Feodaalkord ja rüütliseisus, aadli elulaad ja rüütlikultuur, talupojad ja mõisamajandus 1. Milles seisnes feodaalkorra olemus (2)? · Feodaalkorra olemus seisnes senjööri ja vasalli suhtes - vasall andis truudusevande ja oli seega senjööri kaitse all, senjöör aga andis talle maatüki. · Paljud läänimehed hakkasid omakorda läänistatud maid edasi läänistama. Tekkisid ka pärusvaldused ja valitseja võim nõrgenes, sest tal polnud võimalik neid maid enam tagasi võtta. 2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2). · Paljud vasallid, kes olid truudusevande oma senjöörile andnud hakkasid oma maid
keda ajendas kuritegusid lahendama ja mõrvareid jahtima väidetavalt mure kodulinna turvalisuse pärast, kuid kes linnaelanike arvates oli lihtsalt selline mees, kes ei saanud enne rahu kui mõistatus oli lahendatud. Tema unistuseks ja eesmärgiks oli kunagi nii jõukaks saada, et raad nõustuks ta raeapteekriks kinnitama. Tema seniste teenete eest linna turvalisuse eest hoolitsemisel oli talle juba omistatud linna tunnismehe aunimetus ning ta oli andnud kohtufoogti abilise truudusevande Apteekrid olid olnud nii tema isa kui vanaisa ning sellesama ameti peale lootis ta koolitada ka oma poja Melchiori, kes kandis traditsiooniliselt sama nime, aga ka kõikide Wakenstede meessoost järeltulijate needust (päritav haigus, mis aeg-ajalt Melchiori maha murdis. Ta ise nimetas seda hulluseks, kuid põgusalt mainiti raamatus langetõbe täpsemalt ei ole sellest juttu; sellele polevat rohtu, ja see olevat ka põhjuseks miks kõik meessoost Wakensteded on
Talupoeg kandis koormisi ja tõi andameid feodaalile, feodaal omakorda kaitses talupoegi. Kujunes välja feodaalne hierarhia , st. sõltuvuspüramiid, mille tipus oli kuningas, monarh. Järgnesid suurfeodaalid: hertsogid, krahvid. Suurfeodaalid läänistasid maa väikefeodaalidele, kes omakorda andsid osa sellest väikerüütlitele. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga isand e. senjöör. Vasall andis senjöörile truudusevande, tõotades teda ustavalt teenida. Vasalli kohustused senjööri ees olid: sõjaline ja rahaline abi ning nõu. Senjööri kohustused: eestkoste, kaitse kohtus, ülalpidamine. Karl Suure riigi lagunemise algas Lääne-Euroopas feodaalse killustatuse ajajärk, mis tähendas seda, et maa oli jagatud iseseisvateks feodaalvaldusteks, mille isandad tundsid end oma aladel täielike peremeestena. Kuningas ei omanud tegelikku võimu. Võimsad ja sõltumatud feodaalid
Põhjaühingu konstitutsiooni eesmärgiks oli kaotada pärisorjus, tunnistada kodanikud seaduste ees võrdseks aga piirata osavõttu poliitikas ja anda talupoegadele maad. Peale isevalitsuse kukutamist taheti kehtestada konstitutsiooniline monarhia. Mõlemad ühingud olid omavahel väga tihedalt seotud. Esialgne ülestõus plaaniti 1826 aastale, kuid Aleksander I ootamatu surm kiirendas asjade käiku. Uus ülestõus määrati Nikolai I truudusevande andmise päevale. 26. detsembril tuli Peterburis Senati väljakule kolm tuhat soldatit. Välja ei ilmunud aga juht Trubetskoi, mis segadust tekitas. Nikolaile truuks jäänud väeosad surusid ülestõusu veriselt maha. Lisaks selle ebaõnnestus ülestõus ka Ukrainas Viis väljapaistvamat juhti poodi ning ülejäänud saadeti sunnitööle või Siberisse asumisele. Mitmetele järgnesid naised, kes kaotasid siis aadliõigused ja kodanikuõigused.
seisma. Rüütlid pidid lähtuma seadustest, mis nõudis, et nad oleksid heldekäelised ja vahvad. Tänu sellele aitasid rüütlid kaaskodanikke, parandades sellega ühiskondlikku arengut. Seiklushimulised feodaalid sõdisid tihti üksteise vastu. Selleks ajendas neid saamahimu ja lihtsalt seikluste otsimine. See kõik aga nõrgendas kuninga võimu ja poliitilist stabiilsust riigis. Paljud vasallid andsid, aga truudusevande mitmele senjöörile eksides reeglite vastu ja selle olukorra parandamiseks tunnistati üks senjöör teisest paremaks ja teine vanne tühistati. Feodaalide sõjad mõjutasid kõgu ühiskonda, kuna nõrgendasid omavahelisi suhteid ja pinged riigis suurenesid. Suurfeodaalide liiga suur võim nõrgendas kuninga oma ja nii muutus riigi valitsemine ebastabiilsemaks. Rüütlikirjandus hakkas ühiskonnas levima ja muutus väga populaarseks juba 12.ndal sajandil
rohkem valdusi, kui Prantsusmaa omal 4)Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa seisuste esindusse kuulusid vaimulik, aadlikud ja linlased 5)kuningavõimu vastased olid vaimulikud FEODAALKORD: Maasuhted: vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vasall kohustus senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall andis truudusevande. Lään muutus pärisvalduseks Rüütliks saamine: enamik madalamat päritolu,pidi olema vastav kasvatus, sõjaline treening. 7-aastasena oli paaz mõnes aadliperekonnas, kus õppis käitumist ja kombeid. 15-selt sai temast kannupoiss, rüütli relvakandja ja saatja, kes ka ise võistlusvõtteid õppis. Umbes 20selt löödi rüütliks, rüütlikslöömise tseremoonia Rüütlieetika: *Ustavus: kogukondlik, feodaalne, poliitiline
Kuningalinnas toimub ka suur turniir, Käe turniir. See korradlatakse Isand Eddardi auks. Samal ajal läheb salaja lõunasse ka Catelyn, et oma meest teavitada sellest, et ta arvab et Lannisterid sandistasid ta poja. Seal kohtub ka Petyr Pisinäpuga, mehega, kes teda nooruses armastas ja tema pärast kahevõitlust pidas. Kui nemad läksid Kuningalinna, läks samal ajal Jon Snow müürile, kõige kaugemasse kohta põhjas, suurele jäämüürile, kus teenivad mehed, kes on andnud truudusevande, kellel pole naist ega lapsi. Nad teenivad müüri, kaitsevad maid põhjast tulnud ebalaste ja teiste olendite eest, kellest teistel peale nende aimugi pole. Jon vihkab võitluseõpetajat ser Allison Thorne`i, kes on väga vastik, julm. Peagi leiab ta endale müürilt sõbrad, head sõbrad kes on koos temaga. Seal teenib ka tema onu, Isand Eddardi vend Benjen Stark, esimene Maakuulaja, tema läheb aga kahjuks kaduma. Tal on kaasas ka tema hunt, Viirastus
· Mihhailovskoje oli Puskini lemmik pelgupaik, rahulik ja vaikne inspiratsiooniallikas · Naabermõis Trigorskoje oli ainus koht, kus ta sai enda sarnaste inimestega suhelda · Praskovja Ossipova Wulff mõisa perenaine, Puskini väga lähedane sõber · Aleksei Wulff Praskovja poeg, kes õppis Tartu Ülikoolis · 19. Nov. 1825. a. suri Aleksander I haiguse tõttu Kodu Mihhailovskojes Dekabristide ülestõus · Peterburis · 14. dets. 1825. a. · Keisrile (Nikolai I) truudusevande andmise päev · Senati väljakul ca 3000 soldatit · Ülestõusu juhiks valitud kaardiväepolkovnik Sergei Trubetskoi ei tulnud kohale · Segadus, tänu millele surus Nikolai I talle usatavaks jäänud väeosadega ülestõusu maha Dekabristide ülestõus · Kohtu alla anti: · 579 inimest · Sh. 5 väljapaistvamat dekabristide juhti poodi 25. juulil 1926. aastal · 121 dekabristi saadeti Siberisse sunnitööle ja
Ptk 2. Rootsi keskvõim ja kohalik aadel 1. Sest uute alade poliitilise eliidi enda poole võitmiseks lubati neile säilitada senine elukorraldus ja privileegid. 2. Eestimaa provintsis said tasuks truudusevande eest Rootsi kuningale 1561. Aastal kohalik aadel ja Tallinna linn ulatuslikud privileegid, mida hilistematel valitsejatel oli väga keeruline tagasi võtta. Liivimaasse suhtuti algul teisiti, sesr see ooli Poolal relva jõul ära võetud. Loodeti, et seal õnnestub valitseda Rootsi mudeli alusel, aga selgus, et lihtsam ja kindlam oli valitseda kohaliku aadli toel. Ingerimaal edenes rootsistamine paremini, sest seal ei olnud tugevat
seisusteesindused generaalstaadid, et arutada maaküsimusi. Generaalstaadid piirasid sellega kuningavõimu ning seeläbi tõhustus ka riigivalitsemise kord. Feodaalkord : See põhines feodaalide ja vasallide suhetel. Prantsusmaal kehtis siis vasalli puutumatus kuninga poolt Sõjamehe seisuse tuumiku moodustasid rüütlid. Nad tegid sõjaretki, pidutsesid,korraldasid turniire, et võitlusvaimu hoida. Vasall pidi senjöörile andma truudusevande. Rüütliväele valiti hoolega lahingupaika, sest nad ei olnud võimelised manööverdusteks. Rünnakuid alustati piidega pikkade odadega. Teiseks tulid käiku sõjarelvad kirved, mõõgad jne. Vasall pidi senjööri vangistuse korral vastaselt välja lunastama Alloodid pärusvaldused, nendega ei tasutud sõjateenistuse eest Feodaalse killustatuse ajal toimus palju tülisid ja sõdu feodaalide vahel
Augustus oli esimene Rooma keisririigi valitseja, kes krooniti keisriks aastal 27 eKr, kuid see ei tähistanud veel ametlikult vabariigi lõppu. Senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid, mõne aja pärast loobuti siiski rahvakoosolekute kokkukutsumisest ning riigi tegelik juhtimine koondus valitseja(keisri) kätte. Realistlikult tuli siiski peamine toetus keisri võimu ja autorideedile sõjaväelt, kellele tuli palk riigikassast. Leegionärid andsid ka keisrile iga aasta truudusevande ehk Sacramentumi Gaius Julius Caesar Augustus Riiklik korraldus keisririigi ajal Keisril oli mitu ametit, millest ükski eraldi täielikku võimu ei andnud, kuid koos tegid temast riigi tegeliku juhi. Senatist sai keisriigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatisse kuulumine ja magistraadiks saamine andis võimaluse poliitilist karjääri teha, tagades mõjukuse ja au.
vasall", mis tähendas, et kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. Vasall peab andma senjöörile: Sõjalist abi, Rahalist abi, Nõu Senjöör peab andma vasallile: Eestkostet ,Kaitset kohtus, Ülalpidamist, Vasall annab senjöörile truudusevande, tõotades teda ustavalt teenida! Tegelikkuses on feodaalsuhted keerulised ja vasalli truuduses ei saa sugugi kindel olla. Osad vasallid võtsid maad mitmelt senjöörilt, seega ei saanud ta enam vaid ühele truu olla. Kui feodaalid läksid tülli, tekkis küsimus, millisele isandale tuleb truu olla. Aja jooksul muutvad valdused päritavaks ja uued omanikud ei pidanud enam truudusvannet andma.
Sündmused arenesid nii, et abi ei läinud vaja. 1934. aasta juuli alguseks oli SA juhtkond Hitleri eliitüksuse SS'i poolt hävitatud. Nn. pikkade nugade ööl jätsid oma elu Röhm, Strasser ja paljud teised natsid, kes olid tülikaks muutunud. Tänulik sõjavägi oli nüüd valmis andma Hitlerile riigipea koha. Kui Hindenburg viis nädalat hiljem suri, võttis Hitler presidendiameti üle, lisades endale pealekauba veel Führer'i tiitli. Sõjavägi andis truudusevande Hitlerile isiklikult: ,,Tõotan jumala nimel vastuvaidlemata alluda Adolf Hitlerile, ülemjuhatajale ning Reich'i ja saksa rahva füürerile." Valitsemislaad Aastatel 1933-1934 toimunud poliitilisi ümberkorraldusi on tihtipeale nimetatud legaalseks revolutsiooniks. Suurelt osalt toimus see protsess, vähemalt tehnilises mõttes, põhiseaduse raames: seetõttu nimetataksegi seda legaalseks. Tagajärjed seevastu olid nii
Rootsi sekkus, kuna ei tahtud samuti Venemaa suurenemist. Venemaa oli phm pinnuks silmis kõikidele euroopa riikidele. Ei tahetud , et Venemaa saaks endale sadamad, sest see oleks koheselt tähendanud tema võimu suurenemist. 1560-61 sai sõda hoogu juurde. (Kogu aeg sõjategevust nende aastate jooksul ei toimunudki, vahepeal vaherahud jms) 1561 kujunes korraldus,kus Lõuna-Eesti Poola huvisfääris ja Põhja-Eesti Rootsi huvisfääris. NB- ei omanud otseselt neid piirkondi.Tartu andis truudusevande Poolale ja Tallinn Rootsile, sõjaliselt. Sõjategevus 1261 Läänemerele, kus asusid sõdima Taani ja Rootsi. Iga riik sõdis enda eesmärkide nimel seega ei saa neid phm liitlasteks nimetada. Põltsamaa kuningriik- Venemaa vallutatud ala, mida asus valitsema Magnus, lodi 1569.Magnus aga ei täitnud oma ül korralikult ja Ivan IV sai vihaseks, lubas tal pea maha võtta.Magnud lasi jalga ja asus hoopis Poola liitlaseks. 1571 Venemaa suurem pealtung. 70.ndatel oli Venemaa väga edukas.
Rein Õunapuu määramisega ametisse, paavsti visiidi ja kultuurilise aktiivsuse tõusuga, on omaette tõsisemat reflekteerimist vääriv periood. Täna on Eestis 7 kogudust, 7 ordut ja üle 3000 katoliiklase. Pisike arv miljardiga võrreldes, kuid ühenduse kogemus ladinliku kultuurisfääri, katoliikliku usutraditsiooni ja Vatikani kirikuriigiga muudab nad kindlasti kogemuse võrra erilisemateks. «Iga katoliku kiriku kardinal, peapiiskop ja piiskop annab paavstile truudusevande, milles on ka järgmised sõnad: «Väärusulisi, kirikust lahkulööjaid ja meie isandale (paavstile) või tema eespool nimetatud järglastele vastuhakkajaid kiusan ma taga kõigest väest ja töötan nende vastu.» 398 Jumalariigi nähtav kehastus Maa peal. Kirikupea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks, kes on ilmeksimatu ametlikes seisukohavõttudes, mis puudutavad moraali ja usku ning on Vatikani linnriigi pea.
õnnistuse läbi. Rüütliordu- hiliskeskajal 14. ja 15. sajandil, pärast ristisõdade lõppu, sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud organisatsioon; loodi enamasti kuninga, hertsogi, vürsti poolt. Koraan- moslemite püharaamat, käitumine/tavad/kombed. Uus Testament- kristlaste püharaamat Jeesuse elust ja õpetusest; kokku 27 raamatut; 4 evangeeliumit; apostlite teod; apostel Pauluse kirjad. Vasall- alamfeodaal, pidi andma oma isandale truudusevande, kaitsma teda.. Senjöör- vasalli isand, maavalduse omanik. Serään-kuningas; kuninglikud valdused (domeen) määras kuninga tugevuse; mõistis kohut; kontrolliall kogu kuningriik. Feood- suurfeodaalilt väikefeodaalile antud maa-ala. Araabia tähestik- koosnes ainult konsonantidest; võeti üle Indiast. Slaavi tähestik- loodi kreeka tähestiku põhjal, kirillitsa bulaaride tarbeks.
Selleks läänistasid nad suurema osa oma maast edasi väiksematele feodaalidele, kes omakorda läänistasid seda maad väikerüütlitele. Sellisel moel kujunenud feodaalide reastatust tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid, nimetatakse feodaalseks hierharhiaks. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid. Valitseja oli nende isand ehk senjöör. Vasall andis senjöörile truudusevande. Vasalli kohustused : peab andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ning nõu. Senjööri kohustused: senjöör peab pakkuma vasallile eestkostet, kaitset kohtus ning ülalpidamist. Paljud suurfeodaalid muutusid oma maadel tähtsateks valitsejateks nig seetõttu kuninga võim nõrgenes. Algas feodaalse killustatuse ajajärk. Maa oli jagatud iseseisvateks feodaalvaldusteks, mille isandad tundsid ennast peremeestena. Toimusid lakkamatud kodusõjad. 5) Talupoegade olukord varakeskajal
Siin tuleb vahele stseen Olümposel, kus Jupiter avab Venusele Aeneisi saatuse ja enustab Rooma võitu. Venus seisab Junole vastu. Kartaago kuninganna Dido armub Aeneisi. Teine rmt pühendatud Trooja langemisele. Algab jutustusega ,,puuhobusest", st troojalasi võideti pettusega. Hobuse juurde jäetud kreeklase Sinoni teod on täis valet. Toimub lahing, Aeneis peab lahkuma linnast. Kolmas rmt kujutab Aeneisi eksirännakuid. Neljas rmt on lugu Dido armastusest Aeneisi vastu, kuid ta oli truudusevande andnud oma kadunud mehele ega saanud kirele järele anda. Aeneis, kellele jumalad olid saatuse määranud, läheb ära ja Dido tapab end mõõgaga. Viies rmt: Sitsiilias maabunud Aeneis korraldab mängud Anchisese surmaastapäeva puhul. Kuues rmt: A purjetab piki Itaalia randa, peatub Cumae linnas. Cibylla ennustab võitlust ja saadab Aeneisi surnuteriiki isa Anchisesega kohtuma (seda liini on Dante oma teostes kasutanud)
Väiksemad feodaalid läänistasid osa oma maast veel väikerüütlite kõige alama astme feodaalidele. Sellisel moel kujunenud feodaalide reastust tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid, nimetatakse feodaalseks hierarhiaks. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Väikefeodaalid olid suurfeodaalid vasallid, suurfeodaalid aga nende senjöörid. Vasall andis senjöörile truudusevande, tõotades teda alati ustavalt teenida. Vasalli kohustused Vasall peab andma senjöörile: sõjalist abi, rahalist abi, nõu Senjööri kohustused Senjöör peab pakkuma vasallile: eestkostet, kaitset kohtus, ülalpidamist. 2) Kõrgkeskaegne arhitektuur ja kunst ( 24 ) Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Need tehti eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes sinna siseneb, tunnetaks Jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust
Saksamaa, Lääne-Frangi riigist Prantsusmaa ja Lõuna Frangi riik jaguneb Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel. Frangi riigi jagunemine paneb aluse uue ühiskonnakorralduse tekkele. Feodalism ehk feodaalkord ehk läänikord on ühiskonnakorraldus, kus maa on läänistatud feodaalile ja seda harivad nendest sõltuvad talupojad ehk pärisorjad. Läänikord on seotud kahe sõnaga: senjöör ja vasall. Senjöör läänistab maa koos talupoegadega vasallile ja vastu saab vasall anda truudusevande, alati appi minna vasallile, kui ta seda vajab(sõjaline abi). Läänikorra aluseks on senjööri ja vasalli omavahelised suhted, mis tulenevad feodaalsest hierarhiast (asetus tähtsuse järgi). Kõige tähtsam oli kuningas ehk senjöör, kes läänistas maa suurgfeodaalidele (hertsogid, krahvid). Need omakorda läänistasid maa väikefeodaalidele (parunid). Need jagasid maa väikerüütlitele. Need kõik seisused olid aadlikud ahk feodaalid ahk elukutselised sõjaväelased
(arvatakse et võltsing). Soti aadel andis Edwardile oma vande. Vastupanuliikumine - William Wallace. 1297 Stirling Bridge. Falkirki lahing 1298. 10 William Wallace oli vastupanuliikumise juht. 1297 Stirling Bridge lahing- hiilgav võit Inglismaa armee vastu. Falkirk 1298 – kaotab. 1305 hukati. Robert de Bruce (1274-1329). Oli andnud truudusevande, kuid nägi et sellest kasu ei ole. 1306 tunnustati Bruce Soti kuningaks. Edward II ei olnud nii osav poliitik ja võimaldas Bruce’l troonile jääda. Suutis oma positsiooni kindlustada. 1314. a Bannockburni lahing. Edward II üritab tungida Sotimaale. Sotlased võidavad ja taastati oma iseseisvus. Edward II ei tunnusta siiski. Samal ajal 100-aastane sõda ning Inglismaa huvid olid pööratud mandri poole Paavsti tunnustus. Esialgu ei tunnustanud riiki ka paavst
61) I Liivi sõda (1558-1583): Rootsi · Rootsi uus kuningas Erik XIV (1560) ja tema vend, Soome hertsog Johan (1556-1563) nägid laienemisvõimalusi Vana-Liivimaa suunal - vendade rivaliteet ja omavaheline tüli (1563-68) - Johani visioon oli tegutseda koostöös Poolaga (Johan oli abielus Poola printsess Katarinaga) - Johanil isiklik tüli ka Ivan IV-ga I Liivi sõda (1558-1583) · 2. Tallinn ja Harju-Viru ja Järvamaa vasallid andsid truudusevande Rootsile (loobusid Liivi Ordust) juunis 1561 - Erik XIV kinnitas nende vanad privileegid (mh Jungingeni armukiri 1397, mis laiendas maavalduste pärismisõigust) · 3. Ordumeister Kettler ja vasallid alistusid Poola-Leedu Sisgismund II Augustile Vilniuses novembris 1561 ja piirkond jagati kaheks: A. Lõunas Kuramaa hertsogiriik: Kettleri isiklik vürstiriik Poola vasallina B
Karl Martell andis vasallidele maad, et nad suudaksid end ise üleval pidada ja varustada. Karl Suure ajast hakkasid suuremad vasallid andma truudusevannet kuningatele. Läänide süsteemil oli ka puudusi, sest vägede kokku kogumine oli väga aeglane. Ka anti vahest vandeid mitmele isandale saades vastu mitu lääni, mis tekitas probleeme. Mitte feodaalset maavaldust nimetati alloodiks selle valdajad ei olnud vasallid, sest nad olid maa pärinud mitte truudusevande vastu saanud. Lääne-Euroopas oli palju ka sõjamehi kellel ei olnud lääni ja kes tegutsesid rändrüütlitena. Läänisüsteemi kaotas Inglismaal William Vallutaja. Varakeskajal kujunes Vana-Veneriik, kus olid 3 erinevat etnilist kooslust: slaavlased, soome- ugrilased, skandinaavlased ning läänest kristlased. Varakeskajal asusid slaavlased põhjapoole ning hakkasid assimileerima soome-ugrilasi. Alates 9saj hakkasid valitsema varjaagid
kandis nime legaat määrati senati poolt. Igas leegionis oli kuus sõjatribuuni, sõjatribuunid moodustasid Rooma leegioni staabi. Tegelike komandöridena toimisid tsentuuriod, neid määrati sõjalise vapruse ja kogemuse põhjal. Juba varase vabariigi ajal maksis Rooma riik sõduritele kompensatsiooni stipendiumi. Stipendium ei olnud palk vaid kompensatsioon, seda ei makstud rahas, maksti toiduainetes. Karistus väärtegude eest oli ihunuhtlus. Sõjaväkke astudes pidi astuja andma truudusevande sacramentum. Autasude süsteem oli samuti üksikasjalikult süstemeeritud, kõige tavalisem autasu oli loorberi pärg, veel oli autasuks sõjaväe auastme ülendamine. Kõige kõrgem autasu oli reserveeritudväepelikele, see oli triumf. Triumf oli pidulik sissesõit Rooma linna pärast võidukat lahingut. Triumfi korraldamiseks pidi loa andma Rooma senat. Triumfi rongkäigu üksikasjad olid vägakonkreetselt kindlaks määratud väepealik
Kõik isandad ja üleloomulikud jõud rakendatakse iseenda majapidamise teenistusse. Veel aastat 25 – 30 tagasi kohtas “rehepappe” päris sageli, enamasti oma maja esisel hoolitsetud muruplatsil istumas. Nad töötasid kusagil kolhoosis või ehitusorganisatsioonis asjameestena, petsid riiki, kirusid viinapitsi taga vene võimu ja käisid laulukooris. Nende lemmiklektüüriks oli Hašeki “Švejk” ja nad tsiteerisid mõnuga peast episoodi, kus soovitatakse pärast truudusevande andmist sellesama vandega tagumikku pühkida. Ning see retsept töötas ja aitas ellu jääda. Kõigil “rehepappidel” oli kusagil kapisahtlis sini- must-valge laualipuke, kuid riigipühadel heiskasid nad oma majale punalipu – olgu ka keiser rahul ja lasku rehepapil omasoodu elada. Olid jõulud ja olid näärid. Peeti munadepühi ja käidi oktoobripühade ajal paraadil. Vaid mõned üksikud võtsid vaevaks pilli lõhki ajada, mässasid ja 96 istusid kinni
annaabi.ee 
