elukindlustuses pikad perioodid. Kindlustussumma-kokkuleppeline rahasumma. Omavastutus-kahjumäär mis jääb kindlusvõtja enda kanda. 20. Regressiõigus-kindlustusandja õigus nõuda pärast sisse tegelikult süüdlaselt. 21. I Varavastaste kuritegude kindlustamine- murdvarus, rööv, vandalism. 22. Koguriskikindlustus-juhtumi tekkimine lühiaegne ja äkiline, ettenägematu ja ootamatu. 23. Vastutuskindlustus- kaitseks tsiviilvastutuse eestmillegi tegemise või tegemata jätmise puhul tekkinud kahju kolmandatee isikutele. 24. II Liikluskindlustus 25. III Isikukindlustus (eluindlustus, pensionikindlustus) Riskielukindlustus-surmajuhtumi puhuks. Sotsiaalkindlustus-riskide kandmine riigi korraldusel(pensionik. Tervisekind.) Reisikindlustus- õnnetusjuhtumi, varde kulude katteks. 26. Pensionikindlustus I üldine-kohustuslik II vabatahtlik/kohustuslik II ja III pärandatav.
Tugeva ühiskondliku surve tõttu on rangemaks muudetud takerite ehituste ja nende puhastamise nõuded. Naftareostuse kaitseks leiame ajaloost erinevaid konvetsioone ja leppeid. Juba aastast 1973. Seega probleem on olnud aktuaalne üle 20 aasta. Võib väita, et on vähenenud suurte naftaõnnetuste hulk, kuid väikereostajate osakaal suurenenud. Lepetest ja konventsioonidest võib ära märkida: konventsiooni laevadelt lähtuva merereostuse vältimiseks, konventsioon naftareostusega seotud tsiviilvastutuse kohta, konventsioon rahvusvahelise fondi moodustamise kohta naftareostusega tekitatud kahju hüvitamiseks, konvetsioon jäätmete kaadamisest lähtuva merereostuse vältimiseks ning Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konvetsioon. Kas nendest piisab, et päästa õlikatku järgmiseid ohvreid? On raske ennustada, kuid arvan, et me peaksime veel rohkem vaeva nägema ning suhtuma keskkonda kui oma pereliikmesse, et säästa meid ümbritsevat keskkonda
Sellest tulenevalt on näiteks eravalduses, hoovis, asutuse territooriumil ja isegi maastikul ning jäätunud veekogul sõiduki kasutamise puhul liikluskindlustusega seoses tegemist teeliiklusega. Tsiviilvastutus Tsiviilvastutus on vastutus, mis kaasneb kahju põhjustamisega. Kahju põhjustaja vastutab kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Tsiviilvastutus on üks vastutuse liikidest, muud võimalikud vastutused on kriminaalvastutus, haldusvastutus jmt. Tsiviilvastutuse kindlustust nimetatakse lühendatult ka vastutuskindlustuseks. Mootorsõiduki kui suurema ohu allika valdaja vastutab mootorsõiduki kasutamisel kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Liikluskindlustuse objekt on sõiduki valdaja (tavaliselt sõiduki juhi) tsiviilvastutus. Liikluskindlustuse alusel hüvitab kindlustusandja liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud liikluskahju teisele isikule, st kindlustusandja täidab kindlustatu (sõiduki
1. Varakindlustus- (nt. Ehitised, kodune vara, transpordivahendid, aknaklaasid , veosed) teatud kahju põhjuse: kasko (kõikide põhjuste vastu), tulekahju, loodusõnnetuse, varguse, veeõnnetuse, vandalismi vastu. 2. Ärikatkestuse kindlustus- mingi õnnetuse tagajärjel äritegevuse katkemisega seotud saamata tulu või täiendavate kulude kompentseerimine. 3. Vastutuskindlustus: Liikluskindlustus (kolmanda isiku kahju kindlustus), vedaja vastutus, toote vastutus, tööandja vastutus, Tsiviilvastutuse kindlustusega, mis tagab kindlustusvõtja oma 42 vastutusvõimelisuse kolmandate isikute ees, seega on mainitud kindlustusliik mõeldud kolmandatele isikutele võimalikult tekitatavate kahjude (nii vara-kui ka isikukahjude) ning nendest tulenevate nõuete katmiseks, kui seaduslik vastutus asetleidnud kahjude eest lasub kindlustusvõtjal. Tsiviilvastutuse kindlustus on orienteeritud eelkõige kõikvõimalikele
Täpsemalt saab GMO-d puudutavate õiguslike punktidega tutvuda ,,Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses." [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12803820] (8.03.2008) Kes vastutab? Kui GMO satub keskkonda ettekavatsematult, on oluline teada, kes vastutab? Kehtiv seadusandlus Eestis ega Euroopa Liidus GMOdega seotud vastutust otseselt ei reguleeri. Üksikisikutele tekitatud kahju hüvitamise osas kehtivad üldised tsiviilvastutuse põhimõtted, mis Eestis on kehtestatud võlaõigusseaduses. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks peab kahju tekitanud tegevus olema õigusvastane, tegevuse ja kahju vahel peab olema põhjuslik seos ning kahju tekitaja peab olema kahju tekitamises süüdi. Seega ei ole võimalik nõuda kahju hüvitamist juhul, kui GMO kasutamiseks on välja antud luba ning GMO-d käideldakse selle loa tingimuste kohaselt. Raskusi võib tekitada ka
Peetakse väärtuslikuks ka ilma otsese kasuta, nt esteetilises mõttes. Konflikti korral peavad siiski peale jääma inimese huvid. intrinsic value iseväärtus ehk sisemine väärtus. Keskkond on väärtus per se, olenemata selle materiaalsest või mittemateriaalsest kasulikkusest inimese jaoks. Keskkond kui eemärk, mitte vahed. Toetab ettevaatusprintsiibil põhinevat keskkonnakaitset. Mõisted KESKKOND 1993 Lugano keskkonnaalase tsiviilvastutuse konventsioon: - elus ja eluta loodusressurssid, nagu õhk, pinnas, vesi, floora, fauna ning nende omavahelised suhted, vastastikkused mõjud - vara, mis moodustab osa kultuuripärandist - maastiku iseloomulikud elemendid Looduskeskkond (natural environment) Tehiskeskkond (man-made environment) Inimkeskkond (human environment) heaolu, toidu kvaliteet, ohutus, tervis. KESKKONNAKAHJU - teaduslik ebakindlus - pöördumatu ja korvamatu - sageli piirülene
17 K. Pikamäe. Kaalutlusõigus ja selle kohtulik kontroll, magistritöö. Tartu Ülikooli Õigusinstituut, 2003, lk. 12 18 K. Merusk. Õigusriigi printsiip ja normitehnika. Tartu 1999, lk. 75-77 6) nõuda õigusrikkumise lõpetamist, esialgse olukorra taastamist või edasiseks õiguspäraseks käitumiseks vajalike toimingute tegemist; 8. Milliseid juriidilise vastutuse liike akt sisaldab? Kõige laiemas võtmes tähendab juriidiline vastutus nii karistusõiguslikke sanktsioone kui ka tsiviilvastutuse juhtudel kohaldatavaid õiguslikke tagajärgi. Üheks sellise vastutuse liigiks on juriidiline vastutus - seda võib vaadelda õigusliku suhtena subjekti ja sotsiaalse kontrolli süsteemi vahel seoses antud subjekti õigusliku (kas õiguspärase või vastase) käitumisega. Siit tuleneb ka vastutus nii positiivsest kui negatiivsest aspektist. Positiivne vastutus on subjekti lülitatus kindlasse süsteemi. Positiivse vastutuse juriidiliseks sisuks on kohustus ning seaduses
Kohased kahju ärahoidmiseks. “-” Aeglane toime, suured kulutused, ohvritekaitse puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust.) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks). Keskkonnaõiguse probleemid Eestis: Paljud õigusaktid kehtestatud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega. Puudub üldine keskkonnaalane raamseadus. Mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnakaitse printsiipide ebakohane inkorporeerimine Eesti õiguskorda. Adekvaatsete tsiviilvastutuse skeemide puudumine. Seadusandluse fragmenteeritus. Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis: Põhiseadus, seadused, valitsuse,
rakendama ennetusmeetmeid. Kui keskkonnakahjustus on tekkinud, peab ettevõtja pädevat asutust viivitamatult teavitama ja rak- endama kõik võimalikud meetmed edasise kahjuliku mõju vähendamiseks ja rakendama vajalikke paran- dusmeetmeid. Ettevõtja kannab teostatavate ennetus- ja parandusmeetmete kulud. Eesti tsiviilvastutuse regulatsioon Eestis toimub keskkonnale tekitatud kahju hüvitamine võlaõigusseaduse alusel. Erinorm VÕS 133. Keskkonnaohtliku tegevusega kahju tekitamise puhul kuulub lisaks isikule või tema varale tekitatud kahjule hüvitamisele ka kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvene- misega . Hüvitada tuleb samuti kahju suurenemise ärahoidmiseks või kahju tagajärgede leevendamiseks
76 . Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.garant.ru/law/10002426-000.htm . 77 E. Andersen. Riigivastutus ilma riigi vastutuseta: notari, kohtutäituri ja vandetõlgi isiklik ametivastutus Euroopa õiguse ja riigiõiguse vaatepunktist. Juridica nr 9, 2006. 35 notari tsiviilvastutust. Notari tsiviilvastutuse rakendamine ei välista aga notari suhtes sama teo toimepanemise eest distsiplinaar- või kriminaalmenetluse algatamist. Isik, kes asendab notarit, vastutab samadel alustel nagu notar. Juhul kui kahju oli tekitatud notari asendaja poolt, kes oli määratud notari taotlusel, vastutavad notar ja notari asendaja solidaarselt. Notari vastutuse tsiviilvastutuse kõrval võib jagada kaheks: notari distsiplinaarvastutus, kriminaalvastutus.
ärahoidmiseks. “-” Aeglane toime, suured kulutused, ohvritekaitse puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust.) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks). Looduskaitseseadus Looduskaitseseaduse eesmärk on: (1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. (2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine Igaüheõigus Igameheõigus: Maastikul liikumine, maastikel viibimine, teed ja jalgrajad, külastusmaks,
ärahoidmiseks. “-” Aeglane toime, suured kulutused, ohvritekaitse puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust.) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks). Looduskaitseseadus Looduskaitseseaduse eesmärk on: (1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. (2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine Igaüheõigus Igameheõigus: Maastikul liikumine, maastikel viibimine, teed ja jalgrajad, külastusmaks,
olemasolus. Nimelt, ka lepinguga võivad pooled kokku leppida, et kohaldatakse süülise vastutuse põhimõtet, kusjuures siis tulevad mängu juba süüvormid - hooletus, raske hooletus, tahtlus. Lepinguvälise puhul on alati oluline süü! Lepingulise puhul alati mitte. VASTUTUS Juriidilise vastutuse mõiste ja tunnused. Juriidilise vastutuse all kõige laiemas mõistes käsitleme nii karistusõiguslikke sanktsioone kui ka tsiviilvastutuse juhtudel kohaldatavaid õiguslikke tagajärgi. NB! Lähtume ka juriidlise vastutuse seletamisel delikti käsitluse loogikast! KarSs rakendatakse süüdlase suhtes sanktsioonina karistust, riikliku sundi - vabadusekaotus, varaline, tsiviildelikti õiguses on aga põhieesmärgiks tekitatud kahju hüvitamine ja võimalikult esialgse olukorra ennistamine. Juriidilise vastutuse tunnused: I seos riikliku sunniga
näitajates, sealhulgas isendite elupaiga kvaliteedis või isendite käitumises või seisundis. (2) Rannikuvee suhtes loetakse veele tekitatud kahjuks selline vee kvaliteedi ebasoodne muutus, mis halvendab rannikuvee seisundit nii, et muutub rannikuvee seisundiklass. (3) Kui keskkonnakahju on põhjustatud laevalt saasteainete merre heitmisega või merel toimuva muu keelatud tegevusega, millega seotud vastutusele ei kohaldata naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtivat tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelist konventsiooni, naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1992. aasta konventsiooni või punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelist konventsiooni, siis kohaldatakse mereala suhtes keskkonnavastutuse seaduses sätestatut, võttes keskkonnakahju tuvastamisel arvesse käesoleva seaduse erisusi. [RT I, 21.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011] 3
otsustamisvabadust ning teiselt poolt vaba poliitilist debatti parlamendis. Et rahvaesindaja saaks oma mandaati teostada, peab tal olema võimalus esitada ettepanekuid, arvamusi ja hinnanguid (sealhulgas kriitikat). See võimalus ei oleks täielikult tagatud, kui Riigikogu liiget saaks tema sõnade eest vastutusele võtta. Väljend ,,õiguslik vastutus" hõlmab nii kriminaal-, distsiplinaar- kui ka tsiviilvastutuse. Põhiseadus ei luba alustada Riigikogu liikme suhtes menetlust (ning alustatud menetlus tuleb lõpetada), kui selle põhjuseks on Riigikogu liikme avaldused või Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" hääletamisakt Riigikogus või selle organites. PS §-ga 62 antav kaitse laieneb mitte Riigikogu
tagasivõtmise avaldusi; 2. vastu võtma kindlustusvõtjalt kindlustuslepingu kehtivuse ajal edastatavaid teateid, samuti ülesütlemise ja taganemise avaldusi ning muid kindlustust puudutavaid avaldusi; 3. vastu võtma kindlustusmakseid, intressi ja kulude hüvitisi. 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine Kindlustusväärtus Kasutatakse korteriomanike kaasomandis oleva vara kindlustamiseks. Korteriomanike kaasomandist tuleneva seadusjärgse tsiviilvastutuse kindlustamiseks. Kindlustusandja. Kindlustusvõtjaks võivad olla: korteriomanikud ühiselt - korteriomanikke võib esindada kaasomandis oleva vara majandamiseks ja ühiste huvide esindamiseks sõlmitud ühise tegutsemise lepingu alusel või muul alusel volitatud isik; korteriühisus või korteriühistu - korteriomanike poolt kaasomandis oleva vara majandamiseks ja ühiste huvide esindamiseks asutatud ühisus või ühistu;
rikkumisega tekitatud kahju iseloomust ja suurusest, samuti rikkumine toime pannud andmetöötleja isikust. Vastutus võib olla reguleeritud nii tsiviilõiguse, haldusõiguse kui ka karistusõigusega. Rikkumise puhul on sageli endise olukorra taastamine võimatu. Külla aga on vastutusega võimalik andmesubjektidele tekitatud kahju hüvitada, edasist rikkumist ära hoida ja /või rikkumise või kuriteo toimepanija karistada. Tsiviilvastutus Tsiviilvastutuse osas tuleb kõne alla eraelu kaitse ja kahju õigusvastase tekitamise regulatsioon. Ebaseadusliku andmetöötluse puhul võib rääkida kahju õigusvastasest tekitamisest VÕS tähenduses, kui sellega rikuti andmesubjekti isiklikke õigusi (nt privaatsusõigust). Andmekaitsealaseks rikkumiseks tuleb lugeda nii juhuseid, kui töödeldi andmesubjekti kohta ebaõigeid andmeid, kui ka neid juhuseid, kui töödeldavad
2. kohustust on rikutud 3. võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest 4. on tekkinud kahju 5. rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kahju = igasugused negatiivsed tagajärjed varaline kahju mittevaraline kahju 12. Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamine (deliktiõigus). Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivat instituuti nimetatakse deliktiõiguseks. Deliktist tuleneva tsiviilvastutuse eeldusi reguleeritakse seaduses lepingulise vastutuse sätetest eraldi, kuid tagajärgi (milline kahju, kuidas hüvitada) reguleerib VÕSi ptk 7. Deliktiõigusega reguleeritakse: 1. Kahju süülist põhjustamist 2. Riskivastutust 3. Tootjavastutust. 13.Kahju hüvitamise eesmärk. Varaline kahju. Otsene varaline kahju. Saamatajäänud tulu. Mittevaraline kahju. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on
saastajamaksabprintsiibi elluviimine (kandma vajalikud ennetus ja parandusmeetmete kulud) 6) juurdepääs õigusemõistmisele. Kkvastutuse dirs on kirjas kolm kkkahjustuse liiki: kaitsealuste liikide ja lood elupaikade LKseisundile põhjust kahju; veevarudele ning pinnasele tekit kahju. 19 Esialgu oli plaanis lähtuda tavapärase tsiviilvastutuse skeemist. Motiivideks ja eesmärkideks: 1) kahju või ohtu põhjust isikule vastutuse panemine peab olema antistiimuliks 2) mitte kõik kk kahjustamise liigid ei ole vastutuse abil reguleeritavad 3) kui arendajad ei võta ise meetmeid, peab seda tegema pädev asutus (meil kkinsp?) 4) lõppkokkuvõttes maksab arendaja, ka
soovid. Teiseks, igas ühiskonnas saab korruptsiooni likvideerida ainult siis, kui suur osa ühiskonna liikmetest tajub oma igapäevases elus, et ühiskonna ladvik on aus ja eetiline ning kui majandusliku arengu tulemused jõuavad ka ühiskonna kõige madalamate kihtideni. Eeltooduga soovib autor väita, et altkäemaksu andmise, võtmise või vahendamise puhul on riiklikul tasandil otstarbekas rakendada eelkõige rahalisi karistusi ning tsiviilvastutuse korras süüdlaselt välja nõuda tekitatud kahjud. 1.2.2. Altkäemaksu andja karistusmäär Karistusseadustiku § 298 lg 1 kohaselt on võimalik isikut karistada altkäemaksu andmise eest ühe kuni viie aastase vangistusega. Lg 2 kohaselt karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega sama teo eest, kui seda tehakse vähemalt teist korda. Juriidilisele isikule rakendatakse lõikes 1 sätestatud teo eest rahalist karistust ning lõikes 2
õiguslikku eristamist. Spetsiaalsuse põhimõte (nimetatud ka määratletuse põhimõte) tähendab, et nt kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta, mistõttu peavad asjaõiguslikud tehingud käsitlema konkreetseid individualiseeritud asju. Lepingute siduvuse põhimõte seob tehingu pooli antud lubadustega ja kaitseb lubaduse saajate õigustatud huvi kohustuste täitmise suhtes. Pacta sunt servanda! Süü eeldamise põhimõte. Nii kriminaal- kui tsiviilvastutuse korral on isiku süüline käitumine üheks vastutuse eelduseks. Karistusõiguses on tuntud süütuse presumptsiooni instituut. Deliktiõigusliku vastutuse korral on lähtumine isiku eeldatavast süüst sageli otstarbekam ja õiglasem kui eeldatava süütuse tunnustamine. Eestis on seadusandja otsustanud, et deliktiõiguses tuleb lähtuda kahju tekitaja eeldatavast süüst. 66 Tsiviilõiguse*põhiprintsiibid* Privaatautonoomia*
- haldusvastutus: vastutus haldusõiguserikkumise eest, - tsiviilvastutus (ka varaline vastutus): füüsilise või juriidilise isiku vastutus, mis kaasneb tsiviil(era-õiguslike normidega ettenähtud juriidiliste kohustuste täitmata jätmise või mittevastava või mittetäieliku täitmisega, aga samuti mõne teise õiguserikkumisega kaasnenud kahju tekitamisega (tervisele, varale jne: nt tsiviilhagi kriminaalprotsessis). Materiaalset vastutust on mõnel juhul loetud tsiviilvastutuse üheks alaliigiks, teisalt iseseisvaks juriidilise vastutuse liigiks, mis tekib töövõtja poolt tööandjale tekitatud varalise kahju hüvitamiseks teoorias on erinevaid käsitlusi, - distsiplinaarvastutus: töö- või teenistusvahekorras määratav juriidiline vastutus neid vahekordi reguleerivate õigusnormide rikkumise eest. Nende normide rikkumisega võib kaasneda ka varaline vastutus, kui tööandjale
vaadelda valimisi. Omaette vaatlejate kontingent on nn välisvaatlejad rahvusvaheliste organisatsioonide, rahvusvahelise pressi ning teiste riikide poolt, kui viimastega kokkulepe 7. Valimise garantiid - vabad valimised peavad olema tagatud formaalsest aspektist seadustega ning olema ka praktikas tegelikult realiseeritud. Valimisseadusandluse rikkumise eest kohaldatakse kas kriminaal- või haldusvastutust, kui tekitati sealjuures varalist kahju, siis tuleb see hüvitada tsiviilvastutuse korras. Distsiplinaarvastutus on välistatud. Valmisprotestid lahendatakse seaduse alusel valimiskomisjonide ja kohtu poolt. P. 3. VALIMISE ORGANISATSIOON Valimise organisatsioon tähendab kogumis valimise organiseeriva ning tehnilise korraldamisega tegelevat valimisorganite süsteemi, selle tegevuse aluseks olevat normatiivset baasi ning varalisi ressursse. Valimisi korraldavad valimiskomisjonid, mis moodustavad hierarhilise süsteemi:
Seetõttu on mitmed ettevõtted küll kaalunud pensionikindlustuse raken-damist, kuid on Eesti seadusandlust arvestades sellest siiski loo-bunud. Levinud on ka mitmesugused muud kindlustuspaketid (elu-, õnne-tusjuhtumi-, reisikindlustus- jt kindlustused) organisatsioonile olulistel või ohtlikes töölõikudes töötavatele töötajatele. Mõnikord kindlustatakse töötajaid ametialase (arstid, notarid, audiitorid jt) või üldise (ehitajad, autojuhid jt) tsiviilvastutuse eest, millega korvatakse isiku- ja varakahjud kolmandatele isikutele, st neile, kellele või-dakse kahju tekitada. Soodustusi võib jagada, olenevalt nende võimaldamise ajast kas töötamise ajal kättesaadavateks või tulevikku suunatuteks. Esi-meste hulgas on levinud toitlustamine, sportimise ja aktiivse puh-kuse võimaldamine, lastetoetused jt. Tulevikku suunatud soodus-tuste hulgas on levinud erinevad kindlustusliigid, koolitus- ja õpingutoetused, elamuasemelaen jt.