Sama kehtib ka hea kohta, mida me üksteisele soovime. Kui suudad vastata vihale õnnistusega, siis tead, et oled astunud suure sammu tervenemise teel. Esimesed paarteist või isegi paarkümmend korda, kui sa seda proovid, võib "õnnistus" tunduda võltsi, tühja ja isegi silmakirjalikuna, aga proovi edasi. Lõpuks saab see sulle harjumuseks ning varsti pärast seda haihtub su südant rõhunud viha ja valu nagu udu hommikupäikese käes. See meetod sunnib su mõistusel üle saama tunnetuslikust ebakõlast kellegi vihkamise ja sellesse inimesse kaastundlikult suhtumise vahel. Kuna ei ole mingit võimalust tagasi võtta seda lahket žesti oma vihaga leppimise näol, jääb su mõistusel vaid üle muuta sinu suhtumist sellesse inimesse. • Pea meeles järgnevaid tsitaate, kui sul tekib raskusi sind haavanud inimese vastu positiivsete tunnete leidmisega: o "Andestamine tähendab vangi vabastamist ja mõistmist, et see vang olid sina ise." – Lewis B. Smedes
(erinevalt püsivast seisundist - staatikast) nõuab vähemalt kaht parameetrit, millest üks on argumendiks (sõltumatult muutuvast omadusest), teine aga väljendab omaduse muutumist ennast. Aja muutumine pole meie poolt kontrollitav ja seetõttu kulgevad looduslikud protsessid olekute ajalise järgnevusena. Matemaatika vaatepunktist on aeg universaalne ja väga kasulik vahemuutuja, mille abil saab siduda üsnagi erinevate protsesside võrrandeid. Tunnetuslikust seisukohast on aja kulgemiskiiruse tajumine sõltuv vaatleja füüsilisest ja hingelisest seisundist. SÜSTEEMI PARAMEETRID RUUM - süsteemi elemendi asukoha või tema omaduste asukohaliste muutuste kirjeldamiseks kasutatakse ruumikoordinaate. KOORDINAADID. Asukoha määramiseks piisab kolmest arvust (tinglikult pikkus, laius ja kõrgus). Nende kolme arvu saamiseks tuleb konstrueerida KOORDINAATSÜSTEEM - reeglistik nimetatud arvude leidmiseks. Lihtsaim ja sagedamini
See ei tähenda hoolimatust või ükskõiksust osaduskonna vastu, millel on oluline roll tema usulisel kujundamisel. Küsimus on pigem sisemises sõltumatuses, ümberorienteerituses, läbitunnetatuses, põhjendamisvõimelisuses. Maailmavaade ja usk sõnastatakse. Oma seisukohti, arvamusi ja käitumist osatakse seletada ning põhjendada. On olemas vaidlustamise võimalus, isikliku arvamuse kaitseks astutakse välja Aeg viib ka selle astme kriisini. Kui ollakse piisavalt rõõmustunud tunnetuslikust spordist, hakkab senine seletatud maailmapilt üha enam tunduma kuidagi steriilse ja lamedana. Elunähtusi saab seletada nii ja teisiti, kuid on rida asju, mida pole võimalik kontseptsioonidega hõlmata. Tuntakse anarhistlikku ja pärssivat sisehäält, mis ütleb, et mina süvakihid on ikkagi mõistetamatud. Seletatud ja põhjendatud elukäsitlus ei pruugi midagi erilist ütelda inimese sügavamate tunnete, mälestuste ja kujutluste kohta. Paljud kogemused, tunded, sümbolid,
isiku tagasisaabumine jne. Niisugused sündmused toovad endaga kaasa muret või rõõmu, kuid enne meie emotsionaalset mõjutamist peame neid hindama ja neist aru saama. Oletame, et me märkame meest, kes viskab meie suunas ümmarguse kujuga eseme. Meie emotsionaalne reaktsioon on kindlasti erinev, kui arvame, et see on pall, või siis, kui usume selle käsigranaadi olevat. Emotsioon sõltub olukorra tunnetuslikust tõlgendusest, mis omakorda on sõltuv sellest, mida me näeme, mida me teame ja mida me oletame (Arnold, 1970). 11.5 Sündmuste järgnevus, vaadelduna SchachterSingeri tunnetuslikhindava emotsiooniteooria kohaselt: vastavalt Schachteri ja Singeri välja pakutud teooriale, on subjektiivselt kogetav emotsioon hindamisprotsessi tulemus, milles isik tõlgendab tekkinud olukorda oma isiklike kehaliste reaktsioonide kaudu
Tekste võib liigitada ka teistelt alustelt, näiteks: · Meediumi järgi: trükitekst ja elektrooniline tekst. · Teksti vormi järgi: seotud tekst, sidumata tekst, segatekst ja mitmiktekst. · Teksti tüübi järgi: kirjeldav tekst, jutustav tekst, arutlev tekst, seletav tekst, põhjendav tekst ja juhendav tekst. Lugemise funktsioonid Lugemisel on kaks peamist ülesannet: 1) loetakse info vastuvõtmiseks; 2) loetakse tunnetuslikust huvist. Esimesel juhul on valdav info siirdeprotsess. TEKST LUGEJA Sel juhul: 1) on tähendus tekstis; 2) siirdub lugedes tähendus tekstilt lugejale; 3) on protsessi võti lugemisoskus; 4) on lugemise mõõdupuu lugeja vastuvõetud info hulk; 5) saavad head lugejad tekstist rohkem infot kui halvad lugejad. Teisel juhul on lugedes esikohal tõlgendusprotsess. TEKST TÕLGENDUS LUGEJA Sel juhul:
(vt Tabel 1 lk 15-16) Eesti parimad üldskoorid (üle OECD keskmise) on keskkonna, hariduse, turvalisuse ning töö- ja töövälise elu tasakaalu osas. Keskkonna indikaatoriks on küll ainult õhusaaste linnades, kuid OECD-s oleme selle näitaja paremuselt neljandad. Mõlemad hariduse indikaatorid on üle OECD keskmise, mis annab koondina 5. koha hariduse kategoorias. Turvalisuse näitaja on kombineeritud tapmiste statistikast ning inimeste tunnetuslikust kuriteo ohvriks langemise näitajast, mis turvalisuse kategoorias asetab meid tagant kolmandaks (Tsiili ja Mehhiko ees), kuid Eesti kõikide näitajate seas on paremuselt neljas. Vaatamata sellele, et kõikides teistes kategooriates jääme üldarvestuses pigem riikide nimekirja lõppu, siis leidub valdkonna siseseid indikaatoreid, kus hästi silma paistame. 13
inimese saabumine), on vaja enne emotsioonide vallandumist neid sündmusi mõista ja hinnata, see tähendab tunnetada. Meie emotsioonid sõltuvad sellest, kuidas me olukorda tõlgendame, see omakorda sellest mida me näeme, teame ja loodame (Arnoldi erutuvuse omistamise teooria). Stiimulid vallandavad meie organismis teatava diferentseerimata erutatuse toormaterjali emotsionaalseks kogemuseks. Emotsioonid aga võivad olla erinevad sõltuvalt tunnetuslikust tõlgendamisest, aga ka eelnevast kogemusest. Inimese süda võib hakata ühtviisi kiiremini põksuma nähes teda ründavat dinosaurust või jooksurajal lähenevat rivaali, kuid füsioloogiline reageerimine realiseerub pärast olukorra tunnetuslikku hinnangut hoopis erinevate emotsioonidena esimesel juhul hirmuna, teisel juhul erutusena. Schachter ja Singer teostasid katse, milles katsealuseid ärritati autonoomselt süstides neile vitamiiniks kuulutatud ainet (adrenaliini)
Inimesed seavad eesmärgiks tunnetusliku tasakaalu või kooskõla saavutamise, eelistades oma erinevate hoiakute omavahelist kooskõla (Heider). Tunnetuslik tasakaalutus tekitab pingeid ainult juhul, kui see on tugevasti asjakohane (Newcomb). Tunnetuslik ebakõla tekb, kui me leiame, et meie hoiakud või uskumused rääkivad üksteisele vastu - kas sellepärast, et nad pole tasakaalustatud nagu Heideri teoorias, või sellepärast, et nad on üksteisega otseseskonfliktis (Festinger). Tunnetuslikust ebakõlast tulenevad pinget leevendamine: 1) Kas muutes üht hoiakut. 2) Kas lisades täiendavaid hoiakuid, mis lubavad olukorda teisiti interpreteerida. Moonutuse vormid: 1) Infoallika halba valgusesse seadmine (diskrediteerimine). 2) Teistsuguste tähenduste nägemine infot uuesti üle analüüsides. 3) Väga valiv olemine info teatud osade märkamise või muutamise suhtes. 14
oma õnnelikkust siduda nimetatud asjadega. Niisiis suhtub stoik ükskõikselt just sellesse, mida inimesed tavaliselt hüvedeks peavad. Tarkus kui voorus seisneb ratsionaalse kaalutlemise võimes, võimes mitteafekteeruvalt oma võimalusi kaalutleda ja langetada õige valik. Tark on elada nii, et inimene seda võimet ei kaotaks. See on stoikute hinnangul inimese võimuses. Tungidel ei ole loomulikku kalduvust kasvada üle afektiks. Afekteeritus pärineb eranditult mõistuse väärtarvitusest, tunnetuslikust eksimusest, ebaõigest “nõustumisest”. Selle kinnituseks viitavad nad asjaolule, et loomad, mõistusetud olendid, ei oma afekte. Niisiis võib nentida, et stoikud jätkavad Sokratese eetilise intellektualismi traditsiooni antiikeetikas. Hellenismiaja eetikatele on iseloomulik, et nad päädivad kirjeldusega sellest, kuidas näeb antud õpetuse seisukohalt välja tark inimene, st eetiline ideaal. Stoikute kirjelduse järgi on tark selline inimene, kes ka
kunstnikutüüpi inimeste seas) Ideomotoorika - juhul kui fantaasiakujundid on selged,tugevad , siis tekitavad nad tihti ideomotoorseid akte ( need on erksast kujutlusest tekkinud tahtmatud ja sageli teadvustamata lihaspinged, mis väliselt avalduvad ntx vaevumärgatavas naeratuses,kulmukortsutuses, käeliigutuses, pulsi sagenemises, kehaasendi muutuses vms) Kujutluse liigid Aktiivne - tahteline, sihipärane, teatud tunnetuslikust või praktilisest vajadusest/ülesandest tingitud eesmärgipärane protsess. Passiivne tahtmatu , tekib tunnetuse käigus ilma sihipärase kavatsuseta. Unistused jne Perseveratsioon - passiivse kujutluse alaliik ( ntx seente tahtmatu, korduv silme ette tulek pärast metsas veedetud aega) Reprodutseeriv - aktiivse kujutluse alaliik, kordab mingit eeskuju, varasemat teadmist/kogemust ning on sellisena situatsiooniline,tüüpiline, võimaldab hästi ette näha
(1977:83) Võimaldab sihipäraselt tegutseda ilma et seda teadlikult sihipäraselt tehtakse. Kuid Habitus ei ole neutraalne Näiteks: ,,isiklikud" valikud hobide, toidu, kunsti jm kohta on tegelikult kooli, pere ja materiaalsete objektide poolt mõjutatud - ja eriti klassi. Habitus ei ole mitte ainult teadmine või kompetents või stiilitunnetus, vaid see on praktiline, see on kehastunud. Oluline ongi see, et Bourdieu meelest pelgalt keelelisest või tunnetuslikust lähenemisest ei piisa, vaid tuleb vaadata praktikat, eriti kehapraktikaid. Ka sõna otseses mõttes - kõndimine, kehahoiak, grimassid, kõne, jne. Habitus ei ole juhuslik, vaid seda korrastab praktika loogika. Loogikat suunab klassifikatsioonide süsteem - läbi dihotoomsete valikute: kõrge/madal, maskuliinne/feminiinne, valge, must, peen/vulgaarne, hea/halb. Esialgu toimivad nad konkreetsetes situatsioonides, kuid siis laienevad.
ehk seesmiste assotsiatiivsete seoste baasil. 39 Ideomotoorika juhul kui fantaasiakujundid on selged, tugevad, siis tekitavad nad tihti ka nn ideomotoorseid akte. Need on erksast kujutlusest tekkinud tahtmatud ja sageli teadvustamata lihaspinged, mis väliselt avalduvad näiteks vaevumärgatavas naeratuses, kulmukortsutuses, käeliigutuses jms. Kujutluseliigid: Aktiivne on sihipärane, teatud tunnetuslikust või praktilisest vajadusest/üleandest tingitud eesmärgipärane protsess. Passiivne tekib tunnetused käigus ilma sihipärase kavatsuseta. (Pilved = figuurid, kujutluspildid) Perseveratsioon Passiivse kujutluse alaliik. Nn püsivus kujutluses. (Peale videomängu silme-ees sahmiv Super Mario, seened ja marjad peale päeva metsas.) Reprodutseeriv kordab mingit eeskuju, varasemat teadmist/kogemust ning on
seesmiste assotsiatiivsete seoste baasil. Ideomotoorika juhul kui fantaasiakujundid on selged, tugevad, siis tekitavad nad tihti ka nn ideomotoorseid akte. Need on erksast kujutlusest tekkinud tahtmatud ja sageli teadvustamata lihaspinged, mis väliselt avalduvad näiteks vaevumärgatavas naeratuses, 21 kulmukortsutuses, käeliigutuses jms. Kujutluseliigid: Aktiivne on sihipärane, teatud tunnetuslikust või praktilisest vajadusest/üleandest tingitud eesmärgipärane protsess. Passiivne tekib tunnetused käigus ilma sihipärase kavatsuseta. (Pilved = figuurid, kujutluspildid) Perseveratsioon Passiivse kujutluse alaliik. Nn püsivus kujutluses. (Peale videomängu silme-ees sahmiv Super Mario, seened ja marjad peale päeva metsas.) Reprodutseeriv kordab mingit eeskuju, varasemat teadmist/kogemust ning on sellisena
· Nendele evolutsioonilise psühholoogia tõdedele vaatamata on palju muid tegureid, mis seksuaalse veetluse & seksuaalmotivatsiooni tekitavad. Neist üheks oluliseks on armumine, mis pole sageli täielikult tahtlikult kontrollitav · Armumise ühisteks elementideks loetakse mõtteid selle inimese kohta ning temaga kohtumiste sagedust. Märgitakse ka juhuslike, ootamatute kohtamiste olulisust armumisel · Sternberg väidab, et meie armumine sõltub meie valmisolekust armuda ehk tunnetuslikust hoiakust. Kui valmisolek on olemas, siis me armume. Seega pole armumine sugugi juhuslik, vaid enese poolt planeeritud nähtus · Armumine tõstab enesehinnangut ning tajutud enesetõhusust · Arvukad uurimused on näidanud, et juhuslikule kohtumisele eelnev (suvalisel põhjusel tekkinud) aktivatsioon suurendab vastassoost veetleva isiku veetlust ning suurendab vastassoost mitteveetleva isiku ebameeldivust. Vastava teooria kohaselt toimub reaktsiooni
Võimaldab sihipäraselt tegutseda ilma et seda teadlikult sihipäraselt tehtakse. Kuid Habitus ei ole neutraalne Näiteks: ,,isiklikud" valikud hobide, toidu, kunsti jm kohta on tegelikult kooli, pere ja materiaalsete objektide poolt mõjutatud - ja eriti klassi. Habitus ei ole mitte ainult teadmine või kompetents või stiilitunnetus, vaid see on praktiline, see on kehastunud. Oluline ongi see, et Bourdieu meelest pelgalt keelelisest või tunnetuslikust lähenemisest ei piisa, vaid tuleb vaadata praktikat, eriti kehapraktikaid. Ka sõna otseses mõttes - kõndimine, kehahoiak, grimassid, kõne, jne. Habitus ei ole juhuslik, vaid seda korrastab praktika loogika. Loogikat suunab klassifikatsioonide süsteem - läbi dihotoomsete valikute: kõrge/madal, maskuliinne/feminiinne, valge, must, peen/vulgaarne, hea/halb. Esialgu toimivad nad konkreetsetes situatsioonides, kuid siis laienevad. Nende printsiipide rakendamise kaudu
Sellest arenevad nimetused, aja/ruumitaju jne. Orienteerumine ajas ja ruumis kjuneks, on vaja praktilisi ülesandeid. Tsk sel perioodil on abistaja ja tegevuse reguleerija. Lapsele meeldib tegevus rohkem, sest suhtlemine käib sinna hulka (on osatoiming). 3-5 a mälu areng on eriti aktiivne, sest peab tajust ette jõudma. Siin kujuneb juba selline dialoog, kus arutatakse ka nende asjade üle, mis juba mujal on juhtunud, mida laps enne tegi jne. SEE etapp sõltub palju lapse tunnetuslikust arengust. Situatsiooniväline-isikuline kooliea lõpus kasvab lapse huvi teiste in vastu : mida ja kuidas ja miks ta midagi või nii teeb. Sel etapil on märgata pikemate lausete kasutamine. Sel perioodil oleks üsna kasulik lasta lastel ette lugeda midagi ja siis selle üle arutada. Siin kujuneb roolisuhtlemine mõista kellega kuidas suhelda. Puberteedi eas tõuseb isikuline suhtlemine. Tähtis kellega eakaaslastest pubekas suhtleb. See vajaks ka samas arutelu kodus, et anda
optimaalne olemise viis. Norm kujuneb, toimib ja muutub ühiskonna tekkimise, olemise ning arenemise ajaloolises protsessis sõltumatult konkreetsete inimeste subjektiivsetest kaalutlustest. Mida suuremal määral inimene tunnetab ja mõistab ühiskonnas toimivaid seaduspärasusi, sotsiaalse olemise normi, mida enam ta oma tegelikus käitumises normiga arvestab, seda ladusam ja konfliktitum on nii individuaalne sulandumine ühiskonda kui ka populatsiooni. Sotsiaalse normi tunnetuslikust retseptsioonist Strukturaalne vaade ühiskonnale otsib ja püüab inimese sotsiaalses olemises esile tuua selgeid ja ühetähenduslikult määratletavaid algelemente ja nendevahelisi seoseid. Normsusena peetakse silmas ühiskonna elementide struktuurilist ja funktsionaalset tasakaalustatust. Semioloogiline lähenemine ei tunnista selgelt piiritletavate, funktsionaalselt ühetähenduslike ühiskonna koostiselementide primaarsust ning ei pea võimalikuks terviku
tunnetuslik lähenemine õppimisele peab eelkõige silmas õppijate aktiivsust. Õppijad on kognitiivse psühholoogia käsitluse kohaselt aktiivsed ja motiveeritud teadmiste otsijad, kes tunnetavad ise vastutust oma õppimise ja selle tulemuste eest. Nad peavad õpetaja poolt pakutava informatsiooni vastu võtma, selle tähendust mõistma ja seostama selle muude teadmiste ning oskustega, mis neil juba varasemast olemas on. Seega saab rääkida õppija psüühika tunnetuslikust organiseeritusest. Parima tunnetusliku organiseerituse annab teadlik uute teadmiste seostamine varasemaga. Kui õppija sellega edukalt toime tuleb, on kõik hästi, ent sageli pakutakse talle korraga väga palju uut ja sel juhul ta lihtsalt pole suuteline kogu infot vastu võtma ja mällu talletama. Siin saab õpetaja kaasa aidata, organiseerides uut materjali ja selle esitust nii, et õppijad selle tähendust kõige hõlpsamini mõistaksid.
meelelistest tajudest ja tavamõtlemisest. Puhta mõistuse ideed lähevad kaugemale mistahes kogemusest ning muutuvad transtsendentseks. On üldised, reguleerivad, ühendavad põhimõtted. Nt Jumala mõiste on puhta mõistuse idee üks küsimus on, kas Jumal on olemas ja tõestatav või mitte, sootuks teine küsimus on, et meie moraalitaju põhineb Jumala ideel. Jumala mõiste on üks ,,puhta mõistuse mõistetest", mis määravad kogu meie mõtlemist ja tegevust, kuigi nad viitavad meie tunnetuslikust aparaadist väljapoole. Sellised ideaalmõisted juhivad, lihtsustavad ja liigendavad meie teadvuse tegevust, kuid ei viita reaalsele ega olemasolevale (ega kogemusele). Aru ja aistmise valdkond on tunnetus, puhta mõistuse valdkond on usk. Inimese arusaam heast ja halvast ei pärine kogemusest, vaid (moraal) on antud kui puhta mõistuse põhimõte, milles me oleme kindlad enne kogemust, a priori. Kehtib ka siis, kui keegi ei koge, keegi ei järgi.
viis. Norm kujuneb, toimib ja muutub ühiskonna tekkimise, olemise ning arenemise ajaloolises protsessis sõltumatult konkreetsete inimeste subjektiivsetest kaalutlustest. Mida suuremal määral inimene tunnetab ja mõistab ühiskonnas toimivaid seaduspärasusi, sotsiaalse olemise normi, mida enam ta oma tegelikus käitumises normiga arvestab, seda ladusam ja konfliktitum on nii individuaalne sulandumine ühiskonda kui ka populatsiooni. Sotsiaalse normi tunnetuslikust retseptsioonist Strukturaalne vaade ühiskonnale otsib ja püüab inimese sotsiaalses olemises esile tuua selgeid ja ühetähenduslikult määratletavaid algelemente ja nendevahelisi seoseid. Normsusena peetakse silmas ühiskonna elementide struktuurilist ja funktsionaalset tasakaalustatust. Semioloogiline lähenemine ei tunnista selgelt piiritletavate, funktsionaalselt ühetähenduslike ühiskonna koostiselementide
annaabi.ee 
