VOOLIKULIINE. PUMP MUUDAB ENERGIAALLIKA ENERGIA LIIKUVA VEDELIKUJOA ENERGIAKS LIIGITUS KASUTUSALA TÖÖPÕHIMÕTE VÄLJASTATAV RÕHK KASUTUSALALT JAGUNEVAD SURVEPUMBAD VAAKUMPUMBAD TÖÖPÕHIMÕTTELT JAGUNEVAD MAHTPUMBAD kannavad vedelikke imipoolelt survepoolele mahuannuste kaupa kolbpumbad membraanpumbad DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte Pumba tööratta kiirel pöörlemisel tekib tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta keskelt äärte poole ja paiskub tööratast ümbritsevasse spiraalkambrisse Tööratta keskel tekib vaakum ja imivoolikust tungib sinna vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel. Selleks, et voolukiirus oleks kambris ühesugune, suureneb spiraalkambri ristlõige vee liikumise suunas. Spiraalkambrist suundub vesi laienevasse koonusjätku- difuusorisse
Leida kui suur peab olema rõhk pumba imiavas, et ei tekiks kavitatsiooni? Vee temperatuur 20 C, kavitatsoonivarutegur 1,5m. Kas antud tingimustel on see rõhk tagatud? Lähteandmed: => L = 10m = 0,05 NPSH = 1,5m = 1000 kg/ Leida: Valemid: Bernoulli võrrand Lahendus: Et ei tekiks kavitatsiooni: 2,53 > 1,72 järeldus: kavitatsiooni ei teki. Ülesanne 6 Tsentrifugaalpumba APP44-150 tööratta läbimõõt on 410mm (vt. joonis). Pumbatelg asetseb reservuaari veepinnast 6,5m kõrgusel ning imitorustikus tekkiv survekadu on 0,98m. Pumbatava vee temperatuur on 20 C ning õhurõhk reservuaari vabapinnal on 0,1Mpa. Milline on pumba kriitiline vooluhulk, millest suuremal väärtusel hakkab pump kaviteerima? Selgita saadud tulemust arvutustega. Lähteandmed: t = 20C = 0,1Mpa Leida: Valemid: Lahendus: (tabelist) Ülesanne 7
Põltsamaa ametikool Pneomaatika Kodunetöö A1 Mauno Piho Kaarlimõisa2008 Tsentrifugaalpumba käivitamine ja pumbajaama juhtimine 3.3.1 Tsentrifugaalpumba käivitamine Pump käivitatakse tavaliselt rez^iimil, mil ta vajab mootorilt kõige vähem võimsust tühijooksul. Tsentrifugaalpumbal on vähim võimsus nullvooluhulga korral. See tähendab, et käivitamisel peaks pumba survetoru siiber olema kinni. Sel juhul on vaja juhtida survetoru siibrit. Tegelikult on kolm võimalust: · pump käivitatakse avatud siibriga (enamasti siis kui pole hüdraulilise löögi ohtu) · pumba käivitamisega koos hakatakse avama ka siibrit
Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrrandi kaudu Kui oleks võimalik tekitada pumbas absoluutne vaakum , siis vesi , mille tihedus on 1000 kg/m3 tõuseks imiktorus 10,33 m. Teiste vedelike imemiskõrgus, mille tihedus on veest väiksem , on vee teoreetiliselt imemiskõrgusest suurem. Kui tsentrifugaalpump on täidetud veega , siis tema tegelik imemiskõrgus on umbes 7-8 m . Pumba imemiskõrgus oleneb temperatuurist . Vee 700C juures on tsentrifugaalpumba imemiskõrgus null. Imemiskõrgus (m) 7,0 5,8 4,7 2,3 0 Vee temperatuur (0C ) 0 20 40 60 70 Vastavalt Bernoulli võrrandile on vedeliku voolu erienergia (potensiaalse ja kineetilise energia summa ) erinevates vedeliku voolu ristlõigetes (nn. elavlõikes) on võrdsed. E= Epot.+Ekin. Voolavas reaalvedelikus see nii ei ole . Ristlõikest I ristlõikeni II kulub voolutakistuste ületamiseks energiat (survekadu hti).
Pöörlev magnetväli 3-faasilises vahelduvvoolu mootoris Pöörleva magnetvälja jõujooned lõikuvad mähisega rootoris ja indutseerivad selles elektrivoolu rootoris tekib elektromagnet Asünkroonmootori lühismähisega rootori ehituse selgitus Lühisrootoriga asünkroonmootor lahtivõetult Asünkroonmootor läbilõikes Asünkroonmootori karakteristikud Asünkroonmootori karakteristikud pruun joon tüüpiline ventilaatori või tsentrifugaalpumba koormusjoon Asünkroonmootori karakteristikud erineva toitevoolu sageduse korral Asünkroonmootori elektromagnetilise momendi ja voolu kõverad eri tööreziimides Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse ja libistuse valemid Asünkroonmootori ringdiagramm võimalik leida kõik mootorit puudutavad näitajad Sagedusmuunduriga asünkroonmootori karateristikad Asünkroonmootori mehaanilised karakteristikad olenevalt rootori tüübist
vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak. 4. Jahutusventilaatori ül. on jahutada radiaatoris olevat vett et mootor üle ei kuumeneks. 5. Radiaatori korgi ülesanne on tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1- 0,13bar. Vajalik temp. tõstmiseks. 6. tsentrifugaalpumba tööpõhimõte: pumba tööratta pöörlemisel tekib tsetrifugaaljõud,mille mõjul paisatakse vesi ratta keskelt äärte poole spiraalkambrisse.tööratta keskel tekib vaakum ja imitorust tungib vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel.voolukiiruse ühtlustamiseks suureneb spiraalkambri diameeter. 7. suurt ja väikest ringvoolu reguleerib termostaatklapp. 8. 5 põhjust miks mootor võib üle kuumeneda: I. jahutusventilaator ei tööta. II. Jahutusvedeliku on vähe.
Pöörlev magnetväli 3-faasilises vahelduvvoolu mootoris Pöörleva magnetvälja jõujooned lõikuvad mähisega rootoris ja indutseerivad selles elektrivoolu rootoris tekib elektromagnet Asünkroonmootori lühismähisega rootori ehituse selgitus Lühisrootoriga asünkroonmootor lahtivõetult Asünkroonmootor läbilõikes Asünkroonmootori karakteristikud Asünkroonmootori karakteristikud pruun joon tüüpiline ventilaatori või tsentrifugaalpumba koormusjoon Asünkroonmootori karakteristikud erineva toitevoolu sageduse korral Asünkroonmootori elektromagnetilise momendi ja voolu kõverad eri tööreziimides Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse ja libistuse valemid Asünkroonmootori ringdiagramm võimalik leida kõik mootorit puudutavad näitajad Sagedusmuunduriga asünkroonmootori karateristikad Asünkroonmootori mehaanilised karakteristikad olenevalt rootori tüübist
üleslükkejõud , mis võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga . Laeva hüdraulised masinad . Pumbad. • Tööpõhimõtte järgi liigitakse: • Kolbpumbad (tööorgan liigub edasi-tagasi) • Rotatsioonpumbad (tööorganid pöörlevad) • Kolbrotatsioonpumbad (tööorganid pöölevadja samal ajal liiguvad edasi-tagas) • Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve) • Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik). • Propellerpumbad (tööorgan pöörleb ,kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline) • Jugapumbad (tööorganiks on vedeliku või auru juga). Vedeliku rõhu suurendamise põhimõtte järgi jaotatakse pumbad kahte suurte liiki : Dünaamilise rõhu pumbad : Pumba tööorgan suurendab vedeliku kiirust ,mis hiljem muudetakse staatiliseks rõhuks .(labapumbad, jugapumbad jne.) Labapumbad liigituvad : tsentrifugaal-, keeris-, diagonaal- propellerpumbad .
kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor. Tsentrifugaal pumbad- Tsentrifugaalpump on labapump, mis töötab järgmisel põhimõttel. Spiraalkambris pöörleb labadega rootor. Labadevahelist ruumi läbides suurendab tsentrifugaaljõud vedeliku rõhuenergiat (rõhu suurenemise kiiruse vähenemise arvel tagab pumbakere laienev osa e. difuusor). Kõrget rõhku on raske saada, kuid valmistatakse mitmeastmelisi pumpi. Tsentrifugaalpumba jõudlus on kuni 2 m3/s, tõstekõrgus (rõhk) kuni 4500 m, kasutegur 0,6 ... 0,9. Töötab ka siis, kui labad on kahjustunud. Tõstevõime on hea, imamisvõime ei ole väga hea. Suurematel pumpadel võlli ümber nöörtihend ja paarislaagrid, mis hoiavad võlli tihedana. Käivitamiseks tuleb täita, kuivalt ei käivitu. Kui veepinnast kõrgemal, siis on vaja ka torustiku põhjaklappi. Korpus tavaliselt malimist, tiivik soolase vee puhul messingist
300 m veesammast, 100 kPa vastab 10 m veesammast) Imikõrgus: iseloomustab pumba imitorusse (sissevooluavasse) tekkivat alarõhku. See ei saa Maa pinnal olla sügavam kui -100 kPa, ehk 1 atmosfäär. Mõnel pumbatüübil imikõrgus puudub täiesti. Võimsus: näitab pumba poolt kasutatavat võimsust, mis on tihedas sõltuvuses tootlikkusega. Võimsust mõõdetakse enamasti kilovattides (kW) 15. Tsentrifugaalpumbad, vesirõngaspumbad, kolbpumbad Tsentrifugaalpumba töö põhineb pumbatavale tootele tsentrifugaaljõu tekitamises pöördliikumise abil, mis tekitab tootele vajaliku surve. Toode sunnitakse korpuses pöörlema tööorganiga, milleks võib olla tiivik või spiraalkanalitega ketas. Tsentrifugaalpumba imikõrgus on väike, survekõrgus sõltub tootele mõjuvast tsentrifugaaljõust, mis on võrdeline tiiviku kiiruse ja raadiuse korrutisega. Vesirõngaspumbal on suur imikõrgus. Imi- ja survetorud on korpusega ühendatud läbi tagaseina.
Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu “RUN” ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta 4 pöörlemissagedust. Joonis 2 Katsetorustik Katsetorustik (Joonis 2) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. 5 3.Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast: torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem vedeliku nivoo mõõtesüsteem
kuni 30000l, välistankidkuni 400 000 liitrit. 14. Tehnoloogilised tankid. 15. Piimatorustikud 16. Piimatorustike armatuur 3 17. Klapid 18. Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus 20. Tsentrifugaalpumbad Tsentrifugaaljõu teke(C) ja Spiraalkanalitega tsentrifugaalpumba põhimõte: A- tsentrifugaalpum pumba imipool. B-pumba survepool. ba ehitus: 1- 1-imitoru, 2-pumba korpus, 3- pingutusrõnga imipoolelt avatud tiivik, 4-survetoru kinnitusklamber, 2-pingutusrõngas,
muutuva e mittestatsionaarse voolamise olukordi. Veevoolu äkilisel sulgemisel langeb kiirus nullini ning kineetiline energia muutub potentsiaalseks. Nii vedelik kui toru materjal on mingil määral elastsed, seetõttu lausa jäika lööki ei teki, ometi võib rõhukasv olla väga suur ja purustada torustiku. Tsentrifugaalpumpade teooria (sarnasus). Pumba töökarakteristikud ja andmevõrgu karakteristikud. Tsentrifugaalpumba teoreetiline põhivõrrand on tuletatud sellise tööratta jaoks, millel on lõpmatu hulk lõpmatult õhukesi labasid. • eeldatakse ideaalvedelikku. • teoreetilised valemid annavad ainult sõltuvused,lahendused on väga ebatäpsed. Pumba töökarakteristikud ja andmevõrgu karakteristikud Gaaside transport, ventilaatorid (Joonis 3.8) o Gaasi transpordiks torudes ja aparaatides ning vaakumi tekitamiseks kasutatakse gaaside komprimeerimist
on võrdeline ringorbiidi raadiuse ja nurkkiiruse ruudu korrutisega ning pöördvõrdeline raskuskiirendusega. Sama jõud tekitab pumba survepoolele rõhu. Mõõdetuna vedelikusamba kõrgusena, nimetatakse seda rõhku pumba tõstekõrguseks. Atmosfäärine ehk 100 kPa suurune rõhk vastab vee tõstekõrgusele 10 m. Vedelik sisestatakse tsentrifugaalpumpa tiiviku pöörlemistsentri ümber või läheduses olevast sisestusavast imitoru kaudu. Tsentrigugaaljõu teke (C) ja tsentrifugaalpumba põhimõte: A- pumba imipool, B- pumba survepool, 1- imitoru, 2- pumba korpus, 3- imipoolelt avatud tiivik4-survetoru Spiraalkanalitega ketaspumba ehitus: 1- pingutusrõnga kinnitusklamber, 2- pingutusrõngas, 3- survekamber, 4- tööorganina kasutatav ketas, 5- imikamber, 6- pumba mootori võll, 7- kinnitusmutter, 8- pumba tagakaas, 9- pumba korpus10-tihend tagakaane ja korpuse vahel
15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu "RUN" ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust. 1.2.2. Katsetorustik 6 Katsetorustik (Joonis 1.4) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. E5 E15 15 x 1 vasktoru 1400 mm D1 D6 D7 D8 D9 D10 D12
0 Mem, N· m R2=10 -10 20 40 60 80 100 120 140 Joonis 6.7. Jadaergutusmootori loomulik mehaaniline tunnusjoon ja reostaattunnusjooned 6.3. Töömasina tunnusjoone arvutus Ülesanne 6.6 Arvutada tsentrifugaalpumba mehaaniline tunnusjoon. Pumba nimitakistusmoment Mt = 9,63 Nm. Paigaltvõtumoment on 10% nimitakistusest. Nimipöörlemissagedus nn = 24,0 s-1. Töömasina mehaanilise tunnusjoone avaldis on x n M t = M pv + ( M tn - M pv )n , tn kus Mtn on staatiline nimitakistusmoment, Nm, Mpv paigaltvõtumoment, Nm,
Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu "RUN" ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust. 1.3.2. Katsetorustik Katsetorustik (Joonis 1.4) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. E5 E15 15 x 1 vasktoru 1400 mm D1 D6 D7 D8 D9 D10 D12
Kui suur peab olema selles ülesandes töötava pumba poolt avaldatav rõhk? Veejoa algkiiruse arvutame pöördtehtest, kui suur oleks lõppkiirus kui vesi kukuks 20 m kõrguselt: v =2as=(29.8 20)=19.8 m/s. Et 1cm düüsist väljuks vesi kiirusega 19.8m/s=1980cm/s peab pumba jõudlus 2 olema 1980cm3/s=1.98 l/s. Rõhu arvutame kui veesamba kaalu aluse pinnaühiku kohta, mis on 19.8m*1000*9.8=194040Pa. Tehnilistes atmosfäärides oleks rõhk 1.98at. 6. Tsentrifugaalpumba rootori diameeter on 20cm. Missugune peab olema pöörlemiskiirus, et vesi purskuks 20m kõrgusele? Et vesi tõuseks 20m kõrgusele, peab juga väljuma düüsist algkiirusega 19.8m/s. Ringliikumise joonkiirus v=2r u, kus u on pöörlemissagedus. Siit u=v/2r=19.8/2*0.1=31.5pööret s-1=(2*19.8)/(2*0.1)=198 radiaani s-1=31.5*60=1890 pööret min-1. Võrdluseks: Elektrimootorite pöörlemiskiirus on kas 1500 või 3000 pööret min (määratud
15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu “RUN” ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust. 1.2.2. Katsetorustik 7 Katsetorustik (Joonis 1.4) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. E5 E15 15 x 1 vasktoru 1400 mm
Kuis enne töö algust peab sissevoolutoru ja pump ise olema vedelikku täis. Pumbad on tundlikud õhu sattumisele neisse. Tänapäeval on olemas ka sisseimemisseadmega tsentrifugaalpumpi. Need pumbad on laevades kõige levinumad. Kasutatakse suurte vedelikukoguste teisaldamiseks ballasti-, tuletõrje- lasti- jne. süsteemides. Nendega saab teisaldada kuni 100 m3 tunnis. Tsentrifugaalpumbad varustatakse vahel lisaseadmega vaakumpumbaga, mis peab täitma vedelikuga tsentrifugaalpumba töösselülitamisel viimase sissevoolutoru ja kere. Levinuimad on vesirõngas vaakumpumbad . Vedelikuga täidetud silindrilises keres paikneb ekstsentriliselt labadega tööratas. Ratta pöörlemisel tekkib tsentrifugaaljõu tagajärjel perifeerias kokkusurutud vedelikurõngas. Iga labade paar koos välisseinaga moodustab kambri, mis on ühenduses seinas olevate tõmbe- ja suruva avaga. Kuna tööratas paikneb ekstsentriliselt, liigub veerõngas igas kambris radiaalsuunas edasi-tagasi. Kui
Kuis enne töö algust peab sissevoolutoru ja pump ise olema vedelikku täis. Pumbad on tundlikud õhu sattumisele neisse. Tänapäeval on olemas ka sisseimemisseadmega tsentrifugaalpumpi. Need pumbad on laevades kõige levinumad. Kasutatakse suurte vedelikukoguste teisaldamiseks ballasti-, tuletõrje- lasti- jne. süsteemides. Nendega saab teisaldada kuni 100 m3 tunnis. Tsentrifugaalpumbad varustatakse vahel lisaseadmega vaakumpumbaga, mis peab täitma vedelikuga tsentrifugaalpumba töösselülitamisel viimase sissevoolutoru ja kere. Levinuimad on vesirõngas vaakumpumbad . Vedelikuga täidetud silindrilises keres paikneb ekstsentriliselt labadega tööratas. Ratta pöörlemisel tekkib tsentrifugaaljõu tagajärjel perifeerias kokkusurutud vedelikurõngas. Iga labade paar koos välisseinaga moodustab kambri, mis on ühenduses seinas olevate tõmbe- ja suruva avaga. Kuna tööratas paikneb ekstsentriliselt, liigub veerõngas igas kambris radiaalsuunas edasi-tagasi.
Kuis enne töö algust peab sissevoolutoru ja pump ise olema vedelikku täis. Pumbad on tundlikud õhu sattumisele neisse. Tänapäeval on olemas ka sisseimemisseadmega tsentrifugaalpumpi. Need pumbad on laevades kõige levinumad. Kasutatakse suurte vedelikukoguste teisaldamiseks ballasti-, tuletõrje- lasti- jne. süsteemides. Nendega saab teisaldada kuni 100 m3 tunnis. Tsentrifugaalpumbad varustatakse vahel lisaseadmega vaakumpumbaga, mis peab täitma vedelikuga tsentrifugaalpumba töösselülitamisel viimase sissevoolutoru ja kere. Levinuimad on vesirõngas vaakumpumbad . Vedelikuga täidetud silindrilises keres paikneb ekstsentriliselt labadega tööratas. Ratta pöörlemisel tekkib tsentrifugaaljõu tagajärjel perifeerias kokkusurutud vedelikurõngas. Iga labade paar koos välisseinaga moodustab kambri, mis on ühenduses seinas olevate tõmbe- ja suruva avaga. Kuna tööratas paikneb ekstsentriliselt, liigub veerõngas igas kambris radiaalsuunas edasi-tagasi. Kui
Õli suunatakse raamlaagrile tavaliselt läbi nipli laagrikaantes. Laagrikaaned on kinnitatud tikkpoltidega, kinni pingutatud dünamomeetrilise võtmega ja kinnitatakse splindiga. 10.Tsentrifugaalpump: spiraal kambris pöörleb labadega rootor. Labadevahelistruumi läbides suurendab tsentrifugaaljõud vedeliku rõhuenergiat (rõhusuurenemise kiirusevähenemise arvel tagab pumbakere laienev osa e. difuusor). Kõrge rõhusaamiseks valmistatakse mitmeastmelisi pumpi. Tsentrifugaalpumba jõudlus on kuni 2 m³/s, tõstekõrgus (rõhk) kuni 4500 m. Pump ja selle imitoru tuleb enne käivitamist täita veega. Surve poole klapp/kraan peaks olema suletud,sest kui el.mootor hakkab madalatel pööretel ringi käima siis ta ei saavuta max pöördeid ja kuumeneb üle. 11.Töösilinder ja hülss.Valmistatakse üldiselt malmist. Hülsi sisepind on hoolikalt lihvitud, et ei tekiks hõõrdumist kolvi, kovirõngaste ja hülsi vahel. Eristatakse kahte liiki hülsse: kuiv- ja märghülss
kuivatuspumbad, tuletõrjepumbad jt.. Pumbatava vedeliku järgi: vesi, õli , hape, jt. . Tarbitava energiaallika järgi: elekter , auru, jt. . Tööpõhimõtte järgi liigitakse: 1. Kolbpumbad (tööorgan liigub edasi-tagasi) 2. Rotatsioonpumbad (tööorganid pöörlevad) 3. Kolbrotatsioonpumbad (tööorganid pöölevadja samal ajal liiguvad edasi-tagas) 4. Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve) 5. Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik). 6. Propellerpumbad (tööorgan pöörleb ,kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline ). 7. Jugapumbad (tööorganiks on vedeliku või auru juga). Vedeliku rõhu suurendamise põhimõtte järgi jaotatakse pumbad kahte suurte liiki : 1. Dünaamilise rõhu pumbad : pumba tööorgan suurendab vedeliku kiirust ,mis hiljem muudetakse staatiliseks rõhuks .(labapumbad, jugapumbad jne.) Labapumbad liigituvad : tsentrifugaal-, keeris-, diagonaal- ,
Analüüs näitas tiheduseks =0,71 kg/m3 . Leida metaani mass hoones. Lahendus: m= V = 0,71 · 120 = 85,2 kg . 3.Ülesanne: Vahtkustuti kesta hüdraulilisel katsetamisel näitas hüdraulilise pressi manomeeter rõhku p=2MPa (20kg/cm2). Leida absoluutne rõhk kestas kui atmoafääri rõhk baromeetri järgi patm = 740 mmHg = 0,098 MPa . Lahendus: pata = patü + patm ; pata = B + pman pata = (2+0,098)= 2,1 MPa 4.Ülesanne: Tuletõrje tsentrifugaalpumba vaakummeeter näitab hõrendust pvaak 600 mmHg. Milline on absoluutne rõhk kui atmosfääri rõhk baromeetri järgi on patm = 760 mmHg . Lahendus: pata = patm pvaak = 760-600 = 160 mmHg pata = 160 · 133 = 21,2 kPa . 2. IDEAALGAASI SEADUSED. 2.1. Termodünaamiline protsess. Termodünaamilist süsteemi mõjutava väliskeskkonna parameetrite muutumisel muutuvad ka
Enne kütteaparatuuri sättimist tuleks kontrollida mootori tahhomeetri mitmele turbiinile tuleb grupeerida nii, et erinevate silindrite kompressori kasuteguri, toodetava õhu rõhu (Pk) ja (Gk ) ning näidu vatavust tegelikule väntvõlli pöörete arvule. . impulssrõhud ei kattuks . tarbitava võimsuse omavahelist seost on sarnased tsentrifugaalpumba Pöörete arvu võib kontrollida mootori töö ajal statsionaarsete Impulssülelaadimist kasutatakse põhiliselt kiirekäigulistel 4- rõhu ja tootlikkuse karakteristikutega. mehaaniliste, elektriliste või elektroonsete tahhomeetrite abil. taktilistel mootoritel ja 2-taktilistel mootoritel ülelaadimisõhu rõhuga Turbokompressori konstantsetel pööretel tootlikkuse suurenemisega
annaabi.ee 
