KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Tarmo Tuuling TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE 4 1.1. Troopiline mandriline kliimavööde 5 1.2. Troopiline ookeaniline kliimavööde 5 2. TAIMESTIK 7 3. LOMMASTIK 8 4. MULLASTIK 9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUST 11 SISSEJUHATUS Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maa paralleelselt ekvaatoriga. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Uurimustöö eesmärk on väljaselgitada Troopilise ...
Võhma Gümnaasium Troopiline kliimavööde Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 8. klass Juhendaja: Ave Leetna Võhma 2010 Sisukord Sisukord lk 2 Troopiline kliimavööde lk 3 Troopiline mandriline kliima lk 4 Troopiline ookeaniline kliima lk 6 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Troopiline kliimavööde Troopikavööde ehk troopiline kliimavööde on üks Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavöötmetest. Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste vahekliimavöötmete vahel. Troopikavöötmes valitseb aasta läbi troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala....
kliimavöötmed Õhumassid Õhutemperatuur Sademed Tuuled aastaajad Ekvatoriaalne Ekvatoriaalne õhk Aasta ringi väga palav (>25°C). Väga palju sademeid (> Passaadid Aastaajad vööde (EÕ) Õhutemperatuuri ööpäevane 2000mm/a). puuduvad. amplituud suurem kui aastane kuu keskmise temperatuuri amplituud. Lähisekvatoriaal-ne Pool aastast (soojal Aasta ringi palav (soojal aastaajal Sademeid palju (1000- Passaadid Kaks aastaaega- vööde aastaajal) ekvatoriaalne keskmiselt 25°C, külmal aastaajal 2000mm/a.) suvi kuiv ja niiske. õhk (EÕ), pool aastast 20°C) selgelt tulevad...
Kliimavöötmed Õhumassid Polaarvööde Polaarne õhk. Lähispolaarnevööde Suvel parasvöötme õhk, talvelpolaarne õhk. Parasvööde Parasvöötme õhk. Lähistroopiline vööde Suvel troopiline õhk, talvel parasvöötme õhk. Troopiline vööde Troopiline õhk. Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk ja troopiline õhk. Ekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur Sademed Õhutemperatuur aasta ringi väga madal. Sademed peamiselt lumena. Suvi suhteliselt jahe, talv karm. Vähe sademeid. Suvi piisavalt soe, talv külm. Piisavalt sademeid, talvel püsiv lumekatte. Õhutemperatuur kõrge. Piirkonniti väga erinev. Soe ja kuiv, ööpäevased erinevudsed suured. Vähe sademeid. Soe ja niiske aastaaeg ja jahedam ja kuiv aastaaeg. Suvi vihmane, talv kuiv. Väga palav, ööpäeva...
Troopiline tsüklon Koostaja: Andra Erapart Juhendaja: Siiri Seljama Sissejuhatus Valisin teemaks troopilised tsüklonid Jälgisin orkaane ajavahemikus september 2017 kuni november 2017 Orkaan Orkaan Orkaane klassifitseeritakse Saffir-Simpsoni skaala alusel Orkaani silm Tsükloni tekimist pole võimalik ennustada Foto: Orkaan Taifuun Taifuun Esinevad Vaiksel ookeanil Taifuunide moodustumise ja arenemise jaoks on kuus peamist nõuet Taifuun Lan põhjustas tugeva vihma ja üleujutuse Jaapanis, mille tõttu lagunes Kishiwada mägedes kulgev tee Foto: Kishiwada, Jaapan Troopiline torm Troopiline torm Vähe intensiivsemad kui orkaanid Troopiline torm Cindy tõttu tekkis üleujutus, mis kattis Lakeshore´i sõiduteed Foto: Lakeshore´i sõidutee New Orleansis 2017. aasta troopilise...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Põllumajandustöötaja PM-16 Tauri Ruubel Kliimavööde KOOSTAJA:Tauri Ruubel JUHENDAJA:Reet Meerits SÄREVERE 2017 SISUKORD Sissejuhatus.................................................3 Põhikliimavöötmed...............................................4 Kliimavöötme mõju maale.....................................5 Kasutatud kirjandus....................................................6 Sissejuhatus Minu teema räägib kliimavöötmetest ja mõjust loodusele. PõhikliimavöötmedMaakeral on neli põhikliimavöödet. Need on ekvatoriaalne, troopiline, parasvöötme ja polaarne kliimavööde.Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori lähedal. Päike käib alati väga kõrgelt ja on väga soe. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud ja ...
Kliimavöötmete Konspekt Kummalgi poolkera. On seitse kliimavöödet. Igale kliimavöötmele on omased kindlad tunnused. Terves kliimavöötmes on ühesugune õhuringlus ja päikeselt saadav kiirguse hulk, sademed, aastaajad ja üldse kogu kliima on ühetaoline. Vöötmed, kus õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta vältel muutumatuks on põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde. Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused. Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev j...
Kordamisküsimusi looduslike vööndite kohta 8.kl Kes või mis on? IGLU- eskimote lumetahukatest onn PORO-kadustatud põhjapõder OAAS- ala kõrbes , kus põhjavesi on maapinna lähedal NOMAAD-rändkarjakasvataja STEPP- euroopa & aasia rohtla FELLAH- paikne põllupidaja GRISLI- suur hall põhja-ameerika karu MADJAR- ungarlane PAMPA- lõuna-ameerika rohtla KAUBOI-lehmapoiss KOIOTT- kiskja NARTA-koera või põdra rakend EFEMEER-ühe aasta taim ERG- sahhara liivakõrb SAMUUM-kuiv tuul Sahharas & Araabia ps. IGIKELTS-aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas SKUNK-põhja-ameerika karusboom BEDUIIN-rändkarjakasvataja ...
PÕLLUMAJANDUS põllumajandus eri kliimavöötmetes eeldused põllumajandusega tegelemiseks kliima temperatuur vegetatsiooniperioodi pikkus sademed ja nende aastane jaotus sademete ja aurumise vahekord mullad keda ja mida kasvatada põllumajanduse otstarbekus polaarne kliima polaarne kliima kliima vegetatsiooni perioodita mullad ei kujune põllumajanduslik tegevus ainult kunstlikes tingimustes (kasvuhooned) lähispolaarne kliima lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood mullad õhukesed ja õrnad rändkarjakasvatus rohumaadel paraskliima A B A B B C A - mereline; B - man...
Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopiline kliimavööde on kahe põhikliimavöötme parasvöötme ja troopilise vöötme üleminekuvööde umbes 30. ja 40. laiuskraadi vahel nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Lähistroopikas on välja kujunenud mitu kliimatüüpi ja sellele vastavalt ka erinevad taimkattetüübid. Levinuim on vahemereline kliima, mis on Vahemere ääres, Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, Lõuna-Aafrikas ning Austraalia kagu- ja edelarannikul. Kuivas lähistroopikas mandrite sisealadel asuvad aga rohtlad, poolkõrbed ning kõrbed. Niiskete lähistroopiliste metsade ala on mussoonide tõttu kujunenud Põhja-Ameerika ja Euraasia idarannikutel. Kliima Kui üldiselt rääkida lähistroopilisest kliimast, siis seal on selgelt välja kujunenud kaks aastaaega - suvi ja talv, üleminekuaastaajad on aga vähem märgatavad. Talvel valitseb seal parasvöötme õhumass, suvel aga troopiline õhumass. Parasvöötme õhumass kujuneb paraslaiuskraadidel. Päik...
MADAGASKAR LITOSFÄÄR: Aafrika laam on laam, millel paikneb Aafrika manner, Madagaskar ja mitu väiksemat saart koos ookeanilise maakoorega mandri ja ümbritsevate ookeani keskahelike vahel. Aafrika laam külgneb Euraasia, Araabia, India-Austraalia, Antarktika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läh...
MADAGASKAR LITOSFÄÄR: Aafrika laam on laam, millel paikneb Aafrika manner, Madagaskar ja mitu väiksemat saart koos ookeanilise maakoorega mandri ja ümbritsevate ookeani keskahelike vahel. Aafrika laam külgneb Euraasia, Araabia, India-Austraalia, Antarktika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läh...
· Ohutemperatuur ja selle mootmine, temperatuuriskaalad- Valjendab soojusenergia hulka ohus ja maapinnas. Moodetakse meteoroloogilises onnis 2 m korgusel varjus, mootuhik kraad. °C (Celsius) vesi kulmub 0°C, keeb 100°C K (Kelvin) vesi kulmub 273K, keeb 373K °R (Reaumur) vesi kulmub 0°R, keeb 80°R °F (Fahrenheit) vesi kulmub 32°F, keeb 212 F · Maalahedase ohukihi temperatuuri inversioon- Maapinnast 300m korguseni temperatuur touseb ja hakkab sealt edasi uhtlaselt langema. Kuid vahetult maapinna lahedal asub jahtunud ohukiht, milles temperatuur langeb maapinna suunas kuni -1 celsiuseni . inversiooniks nimetatakse olukorda kui korgus kasvades temp touseb. · Iseloomustada mulla, maapinna ning maalahedase ohukihi temperatuuri vertikaalse profiili muutusi parasvootme suvepaeva jooksul-ohutemp ööpaevane koikumine suureneb tunduvalt maapinna lahedal. Mulla, maapinna ja maalahedase ohukihi temp jarjest kasvab paevajooksul, kuni saavu...
Viljandi Valuoja Põhikool KÕRB referaat 05.05.2008 Viljandi Kõrb Kliimavööde: Troopiline kliimavööde aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes. Õhumassid: Troopiline õhk (parasvöötme ja lähistroopilises on suvel troopiline õhk ja talvel parasvöötme). Temperatuur: Päeval võib olla kuni 50 kuumakraadi aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli. Tuuled: Parasvöötmes - läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled. Mullad: Hallmuld Aastaajad: Kaks aastaaega - suvi ja talv. Millistes tingimustes kujuneb kõrb?Paiknevus 1. Kõrbedasuvad pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond. Kuna laskuv õhk muutub üha soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist, siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks, seejärel kliima muutub kuivaks ja kuumaks. ...
Kliimavöötmed Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maakera paralleelselt ekvaatoriga. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 7 kliimavöödet. Neist ekvatoriaalne, pöörijoone- ehk troopiline, paras- ja polaarvööde on põhikliimavöötmed, lähisekvatoriaalne, lähistroopiline ja lähispolaarne on vahekliimavöötmed. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks. Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse põhikliimavöötme kliimatingimused ja pool aastat...
Atmosfäär Õhu koostis: Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. · Lämmastik 78%- orgaanilise aine lagundamisel; tähtis toitaine taimede kasvamisel · Hapnik 21%- fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus; hingamiseks · Süsihappegaas-0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. ei lange Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär ja...
Atmosfäär tunnused: · pidev, katkematu maad ümbritsev sfäär · gaasiline, hõre keskkond (lämmastik 78%, 21% hapniku, argoon, süsihappegaas, veeaur (piirkonniti erinev), teised gaasid jne ) · väga liikuv (oluline keskkonnareostuse ja kaitse seisukohalt) · gaaside segu · kihiline ehitus · ulatus u.1000 km · leidub kõigis maa sfäärides( kivimites, mullas, veestikus, eluslooduses) Õhk on gaaside segu ja selle tähtsus : Lämmastiku teke orgaanilise aine lagunemisel , tähtsus toitaine taimekasvuks. Hapnik teke roheliste taimede fotosünteesil, tähtsus on hingamiseks, põlemiseks. Süsihappegaas teke on hingamisel, põlemisel, vulkaanipurskel, tähtsus neelab soojuskiirgust, mõju maa to. le. Fotosünteesiks. Veeaur teke toimub aurumisel aluspinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel , tähtsus on sademed, veeringe, mõjutab õhutemperatuuri. Osoon · trihapnik · tekib päikesekiirguse mõjul hapniku ja dilämmastikoksiidi reagee...
Loodusvöön Kliima ja Valitsevad Õhumassid Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus did (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Õhutemperatuur kogu aasta alla 0. Mullad esinevad laiguti ja Loomade aluseks pisikesed Vähe õistaimi, esinevad Püsiv asustus Sademeid vähe, langevad lumena. hõredalt. Kivid murenevad mereorganismid. Jääkaru, samblikud puudub, Kuna, õhk on külm, valitseb kiirelt, aga kuna vähe huumust morsk, hüljes, vaal, pingviin, polaarjaamad, jäävööndis laskuvadte õhuvoolude siis tekib muld aeglaselt. kotik, plankton karmid tingimused...
Üleujutus Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Kuidas tekivad Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tihti toimuvad Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine. Põhja-Euroopas võivad üle...
Taimestik on kõik taimed kokku. Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on ...
Kliima maalähedase atmosfääri iseloomulik M seisund (pikaajaline ilmastikureziim) antud A kohas või piirkonnas. A Kliima uurimisega tegeleb klimatoloogia. T Kliimaklassifikatsioonide alused: E ·Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte A järgi (nt. Köppen) D ·Õhumasside alusel (nt. Strahler) U ·Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite) S Maakera piirkondade jaotumine soojusreziimi järgi M troopiline parasniiske, W-rannik ekvatoriaalne mereline A A T E troopiline paras kontinentaalne kontinentaalne lähisarktika arktika jääkate A D ...
Savann Geograafia Koostaja: Juhendaja: Tänane teema: Asend Kliima Mullastik Loomastik Taimestik Inimtegevus savannides Asend Lõuna-Ameerika Aafrika Australia Euraasia Kliima Lähisekvatoriaalne kliimavööde Suvel on vihmane (ekvatoriaalne õhumass) Talvel on kuiv (troopiline õhumass) Kõrge temperatuur läbi aasta Aasta sademete hulk kõigub (300-1000) Mullastik Punakaspruunmullad Pruunmullad Mullastiku kujundamist mõjutab kuiva ja niiske perioodi vaheldumine Vähe toitaineid Loomastik Kiskijad-gepardid, lõvid, hüüanid, leopardid, krokodillid .... Rohusööjad-antiloopid, gasellid, pühvlid, elevandid, kaelkirjakud, sebrad .... Taimestik Jäme tüvi, jäigad lehed, lihakad lehed ja varred, paks koor Savannis kasvavad nt: Baobab e. Ahvileivapuu, ...
Lõuna- Aafrika Vabariik ja Mauritiuse Vabariik Maarja Oder Lõuna- Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend: LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. Pealinn: Pretoria Rahvaarv: 49 milj. Riigikeel: inglise, afrikaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele Naaberriigid: Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiik, Svaasimaa, Lesotho Pindala: 1 219 912 km2 Flora ja Fauna 22000 erinevat liiki taimi. See moodustab ligikaudu 10% kõigist taimeliikidest maa peal 8000 liiki on koondunud väikese piirkonna Western Cape. 1% on kaetud metsaga tüüpiline savanni omale (sageli kuiv) kõrreliste ja enam-vähem paksult laiali põõsad ja okas puud. Kliima, parim aeg aastas reisida Kliima: troopiline põhjas ja idas, lõunas lähis-troopiline (vahemereline); keskosas tüüpiliselt kontinentaalne (tänu kõrgusele merepinnast)külmade ööde...
KT 4. Atmosfäär Atmosfäär õhkkond. Maa sfäär, Mad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär koosneb: Lämmastik (78%), hapnik (21%) argoon ( 0,93%), süsihappegaas (0,03%), veeaur, jm. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud 4 sfääriks. Troposfäär, Stratorfäär, Mesofäär, Termosfäär. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatisoon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliste püsivat süsteemi, mile järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu:. Coriolisi ja hõõrdejõud( muudavad õhu liikumise suunda) ulatuslik mere ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine( mõjutab kõrg ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist), kõrged mäestikud( takistavad maapinnnalähedaste õhumasside liikumist). 30. K. 60. M Polaaraladel K. Ekvaator M Mõlemal poolkeral on 4...
. Enamikel mägistel saartel on troopilised vihmametsad, ja aktiivsed vulkaanid (18tükki) . iga aasta tuleb u 19 taifuuni, mis on hävitavad . Kõige pikeim jõgi on cagayan'i jõgi lusonist põhjas. Filipiinidel on paljudel aladel metsandus ,põllundus ja mineraal ainete tootmine. Filipiinid on mineraali rikkad saarstik kus rannikualased kohad on kallid. Maavarad : kuld, hõbe , koobalt, sool, vask ja nikkel, merest pärlid , seal on ka palju mitte medallseid maavaru, ntx : silikooni tootmiseks vajalik. On ka palju koski , leidub veel 2 hõimu : ifugao ja T' boli hõim . Loomad : üle 2400 kalaliigi , korallid, vähid, krabid ja muud meremolluskid, vihmametsades üle 530 linnuliigi, 25000 putuka sorti , Loomadenimed : oranz klounkala, tontkandlane, filipiinide kotkas, vaalhai, varaan, toko sisalik, carabao, merikilpkonn, lendkoer, lemur, vesi pühvel, murene kala , filipiinide kakaduu , Taimed : 800 erinevat orhidee liiki ja 8500 muud erine...
Troopiline Kliimavööde Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste vahekliimavöötmete vahel. Troopikavöötmes valitseb aasta läbi troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala. Päike on aasta läbi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (isegi rohkem kui ekvatoriaalvöötmes). Suvel on õhutemperatuurid umbes +30°...+40 °C. Talvel on aga madalamad (+15°... +25 °C). Sademetehulk on seal väiksem kui 250 mm aastas.Troopilises vööndis võib esineda mitu järjestiku sajuta aastat.Valitsevad kõrbed ja poolkõrbed inimasustus on hõre. Mina tahaks elada Kesk-Ameerikas.Täpsemalt El Salvadoris.El Salvador on rikkas looduse poolest.Seda püütakse kaitsta.Riigis on loodud rahvus parkide grupp nendest kuulsaim on Monte Cristo park riigi põhja osas. El Salvador on kõige tihedama asustuseg...
Atmosfääri üldiseks tsirkulatsiooniks nimetatakse suure ulatusega õhuvoole nii maapinna lähedal kui kõrgemal atmosfääris. (lühidalt: õhuvoolud, õhumasside liikumine) Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest kohast teise. Tsirkulatsiooni algpõhjus: päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine maakeral. Kui Maa oleks ühtlase ehitusega ja ei pöörleks ümber oma telje, oleks atmosfääri üldine tsirkulatsioon palju lihtsam: maapind soojeneks ühtlaselt ning seda tugevamini, mida lähemal ekvaatorile. Ekvaatoril tõuseks kuum õhk üles ja liiguks pooluste suunas, poolustelt voolaks külm õhk ekvaatorile. Õhutsirkulatsiooni mõjutavad (muudavad keeruliseks): 1) gradientjõud Ladina keeles gradiens sammuv, gradient tähendab langus-, muutusastet. So õhurõhu langus või tõus mingi pikkusühiku kohta. Õhurõhu muutumist mingil territooriumil iseloomustab õhurõhu vahe kahe punkti vahel. Kui õhurõhu muutus on arvestatud ühe pikkusühiku kohta,...
Kliimavöötmed Ekvatoriaalne kliima Lähisekvatoriaalne Troopiline kliima Lähistroopiline kliima kliima Teperatuur Soe. Temp. Kõigub 20-30 *C Soe. Temp. Kõigub 15-30 Erinevates paikades väga Kogu aasta hästi palav, vahemikus *C vahemikus erinev. 0...25 *C kõigub 26-28*C Sademed Suvel sajab Sajab väga jarva Sademed jaoutuvad aasta Sajab kogu aasta hästi Talvel kuiv 0-10 mm lõikes üsna ühtlaselt palju. 100-2000 mm Tuuled Suvel tõusvad, talvel Laskuvad õhuvoolud Suvel laskuvad, talvel Tõusvad õhuvoolud laskuvad passaadid tõusvad Aastaajad Aastaajad vahelduvad selgelt Ei eristata Aastaajad on...
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ "ESMASEKTOR" 1. Esmasektor Esmasektori ehk hankiva sectori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas, kus tööviljakus on väga kõrge, tullakse toime vähese tööjõuga. Esmasektori allharud: põllumajandus (taimekasvatus ja loomakasvatus), metsandus, kalandus, jahindus, toorainet töötlevad harud (toiduaine-, kerge-, metsatööstus) ja paljud teenused (aretustegevus, maaparandus, nõustamine); maavarade kaevandamine kuulub nii esmasektori kui ka töötleva tööstuse alla. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%). Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest ...
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
Mida on teada Maa siseehituse kohta? Seismiliste lainete levimiskiiruse järgi jaotatakse Maa siseosa kolmeks peamiseks vööndiks või kihiks: maakoor, vahevöö ja tuum (sisemine ja välimine). Maa koor jaguneb ookeanilist ja mandrilist tüüpi kooreks. Mandrilise maakoore paksus on keskmiselt 25-40 km mandrite all ja kuni 75 km kõrgmäestike all ning ookeanilise koore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 15 kilomeetrini ookeanide äärtel. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Mis on sodiaak? Sodiaak ehk zodiaak (ladina keeles zodiacus; vanakreeka terminist ζωδιακός κύκλος (zōdiakos kuklos) 'loomaring') on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptik...
1. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. Taevas toimuvad öö ja päeva vaheldumine, Päikese, kuu ja tähtede asukoha muutus. Päikese ja kuu varjutusi. 2. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 3. Mis on tähtkujud, milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlalt piiritletud tähistaevaalad; heledate tähtede kujund sel alal. 4. Mis on sodiaak? Sodiaak on tähtkujuga taevaskeravöö…. 5. Miks on tähtede asend taevapiiril nii püsiv? Tähtede asend on püsiv, kuna nende omavaheline kaugus on väga suur. 6. Selgitage tähe- ja päikeseööpäeva erinevusi? Päikeseööpäev kestab 24 tundi, täheööpäev aga 23 tundi ja 56 minutit. 7. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Tiirlemiseks, pöörlemiseks ja telje pretsessiooniks. 8. Mis on troopiline aasta? See on päikeseaasta aeg, mille jo...
Martin Talimets 8.B Kahe linna kliima võrdlus Otsustasin valida kaks linna, London ja Kairo. London on Inglismaa pealinn, mis asub Inglismaa kagu nurgas. Londoni koordinaadid on 51°N 0°W. Kairo on Egiptuse pealinn, asub kirde osas. Kairo koordinaadid on 30°N 31°E. 2. Linnade kliimadiagrammid. Martin Talimets 8.B 3. Võrdlen kahe linna kliimat, selleks täidan tabeli Võrdlusandmed Kairo London Aasta keskmine temperatuur 21° 10° Kõige soojem kuu, Juuli 28° Juuli 17° temperatuuriga Kõige külmem kuu. Jaa...
Niiske lähistroopiline mets Mari-Liis Kiis Paiknemine Mandrite idarannikutel Põhja- ja lõunapoolkeral 25. ja 30. laiuskraadidel Kliima Aasta ringselt soe Suvi- troopiline mereline õhumass, kuni 30°C Talvel- parasvöötmeline õhumass,10°C kuni 15°C Sademed on jaotunud ebaühtlaselt Mussoonid Aasta sademetehulk on 1000-3000mm/aastas Mullad Viljakad mullad Liigniiskus Soostumine Taimkate Igihaljad puud Kagu-Hiina- bambus, kambripuu, hõlmikpuu, kameelia, loorberipuu, rododeron Taimkate 2 USA-kagurannik- mahagonipuu, hall pähklipuu, sooküpress, kirsskontpuu Taimkate 3 Austraalia- eukalüpt, kasuariin, kebratšo Loomastik Kagu-Hiina- gibon, makaak, rebane, hunt, vesihirv, põder, tupaia, tiibetkass, alligaator, salamander, pantrik, hiidpanda, faasan, paabulind, Kaaka papagoi, Loomastik 2 Usa-kagurannik- alligaator, kilpkonn, maod, pelikan, flamingo, ...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Turismikorraldus 2 LOODUSKATASTROOFID Referaat Liina Orav Juhendaja: Hilda Leppik Olustvere 2011 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................3 Looduskatastroofid............................................................................................................... 4 Orkaanid............................................................................................................................... 4 Maavärinad........................................................................................................................... 5 Tsunaamid..........................................................................................................................
Loodusvöönd Levik Kliima Mullad Taimkate 1. Ekvaatorilähedastel M ( sajab palju, Ferraliit mullad, Liigirikkaim. Ekvatoriaalne aladel. T kõigub vähe. ) toita. vaesed. Pool maailmast vihmamets Keemiline mur. elab Punane värvus. seal.Rinnded* 2. 10. ja 20. Aasta jaguneb 2: Ferraliitmullad, Kõrrelised. Savann laiuskraadide vihmane ja kuiv. toita. vaesed. vahemikus. Punased. Keem. 3. 20. ja 30 Kuum ja kuiv Helehallid, Põõsad ja Kõrb laiuskraadide troopiline kliima. toitainete vaesed. poolpõõsad. vahemikus. 4. ...
Agrokliimavö Veg.perioodi pikkus Niiskusolud Hinnang muldadele Kasvatatavad kultuurtaimed öde Akt. t. summa Sademete hulk ja loomatõud Sademete reziim Polaarkliima Lühike veg.periood, Aasta läbi külm, kuiv. Ei saja Nadi - kasin soojushulk peaaegu üldse, õhus vähe niiskust (akt.t° summa alla 1000 °c) Jahe Tavaliselt 3-5 kuud Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Väheviljakad Rukis, oder, kartul parasvööde Karmid kliimatingimused. leetmullad Mõõdukas 5 kuud või enamgi *merelise kliimaga alad-pehme, Keskmise viljakusega, Nisu, oder, kaer, rukis, kartul, parasvööde niiske talm *ma...
Jamaica Liisa Tähiste Jamaica Click to edit Master text styles · 2 692 600 Second level Third level elanikku Fourth level · kogupindala Fifth level on 10 991 km2 · riigikeeleks inglise keel · Rahvastiku tihedus on 252 in/km2 Kliima Jamaical valitseb niiske troopiline kliima. Aasta keskmine temperatuur on 27°C. Soe periood valitseb maist septembrini. Kõige jahedam on jaanuar, 24°C Mägialadel on temperatuur veel jahedam, keskmine on umbes 13-18°C Sademed Aasta keskmine sademetehulk on 2000 mm Mägistel aladel kuni 8000 mm aastas Sajuperiood kestab maist oktoobrini Augustist oktoobrini võib esineda orkaane Jõed Leidub üle 120 jõe Suurimad neist on Black River, Rio Cobre, Milk River, Rio Grande ja Martha Brae Neid jõgesid kasutatakse ka transpordiks ja elektri tootmiseks Taimestik Üle 500 ...
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaa...
Tallinna Tehnikaülikool Matemaaika-loodus õppetool Maria-Julia Järv Malai saarestiku kliima Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 1.Üldine iseloomustus 2.Kiima 3.Keskkond Kasutatud allikad Sissejuhatus Malai saarestik veetleb oma maaliliste kallastega ja kaunise loodusega palju inimesi. Magnetiteks on imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk rahvusparke. Kultuurilises mõttes on Malai saarestik suurimateks magnetiteks suur hulk erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti, kusjuures turistide arv on viimastel aastatel hakanud jälle kasvama. Selline looduse ja kultuuri vaheldusrikkus teeb Malai saarestiku reisimise...
1. Miks on põhja- ja lõunapoolkeral erinevad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ning poole aasta jooksul on päikese poole pööratud põhjapoolkera, teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Il...
Phikliimavtmed: ekvatoriaalne, troopiline, parasvde, polaarne: arktiline, antarktiline. Vahekliimavtmed: lhisekvatoriaalne, lhistroopiline, lhispolaarne. Veeringe-vee ringkik maakeral. Jaguneb: vike ja suur. Karst-kivimite uus lahustumise tagajrjel tekkiv pinnamood. Tus- ks loodetest, merevee taseme tus Kuu gravitatsiooniju mjul. Mn-ks loodetest, merevee taseme langus Kuu gravitatsiooniju mjul. Migratsioon ehk rnne-psiv elukoha vahetus. Jaguneb: sisernne, vlisrnne, sundrnne, pendelrnne, vabatahtlik rnne. Loodusgeograafia- geograafia osa, mis kirjeldab ja seletab eluta- ja eluslooduse olemust, loodusprotsesse ja nhtusi ning nende reegliprasust. Inimgeograafia- geograafia osa, mis uurub inimtegevuse eripra ja looduskasutust erinevates regioonides. Suremus- surnute arv aasta jooksul. Sndimus- sndide arv 1 000 elaniku kohta %-des. Rahvastik- teatud piirkonnas (nt riik, maakond, linn, vald) elavad inimesed. Rahvastiku tihedus...
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...
Kõrber 1. Asend kaardil Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Kesk-Aasia Nt - Patagoonia, Suur nõgu, Surmaorg, Sahara, Namibi, Suur liivakõrb, Victoria kõrb, Gobi Kõrbed kaardil 2. Tekkimise põhjused 1) Pöörjoonte kõrgrõhuala * Aasta läbi kõrgrõhkkond * Laskuv õhk soojendab ja suurendab võimalikku aurumist Nt * Põhja-Aafrika (Sahara) * Lõuna-Aafrika (Kalahari) * Araabia poolsaar (Rub Al Khali) * Austraalia kõrbed (Suur liivakõrb) 2) Külmade hoovuste mõju * Kuivad idatuuled * Külmad hoovused * Mandrite läänerannikul * Maailma kuivemad kõrbed Külmad hoovused toovad mandritele kuiva õhku Nt Atacama ja Namibi kõrb 3) Mäestike varjus * Mäestikud ja mägismaad takista...
Kosmoloogia (õ lk 24 küsimused) 1. Mida tähendab ''kosmoloogia''? Mida see teadus uurib? ''Kosmoloogia''- tähendab maailmaõpetust ja uurib Universumit. 2. Mis on universum? Universum selle all mõistame kõike olemasolevat. Tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Kosmos ehk maailmaruum, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 3. Milline on primitiivse kultuuride ettekujutus maailmast? Primitiivne ettekujutus lame Maa ja kuplikujuline taevas. Maapinnal asuvad esemed on enam-vähem kättesaadavad. Taevas liikuvate taevakehade kohta tehti vaid oletusi, usuti, et tegu on jumalatest seatud märkidega, mis suunavad inimese maapealseid tegemisi. 4. Milline on kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kreeklaste arvates kujutas Universumit kerakujuline Maa ja taevasfäärid selle ümber. Roomlaste arvates oli Universum ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikestesarnaste tähted...
Asula Ilm praegu Ilm Kliimaandmed Geograafilised Soojusvöö Kõrgus merepinnast Aastaajad nädalavahetusel koordinaadid Riia 12..18°C 11...21°C Riias on aasta 56°5715.012 N Parasvöö 7 meetrit merepinnast Kevad, suvi Ööpäevas keskmine 24°70.012 sügis, talv sademete hulk 633 mm. Kõige vihmasem kuu on juuli, kuivem Veebruar Tokyo 27...32°C 22...30°C Tokyos on suved 35°422N Parasvöö 37 meetrit merepinnast Kevad, suvi, Ööpäevas niisked ja 139°4254E ...
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suv...
Brasiilia Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik, mis asub Lõuna-Ameerika idarannikul. Ühest küljest piirab Brasiiliat Atlandi ookean, teistest külgedest on Brasiilial ühine piir kõigi teiste Lõuna-Ameerika riikidega, v.a Tsiili ja Ecuadoriga. Brasiilia pealinnaks on Brasilia, riigikeeleks portugali keel, mida on arvukate välismaalaste poolt on sõnavaraliselt laiendatud ning mida kõneleb seal ligikaudu 190 miljonit inimest. Brasiilia populatsioon moodustab ühe kolmandiku Ladina-Ameerika populatsioonist. Brasiilia loodus on niiske ja soe, troopiline. Selles riigis asub suurem osa Amaszonase jõest ning seal paikneb ka maailma suurim vihmamets. Kõrbesid ega kõrgmäestike seal ei leidu. Brasiilia tulutoovamateks majandusharudeks on kaevandamine, tootmine ja põllumajandus. Brasiillaste haridustase on suhteliselt madal, kuid üha enam pannakse rõhku noorte haridusele, sest mida kõrg...
Troopiline vihmamets. Viljandi Gümnaasium. Martin Kabanov II KU Mõiste. Vihmamets on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kiire aineringe, kõrged puud, liaanide ja epifüüdie rohkus, igihaljaste taimede rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus, suur produktiivsus. Vihmametsad on maailma loodusele väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu. Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on Päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Kliima. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb 1500-25...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
