3 Variant nr. Töö nimetus: A -7 Keerukama keevisliite arvutus B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MASB-51 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Algandmed: l= 900 mm = 0,9 m F= 5,6 kN = 7 mm Materjal S235 y= 235 MPa [S]= 1,4 UNP 300 Määrata lehe Laius b tugevustingimusest paindele konsoolse lehe jaoks. Lubatav pinge lehe materjali teras S235 korral: ja Lehe ristlõige töötab paindele. Koostatakse tugevustingimus paindele: Wx on lehe ristlõige nn geomeetriline tunnus, karakteristik tugevusmoment või vastupanumoment x telje suhtes. Tugevustingimusest paindele: Määratakse keevisõmbluste pikkused. Võtame laupõmbluse pikkuseks ll= b= 160 mm, keevisõmbluse kaatet z= = 7 mm. Leitakse ll väärtus tugevustingimusest nihkele väände korral
Töö nimetus: VÕLL Töö nr. 4 Ülesande nr. 47 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm:Matb-31 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: P. Põdra 03.11.2010 05.11.2010 Variant 1. 1.Algandmed N=500p/min P1=7kw P2=8kw P3=9hj=6,62kw P4=10hj=7,36kw a=40cm=0,4m [ ] = 80MPa 2.Ülesande püstitus Määrata võlli läbimõõt tugevustingimusest. 3.Lahendus 3.1 Leian rihmratastele 1, 2, 3, 4 rakendatud pöördemomendid 2n Pi = = 52,359 52,4rad / s Mi = 60 M1=133,6Nm M2=152,67Nm M3=126,34Nm M4=140,46Nm 3.2 Leian võlli tasakaalutingimusest pöördemomendi M5 M = 0; M 1 + M 2 + M 3 + M 4 + M 5 = 0 M5=-M1-M2-M3-M4=-553,07Nm (seega M5 pöördemoment on vastassuunaline teistele pöördemomentidele) 3
väärtus valida vastavalt õppekoodi viimasele numbrile A. Teraslehe paksus valida vastavalt õppekoodi eelviimasele numbrile B. l = 1000 mm F = 7 kN U = nr. 350 = 5 mm Ülesande lahendus: Leida kronsteini (lehe) laiuse b ja arvutada keevisliide. Konstruktsioonile mõjuv staatiline koormus F = 7 kN ja l = 1 m. Lehe paksus = 5 mm, lehe materjal on teras S235 (y = 235 MPa), [S] = 1,4, []k.õmblus = 0,6 [], tegemist on käsikeevitusega. 1) Määratakse lehe laius b tugevustingimusest paindele konsoolse lehe jaoks. Lubatav pinge lehe materjali teras C30 korral: [] = ReH / [S] = 235 / 1,4 = 168 MPa []k.õmblus = 0,6 [] = 0,6·168 = 101 MPa Lehe ristlõige töötab paindele. Koostatakse tugevustingimus paindele: = M / Wx = (6 x F x l) / ( x b2) [], kus Wx = ( x b2) / 6 Wx on lehe ristlõige nn geomeetriline tunnus, karakteristik tugevusmoment või vastupanu-moment x telje suhtes. Tugevustingimusest paindele: 224 mm 2) Määratakse keevisõmbluste pikkused
Igale poldile mõjub põikjõud Fpõik Fpõik = F/i = 7/4 = 1,75 kN Painemoment M tasakaalustatakse momentidega Fmr M = iFmr , kus M = Fl = 7 x 1 = 7 kNm Leitakse jõu Fm jõuõlg r r = = 141,4 mm Siis Fm Fm = M/ir = 12,38 kN Rööpküliku trigonomeetrilise seose korral: Fmax = Fpõik2 + Fm2 2FpõikFmcosa = 13,67 kN , kus a = 135o Lõtkuga poltliite korral poldi pingutusjõud Fp: Fp = (K x Fmax)/f = 136,7 kN K varutegur f höördejõud (0,15...0,2 terasel) Tugevustingimusest tõmbele poldi korral leitakse poldi keerme vähim läbimõõt: Farv = 178 d1 23 mm Valitakse polt M27, mille d1 = 23,752 mm Lõtkuta poltliite korral: Poldi tugevustingimusest nihkele: = 10,4 mm Lõtkuta poltliite korral võib kasutada polti M12, mille d = 10 mm. Järgnevalt kontrollitakse polt M12 muljumisele. 228 MPa Kuna lõtkuta keermesliide nõuab suuremat poldi ja poldiava valmistamise täpsust ja
z0 l1 Valin Ruukki kataloogist sobivad võrdkülgsed nurkterased, kasutades tõmbe tugevustingimust Ühe nurkterase sisejõud tõmbel: Tõmbe tugevustingimus: Ühe nurkterase ristlõike nõutav pindala: Valides Ruukki kataloogist(lk 85) konservatiivselt võrdsete külgedega nurkteras, valin mudeli 65x65x9, mille ristlõikepindala on 11,0 cm 2 Arvutan keevisõmbluste pikkused tugevustingimusest lõikele Detaili tasakaalutingimused: Seega: hK - keevisõmbluse kaatet = 9mm hK = T = 7 mm Keevisõmbluse tugevustingimus: Meil on kasutada elektrood Elga P45S, tema voolepiir on 420 MPa. Meie keevisliide töötab lõikele. Mõlemad keevisõmblused tuleb hk võrra pikemad keevitada, seega: Arvutan vahelehe vähima võimaliku ristlõikepindala keevisõmbluste otsa juures tugevustingimusest tõmbele ning valin Ruukki kataloogist sobiva ristkülikristlõikega
b t := = 72 MPa n 4P 2 D := + d 0 = 60.8 mm t (1, lk 60) 9) Mutri ääriku läbimõõdu leian muljumistugevusest, m = 7 MPa 4P 2 D1 := + D = 126.8 mm m (1, lk 61) Võtan läbimõõduks D1 := 128mm 10) Leian mutri ääriku kõrguse h lõike tugevustingimusest := 0.15 b = 27 MPa Lubatud lõikepinge malmile P h := = 13.175 mm (1, lk 61) D Võtan ääriku kõrguseks h := 14mm 11) Spindli pööramiseks vajaliku momendi arvutamine dk 1 M := P tan( + ´) + P f d 0 = 495.1 N m (1, lk 61) 2 3 12) Käepideme vajalik pikkus M
Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ Rööpküliku trigonomeetrilise seose korral: Lõtkuga poltliite korral: Poldi pingutusjõud Fpolt: kus K on varutegur ja f = 0,15...0,2 (teras) on hõõrdejõud kahe detaili kontaktpinnal. Tugevustingimusest tõmbele poldi korral leitakse poldi keerme vähim läbimõõt: Valitakse polt M27, mille d3=23,752 mm Lõtkuta poltliite korral: Poldi tugevustingimusest nihkele: Lõtkuta poltliite korral võib kasutada polti M10, mille d=10 mm. _________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
Antud: Kuna tegemist on koonduva jõusüsteemiga, lõikame välja kujutlevalt jõudude koondamistsentri ja suuname sidemereaktsioonid N1 ja N2 mööda vardaid. Koostame tasakaaluvõrrandid: 1.) Fx=0 F1cos+F2+F3cos-N1-N2cos=0 2.) Fy=0 F1sin+F3sin+N2sin=0 Leiame varraste sisejõud: Jõud N1 ja N2 on positiivsed, mis tähendab, et mõlemad torud on tõmmatud. Torude minimaalse ristlõikepindala leiame tugevustingimusest: Kus N-varda sisejõud(valima suurima) -lubatud normaalpinge, S-tugevuse varutegur Sellisel juhul on toru minimaalne ristlõikepindala: Kataloogist valime nelikanttoru 25*25*2, mille ristlõikepindala on A=1,74 cm2.
x Kuna tegemist on koonduva jõusüsteemiga, lõikame välja kujutlevalt jõudude koondamistsentri ja suuname sidemereaktsioonid N1 ja N2 piki vardaid. Koostame tasakaaluvõrrandid ja leiame varraste sisejõud. Võrrandite süsteemist same Mõlemad jõud N1 ja N2 on positiivsed. Seega mõlemad torud 1 ja 2 on tõmmatud. Torude minimaalne ristlõikepindala leiame tugevustingimusest kus N varda sisejõud (valime suurima sisejõu); [] lubatud normaalpinge, MPa; ReH toru materjali voolavuspiir, MPa; S tugevuse varutegur. Siis toru minimaalne ristlõikepindala A Kataloogist valime nelikanttoru 25x25x2, mille ristlõikepindala cm 74,1=A2.
k on älve samatelg ve samatelg Siduri samatel sed sed eripära gsed NB! Võlli läbimõõt (võlli ja rummu läbimõõt), määrata tugevustingimusest väändele! Tuleb arvesse võtta ka pingekontsentraatori (liistu) mõju! Varutegur [S] =3. Võllide materjal on teras C45 (σТ = ReH = 370 MPa). Analüüsida, millised masinad võiksid olla ühendatud mootoriga (vastavalt koormuse liigile ja töörežiimile). Mis on pakutud sidurite omadusteks, eelisteks ja puudusteks? Antud: Pöördemoment Mv = 380 Nm Koormuse liik – raske
Ülesanne 2.2. Arvutada konksu keermetatud osa keerme nimiläbimõõt. Maksimaalne tõstekoormus F. Koormus on muutuv. Poldid valitakse alljärgnevatest tugevusgruppidest: 5.6; 6.8 ; 8.8; 10.9 ja 12.9 . Meeterkeerme mõõtmed on antud samal leheküljel: Teha poldi tugevuskontroll. Lahendus: Ft=20kN Lubatud tõmme poldile 8.8 on 640MPa. F = k Ft = 1 20 10 3 = 20kN Tugevustingimusest saame siseläbimõõdu: 4k F 4 1 20 10 3 d1 = = 0,0063m [ ] tõmme 640 10 6
Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Nelikanttoru pikkusega l = 0,9 m on elekterkaarkäsikeevitusega keevitatud ääriku külge. Talale mõjub lauskoormus ühtlase intensiivsusega q = 3,4 Kn/m Valida nelikanttoru profiil ja arvutada keevisliide. Analüüsida konstruktsiooni võimalike optimeerimisviise. Ristlõike dimensioneerimine Maksimaalne paindemoment: 1377 Nm Painde tugevustingimusest leiame konsooli ristlõike minimaalse telgvastupanumomendi . Materjal: teras S355J2H (EN 10025) [1, 2] Mehaanilised omadused : voolavuspiir ReH (y) = 355 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 510 - 680 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Siis lubatud paindepinge: ning minimaalne telgvastupanumoment: Meile sobiv ristlõike: nelikanttoru toru 50x30x4 [1, 2], Wx = 6,10 cm3, mass m = 4,20 kg/m.
..8)=45-(5...8)=37...40 mm. Valime l1= 40 mm Muljumispinge: Liistu materjaliks on teras C55E (Rp0,2 = 450 MPa, Rm = 850 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 150 MPa terasrummu korral ja rahuliku koormusega. Kuna antud liist ei rahulda tugevustingimust, Valime kaks liistu ning paigaldame need nurgal 180. Siis, Kontroll lõikele: Vastus: Vaatamata sellele, et liistu tugevustingimus lõikele on täidetud, tuleb asendata pakutud liistliide hammasliitega, kuna tugevustingimusest muljumisele muljumispinge ülekoormus on üle lubatava 5 % Hammasliite projekteerimine Valime kerge seeria hammasliite 8x62x68 Hamba laius B = 12 mm, faas = 0,4 mm Hammaste töökõrgus h = (D d)/2 2f = 2,2 mm Keskmine raadius r = (D + d)/4 = 32,5 mm
Asukoha järgi: · keldrivahelagi · korrusevahelagi · pööninguvahelagi Vahelaed liigitatakse valmistamise viisi järgi: · monteeritavad · monoliitsed · monteeritavad-monoliitsed Puitvahelaed: · Puitvahelagesid kasutatakse vähekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel - eramutes ja ridaelamutes. · Konstruktsioonimaterjaliks on okaspuit (mänd), milled külge kinnitatakse kandeliistud; · talade samm on 600...1200 mm, talade pikkus 3...6 m; ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest; · pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale; · puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid Puitvahelagede talade samm valitakse vastavalt soojustusplaatide laiusele. Talade mõõdud valitakse vastavalt sildeavale ja vajalikule kandevõimele, näiteks, toodud tabelis. Praktikas piirab puittalade ava praktikas kasutatavate puitprusside pikkus. Suuremate avade juures kasutatakse liimpuitu.
Wx = 6 Wx on lehe ristlõike geomeetriline tunnus, karakteristik, tugevus- või vastupanumoment x- telje suhtes. Tugevustingimus 6* F *l 6 * 5,6 * 103 * 0,9 b= = = 0,196m = 196mm * [ ] 5 * 10- 3 * 157 *106 Paindele töötava lehe ristlõige Keevisõmbluste pikkused ll=b=196mm keevisõmbluse kaatet z==5 a= cos 45 z = 0,707*5=3,5*10-3=0,0035m Leitakse lk väärtus tugevustingimusest nihkele väände korral. Eeldatakse, et T=Tk+Tl , kus T keevisõmbluste poolt vastuvõetavad momendid. Kui eeldada, et nii laup- kui külgõmblus on l 0,5ll võrdtugevad, siis k T = [ ] k .õmblus Wp kus Wp keevisõmbluse ohtlikuma lõik polaartugevusmoment. T- keevisõmbluste poolt vastuvõetavad momendid ( F*l) T 6T = = [ ] k
F l 2000 * 1,5 - R A l1 + F 1 = 0 R A = 2 = = 1000 N. 2 l1 3,0 Sele 1. Paindemomentide epüür. Maksimaalne paindemoment l M = R A * 1 = 1000 * 1,5 = 1500 Nm 2 Plaadi ristlõikeks on ristkülik laiusega h = 1500 mm. Plaadi paksust b arvutame painde M tugevustingimusest = [ ] W Plaadi materjal: teras S235J2G3 (EN 10025) [2, 3] Mehaanilised omadused: voolavuspiir ReH (y) = 235 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 360 - 510 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Siis lubatav paindepinge [ ] = ReH = 235 157 MPa, S 1,5 kus S = 1,5 tugevuse varutegur. Minimaalne telgvastupanumoment
Monoliitbetoonist vahelae võib kujundada taladeta laena, vahelae võib kujundada taladeta laena, vahelae paksendusega posti juures või ribilise vahelaena PUIDUST VAHELAED Puitvahelagesid kasutatakse vahekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel. Konstruktsioonimaterjaliks on okaspuit Talade samm on 600…1200mm, talade pikkus 3...6m Ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest Pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale Puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid PÕRANDAD Parkettpõrand Mosaiikparkett Erineva värvi ja puiduliigid lipid liimitakse põrandale mustriks kokku Kilpparkett Lipid liimitakse tehases kilpide peale. Kilbid paigaldatakse objektil aluspõranda peale. Laudparkett
N tcos 69o-Fcos 45o =0 => { N p=Ntcos 21-Fcos 45 N t =Fcos 45 ÷ cos 69 => {N p=1,13F N t=1,97F 6 3. Komponentide tugevustingimused ja puitvarda optimaalne läbimõõt d 3.1. Terastrossi tugevustingimus ja terastrossi koormuse F suurim lubatud väärtus F lim ¿ [S ] N t [ N ]t =¿ Terastrossi tugevustingimusest tulenevalt kogutarindile mõjuva jõu F suurim lubatud väärtus täiskilonjuutonites: 40,8 1,97F =¿ F 3,452 kN 3 kN 6 3.2. Puitvarda tugevustingimus ja puitvardale ohutu koormus F Puitvarda tugevustingimus: Np p= [ ]p= u ,Surve , kus: Ap [ S] p -puitvarda tegelik pinge , MPa [ ]p-lubatav pinge , MPa
028 2246.44 Nm , (6.17) 4 4 4 4 kus Mp plokiratta teljele mõjuv maksimaalne paindemoment Nm; Q tõstetav koormus (Q = 80 kN); G plokiratta mass (G = 230 N); l0 plokiratta telje arvutuslik pikkus (l0 = 0,18 m); lc ühe plokiratta rummu pikkus (lc = 0,07 m [1, lk. 19, tabel 20]). 6.3. Plokiratta telje läbimõõdu d0 leidmine Plokiratta telje läbimõõt d0 on leitud telje tugevustingimusest paindele (6.18) [1, lk 29]. 3 3 Mp Mp -6 2246.44 10 (6.18) p p , ehk d0 0.06m 3 0.1 p 0.1 100
l0 =2*120+45 =285 mm. 3.4. Plokiratta teljele mõjuv maksimaalne paindemoment Maksimaalne paindemoment Mp võrdub: l 0 lc − Mp = (Q+G) * ( 4 4 ), Nm. 0,285 0,12 − Mp = (147000+2943)* ( 4 4 ) =149943 *0,0413 =6192,6 Nm. 3.5. Plokiratta telje läbimõõt Plokiratta läbimõõdu d leian telje tugevustingimusest: 6 Mp δp = 0,1∗d 3 ≤ [δ] ; d ≥ √ 3 Mp 0,1∗[δ ] d= √ 3 6192,6 0,1∗100∗10 6 =0,085 m. Võtan d =90 mm. Igale plokile valime kaks radiaalkuullaagrit nr.218, kus d =90 mm, D=160 m, B =30 mm. 4. LASTIKONKSU VALIK
152 Tugevusanalüüsi alused 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID Lahenduskäik: · tüvikoonus on ühtlaselt survekoormatud ning N kandevõime arvutatakse vähimale ristlõikepinnale max = [ ]Surve Amin rakendatud tugevustingimusest: 0.04 2 ehk F = N Amin [ ]Surve = 80 10 6 = 100480 N 100kN . 4 Surutud tugi ja sisejõu epüür Tüvikoonuse geomeetria F N epüür, kN D0
25M ; · lõigu CB väändemoment saadakse lõikemeetodiga: TCB = MB = 0.75M ; · võlli ohtlik lõik on CB ning TCB 0.75M lubatava koormuse saab avaldada max = [ ] ehk [ ] , 0.208a 2 0.208 a 2 tugevustingimusest: 0.208a 2 [ ] 0.208 0.05 2 80 10 6 millest: M = = 55466 Nm 55kNm ; 0.75 0.75 · võlli lõik AC on ühtlane ja ühtlaselt koormatud, selle lõigu väändenurk on: TAC l AC 0.25 55 10 3 0.5 AC = = = 0
x T epüür 0.015F x 19000F Joonis 8.8 · nurgiku ohtlik lõik on hinnanguliselt BD nurgiku kandevõime arvutatakse vertikaalse osa BD ekstsentrilise pikke tugevustingimusest ning seejärel kontrollitakse horisontaalse osa tugevust nii nihkel kui paindel; · nurgiku ristlõike (selles A = bh = 50 5 = 250mm 2 ; tugevusanalüüsis vajalikud) parameetrid on pindala A, b 2 h 50 2 5 W = = = 2083mm 3 2.1cm 3 2
2.6.3. Tugevusarvutus pikkele. Näited Eesmärk: Kõigis detaili punktides peavad tugevustingimused olema täidetud Pikke tugevustingimus = varda tõmbepinge ei tohi ületada lubatavat tõmbepinget ja (samaaegselt) survepinge ei tohi ületada lubatavat survepinget Pikijõuga F koormatud ühtlase sirge varda (Joon. 2.19) tugevusanalüüs tuleneb pikke tugevustingimusest, millest avaldatakse antud ülesandes otsitav parameeter. NB! Tõmmatud (ja surutud) varda ristlõike kõik punktid on võrdohtlikud, s.t. tugevusõpetuse metoodikad ei võimalda pikke korral tuvastada ristlõike ohtlikku punkti Tõmmatud varras Surutud varras Tugevustingimused Lõige Lõige
· ohtlike punktide summaarse normaalpinge (see on tõmbepinge) avaldis tuleb: 6 FR F 6 F 0.03 F max = 2 K1 + = 1.34 + 16.4 10 3 F ; bh bh 0.04 0.02 2 0.04 0.02 · tugevustingimusest saab avaldada koormuse F = 16.4 10 3 F [ ] , max suurima lubatava väärtuse: millest: F [ ] = 200 10 6 = 12.19 103 N 12kN . 16.3 10 3 16.4 10 3 Priit Põdra, 2004
soojapidavusega;kelrdilagede ja pööningu lagede soojapidavus peab vastma normidele 83. Kuidas ehitatakse puitvahelaed? Puitvahelagesid kasutatakse vähekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel - eramutes ja ridaelamutes. Konstruktsioonimaterjaliks on okaspuit (mänd), milled külgekinnitatakse kandeliistud; · talade samm on 600...1200 mm, talade pikkus 3...6 m; ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest; · pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale; · puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid Hoonete puitvahelaed valmistatakse talade vahele kilpidest monteeritud muldlaega, millele tehakse soojustus puistetäidisest, puistevillast või mattidest 84. Millised on monteeritavad raudbetoonvahelae elemendid?
T = cos = H cos sin L Varutegur, mis väljendab nihketugevuse suhet nihkepingega on c + tan c + H cos 2 tan c tan F= = = + (9.8) H cos sin H cos sin tan Kihi kriitilise paksuse H saab leida otseselt tugevustingimusest = c + tan = Hcossin = c + Hcos2 tan Avaldades sellest H, saame c H= (9.9) cos ( tan - tan ) 2 Avaldus on kehtiv, kui on suurem kui . Vastasel juhul on nõlv püsiv igasuguse kihi paksuse puhul. Nidususeta pinnasel (c = 0) on nõlv püsiv, kui . Kõik toodud
Monoliitbetoonist vahelae võib kujundada taladeta laena, vahelae võib kujundada taladeta laena, vahelae paksendusega posti juures või ribilise vahelaena PUIDUST VAHELAED Puitvahelagesid kasutatakse vahekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel. Konstruktsioonimaterjaliks on okaspuit Talade samm on 600…1200mm, talade pikkus 3...6m Ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest Pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale Puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid PÕRANDAD Parkettpõrand Mosaiikparkett Erineva värvi ja puiduliigid lipid liimitakse põrandale mustriks kokku Kilpparkett Lipid liimitakse tehases kilpide peale. Kilbid paigaldatakse objektil aluspõranda peale. Laudparkett
B I I + l1 + 80 163 0,27 A 2F Kuna materjaliks on teras S235J2G3, siis voolavuspiir R eH = 235 MPa ja elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa. Pikkused l1 = 0,5 m ja l2 = 0,3 m. Minimaalset ristlõikepindalad saab tugevustingimusest N R 235 , kus eH 157 MPa. A S 1,5 Siis N A . 42 Kuna varda ristlõikepindala on konstantne, siis maksimaalne pinge tekkib maksimaalse d 2 sisejõu mõjul
summeerimistäpsuse saavutamiseksolema talla laiuse sügavuseni 0,2- Täiendavate teguritega võetakse arvesse vundamendi kuju, jõu Fu=(c+tan)/=c/(Hcossin)+tan/tan. 0,3 B, sügavuse juures B kuni 0,4-0,6 B ja sügavamate kihtide korral ~B. mõjumise kaldenurk vertikaalist ja maapinna ning vundamendi talla Kihi kriitilise kõrguse H saab leida otseselt tugevustingimusest: 2-arvut elementaarkihtide eralduspindadel vundamendi koormusest kaldenurgad. Brinch-Hanseni meetodi puhul on Nq ja Nc jällegi =c+tan=Hcossin=c+Hcos2tan, avaldades sellest H, saame... põhjustatud tihendav vertikaalpinge: ´pz=qt, kus a-rõhujaotustegur, eelmistega sarnased. N=1,8(Nq-1)tan. Võimalik on arvesse võtta Avaldus on kehtiv, kui on suurem kui . Vastasel juhul on nõlv püsiv
L Varutegur, mis väljendab nihketugevuse suhet nihkepingega on c + tan c + H cos2 tan c tan F= = = + (9.8) H cos sin H cos sin tan Kihi kriitilise paksuse H saab leida otseselt tugevustingimusest = c + tan = Hcossin = c + Hcos2 tan Avaldades sellest H, saame c H= cos (tan - tan ) 2
annaabi.ee 
