ,,keskaeg" tähistatakse pikka ajajärku, mis jäi Rooma impeeriumi lagunemise (395. a) ja renessansiajastu vahele (14.-16. sajand). Selle ajastu muusikat tunneme lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli suures osas suuline. Zanrid: · Gregooriuse laul Sai nime Rooma paavst Gregorius I järgi, kes ühtlustas liturgilised tekstid, mis said gregooriuse laulu aluseks. See on iseloomulik laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. On väheste muudatustega käibel ka tänapäeval. Peamised on alati tekst ja sõnum. Laul on ühehäälne ja saateta. Rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. · Missa - igapäevane peamine jumalateenistus. Missal lauldavad liturgilised laulud jaotuvad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele (missa prooprium), ja laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinaarium). · Kangelasl...
Arvo Pärt Toila Gümnaasium 12.Klass Helen Marie Niine 2016 Haridus ja elukäik Sündis 11. september 1935 Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja Pärit Paidest, kasvas üles Rakveres Alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis 1954-57 õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat, õppejõud Veljo Tormis 1963 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1958-67 töötas Eesti Raadios helirežissöörina 2 poega (Michael Pärt, Immanuel Pärt) Looming Loomingus võib eristada mitut perioodi Nõukogude avangardi üks radikaalsemaid esindajaid Neoklassitsistlikud teosed (kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958) Katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas (“Nekroloog” 1960) 1968 jõudis loomingulisse ummikseisu Hakkas süüvima varajas...
annaabi.ee 
