Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Heebrea Reekviem Katriin Bachmann 10B Tallinn 2009/2010 1. novembril käisin Jaani kirikus kontserdil ,,Heebrea Reekviem, leinast ülendava lauluni". Esinesid kammerkoor Voces Musicales ja Pärnu Linnaorkester, neid dirigeerisid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav. Kokku esitati viis teost, neli neist olid Arvo Pärdi loodud ning viimane laul kõlas Eestis esiettekandena. Rahvusooper Estoniast olid tulnud esinema sopran Nadia Kurem ja metsosopran Helen Lokuta, kuulda sai ka bariton Taavi Tampuud. Kontserdi üldmeeleolu oli hinge kosutav ja kergelt salapärane, just nagu kirikukontserdilt ootasin. Arvo Pärdi neli lugu kandsid nimesid ,,Tribute to Ceasar", ,,I Am the True Vine", ,,Most Holy Mother of God" ja ,,Which Was the Son of...". Kõik olid eriilmelised. Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloom...
Austatud Leopold Mozart, Pariis, 1. mai, 1778 Viimase Pariisis veedetud kuu jooksul ei ole mind saatnud miski muu kui suur pettumus. Sinu suurimaks sooviks oli, et leiaksin enesele koha siinsete suurmeeste hulgas, kuid pean tõdema, et siin veedetud aja jooksul ei ole ma saanud tunda vähemalgi määral tunnustust ega heakskiitu. Pariis ei ole sama nagu aastaid tagasi. Siinsed inimesed on külmad ja ei oska nad hinnata minu loomingut nii nagu toredad inimesed Mannheimis. Eile käisin Baron Grimmi palvel Hertsoginna Chabot juures klaverit mängimas. Enne Tema Kõrgeaususe tulekut pidin ootama külmast värisedes pool tundi jääkülmas ja haudvaikses ruumis. Tänan armulist Jumalat, et ta mulle sõrmed esimeseks sonaadiks alles jättis. Kui Hertsoginna lõpuks saabus, palusin tal mind viia teise ruumi, kus saaksin oma kangestunud sõrmi enne kontserti kaminatule ees soojendada....
"Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost" (Georg Wilhelm Friedrich Hegel) Läbi aegade oleme näinud erinevaid ajaloo kulgi. Inimeste edevus on viinud meid erinevate katastroofideni, mis on mõjunud tervele inimkonnale laostavalt. Kas inimesed on sellest õppinud? Inimkond ise ei ole end viinud selliste katastroofideni, küll aga on seda teinud riikide juhid. Näitena võiks tuua Hitleri ja Stalini. Stalinil oli mitmeid teooriad, kuidas inimesed alluksid riigile ehk tema diktatuurile. Need kes võimule ei allunud ja hakkasid vastu, hukati. Vasakpoolsete diktaatorlike reziimides NSVL-s ja Hiinas oli ühiseid jooni nagu vaba ajakirjanduse puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvaste välja suretamine, repressioonid. Väga palju mõjutab rahvaste saatust nende ajalooline pärand. Näiteks vene rahvas, kes oli aastasadu harjunud isevalitsejaliku käitumisega, ei...
Naiselik naine hoolitseb enda eest, käib viisakalt riides väljaspool kodu, on puhas, kena maniküür, ilus meik ja kannab kaunist pesu, mida mehel hea vaadata. Naiselik naine hoolitseb laste eest, oskab süüa teha, on humoorikas ja jutukas. Mis on mehe jaoks naise juures tähtsaim? Mehe jaoks on naise juures tähtsaim, et ta oskaks olla nii kütkestav naine kui ka hoolitsev pereema. Loomulikult on naiselik naine ka humoorikas, seltskondlik ja armastav. Miks on mehel oma tunnetest raskem rääkida? Mehel on oma tunnetest raskem rääkida, sest nad kardavad näida nõrgana ega leia õiget väljendusviisi. Mida tähendab abiellumine mehele? Abiellumine tähendab mehele eelkõige paarisuhte kindlust. Lapsi on kindlam saada abielus olles, pere ühisvara on abielus olles kindalas kohas, mitte nii, et üks pool röövib teise paljaks ja jalutab minema, vaid lahutusel vara jaguneb pooleks. Mis see naiselikkus ikkagi on?
Kui ei räägita, mida mõeldakse ja tegelikult tuntakse, võivad tulemused olla päris hirmutavad. Teoses oli tagajärjeks see, et isa Goriot suri arvamises, et tütardele oli tähtis vaid tema raha. Mees küll andestas neile, aga ma usun, et juhul kui eksisteerib mingisugunegi ,,elu pärast surma", siis ta nägi, et nii see oligi. Tütred ei ilmunud ju matustelegi ning papa Goriot matmise eest maksid kaks üliõpilast. Surmaga lõppevad ilmselt väga vähesed juhtumid. Küll aga võivad oma tunnetest vaikime tõttu puruneda mitmed suhted. Nii juhtus minu ema sõbrannaga , kelle kaaslane ei kasutanud peaaegu üldse lauset ,,Ma armastan sind". Siis aga sai ta tuttavaks ühe meesterahvaga, kellega tekkis kohe side. Ta läks oma kaaslasest lahku ja hakkas selle mehega koos elama. Nad on tänaseni koos, abielus ja väga õnnelikud. Armastust peab igaüks väljendama oma sõnades. Nii, kuidas tema tunneb. Tuleb jääda ausaks iseenda suhtes
Kaia Hänni 10A Hando Runnel „Omad“ Kaunimad Luuletuse analüüs laulud Sisu analüüs Stiili analüüs Ma tahan sind suudelda Luuletus räägib inimeste Epiteet- valge särgi, saunas tunnetest ja kuidas sellega kaunimad laulud kui ihud on puhtaks pest’ seoses sünnivad kaunimad Võrdlus- hõljun kui kase laulud ladvas, lõhnad kui viha leht ka sinul on undruk seljas, Seos seisned selles, et Isikustamine- ma hõljun kui mul valge särgi peal vest. luuletus räägib kuidas need kase ladvas kaunimad laulud siis tekivad Ma hõljun kui kase ladvas;
tahaksime kellelegi öelda. Tol korral kirjutasin mõned read oma vanaisale, kes oli mõned kuud tagasi surnud. Sidusime need kirjad õhupallide külge ning lasime lendu. Mäletan selgesti, kui hea ja kergendav tunne mind siis valdas. Oma mõtete ja tunnete kirja panemine tundub alati olevat abiks, ent mul on raske mõista inimesi, kes kirjutavad mahukaid teoseid või loovad filme reaalselt eksisteerinud inimestes, rääkides nende tunnetest, mõtetest ja suhtumistest justkui tunneksid nad vahetult kellegi teise tundeid. Tihti tunnen, et omaendagi tunded ja mõtted ei suuda paberil "üles rivistuda" kujul, nagu nad minu sees eksisteerivad. Seepärast ei kujuta ma ette, et suudaksin kellegi teise tundmusi kirjeldada. Isegi väljamõeldud raamatutegelaste puhul on raske nende tunnetest kirjutada, kuigi ma mõistan, et oluline polegi nende puhul jõuda mingi absoluutse tõeni, vaid lihtsalt
hakkama. kutsumine, mängude Jagab mõnikord oma asju alustamine; ka teistega, valdavalt on ta mängureeglitest siiski omandihoidja. 4 kinnipidamine. Toimetulek tunnetega Saab aru tunnetest, Oskab rääkida oma Positiivseid tundeid Oma tunnetest väljendab oma tunnetest ja muljetest. oskavad kõik lapsed arusaamine; negatiivsete emotsioone, räägib Hakkab mõistma teiste väljendada, kuid tunnetega toimetulek; abi rõõmudest ja muredest. inimeste tundeid ja negatiivsete korral ei tule
ka emotsionaalselt intelligentne oleks. Emotsionaalselt intelligentne inimene saab kultuuri omandamisega palju paremini hakkama. Kõrgelt haritud ja vaimselt intelligentsed inimesed võivad omada küll rohkelt teadmisi, kuid ei oska näiteks sotsialiseerida. Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga suurepäraselt suhelda. 4 Emotsionaalne intelligentsus koosneb Golemani järgi 5-st osast 1. Eneseteadlikkus- oma tunnetest aru saamine ja nendel vahet tegemine. 2. Tujude kontrollimine- oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu. 3. Enesemotivatsioon- oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde. 4. Empaatia- teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada. 5. Suhetega toime tulemine- inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus
Ei tuleb öelda siis kui tekivad kahtlused või tunne, et aeg ei ole selle jaoks veel õige. Sõna ei peabki kasutama siis kui endas ei olda kindel, sest siis saab teada kui suured tunded partneril tegelikult eksisteerivad. Seksuaalsuhtesse saab astuda siis kui mõlemad osapooled selleks valmis on, sest just sellisel juhul võivad mõlemad tunda suurimat naudingut. Enne vahekorda astumist peaksid mees ja naine üksteist võimalikult hästi tundma, et seks tuleneks tunnetest, mitte seksi vajadusest. Sellisel juhul, kui kumbki osapooltest ütleb seksile ei, tähendab seda, et ei olda veel valmis seksuaalsuhte alustamisega ning kui partner seda mõistab on tegu hoolimisega ja suhet saab edasi arendada. Kui aga peale ,,ei" sõna ütlemist üks osapool solvub või selle tagajärjel hävineb suhe täielikult võib üsna kindel olla, et seksuaalsuhte alustamiseks ei olnud see õige partner. Seks peab tulenema tunnetest ja tugevast kiindumustundest üksteise vastu,
"Tarapita“. Tema luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Under saksa keeles. Tema teos “Sinine puri” ilmus aastal 1918, mis sisaldab luuletusi aastatest 1917-1918. See luulekogu esindab Underi loomingu noorusjärku, jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi. Teos räägib loodusest, armastusest, tunnetest. Luuletused on minakesised ning autor paneb kirja kogetut ja nähtut enda seisukohast. Luulet kujutatakse vabalt ja siiralt. Samuti paistavad silma ka mõtisklevad toonid. Autor kasutab kõiki luulekujundeid. Võrdlusi, näiteks tähtelilli kui kuldset naeru, kui kuldblond neitsid tulnd need maikuu päevad, väike maja nagu valge häll. Epiteete- sininiiske õhtu, tumm, valge naerupude, vana, madal kummut. Personifikatsioone- pea pudenev, lilled,
Muusikasõpradele varem peamiselt meloodilise post-roki ansamblist Micucu tuttava Pedaja soololoomingut võib kirjeldada kui elektrooniliste ja akustiliste elementide segu, milles töödeldud väljahelid kohtuvad kosmilise atmosfääriga ning eksperimentaalsed kõlad popitunnetusega. Muusikakriitikud on tema loomingut võrrelnud näiteks Nick Drake'i, Joni Mitchelli ning Wild Beastsi muusikaga, mehe enda sõnul on see aga inspireeritud eeskätt inimestest tema ümber, loodusest, tunnetest ja olemisest üleüldse. 2014. aastal andis Mick välja oma esimese helikandja, EP "Ärgake", mis sai tänavu järje täispika albumi "Hingake/Breathe" näol. Albumi valmimisele aitasid kaasa Eesti produtsentide paremikku kuuluvad Raul Ojamaa ja Kostja Tsõbulevski ning sellel lõid kaasa mitmed külalismuusikud nagu Mari Jürjens, Kristjan Kallas, Marten Kuningas ja Martin Kuut. Hetkel on ta pühendunud uuele materjalile, sealhulgas Martti Helde filmi "Skandinaavia vaikus" heliriba loomisele.
Laul on ka viisistatud. ,,Nii vaikseks kõik on jäänud" luules võib täheldada hääliku-ja kõlamängu, sest sellel laulu on viis ja tean väga hästi seda. Muidugi igas luules tuleb mõttesse väike sõnamäng või rütm. Selles luules on riime(jäänud, läinud; aaks, saaks; seletaks, seisataks), graafika ja vorm on neljavärsiline 5est salmist koosnev. luuletused on viisistatud ja esitajaks on Eesti ansambel Ruja. Ta tuli... Ta tuli ja vaatas mu silmi- nii rasked on tunnetest keed- ta tuli ja vaatas mu silmi ja läks siis oma teed. Ma läksin ja otsisin jälgi- ei otsides rutata saa- Ma läksin ja otsisin jälgi, öö õue jõudsin ma. "Öö,ütle,kas nägid mu südant, ehk sinagi sõnumid said,- öö,ütle,kas nägid mu südant?" Öö kandis ahelaid. Öö seisis ja vaatas mu silmi- ööd hoidsivad tunnetest keed- Öö seisis ja vaatas mu silmi, ma läksin oma teed. Ma läksin ja otsisin jälle-
südametunnistuse valude käes kannatada. Siiski ei või südametunnistust alati usaldada. Miks? Kui meie südametunnistust mõjutavad liiga palju isekad südamesoovid, võib see näidata meile valet suunda. Ja ilma Jumala Sõna usaldusväärse juhatuseta ei pruugi me vahet teha õigel ja valel paljudes tähtsates asjades. Kõigil inimestel on erinevad väärtushinnangud. Mõni inimene elab egoistlikult, niiöelda „läheb üle laipade,“ aga teine persoon hoolib teiste tunnetest ja mõtleb läbi, kas teeb eesmärgini jõudmise nimel teistele haiget. Inimestel, keda keda teiste heaolu ei huvita, puudub arvatavasti südametunnistus. Persoonil, kellel südametunnistus eksisteerib, ei suuda külma südamega teistele inimestele haiget teha. Nad lähtuvad tunnetest, mitte mõistusest. Väärtushinnangud ja sellega kaasnev saadakse kaasa kodust, lasteaiast ning koolist ja seda juba väga noores eas. Laps kopeerib oma vanemaid ja hakkab
ainult sõnu või jälgime ainult kehakeelt, ei saa me õiget ettekujutust. Hea kuulaja võtab vihjeid vastu tervikuna. Pange tähele vasturääkivusi! Võib ette tulla juhuseid, kui inimese sõnad räägivad üht, aga kehakeel hoopis muud. Tegelikult on need mõlemad sõnumid olulised ning sisu tuleb otsida mõlemast kanalist. (Näit. kui mees karjub kõva häälega, et ta ei ole vihane, võib põhjus olla selles, et ta ei taha neid tundeid endale tunnistada). Olge teadlik iseenda tunnetest ja kehareaktsioonidest! Kuna suur osa suhtlemisest käib kehakeele vahendusel, võib mitteverbaalne suhtlemine kuulaja teadvusest mööda minna, kuid siiski käivitada tema kehas vastuse. Kui oled rohkem teadlik sellest, mida su keha kogeb, saad paremini märgata ka seda, mida tunnevad teised inimesed. Kuna kehaasend ja liigutused näitavad inimese tundeid, siis soovitavad terapeudid ka enda keha asetada samasugusesse asendisse nagu teisel. Samas peab teise asendi
· joonistab järele vertikaalse, horisontaalse joone, ringi, risti; · küsib mis see on?, vastab küsimustele kus?, mida teeb?; küsimusele kes? nimega; · on omandanud põhilise osa keele häälikulisest ja grammatilisest struktuurist, kõneleb seostatult, kasutades keele grammatilisi vorme; · nimetab tegevusi pildil; · Teab enda ja oma lähedaste nimesid Sotsiaalne areng: · saab aru tunnetest! Kui isegi ei saa siis tasub küsida ning seletada. · käitub enamasti täiskasvanu korralduse järgi; · toob palutud asja, kutsub soovitud isiku juhendamise järgi; · paneb oma asjad kokku meeldetuletamisel, riided nagisse; · sööb ise lusika ja kahvliga, joob tassist; · peseb käsi, nägu, hambaid; kuivatab käsi ja nägu; · paneb sokid ja jalanõud jalga. Viieaastane laps: Kehaline areng:
kontserdit, mis toimus Teaduspark Tehnopoli auditooriumis. Kontsert oli žanri poolest elektrooniline jazz popmuusika sugemetega. Esinejateks olid Liisi Koikson ja tema bänd, mis koosnes Raun Juurikast (süntesaator), Raul Ojamaast (elektrikitarr), Tiit Kevadest (trummid) ja Marti Tärnist (basskitarr). Esitusel olevad laulud olid inglisekeelsed ning need loodi Liisi õpingute ajal Londonis. Laulud olid inspireeitud tunnetest, mis valdasid naist suures linnas üksi elades ning tegutsedes. Tehnopoli auditoorium Veenus, kus kontsert toimus, oli üsna väike ja seetõttu polnud seal ka rahvast palju, aga minu arvates oli see just hea, sest kontsert tekitas kuidagi sellise intiimsema tunde, kuna puudus see suur rahvamass. Lihtsam oli ka sisse elada kontserdisse, kuna puudus see ümbritsev suur sagimine. Lavakujundus oli tagasihoidlik: esinejate taha seinale olid suunatud
Kuu möödudes ei tingitud purunenud Patsient ei käitu pidevalt ole patsient käitunud lähisuhtest, ennastkahjustavalt ennastkahjustavalt lootusetuse mõtetest Innusta patsienti ja mis väljendub Kaugeesmärk: rääkima oma 2. Kahe kuu suitsiidkatses. Patsient mõtleb mõtetest ja tunnetest möödudes suudab positiivseid mõtteid, patsient mõelda suudab luua Innusta patsienti positiivseid mõtteid lähisuhteid mõtlema oma positiivsetele 3. Kuue kuu omadustele möödudes suudab
Teeninduse maagia Jaanika Vichterpal Kvaliteetse teeninduse tsükkel algab: Südamest Külaliste vajadusest Soovidest Ettekujutustest Tunnetest Külalisloogia On nimetus, mida Disney,s kasutatakse, et kirjeldada külaliste tundmise ja mõistmise teadust ja kuntsti. Informatsioon, mida pakub külalisloogika, on ringis liikumise aluseks. Teenindus teema On lihtne väide, mida peavad teadma kõik töötajad ja mis saab teeninduse eestvedavaks jõuks, kui kõik töötajad seda jagavad. Disney teemaks on : Luua õnn igas vanuses inimeste jaoks kõikjale!
See kui inimene on intellektuaalselt intelligentne ei tähenda veel, et ta ka emotsionaalselt intelligentne oleks. Emotsionaalselt intelligentne inimene saab kultuuri omandamisega palju paremini hakkama. Kõrgelt haritud ja vaimselt intelligentsed inimesed võivad omada küll rohkelt teadmisi, kuid ei oska näiteks sotsialiseerida. Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga suurepäraselt suhelda. Emotsionaalne intelligentsus koosneb Golemani järgi 5-st osast 1. Eneseteadlikkus- oma tunnetest aru saamine ja nendel vahet tegemine. 2. Tujude kontrollimine- oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu. 3. Enesemotivatsioon- oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde. 4. Empaatia- teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada. 5
Lossimäng, kus selleks et prints jõuaks printsessi juurde on vaja tee rajada klotsidest. Raamatus on antud pildid erinevate teede ja treppide ehitamiseks. PSÜHHOSOTSIAALSETE TEGEVUSEELDUSTE ARENDAMINE Tunnetekaardid TUNNETE KAARDID on mänguline vahend õppimaks tunnetest rääkima, tundeid mõistma ja nendega toime tulema. Tunnete kaardid arendavad tunnetealast sõnavara, kõne ja eneseanalüüsioskust, rikastades samas sotsiaalseid oskusi. PSÜHHOSOTSIAALSETE TEGEVUSEELDUSTE ARENDAMINE STRESSIPALL Vaja läheb õhupalli ja kartulijahu
Armastus ja sõprus Armastus ja sõprus on kaks väga erinevat tunnet, kuid nendes võib leida midagi ühist. Igaüks meist on tundnut kas või ühte nendest imepärastest tunnetest. Sõprus on sõbralik suhe inimeste vahel. Kui inimeste vahel on sõprus, siis nad hoolivad ja aitavad üksteist ning veedavad palju aega koos kuskil lõbutsedes. Sõprus võib esineda vastassugupoolte vahel, kuid samuti võib esineda sama soo esindajate vahel. Tavaliselt on inimeste vahel sõprus siis, kui mõlemal poolel on sarnane mõttemaailm või hoopis nende huvid on mingil määral sarnased. Sõprus võib areneda väga märkamatult. Armastust on väga raske seleteda sõnadega
BAASI-LISTE TUNNETE VAL TIMJS£
TAGAJARJED
Kui Sa kahandad/parsidlValdid voi ~6~kad ara uhe oma baasHistest
tunnetest, on selle' montng,ad jargnevalt toodud tagajarjed
TEGUTSEMINE-KONPRONTEERJM'NE: OLEM1NE - USALDUSE EHHAMtNE:
in.i:tsi'at HiV, mojlliJltami:ne te·rr8MILJiS, lf€So~uU!ts us,
I
i;(i1ItUliltsioon, Ifesp.ekt tahelepanelii,kkus,
ots:lJ,st aN us, piij'lfi@e pal'fle
01.03. Nõustamine – in toetamine vastuse leidmisel, probleemi lahendamisel. See jätab inimesele vabaduse oma elu õle otsustada. Nõustaja ülesanne on jääda alles kui raske on alles jääda. Kuulamine. Turvatunde loomine. Peegeldamine – selle umber sõnastamine, mis ma kuulsin + tunnete peegeldamine. Usalduse loomine – alles siis saab nõustamine alata. Kui ma midagi tunnen, siis algab kontakt. Inimesega, keda sa hästi eitunne, on hirmutav kontakti luua. Teadlik peabo lema oma tunnetest, sest ajju jõuab info ja tekib reaktsioon. Erutus, ärevus – värinad jne näitb, et energia on olemas. Vahest on energia blokis. Selleks peab hingama, et end vabastada. Ärevus on blokeeritud energia. Erutus on aktiviseeriv. Tegutsemine. Kontakt. Reflektsioon. Õpetaja töös väga oluline iseenda tundmine, oma valikute teadvustamine. Ebakindlus annab võimaluse alati analüüsida. Nõustamise tasandid 1. Informeerimine
,,Läänerindel muutuseta" on minu arvates üks parimaid, kui just mitte kõige parem sõjavastane romaan. Raamatus meeldis mulle kõige enam peategelase, Paul Bäumeri psühholoogiline muutus peale sõda. Enne sõda Paul oli loominguline, kirglik ja tundlik inimene, kellele meeldis kirjutada luuletusi ja armastas oma perekonda. Sõda muutis tema suhtumist ja isikupära, luuletused olid asjad, millega Paul ennast enam ei sidunud mingit moodi. Ta õppis oma tunnetest lahti laskma ja tundis, et ta ei saa oma kogemustest kellelegi rääkida ning tundis ennast nagu väljaheidetu. Mulle meeldis just Paul Bäumeri muutus, sellepärast et huvitav oli lugeda, kuidas sõda suudab muuta ühe tundlikku ja loomingulise poisi üheks tunnedeta poisiks, kes ei usaldanud kedagi. Üldkokkuvõtteks mulle raamat meeldis ja võib-olla loen seda romaani isegi uuesti. Kindlasti soovitan mitmele sõbrale seda raamatut.
Isa surm Puhtusekultus Moskva Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei Vangistused Maalikunsti, skulptuuri, arhitektuuri kool D.Burljuk TeosteST Linn Inetud inimesed Inimesed, kelle huvideks söömine, joomine, karjumine, räuskamine Rahvamassid Sõnakasutus ülbe ja julge (õrnus ja kaastunne) Palju metafoore Oma loodud sõnad Oma näolisus Teostest Erakordne suurus Jumalasse suhtumine nõudlik Lilja Birk Tunnetest kirjutades halastamatu, salvav / õrn, haavatav Põnevate, meeldejäävate piltide loomine Romantilise poeesia kõrvaleheitmine > poliitilised sündmused mustvalge Lääneelu pahelisus TEOSTEST Esikkogu ,,Mina" (1913) Luuletus ,,Kõrini" Luuletus ,,Viiul ja veidike närviliselt" Poeem ,,Pilv pükstes" (1915) õp. al. lk. 56 Poeem ,,Selgrooflööt" (1915) õp. al. lk. 71 Poeem ,,Armastan" (1922) õp.lk.78 ,,Luuletus Nõukogude passist"
Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle tegemine, mida tahaks teistele teha, või endale selle tegemine, mida tahaks, et teised sulle teeks. Konfluents – (ehk kokkusulandumine) olek, mis tuleb soovimatusest olla tõelises kontaktis keskkonnaga. Vastupanu, mille tagajärjeks on piiride kadumine enda ja teiste vahel. Projektsioon – gestaltteraapias viitab see konkreetselt vastupanule, mille puhul klient ütleb lahti omadustest, hoiakutest või tunnetest, ja omastab inimestele või objektidele oma keskkonnas omadusi, hoiakuid või tundeid, mis tegelikult kuuluvad tema enda isiksuse juurde. Deflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi.
järv oli peaaegu maha jooksnud; harvad tähed sulasid aga piimjas vinas, mis levis üle kogu taeva. Epiteedid : Lopsakad lepapõõsad; jämedad roostetanud rauad; tolmunud trepiastmed; külm niiskus; põksuv süda; lagunud veski; tähevaene taevas; põlevad huuled; vananev tüdruk; valusad pisarad. 3. Jah, see on õige, sest tihtipeale inimesed ei taha end avada. Kardetakse näidata enda tundeid ja enda tõelist olemust teistele. Paljud inimesed ei julge oma tunnetest rääkida. Alles siis, kui tekib selline olukord, kus rääkimine on möödapääsmatu ja muud ei jää üle, avatakse end. Vähesed on nii avameelsed, et räägivad enda tunnetest, mis neid valdavad. Ei usuta sellesse, et rääkimine olukorda paremaks või südant kergemaks muudab. Arvatakse hoopis, et kergem on kõik tunded ning arvamused enda teada jätta, kuni lõpuks hakkab see kõik sinu sees kuhjuma. Antud novelli puhul peab see väide paika
Rumba Sisukord Tiitelleht Sisukord Mis on Rumba? Rumba ajalugu Millest Rumba jutustab? Kellele see tants sobib? Mis on Rumbale iseloomulik? Saateansambel Huvitavaid fakte Kasutatud allikad Mis on Rumba? Kirglik paaristants Ladina-Ameerika tants 4/4 taktimõõdus Rahulikus ja aeglases tempos Millest Rumba jutustab? Armastusest Kirest Tunnetest Iseloomustab väljend ''Armastuse tants'' Rumba ajalugu Pärit Kuubast Arenenud neegritantsust Omandanud iseloomu Fokstrotilt Euroopas, Ameerikas võitis südamed 1930ndatel aastatel Kellele see tants sobib? Erootilis-romantiline tunne Partnerid näevad välja nagu armunud Mis on Rumbale iseloomilik? Põhirütm on ''kiire-kiire-aeglane'' Iseloomulikud sammud Fänn Hokikepp Hip Rolls
Emotsionaalsed reageeringud on sageli automaatsed. Mitmed emotsinaalseid reaktsioone reguleerivad sotsiaalsed normid. Kontroll tundeväljenduste üle saavutatakse enese jälgimise kaudu, mille abil saab laps teadlikumaks iseenese seisunditest ja meeleoludest. Täiskasvanud saab toetada emotsionaalse kontrolli arengut lapsel, suunates last oma kehas toimuvat ning oma käitumist jälgima. Vestlused lastega tema kogetud tunnetest ja tunnete tundmaõppimine toetavad enesejälgimise arengut. Laps õpib ka erinevaid toimetulekuviise.
autori vastus romaani käigus asetatud probleemile. Romaani ideede sõnastamine on keeruline ja vahel ka võimatu ülesanne. Mida tahab autor oma teosega öelda? See küsimus on sama vana nagu selle kriitika. Kui autor oleks tahtnud öelda midagi konkreetset, oleks ta selleks leidnud lühema tee kui romaani kirjutamine. Hea romaan näitab elu selle vastuolulisuses, ta viitab muuhulgas sellele, et kõike inimlikku ei saa loogiliselt lahata. Romaanid kõnelevad nii mõistusest kui tunnetest, inimtunnete sfäär ei allu aga kunagi täielikult mõistuse analüüsile. Püüe romaani põhiideed lühidalt kokku võtta viib teose lihtsustamisele. Selle asemel, et püüda kohe pärast romaani lõpetamist sõnastada selle sõnum, tuleks alustada kaugemalt ja liikuda edasi samm-sammult. 1. Milline on teose pealkiri? 2. Kas teosel on moto? Mida on autor tahtnud motoga öelda? 3. Millised on romaani põhiteemad? 4. Milles seisneb romaanis konflikt? 5
Sotsiaalsed oskused ja alaoskused McGinnis&Goldsteini prosotsiaalsed oskused: Sotsiaalse käitumise baasoskused (kuulamise ja vestlemise oskus, kehtestav käitumine, tänamine, enesetunnustamine, abi küsimine, teene palumine) Kooliga seotud oskused (küsimuste esitamine, juhtnööride jälgimine, pingutamine raskuste puhul, vestlusesse sekkumine) 18 Sotsiaalsed oskused ja alaoskused Toimetulek tunnetega - (oma tunnetest arusaamine, tunnetega toimetulek, abi otsimine, teiste tunnetest arusaamine, positiivsete tunnete väljendamine) Alternatiivid agressivele käitumisele - (kiusamisega-, vihaga-, ebaõiglusega toimetulek, probleemide lahendamise oskus, vabandamine) Stressiga toimetulek - (rahunemine, ausus, abi otsimine, kaotusega toimetulek, "ei" ütlemine, keeldumise aksepteerimine, sobiva tegevuse valimine) 19 Nõrgalt arenenud sotsiaalsed
kunstiaastaks Looming Kristjan Raud jumaldas joonistamist Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi ja muid värve Tema loomingu aluseks oli rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel Tähtsamas loominguallikaks on ,,Kalevipoeg" Ta tõestas, et realism ei ole ainult maha joonistamine Ta kujutas loodust, külaelu, inimeste igapäeva toimetisi ja suhtlemisi ning lähtust nende meeleolust, mõtetest ja tunnetest Tema loomingutest on alles umbes 900 teost ,,Kalevipoja surm" ,,Pesu" ,,Inimene ja öö" Tänan kuulamast!
Filmitegijad räägivad ise, et laulvast revolutsioonist kuulsid nad Eestis filmitegemist õpetades. Olles üsnagi üllatunud, otsustasid nad teha sellest filmi, mida saaks näha terve maailm. ,,Laulvas revolutsioonis" puudub kindel kangelaskuju. See on terve rahvuse lugu, tavaliste inimeste lugu, kes ei kaotanud lootust kõigi okupatsiooniaastate kestel ning kelle sügaval hoitud rahvustunne aitas impeeriumi lammutada. Lugu sellest, kuidas tunnetest sai laul, laulust sai juhtiv hääl ning häälest sai võimas relv. Ise on Laulev revolutisioon kuulus, kui revolutisioon ilma verevalamiseta. Film on väga täpselt ja korrektselt koostatud, esile on toodud kõik, mis väärib kajastamist. Ideaalselt on omavahel põimitud tolleaegne poliitiline olukord ja eestlaste vaimne tahe saavutada vabadust. Üks ameerika ajakirjanikki märkis, et see on film, mida peaksid
Trupid üle Euroopa (eriti õukondade juures), helilooja pidi arvestama teatri tingimusi kirjutades. Ooper Prantsusmaal Pariisi ooper - kõige esinduslikum, ooper toodi lavale 2-3 nädalaga. Koomiline ooper (sajandi keskel sai sellest operett) Itaalia ooper Muusikaline teater (sajandi keskel) esitati lüürilisi oopereid, draama pigem. Vahel olid kõnetekstid. Tegevus lähtus isiklikest tunnetest vs ühiskondlikest Grand Opera - Suur Ooper, 5 vaatust, suured dekoratsioonid Ooper Saksamaal 19. saj. algul raskustes. Puudusid vajalike oskustega lauljad, repertuaar Muusikadraama Mozart - Die Zauberflöte/Võluflööt - koomiline ooper Linnateater (mitmežanriline) - Eestis Vanemuine Richard Wagner (saj. keskel) ilmus ooperisse, kes analüüsis põhjalikult Saksamaa ooperiga. Õukonnateater (kindel trupp)
Ida-Euroopa romantiline luule Hanna Valk ja Laura Tiit I ku 18. sajandi lõpp ja 19. sajandi I kolmandik oli Euroopa kultuuris romantismis valgustuskultuuris idanenud võimsa vaimse liikumise aeg. Romantikud läksid tagasi keskaega ja renessanssi paljud autorid seadsid endale eeskujuks Shakespeare'i loomingu. Romantiliste teoste kangelased on erandlikud, uhked, trotslikud, prohvetlikud natuurid, kes juhinduvad tugevatest tunnetest. Nende mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu on individualistlik, sageli ohverdavad end eetiliste ideaalide nimel. Romantikute ideed ületasid kiiresti rahvuspiire. Enamikus Euroopa maades langes romantismi tõus ajaliselt kokku rahva võõrvõimuvastase vabadusvõitlusega ja romantiline kirjandus aitas neile rahvusliku sõltumatuse taotlusele omal viisil kaasa. Loomingumeetodina kajastuski romantism eriti just vabadusliikumisega seotud poeetide
PROBLEEMID: · Sir Alfred Douglase lõbujanu ja soov elada Oscar Wilde'i kulul. · Ajastule omane homoseksuaalsuse hukkamõist ning O. Wilde'i vangisattumine. · Eemaldumine ühiskonnast ning tunne, et kõik sõbrad on pärast vanglasse sattumist selja keeranud. SISUKOKKUVÕTE: Tegemist on südantlõhestava kirjaga kirjanik Oscar Wilde'ilt oma armastatule, sir Alfred Douglasele. Kiri pajatab mehe vastakatest tunnetest ning kibestumusest armukese vastu, kuna viimane oli tema elu pea peale pööranud, kirjaniku laostanud ning sellest kõigest võitjana välja kõndinud. Kirjatükk peegeldab Oscar Wilde'i pettumust kogu maailma suhtes ning tunnet, et sõbrad on ta reetnud, pöörates talle selja. Teos laseb meil heita pilgu maailma parima kirjaniku kõledasse ellu vanglas ja maalib pildi sir Douglase tõelisest iseloomust ning suutmatusest tema võludele vastu panna.
Debora Vaarndi (1916 2007) Elulugu Looming Tema luule arenes tunduvalt Isamaasõja ajal, siis ilmus ka tema esikkogu `'Põleva laotuse all'' (1945), milles domineerivad võtleva luule põhimotiivid. Eriti jõuline oli D. Vaarandi luule luule just siis, kui ta kirjutas omaenese tunnetest. Sõjajärgsetel aastatel kajastus ka tema ridades tolle aja kirjanduse üldine optimistlik ellusuhtumine. Tema luuleala avardus kogus `'Rannalageda leib'' , mida iseloomustab inimeste ühtekuuluvse tunne, esile tõusid traagilised toonid ning palju oli teravaid kontraste. Vaarandi hakkas oma uue luulega rõhutama ühiskonnas tekkivad probleeme, sõnastus muutus lakooniliseks ning meeleolu väga intensiivseks
Ajakirjanik nägi unes ja tihti fantaseeris endale, kuidas tema naine võib olla koos kellegi teisega. Ajakirjanik väärtustas oma elus valesid asju, pööras liiga vähe tähelepanu oma naise armastamisele. Alles siis sai ta aru, kui palju ta Karinit tegelikult armastas kui sai teada Kongo afäärist Kariniga. Mida rohkem ajakirjanik oma unenägu analüüsis, seda rohkem ta vaatas ka enda sisse ja jõudis selgusele oma tunnetest oma naise vastu. Karin oli rüvetatud musta mootorratturi poolt. Tal oli hirm oma naist kaotada. 3. Selle novelli peamõtteks on inimese iseenda leidmine näilisest elust, mitte tahtmine kokku puutuda tegelikkusega. Kongo luges igasuguseid eneseabi raamatuid ja tegeles selle abil eneseleidmisega. Talle võib tõmmata paralleele musta moorratturiga ajakirjaniku unenäost. Samas oli Kongol soov kogu minevik unustada
Aarne viimasest keskkooliaastast Tartus, tema elust ning suhetest ümbritesevate inimestega. Üks peategelane on veel tädi Ida, kes on selle korteri omanik, kus Aarne elab. Ida üritab Aarnest korralikku kodanikku kasvatada, kuid Aarnele see ei sobi ning seetõttu tülitseb ta Idaga palju. Mulle meeldis see raamat, kuna see oli kuidagi teistmoodi üles ehitatud kui teised noorteromaanid, mida ma varem lugenud olen. See rääkis palju Aarne sisemistest tunnetest ja tema muredest, mis olid reaalsemad, kui paljudes teistes raamatutes olevad inimeste mured. Ka tegelased ei olnud kuidagi erilised, vaid oli täitsa sarnased tänapäeva noortele. Täiesti sarnased nad ei saakski olla, kuna see raamat on päris vana ja vahepeal on noored palju muutunud. Mulle meeldis ka see, et autor oskas väga hästi meeleolu luua ja tekkis tihti tunne, nagu oleks endalgi sarnaseid olukordi olnud
Alver viitab sellele, kui suur on tema roll eesti kirjanduses. Illustratsioone raamatus ei ole, kuid luuletuste trükitud pealkirjades on üks täht üle kirjutatud kursiivis või selletaolises kirjas ning iga luuletuse lõpus on aastaarv, millal luuletus kirjutati. Teose kujundus on väga lihtne, mis mulle meeldib, aga arvan, et raamatus võiks olla ka veidi illustratsioone. 3. Betti Alver kirjutas palju luuletusi loodusest, aastaaegadest ja tunnetest, mida need tekitasid. Tema luules on vastamisi turvaline kodu ja vaenulik väline maailm. Alveri luuletused räägivad igat moodi maailmast ning maailma saatusest. Paljud luuletused on keskendunud inimestele ja nende probleemidele. Tundub, et Betti Alver otsib vastust peamiselt sellele, kuidas inimene olla ning kuidas inimeseks jääda selles maailmas. Ta kirjutab ka lapsepõlvest ja oma kodukohast. 4. Alveri arust kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed.
Tanel Padari elu praegu Tanel Padari isa suri siis, kui Tanel oli kümnene ja just sellel ajal algas tema lauljakarjäär. Oktoobri kuus 2011 käis Tanel Padar puhkusereisil USA läänerannikul. Ta reisib palju, kui leidub vaba aega ja kui tuju on. Tanel armastab pidutseda, sest see käib ta elustiili ja iseloomu juurde. Tanel Padari hitid räägivad enamjaolt armastusest, petmisest, armukadedusest, elust, tunnetest. Tanel Padar on kõige kurvemad ja südamevalu täis lood kirjutanud kõige õnnelikumatel hetkedel. Paljud lood on ta pühendanud oma eksnaistele. ,,Küllap nad seda ka ise teavad,'' ütleb Tanel. Hetkel kirjutab Tanel uusi laulusõnu ja puhkab. Võtab vabast ajast nii palju kui võimalik. Nüüd on Tanel taas ametlikult vaba mees. Tema suhe modell Maria Pordiga on läbi ning mees on lootusrikka pilgu suunanud hoopis kaugele piiri taha.
abstraktset kunsti? Mis eesm ärk kummalgi (realism, abstraktsionism) suunal oli? Abstraktsionism on värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Totalitaarsetes riikides oli põhirõhk oma ideoloogia ja valitsusvormi ülistamisele, isegi juttu ei võinud olla emotsioonidest, meeleolust ja tunnetest. Lubatud oli vaid ülistamine. Realismi eesmärk oli edasi anda ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Abstraktsionismi eesmärk oli edasi anda edasi ennast ümbritsevat meeleolu, tunnete ja suhtumise kujutamisel, värvide ,joonte punktide ja erinevate pindade ja vormide abil 3.Milliseid ühiseid iseloomulikke jooni leiad maalilise abstraktsionismi voolude all? Neid kõik voolud said alguse 20 saj esimesel poolel.Tähtsaimaiks asjaks oli kunstniku eneseväljendus
Mina kasutasin oma sotsiaalseid oskusi päris palju suvel, oma maakodus. Mu vanaema läks paaripäevasele reisile Lätti ning jättis minu koeri ja kodu valvama. Pidin üksi poes käima, raamatukogust raamatuid laenutama ning naabritega suhtlema. Enesekohaseid oskusi kasutame me väga tihti. Nendega saame me enda tundeid ning käitumist kontrollida ja ennast tundma õppida. Tänu sellistele oskustele teeme me õigeid otsuseid ning see aitab meil teiste tunnetest aru saada. Enesekohaseid oskusi saab arendada kogedes erinevaid elusituatsioone. Võimalus kogeda erinevaid tundeid annab meile oskusi nendega hakkama saada. Tunnen, et mul on kõige suurem abi olnud spordi tegemisest. Just seal olen pidanud kokku puutuma tunnetega nagu julgus, kaotus, võit ja hirm. Ma pole olnud nende tunnetega üksi: trennikaaslased ja treener on mul kõrval ja aitavad nende tunnetega hakkama saada. Minu arvates on mõlemad oskused väga kasulikud ning vajalikud
Raskete tuumade lõhustumine Ahelreaktsioon Tuumade lõhustumine Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks. ÜhesUraanituuma niisuguses lõhustumise aktis vabaneb 200 MeV energiat (osakeste liikumise lõhustumine aeglase neutroni neelamisel . energia näol) Lõhustumine Kui beetalagunemise tagajärjel jääb nukleonide arv tuumas samaks ja alfalagunemise tulemusena kahaneb tuuma nukleonide arv nelja võrra, siis tuumalõhustumise tagajärjel tekkivad uued tuumad on lõhustuvast tuumast palju väiksemad. Lisaks tekib tuumalõhustumisel ka paar-kolm vaba neutronit ja eraldub gammakiirgust. Tuumapommi ajalugu Aatomi- ehk tuumapommi leiutasid USA-s teadlased, keda juhtis füüsik Robert Oppenheimar, ning see valmis 1945. aastal. Kasutatud ainult kahel korral 1963. aastal sõlmiti leping tuumakatsete keelustamise...
Madala enesehinnanguga võitlemine Mis on enesehinnang või mina-pilt? Mina-pilt koosneb tervest hulgast arusaamadest ja tunnetest, mis meil on seoses omaenda isikuga. Enesehinnang sisaldab nii kujutlusi kui tundeid. Igal inimesel on enda kohta terve hulk tunde-kontseptsioone ja kontseptsioonilisi tundeid. See kuulub meie isiksuse põhiolemuse juurde. Enesehinnang ja enesetunne teevad meid sellisteks, millisteks me ennast peame.Enesehinnang mõjutab ka meie suhtlemist ja suhteid teiste inimestega. Normaalne enesehinnang on normaalse suhtlemise ja suhete aluseks
"Üle sõnade serva" (Tallinn 2004) "Koguja" (Tartu 2005) Luulekogu "Tähetund" Ilmus 1966. aastal. Müüdi läbi hetkega. Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. Ilmus seoses luuletaja 60-aastaseks saamisega. Alver tuli tagasi oma kesksele kohale Eesti luules. Teemad Meenutused lapsepõlvest või minevikust ("Tulipunane vihmavari", "Kui ma kauges lapsepõlves") Ilm, aastaajad ("Lehekuu lumi", "Tuhm kalender", "Maru 1", "Maru 2") Iseenda tunnetest ("Lepitus", "Palju vist see süda küll ei vääri") Emast, isast ("Rumalad sõnad", "Minu ema") Luules iseloomulikku Paljulooduse, ilma ning aastaaegade kirjeldusi. Enamasti oma enda elu põhjal kirjutatud. Tõsine. Kaudselt on mainitud isikuid tema elus (ema, isa, abikaasa). Hanson, Raimu 2007. "Betti Alver ergastab luulehuvi". Tartu Postimees 23.11 "Betti Alver on Eesti luule säravamaid tähti ning ergutab ka noortes luulehuvi."
Mis on muusika? Muusika on kunst. Kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Muusika abil saab helilooja edasi anda oma tundeid, emotsioone, arvamusi. Kuulaja saab muusikat kuulates tunnetada ja aru saada helilooja tunnetest, mõttest mida helilooja tahtis edasi anda. Kui helilooja ja kuulaja tunded on samad, kuulajale meeldib see muusika. Erinevatel elu hetkedel elab inimene läbi palju emotsioone. Tal muutub tuju, enesetunne ja arusaam maailmast ning sellepärast tema muusika eelistused muutuvad. Raske on kindlalt öelda milline muusika on hea ja milline halb. Rahulik, vaikne ja loodushelidega instrumentaalmuusika sobib ideaalselt näiteks mediteerimiseks
jätkamise kergemaks, kuid ei sisalda nõusolekut: · "Selgitage palun lähemalt..." · "Ma ei saanud hästi aru, kas..." · "Korrake palun veel..." · "Jätkake, ma kuulan hoolega..." · "Rääkige sellest palun lähemalt..." Täpsustatakse siis, kui kuulaja ei saanud aru või info jäi poolikuks. Ümbersõnastamine e. parafraseerimine on rääkija sõnumi oma sõnadega üle kordamine. Lähtutakse vaid suhtlemispartneri mõtetest ja tunnetest, jättes enda omad ajutiselt kõrvale. Hea ümbersõnastus on alati lühike ja ettevaatuse mõttes sõnastatud oletusena. Mõned võimalused: · "Kui ma teist õieti aru sain, siis..." · "Te parandage mind, kui ma eksin, aga ma sain aru, et..." · "Te siis arvate, et..." · "Ma sain teist aru nii, et..." · "Teie nägemuse järgi..." · "Mul tekib teie jutust pilt, et..." · "Teie silmadega asjale vaadates..." · "Nagu ma kuulen, tahate te..."
Näiteks: USKUMUS löö enne, kui sind lüüakse TAGAJÄRG oluline on teistele nende puudused teada anda, siis ei saa teised sinu kallal õiendada. USKUMUS Küürakat parandab ainult haud TAGAJÄRG Selline mõtlemine hoiab probleemi alal, juht ei hakka üldse probleemse inimesega tegelema, kuna pole mõtet midagi teha, inimesed ju ei muutu. Need uskumused takistavad kohanemist muutuvate olude ja keskkonnaga, kus töö sisu on järjest loomingulisem ja komplekssem. USKUMUSED TUNNETEST JA NENDE TAGAJÄRJED Nii nagu juht tunnetest mõtleb, nii ta ka käitub ja vastava tulemuse saab. Tunne tähendab liikumises olevat energiat, tunded ja energia on tihedas omavahelises seoses. Müüt Tunnete näitamine on nõrkuse märk Tagajärg selliselt mõtleva inimese jaoks tähendab tugev olemine väga suurt enesekontrolli ja tunnete mahasurumist. Väliselt tajutakse teda kinnise ja pinges olevana. Tema seltsis pingestuvad ka töötajad.