Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. * Sensualism - tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. * Stoitsism - Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. * Subjektiivne - Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. * Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. * Substants - Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. * Teism - Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. * Transtsendentne - Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. * Utilitarism - Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus.
teineteisest sõltumatudt algprintsiibist e substantist. 16. Pluralism- teooria, mille koahselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantist. 17. Atomism- maailm koosneb aatomitest ja tühjusest( demokrites) 18. Substants- kõikide nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. 19. Irratsionaalne- mõistusega loogiliselt mitteseletatav. 20. Subjektiivne-tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism- tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. 21. Objektiivne- objektiivne reaalsus on inimeteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õiget tegelikkust. 22. Eudaimonism- isiklikku või kolletktiivset (sotsiaalne-) õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. Äärmuslik vorm hedonisn- nauding on ülim hüve. 23. Nihilism- kõige eitamine, teooria mille järgi pole olams mingeid väärtusi. 24
Ta eristas sõna teadmine kahte tähendust ja jagas teadmised kolme maailma vahel. Teadmine subjektiivses tähenduses, mis on teatud mõistuse seisund või kalduvus teatud viisil tegutseda. (käib koos subjektiga (inimesega) ja sõltub subjekti mõistuse (teadvuse) seisundist.) Popperi järgi on see niiöelda teine maailm. Teadmine objektiivses tähenduses, mis sisaldab probleeme, teooriaid, arutlusi, argumente. Teadmine selles mõttes tähendab teadmist ilma inimeseta, kes teab, teadmine ilma tunnetava subjektita. Need on valemid, teooriad, raamatud jne ehk inimlooming (vaimne looming). Popperi järgi on need teadmised küll inimeste mõttetöö vili, kuid nad moodustavad omaette maailma, niiöelda kolmanda maailma. Esimene maailm on füüsiliste objektide ja füüsiliste seisundite maailm. 1)füüsiliste objektide või seisundite maailm 2)teadvuse seisundite ja tegevuseks kalduvuste maailm 3)mõtlemise objektiivse sisu, eelkõige teaduslike ideede, poeetiliste mõtete ja kunstiteoste sisu
evolutsioonieelise teiste loomade ees? Vastus: meem 4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism
12. .Missuguses Tsaikovski teoses on tunda autobiograafilist tausta? Meenuta kuulatut ja kirjelda seda teost. (6. sümf.) Tsaikovski VI sümfoonias on tunda autobiograafilist tausta. Ta on läbi elanud õnnetu armastuse, pettunud naissoos, mis viisid ta enesetapu äärele. Peale seda rändas ta 7 aastat Euroopas ringi, naasedes elas ta Moskva lähistel, kus ta ka suri. Enda surmaeelsetel aegadel oli just valmimas VI, milles tunnetava kuulajad tema saabuvat surma, mida Tsaikovski ise väga täpselt tajus. Kardioloog Rein Vahisalu on leidnud Tsaikovski viimase teose partituurist hämmastavaid kokkulangevusi sureva inimese kardiogrammi graafikaga. 13. Missuguse vene heliloojaga on seotud järgmine lõik: Mihhail Glinka looming on poeetiliselt programmiline, eriti armastab ta muinasjutulisi teemasid, leidub ka kaugete maade eksootilisi kõlavärve ning meisterlikke sümfoonilisi meremaalinguid
Võimalikult suur naudingute hulk kõigile(heolu kõigile) 48. Juhul, kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga on tegu: aktiivne tahtest sõltumatu eutanaasia 49. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõige ühesemalt surmanuhtlust? Retributiivne õigustamine 50. Milline filosoof pidas algeks piiritut loomust(apeiron)? Anaximoandros 51. Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadmisseid, nim: subjektiivseks idealismiks 52. Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria, milline? antoloogiline tõeteooria 53. Millise teadusliku teadmise määratlemise printisiibi sõnastas Karl Popper? Folsifikatsioonprinsiip
Võimalikult suur naudingute hulk kõigile(heolu kõigile) 48. Juhul, kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga on tegu: aktiivne tahtest sõltumatu eutanaasia 49. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõige ühesemalt surmanuhtlust? Retributiivne õigustamine 50. Milline filosoof pidas algeks piiritut loomust(apeiron)? Anaximoandros 51. Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadmisseid, nim: subjektiivseks idealismiks 52. Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria, milline? antoloogiline tõeteooria 53. Millise teadusliku teadmise määratlemise printisiibi sõnastas Karl Popper? folsifikatsioonprinsiip
annavad inimestele evolutsioonieelise teiste loomade ees? Vastus: meem 4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism
üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism Idealism olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline Materialism olev tervenisti materiaalne, meeleline Objektiivne idealism olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik. Subjektiivne idealism olev piirdub tunnetava subjekti teadvusseisudega. Monism tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi ning teist peetakse eksiarvamuseks, meelepetteks. Leia üles üks materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx Milline neist on monistlik teooria? (Ainult üks vaimufilosoofia teooriast on monistlik?) Vastus: Monistlikud teooriad (tunnistavad ainult vaimu v keha) on subjektiivne idealism, kahe aspekti teooriad, kimbu-teooriat, ekstreemne materialism,
Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. 3 Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 2. Mis on hea? Hea olemusest
Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 3 transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 2. Mis on hea? Hea olemusest
Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 3 transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 2. Mis on hea? Hea olemusest
16. deduktsioon puhas mõtte tegevus olulina, empiiriline osa, üldiselt üksikule, oluline vaatlus. 17. holistlik idealistide õpetus nüüdisaegses kodaniku filosoofias. Maailm koosneb tõusu joones arenenud jagamatus tervikuist, miga ühendab seesmine mittemateriaalne faktor. (tervikut haarav) 18. idealism olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline. 19. materialism olev tervenisti on materiaalne, meeleline. 20. subjektiivne idealism olev piirdub tunnetava subjekti teadvusseisudega (Barkeley, Fichte, Husserl). 21. objektiivne idealism olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik (Platon, Spinoza, keskaja filosoofid, Hegel). 22. monism kui tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi (mateeriat või vaimu) nind teist peetakse eksiarvamuseks, meelepetteks. (Parmenides, Berkeley, materialism, neorealism, Marx). 23
uskumata Jumalasse. [2] Kokkuvõte Antud referaadi eesmärgiks oli tutvustada Fichte ideid, vaateid ja põgusalt ka elulugu. Johann Gottlieb Fichte oli saksa filosoof, kelle põhiliseks eeskujuks oli Immanuel Kant, kellega oli tal palju ühiseid filosoofilisi vaateid ning paljud Fichte vaated on oma algmõtte just Kantilt saanud. Fichte ei uskunud inimteadmisi pärinevat empiirilisest tegelikkusest ning õpetas vastupidist, nimelt et empiiriline maailm on tunnetava vaimu looming. Fichte oli üks tähtsamaid saksa idealismi esindajaid. Ta aitas kindlasti kaasa erinevate maailmavaadete arendamisele. Kasutatud kirjandus 1. Teodor Künnapas ,,Suured mõtlejad" Kirjastus ,,Olion" Tallinn 1992 lk 182-184 (28.01.2012) 2. Bryan Magee ,,Filosoofia lugu" Tõlkinud Lauri Vahtre, Kirjastus ,,Varrak", Tallinn 2000 lk 154-155 (28.01.2012) 3. Johann Gottlieb Fichte http://www.hot.ee/allen/Gottlieb.htm (28.01.2012)
Metafüüsika käsitab ennast progressiivse liikumisena lõppvastuse suunas. Vastused põhiküsimusele: idealism (olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline, platon; olev on idee; spinoza: olev on substants; fichte: olev on absoluutne mina; hegel: olev on objektiivne vaim) materjalism (olev on materiaalne, meeleline, aristoteles, marx)<-mis on olev tervenisti. Objektiivne idealism (olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik) subjektiivne idealism (olev piirdub tunnetava subjekti teadvussisudega) Järjekindel sub. Idealism viib solipsismi- pole midgai olemas peale ainsa mina. Monoism (on ainult üks printsiip ja teine on pettekujutelm) dualism (aktsepteerivad, et olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, peavad üht siiski tähtsamaks) Sokratese hoiak- küismine ilma vastuseta. Inimesel ei ole teadmist, kuid t peab selle poole püüdlema. Skeptistism- ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata.
segadusse asetud Lapse mina-tasandiga. Autonoomsus Autonoomsuse saavutamise võimed vabastamises või tagastamises: 1) Teadlikkus - võime näha kohvikannu ja kuulda linnulaulu omal viisil, mitte nii, nagu õpetatud. 2) Spontaansus - valikuvõimalus, vabadus valida ja väljendada oma tundeid kõikvõimalikke tunnete (Vanem, Täiskasvanu, Laps) seast. 3) Intiimsus - teadlik inimese spontaanset mängudest vaba avameelsus, eideetiliselt tunnetava ja rikkumata Lapse vabanemist kogu tema naiivsuses, siin ja praegu elamises. - Teadvustatus - elamine siin ja praegu, mitte mujal - minevikus või olevikus. - «Ühepoolne intiimsus» - professionaalsed võrgutajad, kes on võimelised partneri kinni püüdma ilma ennast sidumata. Autonoomsuse saavutamine Autonoomsus saavutamine: 1) Tuleb kogu hõimu- ja perekonna ajalooline traditsioon tühistada.
Metafüüsika käsitab ennast progressiivse liikumisena lõppvastuse suunas. Vastused põhiküsimusele: idealism (olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline, platon; olev on idee; spinoza: olev on substants; fichte: olev on absoluutne mina; hegel: olev on objektiivne vaim)- materjalism (olev on materiaalne, meeleline, aristoteles, marx)<-mis on olev tervenisti. Objektiivne idealism (olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik) subjektiivne idealism (olev piirdub tunnetava subjekti teadvussisudega) Järjekindel sub. Idealism viib solipsismi- pole midgai olemas peale ainsa mina. Monoism (on ainult üks printsiip ja teine on pettekujutelm)-dualism (aktsepteerivad, et olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, peavad üht siiski tähtsamaks) Sokratese hoiak- küismine ilma vastuseta. Inimesel ei ole teadmist, kuid t peab selle poole püüdlema. Skeptistism- ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata
peegeldavad. Objekti nähtumus langeb kokku olemusega. Kriitika: ei ole võimalik seletada unenägusid, hallutsinatsioone jne. Representatiivne teooria: Näiteks J. Locki tunnetusteooria 17. sajandil. On eraldi asjade maailm ja ideede maailm meie teadvuses. Tuleb eristada primaarseid ja sekundaarseid omadusi (näiteks värvus, lõhn, maitse on sekundaarsed omadused, mis ei iseloomusta otseselt objekti, vaid on sõltuvad tunnetava subjekti meelte iseärasustest) Teaduslik realism: Objekt eksisteerib väljaspool teadvust ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Teadusliku realismi põhiseisukohad: tunnetuse objekt eksisteerib väljaspool teadvust, on teadvusest sõltumatu ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Eristatakse kahte uurimisvaldkonda psühhofüsioloogiat ja psühhofüüsikat. Psühhofüsioloogia uurib, missuguseid närviprotsesse teatud füüsikalised (välised) stiimulid tekitavad
mille kaudu võisid inimteadmisele ligipääsetavaks saada “asjad ise”, erinevalt asjade 2 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. juhuslikest ja individuaalsetest avaldusvormidest. Kanti eelpool kirjeldatud spontaansuse ja kaemuse käsitluse kohaselt tähendaks “intellektuaalne kaemus” aga spontaanset ette- kujutamisvõimet ehk tunnetuse sisu loomist üksnes tunnetava subjekti enda poolt. Tema filosoofia üheks alustrajavaks eelduseks on seisukoht, et sellist võimet inimlikus tunnetus- võimes ei sisaldu. Inimese intellektuaalsus on Kanti hinnangul paratamatult seotud meelelise retseptiivsusega kui enda teostumise tingimusega. “Intellektuaalset kaemust” nimetab Kant “problemaatiliseks mõisteks”, st. selles mõistes ei sisaldu tema hinnangul loogilist vastu- rääkivust ja nii on antud võime loogiliselt võimalik. Kuid inimkogemus ei kinnita selle
Ta teeb seda vahest sellepärast, et tal oleks kergem surra. Võib-olla ta saab ka sel momendil aru, et elatud elu on ilus olnud ja tema surma tuleb ilusa elatud elu peegeldus. Mina mõistan niimoodi surma idealiseerimist või surma kaunikspidamist. Nikolai Baturin: Aga sellisel juhul ütlete teie ära eksperimendist. Mina ei taju surma maiselt − mõtlen sellest teisel tasandil. Mul on selline elunägemus. Ma ei samasta ennast oma lõpnud laibaga. Mõtleva, tunnetava ja tundva olendina ma ei saa ennast absoluutselt samastada lõppeva, kooleva loodusega. Vahe on tunnetuses. Berk Vaher: Nikolai Baturinit loomingut on aeg-ajalt kritiseeritud ka humanistlikult positsioonilt: just põhjusel, et ta on mingis mõttes liiga estetiseeritud. Samas on ta humanistlik positsioon väga tugev. Aga ju on kujunenud selline traditsioon humanismist arusaamise kohta, et kannatusi peab kujutama realistlikult, tähendab – koledalt
Võrdlus - nähtuse kõrvutamine sarnasuse alusel. Väitlus- kõige tuntum keskustelu vorm. Värss - luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsijalg- reeglipäraselt korduv ja rõhuta silp * Maailmakirjandus - tekkis antiikajal, maailmakirjanduse moodustab rahvuskirjanduste kõige väärtuslikum osa, mis on maailmas tuntud ja tunnustatud. 7 Rahvuskirjandus- ühe end rahvusena tunnetava inimrühma kunstilise enesemääratlemise ja -väljenduse tulemus. Raamatuid 1. A. Kitzberg ,,Libahunt" 2. E. Vilde ,,Pisuhänd" 3. E. Vilde "Külmale maale" 4. E. Vilde "Mahtra sõda" 5. Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 6. Lydia Koidula "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" 7. J. Kross "Kolme katku vahel" 8. J. Kross ,,Wikmani poisid" 9. Oskar Luts "Tagahoovis" 10. A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees" 11. A. H. Tammsaare "Põrgupõhja uus vanapagan" 12. Arved Viirlaid "Ristide hauad" 13
ülemeeleline"; Platon: ,,olev on idee"; Spinoza: ,,olev on substants"; Fichte: ,,olev on absoluutne Mina"; Hegel: ,,olev on objektiivne Vaim"). Materialism: ,,olev on materiaalne, meeleline"; Aristoteles: ,,olev on põhjuslikult kooshoidev tegelikkus (energia)"; Marx: ,,olev on materiaalne"; teaduslik realism: ,,olev on teaduslikult uuritav mateeria". Objektiivne idealism: ,,olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik"; Subjektiivne idealism: ,,olev piirdub tunnetava subjekti teadvussisudega". Monism: ,,on ainult üks printsiip ja teine on pettekujutelm"; Dualism: ,,olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, kuid üks on siiski tähtsam". Sokraatiline hoiak - küsimine ilma vastuseta. Inimesel ei ole teadmist, kuid ta peab selle poole püüdlema. Skeptistism - ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata, (1) konstruktiivne: ,,kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, siis tegeleme teiste oluliste küsimustega", (2)
Põhja ja lõuna pöörjoone vahel. Ookeanilne. 21/09/10 KOOSLUSTE VAHELINE KONVERGENTS Täna räägime põhiliselt koosluste sisemisest konvergentsist. 1) Teadlased väidavad, et looduses pole homogeenseid keskkondi, s.t ühtlaselt segunenud homogeenseid. Targad mehed on öelnud ka seda, et keskkonna heterogeensus on midagi niisugust, mis sõltub, teda tunnetava organismi suurusest. Ntks kui sinepi seeme satub tavalisele põllule, kus on suured mullasõmerad. 2) Enamiku, aga võib-olla ka kõigi keskkondade puhul tuleb rääkida tingimuste või kättesaadavate ressursside gradientidest. Ökoloogilises mõistes gradient taimekoosluse kasvukoha (ökotoobi) või mingi koosluse muutlikuse rida. Gradiendi puhul võime rääkida ntks ajalist või ruumilist gradienti
koste väärtuse (saadava mõõdise) märgatavat muutust. Koste läve määramisel tuleb tagada, et mõõtesuuruse väärtus muutub aeglaselt ja monotoonselt. Koste lävi võib sõltuda mürast, sise- ja välishõõrdumisest jms., aga ka mõõtesuuruse väärtusest. 60. Lahutusvõime Lahutusvõime on mõõtesuuruse väärtuse muutus, mis kutsub mõõtevahendis esile veel tunnetava näidu muutuse (väikseima näitude erinevuse, mida näidik võimaldab eristada). Skaalanäidikutega mõõtevahendeil on tunnetav muutus tavaliselt 1/10 ... 1/5 saalajaotise pikkusest, numbernäidikuga mõõtevahendeil aga numbersamm (viimane numbrikoht). 61. Stabiilsus Stabiilsus on mõõtevahendi omadus säilitada ajaliselt muutumatuna oma metroloogilisi omadusi. Stabiilsust iseloomustatakse
koordineerimiseks". Sellest tuleneb vajadus eristada asja iseeneses ja asja meie jaoks, ning kogemust ja mõtlemist. Puhta mõistuse kriitika ("esimene kriitika", 1781 ) laiendab need teemad kõikidele mõtlemise kategooriatele. 1) küsimus: Mida ma võin teada? K. võttis kriitilise vaatluse alla senise metafüüsika ning püüdis anda uuele metafüüsikale kindlat tunnetusteoreetilist alust. Kanti filosoofia on subjektivistlik, kartesiaanlikust kahtlusest ja tunnetava subjekti võimalustest lähtuv, ent on siiski kindla teadmise poole püüdlev. Ennekõike asus Kant kritiseerima "täiesti isoleeritud spekulatiivse mõistusliku tunnetuse" võimalusi tõe avastamisel. Tolleaegne ratsionalism oli harjunud kogemusest juba täiesti mööda vaatama, tegeledes vaid mõistete defineerimise, dedutseerimise ja süstematiseerimisega. K. käsitles tunnetuse paratamatute elementidena nii meelelist kaemust kui ka mõistust (aru).
noumenon kui problemaatiline mõiste – mõiste, mis ei sisalda vasturääkivust, aga sisaldab objektiivset reaalsust, millest ei saa kunagi teada. Noumena on problemaatiline mõiste, sest see on piirav mõiste – see seab piirid sellele, milleks mõistmine võimeline on. noumenon kui piirmõiste – noumenon, asi iseeneses, kui piirmõiste tähendab seda, et sellega piiritletakse võimalikud inimtunnetuse võimalikkused. intellektuaalne kaemus – tunnetuse sisu loomine tunnetava subjekti enda jaoks ehk tunnetav subjekt tajub intuitiivselt a priori. See tähendab võimet kaeda objekte, mis on väljaspool meie kogemust. Inimene selliseks kaemuseks võimeline pole. ideed – mõistus-mõisted, peas olevad kujutlused, mida ei saa kujundada. mõistus kitsas tähenduses – mõistus viitab selles mõttes tunnetusliku võimsuse kõrgemaile tasemele. Mõtlemise viis, mis avastab teadmisi läbi arutluse ja puhaste mõistete (mitte empiiriliste).
Uurija ei saa olla uuritav. 25 Me peame lihtsalt uskuma, et see meie tunnetuse alus on adekvaatne. Tunnetades ma ei tea, kes ma kui tunnetav jõud selline olen, kuid samas pean ma uskuma, et ma, ise, iseenda jaoks tunnetamatu, harmoniseerun sellega, mida ma tunnetan. (Subjekti- tunnetusobjekti draama.) WILHELM JOSEPH VON SCHELLING (1775 - 1854) Schelling täiendas Kanti rajatud transtsendentaalset idealismi teesiga, et on vaja kahte filosoofiat: subjektiiv-set filosoofiat, mis tegeleb tunnetava objektiidentiteedi ja vabaduse probleemidega ja objektiivset filosoofiat, mis tegeleb loodusliku maailma probleemidega. Tähtsaimaks ülesandeks on näidata nende kahe filosoofia harmoonilist kooskõla, looduse ja intellekti kooskõla. Vaimu ja looduse süntees tuleb kõige selgemalt ilmsiks esteetilises kogemuses. Schelling identifitseeris transtsendentaalse subjekti mitte individuaalse hingega, vaid universaalse vaimuga, mis väljendab end kui tahe. Tahe on lõhenenud ja iga tema osa
Maailmaidee - peab tinglike ilmingute read siduma ühtseks. Kõrgema olendi ehk Jumala idee - peab mõtlema, et kõigele eksisteerivale oleks üks põhjus, milleks on siis Jumal. Me ei tohi mõtlemist ja tunnetust segi ajada. 16 Näitas teoreetilise mõistuse piire - seal, kus võimalike kogemuste piir lõpeb. Mõistus ei saa üldisi metafüüsilisi ideid (Jumal, vabadus, surelikkus) tõestada ja ümber lükata. "Praktilise mõistuse kriitika" - tunnetava olendina kasutab inimene mõistust teoreetiliselt, toimiva olendina praktiliselt. Mõistuse praktilist külge käsitleb kahes teoses: "Kommete metafüüsika ümberlükkamine", mis valmistas ette "Praktilise mõistuse kriitika". Mis/kes määrab tahte? On 2 võimalust: 1)tahe on määratud seadustest meis eneses/meie mõistuses - sel juhul oleks mõistus autonoomne (enesele ise seadusi andev); 2)tahe on määratud väljaspoolt võõra seadusega - heteronoomne.
kommunikatsiooni märkidest. Sõltuvus (kommunikeeriva) subjekti ja märgisüsteemi subjeltse konstrueerimise vahel lubab öelda, et märgilisel alusel toimuv sotsiaalne kommunikatsioon pole piiramatult vaba ettearvamatu protsess, vaid ajaloolilselt kujunenud kultuuriruumi (ühiskonna) olemuslike tähendusseoste alusel objektiivselt raamistatud, süsteemselt korrastatud ja säärasena prognoositavalt eesmärgipärane tegevus niivõrd, kui antud kultuuriruum on kvalitatiivselt vorminud tunnetava (kommunikeeriva) subjekti. Ruum, vaadatuna subjekti positsioonilt, pakub huvi ja ärgitab kommunikeeruma peamiselt (subjektse) kohandumise ja (ruumi) kohandamise vaatevinklist. Oleks kummaline eeldada, et kommunikeeriv subjekt loob märgisüsteemi, subjektselt mõtestatud informatsioonilise seose ruumiga (või teise subjektiga) n-ö absoluutselt subjektiivses iseolemises. Ühise aluskeele märgisüsteem, loogika ja struktuur on kujunenud kultuuriruumi kui
Sõltuvus (kommunikeeriva) subjekti ja märgisüsteemi subjeltse konstrueerimise vahel lubab öelda, et märgilisel alusel toimuv sotsiaalne kommunikatsioon pole piiramatult vaba ettearvamatu protsess, vaid ajaloolilselt kujunenud kultuuriruumi (ühiskonna) olemuslike tähendusseoste alusel objektiivselt raamistatud, süsteemselt korrastatud ja säärasena prognoositavalt eesmärgipärane tegevus niivõrd, kui antud kultuuriruum on kvalitatiivselt vorminud tunnetava (kommunikeeriva) subjekti. Ruum, vaadatuna subjekti positsioonilt, pakub huvi ja ärgitab kommunikeeruma peamiselt (subjektse) kohandumise ja (ruumi) kohandamise vaatevinklist. Oleks kummaline eeldada, et kommunikeeriv subjekt loob märgisüsteemi, subjektselt mõtestatud informatsioonilise seose ruumiga (või teise subjektiga) n-ö absoluutselt subjektiivses iseolemises. Ühise aluskeele märgisüsteem, loogika ja struktuur on kujunenud kultuuriruumi kui niisuguse
annaabi.ee 
