Linnaelanikud organiseerisid ametite kaupa ühingutesse-gildid ja tsunftid Gildid ja tsunftid Toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: kontrollisid tootmist kehtestasid reeglid kvaliteedile määrasid kindlaks hindu keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud Kõike seda reguleeris põhikiri ehk skraa Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kaitsepühakud ja kabelid Tsunftisiseseid asju otsustasid: nende täieõigluslikud liikmed tsunftimeistrid, kellel oli isiklik töökoda tsunftimeistrid, kelle teenistuses olid sellid ja õpipoisid Muud linnaelanikud Tsunftid ja gildid-linna kodanikkond Vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja Kodakondsus privileeg, millest äsja linna saabunud inimesed ilma jäeti Kodanikustaatus ei tähendanud õigust osaleda linna valitsemises Linna valitsesid vähesed eesõigustatud patriitsiperekonnad Linnaõigus Kogu maa kuulus maaisandatele ehk senjööridele
· Jüriöö ülestõus- 1343 · Liivi sõda- 1558 5. Eestis arenes välja mitu kirikuehituse koolkonda- seda soodustas poliitiline killustatus ja ehitusmaterjal. 6. Läänes Eestisse jõudnud uued ehitustehnilised uuendused olid näiteks müüri, kaarte ja võlvide lubjamördi abil ladumise oskused, ehitajateks olid algselt rändmeistrid oma kaaskondadega, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. 7. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris saab eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti 8. Tallinna vanalinnas asuvad Toomkirik, Niguliste kirik ja Oleviste kirik. Nad kõik muudeti 15.sajandil basiilikaks. 9. Minu kodukandi kirik on ehitatud keskajal (Keila Miikaeli kirik). 10
Seal said nad oma toodangut müüa hoopis odavamalt kui linnakäsitöölised, kelle kaubale määras tsunfti hinna ja headuse nõude. Tsunfti liikmed valmistasid käsitöölised ainult tellimuse peale. Selle tööga ei saanud ta kuidagi rikkaks, aga ei jäänud ka vaeseks. Tsunfti pidi linn piiramiseks korral saatma müürile või mõne väeava juurde kaitsesalga. Igal tsunftil oli kaitsepühak ja temale pühendatud altar kirikus või kabel kiriku juures. Ühiselt tähistasid tsunftimeistrid usupühasid ja istusid koos perekondadega kirikupinkidel. Veel toetas tsunft puudustkannatavaid meistreid ja nende perekondi, andis abi haigustele või matuste korral ning aitas leski ja vaeslapsi. (Palamets 2005) Gildid Suurkaupmeeste ühendust nimetati Suurgildiks. Suurgildi kõrval olid veel käsitöötsunfte ühendavad Püha Kanuti ja Püha Olavi gild. Viimasesse kuulusid ka lihtsamad ametid . Suurgildi kuulusid rikkas kaupmehed
linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu c) Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed tsunftimeistrid meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid 3. Linn ja senjöör a) Kogu maa kuulus maaisandatele senjööridele: lootsid kasvavalt linnaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda b) Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe: linlased said õiguse kaubelda ja käsitööd teha nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt, alludes linna kohtumõistmisele
Euroopas ka tänapäeval. Kaubanduse ja käsitöö areng tõi kaasa majanduslike ühingute tekke. Tekkisid gildid- kaupmeeste ja käsitööliste seisuslikud ühendused ja tsunftid- käsitööliste kutseühendused. Suurkaupmehed moodustasid omaette ühingu suurgildi.Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud(tsunftijänesed). Seda reguleeris põhikiri ehk Skraa. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna. Arvestades seda, kui palju väidetavalt tsunftijäneseid trahviti ning toetudes selle aja Skraale võib oletada, et kõrgkeskaeg oli väga reegliterohke ajajärk. Elurütm linnas oli palju kiirem, kui maal ning linnadesse oli kogunenud väga kirev elanikkond. Aadlisuguvõsad rajasid linnadesse enda kindlustatud majad, millega kodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid
Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks põhjuseks oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. 6) Millised ehitustehnilised uuendused jõudsid nüüd Eestisse Lääne- Euroopast? Kelle kätega ehitati kirikuid? Müüri, kaarte ja võlvide lubimördi abil ladumine. Algul rändmeistrid oma kaaskonnaga, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. 7) Missuguseid piirkondi saab eristada Eesti keskaegsest sakraalarhitektuuris? Lääne-Eesti ja Saaremaa, Kesk-Eesti, Tallinn ja Põhja-Eesti, Tartu ja Lõuna- Eesti. 8) Millised keskaegsed kirikud asuvad Tallinna vanalinnas? Kas oled märganud seal ka mõnda basiilikat? Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirikud. Toomkirik, Niguliste ja Oleviste ehitati ümber basiilikaks. 9) Uuri välja, kas sinu kodukandi kirikud on ka keskajal ehitatud? - 10) Mida erilist on Tartu Jaani kirikus
täiendasid · Lääne-Euroopas üle 100 000 elaniku Veneetsia, Firenze, Pariis; Bütsantsi pealinnas Konstantinoopolis kuni 1 miljon · 22.2 · Omavalitsusliku linna eesotsas oli nõukogu (raad), mis koosnes rikastest kaupmeestest · Valitsevad suurkaupmehed moodustasid omaette privilegeeritud suurgildi · Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse · Gildide ja tsunftide siseasju otsustasid tsunftimeistrid · Erialaühenduste põhikiri keelas tsunfti mittekuulujatel tootmise, reguleeris kvaliteeti ja hinda · 22.3 · Maaisandad (senjöörid) soosisid linnade teket lootes elanikkonnalt makse kogudes rikastuda · Linnad said linnaõiguse linlaste õigus kaubelda ja käsitööd teha, alluda linna kohtumõistmisele, õigus aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg isiklikult vabaks teha · Väiksemad linnad jäid senjööri võimu ja kaitse alla, suuremad
Linna teket soodustas kaubanduse ja käsitöö areng, vajadus turvalise koha järgi, soodne asukoht. Linn oli poolagraarne, sest elanikud harisid oma põllulappi, aiamaid, pidasid kodulinde, sigu ja kitsi. Elati samuti muldpõrandatega puumajades. Perekonnad olid väiksemad, ruumi oli vähe. Elatusalad käsitöö ja kaubandus. Raad- oli linnavalitsemise eesotsas Tsunft- käsitööliste liit. Ülesandeks kontrollida käsitöönduslikku tootmist, kvaliteeti ja müki. Juhtisid tsunftimeistrid. Meistriks oli väga raske saada. Gild- Käsitöötsunftid moodustasid Väikegildi, kaupmehed Suurgildi. Hansaliit- Põhja-Saksa kaupmeeste organisatsioon. Ühendas ligikaudu 170 linna.
rikkada kaupmehed e. Patriitsid. korporatiivsed erialaühendused(tsunft, gild )§22 Suurkaupmehed moodustasid omaette privilegeerirud ühingu suurgildi.Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: korntrollisid tootmist, kehtestasid reglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil kes tsunfti ei kuulunud. Seda reguleeris põhikiri e. Skraa. Gildid ja tsunftid organiseerisid linna kaitset, korraldasid pidusid. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna. Linna oli kogukond mida valitsesid eesõigustatud patriitsiperekonnad.Senjööri ja linna omavahelised suhted. Linnade iseseisvumise püüdlused §22Kogu maa kuulus maaisandatele(kuningad, suurja väikefeodaalid. Maaisandad lootsid linnade kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati lepingutega.
Uus kuningas määras rahanduse peakontrolöriks valgustusideoloogi ja tuntud majandustegelase Jacques Turgot. Turgot alustas mitmesuguste reformidega, nagu näiteks viljakaubanduse vabakslaskmine ja tsunftisunduse kaotamine. Viljakaubanduse vabakslaskmine valmistas pahameelt rahva hulgas, kes arvas, et kuningas ise spekuleerib viljaga. Tsunftisunduse kaotamine ei meeldinud aga käsitöölistele, kuna käsitööga võisid nüüd tegeleda kõik soovijad, mitte ainult tsunftimeistrid. Kuna reforme ei soosinud ka kuninga lähikondlased, siis saadeti Turgot 1776. aastal erru ja reformid tühistati. Siiski oli kuninga autoriteet kolmanda seisuse hulgas kõvasti langenud. Kuigi kolmas seisus oli maksustatud kõrgete maksudega, ei jätkunud riigil ikka raha. Peale priiskava õukonna kulus raha ka pikaajalistele sõdadele, ning et raha juurde saada, soovitasid riigi rahandustegelased ka vaimuliku ja aadlikud maksustada. Seda ei tohtinud aga teha ilma Generaalstaatide
Linnaõigus. Raad keskaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan Tsunft linnakäsitööliste kutseühing Gild - käsitöötsunftide ühendus Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Et tsunfti kuuluda, pidi alustama mõne meistri juures õpipoisina. Tsunftisisesed reeglid panid paika täieõiguslikud liikmed ehk tsunftimeistrid, kellel olid oma töökoda, omad õpipoisid ja sellid. Kogu maa kuulus keskajal maaisandale. Linn asus mingi maaisanda valdustel. Et linlased vabaneksid senjööri kohtuvõimu alt ja alluksid linna kohtuvõimule ning saaksid kaubelda ja käsitööga tegeleda, pidi linn sõlmima maaisandaga kokkuleppe, mille alusel kinnitas senjöör linnale linnaõiguse. Linlastel olid omad õigused ja kohustused senjööri ees. Senjöör sai
reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri ehk skraa. Ühtlasi moodustasid nad oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaegu, osalesid ühiselt linnapidustustel. Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed, tsunftimeistrid, kellel oli isiklik töökoda ja kelle teenistuses olid täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Ka gildid võisid olla vaid ühe ametiala ühenduseks, seetõttu gildidel ja tsunftidel sisulist erinevust ei ole, erinev on ainult nimetamise traditsioon. Ametkondade ühendused kujunesid esmalt välja Itaalias, mis olid loodud ülevalt poolt, et käsitöölisi kontrollida ja maksustada. Gildi või tsunfti rajamiseks oli vaja saada maahärralt asutamisprivileeg.
reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri ehk skraa. Ühtlasi moodustasid nad oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaegu, osalesid ühiselt linnapidustustel. Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed, tsunftimeistrid, kellel oli isiklik töökoda ja kelle teenistuses olid täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Ka gildid võisid olla vaid ühe ametiala ühenduseks, seetõttu gildidel ja tsunftidel sisulist erinevust ei ole, erinev on ainult nimetamise traditsioon. Ametkondade ühendused kujunesid esmalt välja Itaalias, mis olid loodud ülevalt poolt, et käsitöölisi kontrollida ja maksustada. Gildi või tsunfti rajamiseks oli vaja saada maahärralt asutamisprivileeg.
Teisalt levis talurahva seas ketserlus. 21.Raad,korporatiivsed erialaühendused *Raadlinnanõukogu linna eesotsas.Sinna kuulusid enamasti rikkad kaupmehed e patriitsid. *Gildid ja tsunftid korporatiivsed erialaühendused, mis kontrollisid tootmist, kehastasid reeglid kvaliteetidele, määrasid kindlaks hindu, keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud.Sageli olid neil oma kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid tsunftimeistrid,kellel oli isiklik töökoda ja kelle teenistuses olid täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Paljudes linnades mood nende liikmed linnakogukonna. 22.Senjööri ja linna omavahelised suhted. Linnade iseseisvumise püüdlused. *Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad
suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildid. Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaõhentusdena:need kontrollisid, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri e skraa. Sageli olid tsunftidel ja gildidel oma kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed e tsunftimeistrid. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid sageli kodanike hulgast välja. Valitsemine linnas, maaisandad ja linna õigus-kogu maa kuulus keskajal maaisandatele-olgu kuningale, suur- või väikefeodaalile. Maaisandad õldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord möörati
Valitsevaks oli Liivimaa ordu, Tartu piiskop, Saare- Lääne piiskop. Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili kujunemist, üheks erinevus põhjuseks oli ehitusmaterjal. Kuni 13.sajandi kekspaigani oli näha arhitektuuris mõningaid romaani stiili tunnuseid. Põhistiiliks oli gootika lihtsustatud variant. See polnud vaesuse märk, vaid kohalike tingimustele vastav lahendus. Ehitajateks olid rändmeistrid kaaskondadega, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. Eestis oli valitsevaks sakraalarhitektuuris neli piirkonda. · Lääne-Eesti ja Saaremaa ehitusmaterjal paas ja dolomiit. Kirikud olid tihedasti asutatud, kindlusliku iseloomuga ühelöövilised, tornid puudusid, kuid hiljem ehitati juurde. · Kesk-Eesti kolmelöövilised kodakirikud, avara ruumimõjuga, salapärased. · Tallinn ja Põhja-Eesti kolmalöövilised kodakirikud. Tallinnas Niguliste,
Saare-Lääne piiskopi vahel. • Selle tõttu arenes välja mitu erinevat kirikuehituse koolkonda. • Esimese Lääne-Euroopa arhitektuuri stiilina levis siin romaani stiil. • 13.saj. Lõpul sai valitsevaks gooti stiil. • 13.-14. saj. ehituses kasutatud töövõtted ja vahendid (müüri, kaarte ja võlvide lubimördi abil ladumise oskus) tulid Läänest. • Ehitajateks olid algul rändmeistrid, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. Eestis saab eristada nelja erineva arhidektuuriga piirkonda: • Lääne-Eesti ja Saaremaa • Kesk-Eesti Oleviste kirik Niguliste kirik • Tallinn ja Põhja-Eesti • Tartu ja Lõuna-Eesti gooti kirikutest asuvad Tallinna
raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. b. Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: · Skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri. · Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu. · Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. · Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. · Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed tsunftimeistrid. · Meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. c. Kodanikkond: · Tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed. · Kodakondsus oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti. · Kodaniku staatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks. · Linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu. 3. Linn ja senjöör a
Eesti keskaegne arhitektuur saab oma põhilised eesmärgid ja vahendid Läänest,sealt tuli ka kivimüüri,kaarte ja võlvide lubimördi abil ehitamise oskus.Kohalikest materjalidest kasutati palju paekivi,punast tellist ja põllukivi (paekivi Põhja-Eestis ja Saaremaal, põllukivi ja punane tellis Lõuna-Eestis).13 ja 14 sajandil olid ehitajateks põhiliselt rändmeistrid oma kaaskondadega, hiljem aga kohalikud tsunftimeistrid.13 saj keskpaigas esineb veel romaani stiili tunnuseid.13 sajandi lõpus saab valitsevaks gooti stiil.Ristiusu levitajate esimeste ülesannete hulka kuulus ka kirikute püstitamine.Kirikud ja kloostrid on olulised ajastu visuaalsed sümbolid.Ehitamine käis pidevalt kuna tuli ette tulekahjusid,esines sõjapurustusi ning koguduste rikkuste suurenedes tehiti muudatusi ehitustes.Kõige suuremad muutused toimusid linnakirikutes.Mõned maakirikud on seetõttu säilitanud oma esialgse kuju.Olulised
tornidesse, kust see torude kaudu laiali voolas. Londonis ehitas saksa insener Peter Morice (1582) London Bridge'i lähedale selleks tõusu-mõõnaga töötava vesiratta. Pariisi esimene veevärk ehitati 1608. Suurte ettevõtete rajamine nõudis suurt kapitali. 17. saj. keskel hakati ehitama kõrgahje. 1649 kulutasid 2 meest 6000 naela vasktraadivabriku ehitamiseks Esherisse. See kõik kuulutas üleminekut vabrikusüsteemile, mis toimus 18.-19. saj. Tsunftimeistrid ei suutnud uute ettevõtetega võistelda. Masinate rakendamist püüti takistada. Jõud, mis renessansiajal lõid teaduse ja 17. saj. jooksul selle arengut tiivustasid, raugesid sajandi lõpuks. Newtoni "Philosophiae naturalis principia mathematica" kirjutamise aegu (1685-1686) hakkas huvi teadustöö vastu nõrgenema. Nähtus oli üldine, Inglismaal märgati seda teravamalt, kuna Kuningliku Ühingu tegevuse alguspäevil oli teadus inglaste silmis väga popp. Mõjus ka
poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks erinevuse põhjuseks oli ka oli ka ehitusmaterjal Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis aga punane tellis ja põllukivi. 6.Millised ehitustehnilised uuendused jõudsid nüüd Eestisse Lääne-Euroopast? Kelle kätega ehitati kirikuid? Eestisse jõudis müüri, kaarte ja võlvide lubimördi abil ladumise oskus. Ehitajateks olid algul rändmeistrid oma kaaskonnaga, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. 7.Missuguseid piirkondi saab eristada Eesti keskaegsest sakraalarhitektuuris? Eesti keskaegsest sakraalarhitektuurist saab eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. 8.Millised keskaegsed kirikud asuvad Tallinna vanalinnas? Kas oled märganud seal ka mõnda basiilikat? Tallinna vanalinnas asuvad Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirikud. Toomkirik, Niguliste ja Oleviste ehitati 15
Linn kui omavalitsuslik kogukond: Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: Skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri. Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu. Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed tsunftimeistrid. Meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Kodanikkond: Tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed. Kodakondsus oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti. Kodaniku staatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks. Linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus maaisandatele senjööridele:
Linn kui omavalitsuslik kogukond: Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: Skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri. Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu. Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed tsunftimeistrid. Meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Kodanikkond: Tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed. Kodakondsus oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti. Kodaniku staatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks. Linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus maaisandatele senjööridele:
Linn kui omavalitsuslik kogukond: Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Gildid ja tsunftid – linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: Skraa – tsunftielu reguleeriv põhikiri. Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu. Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed – tsunftimeistrid. Meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Kodanikkond: Tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed. Kodakondsus oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti. Kodaniku staatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks. Linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus maaisandatele – senjööridele:
annaabi.ee 
