Paljud noored ei oska oma elu planeerida, kuna on elanud terve elu vati sees. Ükskord tuleb aeg, mil noor peab endale tiivad kasvatama ning pesast lendu tõusma. Teekond võib olla raske ning kurnav, aga tähtis on see, et lootust ei tohi kaotada sellistes olukordades. Nii nagu läks Ekke laia maailma oma kohta otsima, nii tuleb ka meil gümnaasiumi lõppedes minna suurematesse linnadesse, et edasi õppides viia ellu oma unistused. Hea, kui leiaksime Ekke Moori moel lõpuks oma koha, kus tunneksime ennast õnnelikena, rõõmsatena, rahulikena ja kindlatena. Vanemaks saades muutuvad inimesed ja nende suhtumine ellu. On aga asju, mis jäävad oluliseks kogu elu. Sageli oleme pimestatud suurtest võimalustest ja ei näe, mis jääb selle valguse varju. Hea, kui on olemas tingimused soovide õiglaseks täitumiseks. Õnne üks alus on oma võimaluste õigesti hindamine ja põhjendatud ootused. Tahaks uskuda, et teel lahtiste allikate poole, jätame maha omakasupüüdlikuse ning jõuame
Bush terrorismile sõja, mis pole siiani lõppu leidnud. Siiani toimuvad terrorirünnakud üle maailma. Viimasel ajal pälvib palju tähelepanu islami äärmusrühmitus ISIS, keda kahtlustatakse ka pagulaskriisiga oma terroristide Euroopasse saatmises. Selle aasta jaanuaris toimus Prantsusmaal tulistamine, mille teostajateks olid Al qaeda rühmituse liikmed. Õnneks Eestis pole veel sääraseid juhtumeid toimunud.KOKKUVÕTE Eesti Vabariik kulutab 2% oma sisemajanduse koguproduktist sellele, et tunneksime ennast tänaval kõndides või õhtul peale tööd või kooli kodus telekaees istudes turvaliselt. Kuna Eesti on niivõrd väike riik, siis läheb meil enda kaitsmisega raskeks. Sellejaoks oleme me liitunud NATO ja Euroopa Liiduga, kelle kaitse all on meie ja ka teiste liiduriikide ellujäämise võimalus tunduvalt suurem. Küberrünnakute kaitseks on Eestisse rajatud NATO küberkaitsekeskus. Üks võimalus inimesi kaitsta on
''Lugedes presidendi juubelikõnet'' Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas 24. veebruaril 2013.aastal Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul kõnet, milles ta rõhutas meile, kui Eesti kodanikele ja rahvale, et me peaksime rohkem rõhku pöörama sellele, et me mõtleksime rohkem tuleviku peale, nii endi suhtes, kui ka riigi ühtsuse mõttes. Presidendi eesmärk oma kõnes, oli panna meile südamele, et me tunneksime rohkem muret oma riigi pärast, tuua välja meie riigi head ja halvad küljed, asjaolud millele peaksime rohkem või vähem tähelepanu pöörama. Toomas Hendrik Ilvese arvates peaks Eesti Vabariik välja paistma oma leidlikuse ja ideedega, rohkem esile tooma kuulsaid ja tunnustatud eestlasi. Nimelt oleme meie, eestlased ju pannud algidee ja isegi teostuse paika nii mõningateski tähtsamates asjades, näiteks: Skype,digiretsept, e-politsei ja e-maksuamet. Ta lisas väärikalt, et ehk
Seega ei saa inimesi kindlasti liigitada ilusateks ja koledateks. Inimese arusaam ilust sõltub mingil määral sellest, mida ta iseendast arvab. Tihti näeme me teises inimeses kindlaid omadusi, mida me sooviks endale, ja see viibki meid arvamusele, et me ei ole piisavalt ilusad. Me oleme nii kinni asjades, mida meil ei ole, ja tihti mattuvadki meile meelepärased omadused ebakindluste alla ja seetõttu kahaneb ka enesehinnang. Selleks, et tunneksime enda õnnelikuna, peame end tundma ka ilusana. Parim viis selleks on näiteks veeta aega lähedastega nii palju kui võimalik. Just nemad on inimesed, kes meid aksepteerivad ning kelle arvates oleme ilusad nii seest kui väljast. Sõbrad ja pere tuletavad meile meelde, et kõigile ei saagi meeldida ja see on täiesti normaalne. Parim, mida enesele teha saame on iseennast ilusaks pidada ja aksepteerida omadusi enda juures, mis muudavad meid originaalseks, sest
võimaluse edasi kaevata. Teine võte, mida reklaamindus kasutab, on sideme loomine toote ja meie vahele. Reklaamitegijad teavad, et tänapäeval on enamik meist reklaamialal kirjaoskajad ja meid ei ole niisama lihtne mõjutada. Nad teavad, et oleme küünilised ja väga kriitilised uute kampaaniate suhtes. Seepärast püüavad nad meid kas rabada kunstimeisterlikkusega, et reklaamidest saaks jutuaine, või panna meid naerma, et tunneksime müüdava suhtes poolehoidu. Veebivestluste analüüsimine tõstatab küsimuse manipuleerimisest ja privaatsuse rikkumisest. Kuigi me tunnistame reklaami vajalikkust, imetleme loomingulisemaid reklaame ja võime isegi tunda poolehoidu mõnede reklaamide või plakatite vastu, tunneb suurem osa meist ebamugavust seoses enda valikute jälgimise ja seirega andmete kogumiseks ning vastustab mõtet sihitud psühholoogilisest veenmisest.
Öeldakse ju, et ükski heategu ei jää karistuseta. Enamik inimesi tunneb HIV-isse nakatunute ees teatavat õigustatud kartust. Kes näiteks tahaks, et tema laps käib haigusekandjaga ühes klassis? Väikestel lastel on ju tihti kergemaid vigastusi, mis näiteks mänguhoos saadud. Seega jääbki küsimus, kuidas nakatunutesse suhtuda tuleks. Ühelt poolt tuleks nendesse suhtuda kui tavalistesse inimestesse ja mõelda sellele, mida me ise tunneksime, kui meie nende asemel oleksime. Ent HIV ei levi näiteks suudeldes, kätt andes või lihtsalt nakatunuga samas ruumis viibides või samu töövaheneid kasutades. HIV-nakkus levib ainult siis, kui HIV- positiivse inimese kehavedelikud (veri ja menstruatsiooniveri, sperma ja eelsperma, tupevedelikud, rinnapiim) satuvad terve inimese vereringesse läbi suu või suguelundite limaskestade peal olevate haavandite või suurte lahtiste haavade kaudu. Seega ei tasu
Arhaikum ehk Ürgeoon (4,6- 2,1 miljardit aastat tagasi) Tekkis maa, maakoor tardus. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandir, tekkis elu.Vanimateks elujälgedeks on peetud väga erineva vanusega leide, kuid võimsamate mikroskoopide ja tundlikemate mõõteriistade abil on nii vanade elujälgede tõestused kõikuma löönud. Kindlalt tõestatud selged elu märgid on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest. Kui me suudaksime reisida tagasi Arhaikumisse, siis vaevalt me tunneksime ära tänapäevase Maa. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest.
elutee, õiged sõbrad, õige keskkonna. See on igaühe jaoks eluliselt tähtis. Arusaamine eeldab, et käitumine on seletatav. Seletatavus näib aga eeldavat seaduspärasusi. Kuid kas pole nii, et mis on seletatav, seda oleks võinud piisava teadmise puhul ka ette näha? Nii näib tõesti, et vabadus ja determinism välistavad teineteist. Oletame, et kehtib kõikehõlmav determinism ning vabadus on illusioon. Vabaduse illusioon tekib sellest, et me ei tunne piisavalt oma tegude põhjusi. Kui tunneksime, ei arvaks enam, et oleme vabad. Olles sündinud selliste geenidega sellisel ajal, sellises riigis, saanud sellise kasvatuse jne, ei saakski me teistsugused olla. Paul Holbach'i tsiteerides /../ Me kujutame endale ette, et oleme vabad, kui ei näe ühtki takistust oma tegudele. Me ei märka aga, et motiiv, mis sunnib meid tahtma, on alati paratamatu ega sõltu meist./../ näeme, et välise sunduse puudumine ei tee inimest veel vabaks
muuta paremaks terve eelseisva päeva, kallistus vähendab stressi ning hea sõna lisab enesekindlust. Lähedaste inimeste positiivne suhtumine meisse on suurem heategu kui kinkida ära kirstutäis kulda, sest iial ei või teada kas seesama kuld jõuab ikka abivajajateni või kasutatakse inimeste headust lihtsalt ära. Just positiivne suhtumine kõike elavasse ning ümbritseva austamine on see, mis muudab meid paremateks inimesteks. Kui kõik suhtuksid üksteisesse hoolivalt, tunneksime me oma tõelist väärtuslikkust ning usuksime oma võimetesse ISE oma eluga ilusti hakkama saada. See ei oleks ju abi, kui hakata hädalisi raha või toiduga üle ujutama, sest peamine kink on õpetamine, kuidas ise hakkama saada. Tänapäeval oleks kindlasti vaja pöörata rohkem tähelepanu abivajajaid ümbritsevate keskkondade negatiivsetele mõjudele ning üritada tuua inimvaremeid rõõmsatesse kohtadesse, kus on palju hoolivust ja armastust
Erinevatel isiksustel on erisugused väärtused, see tähendab, et kõik inimesed ei väärtusta samu asju. Väärtused jagunevad omakorda kolmeks: sisemised, segaväärtused ning vahendiväärtused. Sisemised väärtused on need, mida tahetakse enese pärast. Nendeks on näiteks armastus ning sõprus. Segaväärtused ehk kombineeritud – head iseenesest kui ka aitavad teisi väärtusi saavutada. Näiteks kuulmismeel on suurepärane väärtus, samas on ka vahend selleks, et tunneksime ennast hästi ning kuuleksime teisi. Vahend- ehk instrumentaalsed väärtused on väärtused, mis aitavad meil mingil määral sisemisi väärtusi saavutada, milleks näiteks võib olla raha. [3] Eetika saame jaotada kaheks – teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika kaudu saame teada näiteks kas mõne inimese tegu oli hea või halb. Samuti kuuluvad sinna teooriad selle kohta, mis on õige ja vale. Praktiline eetika tegeleb moraaliküsimustega, millele tuleks
temperatuur on 0ºC, tekib kondensaat. Sellepärast soovitatakse seina soojustada. Graafikul 3 on kujutatud normaalsetes kasutustingimustes (seina sisepinna temperatuur +20ºC ja suhteline õhuniiskus RH=40%; välispinna temperatuur -15ºC ja RH=90%) olevat 375 mm paksust AEROC poorbetoonseina. Nagu näha jääb tegelik niiskus allapoole küllastusniiskuse taset. Seega ei ole sellises välisseinas karta kondensaadi tekkimise ohtu. 2.3 Mikrokliima Hea mikrokliima on oluline, et tunneksime ennast toas mugavalt nii suvel kui talvel. On arvatud, et loomuliku niiskusreziimiga tervisliku elukeskkonna tagab kõige paremini täispalkmaja. Poorbetoonil on samuti rida omadusi, mis tagavad ruumis samaväärsed elutingimused võrreldes palkmajaga. Tänu poorsele struktuurile on poorbetoon võimeline mingil määral koguma õhus sisalduvat niiskust ja seda hiljem ka loovutama. See võimaldab tagada parema ruumi niiskusreziimi ka talvel intensiivsema kütmise perioodil. Poorbetooni
Et ennast tõestada ja silma paista, peame korda saatma midagi suurt ja tähtsat. Kuid ka väikesed ja lihtsad asjad võivad olla mõjult vägevad ja muljetavaldavad. Neile jääb juurde inimlik käepuudutus ja soojus. Nii nagu läks Gailiti Ekke Moor laia maailma oma sinilindu ja kohta otsima, nii tuleb ka meil gümnaasiumi lõppedes minna suurematesse linnadesse , et edasi õppides viia ellu oma unistused. Hea , kui leiaksime Ekke Moori moel lõpuks Eestis oma koha, kus tunneksime ennast õnnelikena, rõõmsatena, rahulikena ja kindlatena.Eestastele kui väikerahvale jäävad ikka oluliseks tema kodupaik ja juured. Kahjuks näitas aastatetagune uuring, et peaaegu pooled kooliõpilased eelistaksid elada kusagil mijal. Vanemaks saades muutuvad inimesed ja nende suhtumine ellu. On aga asju, mis jäävad oluliseks kogu elu.Sageli oleme me pimestatud suurtest võimalustest ja ei näe, mis jääb selle valguse varju.
Me kõik tahame uskuda, et meie elul on eesmärk ja me viime oma elutee jooksul läbi mingit missiooni. Sarnaselt budistide uskumusele, et inimene sureb siis kui ta on oma elu õppetunni omandanud ja kui ta seda ei oma käesoleva elu jooksul ei omanda toimub reinkarnatsioon ning inimesel tuleb elutee uuesti läbida, et oma vajalikku õppetundi omandada ning jõuda kõrgemasse hingelisse ja vaimsesse staatusesse. Me kõik otsime oma kohta siin päikese all kus tunneksime, et see on see mida me oleme otsinud ja soovinud, kuid nagu on öeldud ,,Rahulolu allikas peab tärkama mõistuses ja see, kel on nii vähe teadmisi inimloomusest, et hakkab õnne otsima millegi muu kui oma meeleseisundi muutmise kaudu, raiskab oma elu viljatutele pingutustele ja mitmekordistab südamevalu mida ta loodab kaotada." Tulenevalt teksti raskusest ja osakesest tervikust ning minu võhiklikkusest antud teemas on raskendatud objektiivse ning faktipõhise info esile toomine.
väga hea ülevaate, mis fookuses on autorid mõisteid defineerinud. Me arvasime, et märksõnu nagu “isikuomadus” ja “motivatsioon” on rohkem kasutatud. Suure üllatusena tuli, et märksõna “isikuomadus” kasutati ainult 3 korda, sest eeldasime, et „eestvedaja“ puhul loevad just tema isikuomadused. Tänu antud tööle, saime mõiste “eestvedamine” definitsiooni kõik selgeks. Tulevikus, oskame seda teadmist tööalaselt ära kasutada. Nimelt me tunneksime võimaliku eestvedaja töökollektiivist ära. Ning kui ise peaksime osutuma eestvedajaks, siis teame, kuidas enda oskusi parandada ja mida tuleb arvestada. 10 11 KASUTATUD KIRJANDUS Allio, J. Robert. Leaders and leadership – many theories, but what advice is reliable? Emerald Group Publishing Limited, 2012 Line, Antra; Lasmane, Anita. Leadership, Communication and Uninon Commitment in Latvia: Development Perspectives of Strategic Management
sinivetikad) iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). On selge ka see, et tsüanobakterite areng järgnes pikale perioodile, kui elus mateeria tekkis eluta mateeriast. Pole olemas otsest geoloogilist tõendit selle kohta, kuidas ja millal see juhtus. Kui me suudaksime reisida tagasi Arhaikumisse, siis vaevalt me tunneksime ära tänapäevase Maa. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. II. Proterosoikum Proterosoikum ehk Agueoon on geoloogiline eoon, mis järgnes Arhaikumi eoonile ja eelnes Paleosoikumi aegkonnale; algas 2500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm.
saab tundma õppida just sõnadest ja sellest, saadut. kuidas ta neid sõnu sisustab ja seob. Ja kahtlemata on hopi-indiaanlaste keeles Oo tundmatud, toredad inimesed! Mis vähemalt üks joon, üks seos, üks element, rõõm mida üheski teises keeles pole olemas, on osata teid armastada sõnastike kaudu, mida tundmata aga tunneksime inimkonda grammatikatele tuginedes! Mis aare vähem. on inimkonnal teie keelte musttuhande näol! Oo tundmatud, toredad inimesed! Mis hea, et te räägite nii paljusid erinevaid keeli, Kui ma kuulen kitsaspeade kirisemist sest nende kaudu teile liginedes saan ma selle puhul, et nad ei osanud öelda alles
tema jaoks tõepäraseks. Kui me näeme pidevalt mingit sündmust ja tagajärge, mis on omavahel 4 seotud, siis me eeldame, et ka tulevikus järgneb sellisele sündmusele antud tagajärg. Selline järelduste tegemise tendents on meile sisse kohandunud. Paljudel juhtudel teame, et kaks täiesti erinevat asja- leek ja kuum, lumi ja külm on omavahel ühendatud. Meie mõistus teab juba enne lumega kokkupuudet, et see on külm ja lund kätte võttes tunneksime oma käel külma. Kui me näeme leeki, ei pea me analüüsima, kas leeki käe panek teeks meile haiget vaid me automaatselt hoiame leegist eemale, kuna teame et see põletaks meie kätt. Sellised automaatsed käitumis ja mõtlemise mudelid on instinktid, millele me ei pea eriti mõtlema, me hoiame nendest eemale, et ellu jääda ja sellised reageering toimub iseenesest. Selline käitumine tuleneb sellest, et meile on
· Seesmised väärtused on hüved, mida soovitakse nende väärtuste eneste pärast. Näiteks sõprus, armastus, õnn, heaolu jne. · Vahendiväärtused on need, mis aitavad kõrgema astme väärtusi saavutada, näiteks raha, tööriist või arstirohi. · Segaväärtused on sellised väärtused, mis on nii iseenesest head kui ka millegi jaoks kasulikud. Näiteks hea nägemismeel on väärtus iseeneses, kuid samas vahend selleks, et tunneksime ennast hästi. Segaväärtuste alla kuuluvad ka õppimine, töö või tervis. Väärtuste teema on tihedalt seotud küsimusega heast elust. Antiik-Kreekast alates on väidetud, et kõik inimesed otsivad õnne. Küsimused nagu ,,mida tähendab olla õnnelik" või ,,mis teeb elu heaks" kuuluvad moraalifilosoofia algseimate ning keskseimate küsimuste hulka. 8 1.8 Moraalne areng
Kaevandamine on ohtlik, inimesele tekitab haigusi, kannatusi. Nt linnas London ja Los Angeles on justkui kausis, kuna see mürgine väävel koguneb kausi põhja, kus siis inimesed elavadki ja seda nimetatakse Londoni sudu jne. Ka tavaline vihmavesi on happeline ja must, kuna see tuleb läbi nende aine kihtide ja on mürgine. Mis teeb vihmavee happeliseks, miks pole vihmavesi pH 7 neutraalne? CO2 teeb happeliseks, gaas on õhus ja reageerib veega ja tekib hape. Need pole nii tugevad, et me seda tunneksime, aga taimed saavad kahjutada. Väävel on: Oluline komponent mitmetes aminohapetes Osaline bakteriaalses ainevahetuses. Väävlit muudavad ka bakterid ja läheb erineval kujul läbi erinevate ühendite taimedesse tagasi. Kui satub kivimitesse, siis jääb sinna väga kauaks, läbi settimise.
· Seesmised väärtused hüved, mida soovitakse väärtuste eneste pärast. Näiteks: sõprus, armastus, õnn, heaolu jne · Vahendiväärtused e. instrumentaalsed väärtused aitava kõrgema astme väärtusi saavutada. Näteks raha, tööriist, arstirohi. · Segaväärtused väärtused, mis on iseenesest head kui ka millegi jaoks kasulikud. Näteks: hea nägemisveel on väärtus iseeneses, kuid samas vahend selleks, et tunneksime ennast hästi. Lisaks veel kuuluvad alla ka õppimine, töö ja tervis. Väärtuste teema on on tihedalt seotud küsimusega hest elust. Antiik-Kreekast alates on väidetud, et kõik inimesed otsivad õnne ja sellega seotud küsimused kuuluvad moraalifilosoofia algseimate ning kesiseimate küsimuste hulka. EETIKA AJALUGU Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti kindlasti juba Vana-Kreekas Aristotelese, Sokratese ja Platoni jt poolt
Kui töölesoovijaid on rohkem kui kümme, oleks mõistlik juba CVdes sisalduva informatsiooni alusel mingi eelnev valik teha. Pärast CVde analüüsi tuleb ette valmistada intervjuu. Tõenäoliselt on intervjuu peamine valikumeetod. Intervjuu võimaldab täpsustada seda, kas inimene ikka tõesti vastab oma formaalsetelt omadustelt vajadusele, lubab hinnata inimese isiksuslikku sobivust tööga ning ka seda, kas töölesoovija sobib meeskonda. Selleks, et intervjuu lõppedes me tunneksime inimest rohkem kui enne, tuleb järgida teatavaid nõudeid. Tuleks koostada intervjuu plaan ehk kirja panna küsimused, mida kindlasti tahetakse küsida. Intervjuu plaan aitab keskenduda olulistele teemadele ning kindlustab selle, et kõigilt kandidaatidelt küsitakse sarnaseid asju. Teatud küsimused peaksid keskenduma kandidaadi eelneva töökogemuse analüüsile. Küsida tuleb nii senise töö sisu kohta kui ka lahkumise põhjuste kohta
temperatuur +20ºC ja suhteline õhuniiskus RH=40%; välispinna temperatuur -15ºC ja RH=90%) olevat 375 mm paksust AEROC poorbetoonseina. Nagu näha jääb tegelik niiskus allapoole küllastusniiskuse taset. Seega ei ole sellises välisseinas karta kondensaadi tekkimise ohtu. AEROC EcoTerm plokkidest viimistletud (väljas krohv ja sees pahtel) välisseina temperatuuri ja niiskuse graafikud Mikrokliima Hea mikrokliima on oluline, et tunneksime ennast toas mugavalt nii suvel kui talvel. On arvatud, et loomuliku niiskusreziimiga tervisliku elukeskkonna tagab kõige paremini täispalkmaja. Poorbetoonil on samuti rida omadusi, mis tagavad ruumis samaväärsed elutingimused võrreldes palkmajaga. Tänu poorsele struktuurile on poorbetoon võimeline mingil määral koguma õhus sisalduvat niiskust ja seda hiljem ka loovutama. See võimaldab tagada parema ruumi niiskusreziimi ka talvel intensiivsema kütmise perioodil.
• Klassikalise ja relativistliku füüsika erinevus- Klassikaline füüsika eeldab absoluutkiiruse lõpmatust (piirangu puudumist), relativistlik füüsika arvestab absoluutkiiruse lõplikkust (piirangu olemasolu) ja uurib liikumist absoluutkiirusele lähedastel kiirustel. Ülesanded • Kui kaua võiks 100 W nimivõimsusega elektrilamp järjest põleda selle energia arvel, mis saadakse ühe milligrammi aine täielikul muundumisel energiaks? • Kas me tunneksime endid Maa suhtes kiirusel 0,87 C ebamugavalt? Meie kehade massid on siis Maal paikneva vaatleja jaoks kahekordistunud. Ühtlase sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand Liikumise kirjeldamise analüütiline ja graafiline meetod Sõltuvusi saab väljendada analüütiliselt ja graafiliselt. Analüütilise meetodi korral kirjeldatakse sõltuvust matemaatiliste avaldiste abil. Graafiline meetod kasutab liikumise kirjeldamiseks – nagu nimigi ütleb – graafikuid
„mänguväljakuhäält“ ja lapsed naeravad. Õpetaja selgitab, mida iga pilt kujutab; mida see ütleb viisi kohta, kuidas me siin oma häält „Kujutlege, kui ma kasutaksin sellist häält pliiatsi või kääride laenuks palumisel või hoopis rää- kasutame. giksin kellegagi nii kõvasti tööst, mida me teeme... Mis juhtuks? Kuidas me end tunneksime, kui me püüaksime parasjagu keskenduda... ja töötada...?“ Neid pilte esitatakse koos keskel paikneva värvilise mõõdikuga (umbes 30 cm diameetriga papist ketas). Ketta iga veerandik on värvitud: valge (vaibalistumise hääled), roheline (sõbrahääl), oranž
tõugatutega sisse tungida määratusse Palee saali, mis nüüd, 6. jaanuaril 1482, nii kitsaks oli 3 jäänud, siis ei puuduks sel vaatepildil oma huvi ja veetlus ning meie ümber oleks nii palju muistseid asju, et nad paistaksid meile täitsa uutena. Kui lugejal midagi selle vastu pole, siis katsuksime edasi anda muljet, mida me ühes temaga saaksime, kui me sisse astuksime selle suursaali uksest ja oleksime järsku keset seda pikkades vammustes, vattides ja vestides rahvahulka. Kõigepealt tunneksime suminat kõrvus ja pimestust silmis. Meie pea kohal on kahekordne teravkaarvolv, mida kaunistasid puunikerdused ning kuldliiliad taevassinisel põhjal, jalge all vaheldumisi valgest ja mustast marmorist põrmand. Mõni samm meist eemal on määratu suur sammas, siis teine, kolmas, kokku seitse sammast piki saali, mis ta laiemal kohal toetavad kahekordsete võlvkaarte aluseid. Nelja esimese samba ümber asuvad kauplejate