3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähelepanu dünaamikal – inimliku tundeskaala kõiki nüansse. Tähtsamad heliloojad: Jean Sibelius, Edvard Grieg, Antonin Dvorak ja Pjotr Tšaikovski 5. Mis on kammerlaul? klaverisaatega soololaul.(Salongikultuuri tekkimine ja kodune seltskondlik musitseerimine peredes). Tunnusjoon – soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus.Tähtsaim helilooja – Franz Schubert (ü 600 laulu). Koondas esimesena oma laulud tsüklitesse. 6. Nimeta klaverimuusikavorme ja žanreid.
3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähelepanu dünaamikal – inimliku tundeskaala kõiki nüansse. Tähtsamad heliloojad: Jean Sibelius, Edvard Grieg, Antonin Dvorak ja Pjotr Tšaikovski 5. Mis on kammerlaul? klaverisaatega soololaul.(Salongikultuuri tekkimine ja kodune seltskondlik musitseerimine peredes). Tunnusjoon – soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus.Tähtsaim helilooja – Franz Schubert (ü 600 laulu). Koondas esimesena oma laulud tsüklitesse. 6. Nimeta klaverimuusikavorme ja žanreid.
Mõlemad kogud sisaldavad külaelupilte, kus olulisel kohal on töö. Alates 1970. aasta kogust „Avalikud laulud“ kujundas Runnel välja oma stiili ehk võttis kasutusele rahvalaulu vormikeele. „Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks“ 1972. aastal on külapoisist saanud ilmakodanik ning esimeste kogude rõõmsameelsus on asendunud mõrudusega. Seda tunnetust süvendavad veelgi järgmised luuleraamatud „ Mõru ning mööduja“ (1976) ja „Kodu-käija (1978) mille tundeskaala liigub tõsisest ja traagilisest romantilise ja sentimentaalseni. Samas ei ole Runneli luule vihane ja vaenulik, vaid jääb kõlama armastus kodu, kodumaa ja oma rahva vastu.
iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. Romantism kujutavas kunstis Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. Romantism muusikas Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku
siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Romantism kujutavas kunstis Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Eesti- Johann Köler Hispaania- Francisco Goya (kunstnik) Inglismaa ja Sotimaa - William Blake (kunstnik, poeet), William Turner (maalikunstnik) Prantsusmaa- Eugène Delacroix (maalikunstnik), Théodore Géricault (maalikunstnik) Saksamaa- Caspar David Friedrich (maalikunstnik)
(1776- 1837) ja luuletaja, graafik, maalija William Blake (1757-1827) * Inglise park Apolloni templiga. * William Blake käsitsi koleeritud reljeeftükk ''Looja-jumal''. 2. Romantismi maalitemaatika: Kujunes välja kindel teemade hierarhia - kõige kõrgemalt hinnati mütoloogilisi, religioosseid või allegoorilisi kompositsioone. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Eredalt on väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavatesse nähtustesse - see annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Kunstimõistmine - hinnati esmajoonel sõnastatavat sisu ja visuaalne kujundlikkus jäi enamasti teisejärguliseks. 3.Kriitiline realism: * Avaldus peamiselt kirjanduses ja kujutavas kunstis. *Kriitiline realism püüdis elu kainelt analüüsida ja juhtida tähelepanu elu väärnähtustele.
• Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab: mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Kunsti teemad: ainestiku valimine : ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest, teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni Arhitektuur : Keskaja matkimine Tornid, lossid ja kaasaegne mugavus Muusika Autoritel isiklik stiil Ühtsust vähe Palju vorme Kontrastid-ilus ja inetu Tundeelu Loogiliselt arenev lugu 5. Mõisted: Masurka – poola rahvatants Polonees - 3/4 taktimõõdus ballitants, mis oli eriti populaarne 18. sajandil. Oli algselt poola rahvatants. See on ülimalt mõõduka tempoga tants.
hoogsamad,ilmed sensuaalsemad.1919.aastal Berliinist kodumaale judnud Starkopf vljendas end kunstis philiselt joonistajana.Ta Saksamaal kujunenud kunstiideaalid olid vastandlikud-haiglaselt hell Lehmbruck ja jigalt monumentaalne Metzner.hendanud need oma loomingus,vtab ta Lehmbruckilt figuuritbiks saleda,pikkade kte ja jalgadega akti,kuid aktidel on liikumispoosis lihased pinges,turjad kumeras nagu Metzneri atleetidel.Nii joonistab ta tantsivaid ja embavaid paare.Joonistuste tundeskaala on sna kitsas ja korduv.Nad on erootilised,kuid mju kahandab see,et kehas on nrgalt rhutatud soolisust. Enamasti ei mngi rolli ka nod ja ilmed.Poosid osutavad teinekord sensualiseeritusele,kehad vhem.Dnaamika huvitab kunstnikku enam kui meelelisus,siiski on nii mnegi paari teineteise jrele haaramises alasti iha.Joonistused esitavad ekspressiooni,milles vaikse homoerootilise melanhoolia asemele tuseb vitaalsus. Anton Starkopf on ka skulptor,ta on teinud ni mitmeidki skulptuure:"Siiami
Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. 12 Kunst Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. 13 Teater Teatrikunstis oli romantismiajastu umbes 18101850. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitleja tõepärases, kuid tugevate tundmustega mängus. Lavakõne muutus
'eelromantism', ka 'vara-' või 'esiromantika' tähistatud nn. kõrgromantismile eelnenud perioodi - eesti kirjanduses umbes 18401860. Romantism kujutavas kunstis Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. William Blake Muistsed ajad Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste
Neljas tase Viies tase Romantism kujutavas kunstis Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost: legendidest,saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Romantism muusikas Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi.
tähistatud nn. kõrgromantismile eelnenud perioodi - eesti kirjanduses umbes 18401860. Romantism kujutavas kunstis Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. Romantism kirjanduses Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19
Siuru (1917-1919) Sel ajal oli kirjanduse elu suikunud, I MS tõttu. Vastukaaluks sõjakoledustele sai alguse uus rühmitus Siuru, kuhu kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Siuru lasi ühisväljaandena välja 3 albumit. Peamised teemad olid loodus ja armastus. Siuruliku armastusluule tundeskaala on avar, kuid sokeerivalt uudselt mõjusid selles leiduvad julgelt sensuaalsed toonid ja erootilised kujutused, mida varasem luule ei tundnud. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitas August Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam. Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas Underi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet
1. Sissejuhatus Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost, legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtustesse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. 2. Romantism 18. ja 19. Sajandi vahetusel levisid kõrvuti klassitsismiga mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste alla
Edgar Allan Poe (1809-1849) novellid 6 3. ROMANTISM MAALIKUNSTIS Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast),legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. (1) Näide: EUGENE DELACROIX (1798-1863) "Vabadus viib rahva barrikaadidele". 4. RO MA
(Leonardo da Vinci, Michelangelo, Alessandro Botticelli ) Romantism 19.saj II veerand- . Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. (Johann Köler, William Turner ) Realism 19.saj Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist
o "Hiirepere" o "Miisi seiklused" o "Muna" o "Õhupallid" Tema lastelauludest on suur osa määratud õige väikestele mudilastele: neis antakse edasi paari reaga pisisündmus või tegevuse kirjeldus igapäeva elus. Valdavalt on lasteluule aineks aastaaegade kõikvõimaliku varjundid. Laste looduslüürika on vaieldamatult J.Oro üks tugevamaid külgi. Tal on vähem lapsepärast lallitamist ning riimimisrõõmu, aga samas mitmekesisem tundeskaala. · ,,Hiir rätsepaks" · Muri ja Mall o Muri ja Mall o Korstnapühkija o Kiisu lühike, väiksematele o Varblane o Lapse palve tibukesele lühike, pigem väiksematele o Sõit o Linnuke linnul polnud süüa, Jukuke tõi leiba o Väike jänes jänku tegemised o Minu hani o Vana sokk o Eideratas veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas!
Üldinimlik vaatepunkt ning allusioonid avarasse kultuuritusta olid iseloomulikud arbujatele ka noorele Krossile. Retoorilised pöördumised ja deklaratsioonid, mis ennustvad üht tulevast thku, võiksid seevastu osutuda eeskujuseostele J. Barbaruse luulega. Noore Jaan Krossi luule tähtpunkt on sageli intellektuaalne, mingi mõtte või tõe kujutus luulevahenditega. Näiteks piiblimotiivilistes luuletustes. Tugevamate luuletuste hulka tuleks arvata lembeluuletused, mille tundeskaala ulatub galantsest ihalusest verilõõskava kireni. Keskenduv sotsiaalne sisukus on veel saavutamata , kuid 40-ndate aastate lõpus tiheneb ajakonkreetsus , kasvades luuletustes ,,Müürist müüri . Kõminal kui võnguks." (1947) otsekui isikukohaseks proloogiks ,,Sõerikastajale". Krossi poeedi-isikupära kujuned 30 ndate aastate kõrgtasemelise luulebaasil, võttes vastu mõjustusi ka maailmakirjandusest. Luuletajal ei tulnud kaasa teha seda tasalülitamist, mis leidis aset 40. - 50
sündmusi ei jäetud kujutamata. Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. MOOD Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö
hindavad neid skaalal valu-nauding, mis omakorda on universaalne. Teisisõnu meeletunnetus on objektiivne ja universaalne, tõlgendusviisid subjektiivsed ja individuaalsed. Millised on romantismi esteetika põhijooned? Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast/keskaegsed motiivid), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Individualism, olevikupõlgus, idealism. 19.saj algul emotsionaalne. Muinsus, ajalugu, rahvaluule. Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust. Milline on romantismi kontseptsioon kunstnikust? Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavatesse nähtustesse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu
füüsise erinevused; laps kogeb end läbi motoorika; väidetakse et arvutite ja asjade pärast lapsed degenereeruvad füüsiliselt.. Ürgsed instinktid kaovad. Akseleratsioon-inimesed on oma kogult kiirelt suurenenud. Emotsionaaline - Voldemart Pinn(?); ürgne - annab märku ohust/ümbritsevast; inimene on võimeline olema erinevates seisundites. Inimese arengutaset nöäitab ka see kui erinevaid emotsioone/tundeseisundeid on ta võimeline kogema/kui lai on tema tundeskaala (tundennüanssid); Sport teenindab ühiskonna emotsionaalsust(rahvuslikku egoismi väljendus); Intellektuaalne - Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas; võimaldab reflekteerida elu (järelemõelda kogemustele) võimaldab tõusta meta-tasanditele(kuskilt kõrgusest ennast/emotsioone/elu vaadelda ja analüüsida). Hariduse mõte on intellekti arendamine; Arengut teeb rakseks aja puudus. Sotsiaalne - laste jaoks väga tähtis juba algkoolis, eriti tähtis murde-eas; Sõbrad, kaaslased,
lähtuvad tunnetest. · Tundeid paneme tähele alles nende võimsuse puhul. · Kogu käitumise aluseks on tunded ja mõtted. · Tundeid ei saa muuta ei paremks ega halvemaks. · Inimese võimsuse on neid vältida ja alla suruda. · Neli põhimõttet,millest kasvavad välja: rõõm,kurbus,viha ja seksuaalsus. · Iga inimese tundeelu on sügavalt individuaalne ja unikaalne. · Iga inimese tundeskaala on eri ulatusega. · Kindlasti on väga tundlikke inimesi,kes aga ei näita oma tundeid. · On inimesi,kes avaldavad tundeid tavaliselt tugevamini. · Ja on ka inimesi, kes väga harva tunnevad tundepuhanguid. Suhted ja nende osapooled · Suhete kaudu areneb inimene isiksuseks. · Läbi mitmesuguste suhtekogemuste õpitakse elutähtsaid oskusi: * Suhtlemisoskust * Väljendumisoskust * Keeldumisoskust
*lapse lähikond, argipäev *laps pole enam kodukeskne, pigem kui ühiskondlik olend, riigikodanik, tulevane ametnik *loodus *lõbusad seiklused, värvikad olendid ja olukorrad *abstraktne kujundiline mõtteluule, filosoofilise koega luule, mõeldud lapse aju arendamiseks *isamaa, rahvuslik mälu *sõna- ja kõlamänguline luule *värssjutustus Hando Runneli lasteluule *värsid nii suurtele kui väikestele *luule on aus, lihtne õpetusvaba *rahvalaululine algriim, allusioon ja sõnamäng *avar tundeskaala *lihtne, loomulik sõnastus *teatavas osas adresseeritud poistele *hindab sportlikkust, lapselikkust Ott Arderi lasteluule *suht nonsenss, tegelikkuses kahtlemist, mille tulemuseks on teatav pahupidisus *leidlikkus ja vabadus nähtuste seostamisel *pole tunda välist vormisundi ega kunstlikku punnitamist *tahtmine lihtsalt kõneleda *luule tegevuslik, mänguline *tundeline looja, kes suhtub lastesse suure lugupidamisega *suhe loodusega omapärane, veidi linnamehelik, samas imetlev
aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. Sisukord · Renessanss · Itaalia vararenessanssi skulptuur · Itaalia vararenessanssi maalikunst · Itaalia vararenessanssi arhidektuur
meeleolud ja huvid. Pidevalt laste mängu- ja kujutlusmaailmast osa saades on ta seda omalt poolt rikastanud uute tähelepanekute, meeleolude ja fantaasiakildudega. Kui võrrelda J. Oro lasteluulet tema kaasaeglaste K. E. Söödi ja E. Enno loominguga, siis näib ,,Hiir rätsepaks" autoril olevat võib-olla vähem lapsepärast laiutamist ning riimimisrõõmu; see-eest aga iseloomustab antud värsikogu laiem ainevald, mitmekesisem tundeskaala ning vastavus avaramatele vanusepiiridele -- esimesi sõnu hääldavast mudilasest kuni täiseale läheneva kooliõpilaseni. Koostaja
,,Vari" on autobiograafiline jutustus, sest Liiv leidis, et selles oli koos ta enese lapse-, karja- ja noormehepõli ning isegi ta kurb armastusromaan. Kirjutas ka miniatuure ehk laaste, näiteks ,,Varblane", ,,Ilus suvepäev oli" ja ,,Ega me ometi sellepärast vihased ole?..." Luule Liivi luules võib eristada nelja tüüpi luulet. Luulele on omane lühike värss, kordused, vähesed sõnad ja lihtsus. 1.Looduslüürika-pildisari kõigi aastaaegade kohta. Tundeskaala on äärmisest kurbusest äärmisesse rõõmu. Lemmikaastaaeg oli sügis, ta sidus selle oma meeleoluga. ,,Minu meel ja mõte nagu leheke! Kurva pilve, närtsind metsa sarnane!-,,Sügis". Loodusest räägib piltide kaudu, näeb ehedat ilu. 2.Isamaalüürika-Liiv samastab oma raske saatuse kodumaa saatusega. ,,Sa oled seesama elu, mis sinult pärinud maa"-,,Isamaale". Kodumaa ja luuletaja sulavad sageli üheks. 3. Armastusluule-kuulub ta luule helgemasse poolde. ,,Üle vee" 4
põhijoonise - kadunud maailmaühtsuse, sellest eraldatud ja oma individuaalsesse olemisse vangistatud inimese, kelle surematu hing igatseb taas ühineda jumaliku kõiksusega. Enno loodussümbolid vihjavad teispoolsusele ja samas inimlikele hingeseisunditele, kehtestades inimese, nähtava looduse ja kõiksuse vahelise ühenduse, vastavuse. Enno lüürika keskset sa on nimetatud igatsusluuleks. Selles esineb olulisi sümboleid. Teine luulekogu "Hallid laulud" (1910) - igatsusluule tundeskaala meeleolult varjundirikkam, ulatudes lootusetust kurbusest armastuse kaudu saavutatud õnnetundeni. Küpsenud luuletajanägemusest annavad tunnistust lüürilise koega ballaadid, milles etendab olulist osa folkloorne ainestik. Ennol passiivne, maailmavaluline meelelaad. Esimesed luulekatsed jõudsid trükki juba 1896 "Olevikus". Luulele omane igatsustunnus 1920 "Kadunud kodu" ja "Valge öö" - hallidele lauludele järnenud perioodil ilmnes Enno luules
annaabi.ee 
