Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Troofilised tasemed bioloogilises aineringluses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
toiduahel, heterotroofid, autotroofid, produtsendidoitained, konsumendid, loomtoidulised, kotkad, destruendidasemedasemeleaimtoidulised, herbivoorid, kiskjad, karnivooridipptarbijad, omnivoorid, laguahel, mineraliseerumine, energiavoog, ühesuunaline, lehetäi, lepatriinuõuk, lehelind, kodukakk, nugisoiduahelad, võrgustiku, bakteridhõbekajakale ja teistele. Ökosüsteemi iseloomustab: 1)Liigiline koosseis - Kõikide liikide nimekiri. 2)Liigirikkus - Kooslustesse kuuluvate liikide arv 3)Produktiivsus Biomassi (-Organismide kuivkaal pinnaühiku kohta) juurdekasv ajas. Näiteks kõige produktiivsem on vihmamets. 4)Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantide abil. (Dominant- liik mille populatsioon on kõige arvukam ökosüsteemis) 14. Troofilised tasemed: produtsendid, konsumendid, destruendid. Tootjad ehk produtsendid - Need on rohelised taimed, mis toodavad orgaanilist ainet, kasutades mineraalseid toitaineid, vett ja päikesekiirguse energiat. Tarbijad ehk konsumendid (konsum mendid trolololol) - Need on loomad, ke s söövad teisi organisme, s.t tarbivad valmis orgaanilist ainet. Taimtoidulised loomad herbivoorid on 1. astme tarbijad. Loomtoidulised loomad kiskjad ehk karnivoorid on 2. astme tarbijad. Tipptarbijaks on viimase astme tarbijad, näiteks kotkad
Toitumissuhted ökosüsteemis Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine · Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: organismid e. biootiline osa eluta osa e. abiootilised osa · Ökosüsteemi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks: 1.muld 2.veereziim 3.mineraaltoitumise reziim 4. (meso)kliima Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid · autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed) e. produtsendid : taimed, kemobakterid · 6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2 · heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad: Konsumendid e. tarbijad; redutsendid e. lagundajad. Konsumendid · Vastavalt toidu allikale: Esmased konsumendid, taimtoidulised e. fütofaagid e. herbivoorid organismid, kes toituvad ainult taimedest Teisesed konsumendid e lihasööjad kasutavad
ORGANISMI AINE JA ENERGIA VAHETUS e metabolism Üks elu omadustest. Hõlmab kõiki organismis toimuvaid sünteesi- ja lagunemisprotsesse kokku. Organismid on avatud st toimub suhtlemine aine ja energia vahetus läbi keskkonna. Vastavalt ainevahetustüübile jagatakse kaheks: · Autotroofid. Kõik rohelised taimed ja osad bakterid, kes päikeseenergia abil sünteesivad anorgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid. · Heterotroofid. Kõik loomad, seened ja enamik baktereid kes tarbivad autotroofide poolt toodetud orgaanilist ainet. Assimilatsioon moodustavad kõik organismis toimuvad biosünteesiprotsessid kokku. Vajab alati täiendavat energiat Dissimilatsioon kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele
kogutoodang Sündimus-ajaühikus sündinud isendite arv Netoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi maksimaalne sündivus-teoreetiline maksimaalne puhastoodang sündivus konsumendid e tarbijad redutsendid e ökoloogiline sündivus-sündivus reaalsetes lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised tingimustes karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid absoluutne sündivus-populatsioonis sündinud e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised isendite arv Suremus-ajaühikus hukkunud isendite arv suhteline sündivus-sündivus ühe isendi kohta Ökoloogiline suremus-suremus reaalses keskk. Füsoloogiline eluiga-liigi teoreetiline eluiga Teoreetiline minimaalne suremus-suremus ideaalsetes tingimustes ideaalsetes tingimustes Ökoloogiline eluiga-liigi tegelik keskmine eluiga
Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult soojusena hingamis-oksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidevalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja tarbija lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taim- ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Kaks põhitüüpi: Karjatusahelad algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjad Laguahelad mmis algavad surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 12. Kooselavate liikide vahelised suhted Liik A Liik B
8. Bioloogiline liik liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum 11. Biotroof Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. 12. Detriitahel toiduahel (laguahel) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine veekogu toitelisuse tõus 14. Happevihmad gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed 15. Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest 16. Hüdrosfäär maakera veestikust moodustunud sfäär 17. Kantserogeenne aine keemilise koostise ja päritoluga aine, mis organismi sattudes
Kõik rohelised maismaataimed Fotsünteesivad vetikad Fotosünteesivad bakterid Kemosünteesivad bakterid Konsumendid: Konsumendid e. Tarbijad organismid, kes otseselt või kaudselt toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Heterotroofid: Biofaagid( elus org. Aine): - Zoofaagid - Fütofaagid Sparofaagid(surnud org. Aine) - Pantofaagid Karnivoorid Herbivoorid omnivoorid Redutsendid e destruendid e lagundajad loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensümümide abil lagundavad bakterid ja seened. Kõik lagundajad on heterotroofid. konsumendid Toiduahel, toitumisahel, jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Kiskahel, laguahel,
· Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. · Biootiline - Suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme mis on vastastikus seoses Maa füüsilise keskkonnaga. · Bioota ehk elustik · Biotroof on üks lagundajate alaliik kes toitub...? · Detriitahel toiduahel (laguahel) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. · Happelised vihmad - Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekkiv piiskne H2SO4 udu · Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid. · Hüdrosfäär maakera veestikust moodustunud sfäär.
toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. 41. Populatsiooni tihedus - Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. 42. Primaarproduktsioon - algtoodang ehk esmane toodang 43. Produtsent - tootev organism. 44. Säästev areng – jätkusuutlik areng. 45. Sekundaarne suktsessioon - toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud. 46. Stratosfäär - atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. 47. Toiduahel - toitumissuhete alusel reastatud organismide jada. 48. Toiduvõrk - omavahel põimunud toiduahelate kogum 49. Troofiline tase - toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. 50. Troposfäär - atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele. 2. (pikemalt) Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused
energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks. Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult soojusena hingamisoksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidavalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja tarbija lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taim- ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. o Kooselavate liikide vahelised suhted. Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Üldtuntud on parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata.
metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orgaanilisi aineid. Lisaks on vaja (bio)elemente nagu Ca, Mg, Ka, Na, Cl, Ph, S, N jne. Nagu taimedelgi, vabaneb energia (ATP) rakuhingamise käigus, hingamise ja energia vabanemise kindlustavad mitokondrid . 4) Kirjelda toiduahela troofilisi tasemeid, too näide. Kes on toiduahelas: autotroofid, bakterivoorid, detritovoorid, fütofaagid, herbivoorid, heterotroofid, karnivoorid, omnivoorid ja saprofaagid? Troofilise taseme moodustavad organismid, kes tarvitavad toiduks samapalju muundumisi läbiteinud ainet. Nii kuuluvad näiteks ökosüsteemi taimtoidulised loomad ühele ja nendest toituvad loomad järgmisele troofilisele tasemele. Taimed kui tootjad moodustavad omaette troofilise taseme. Ühegi troofilise taseme organismid ei suuda kogu eelneva troofilise taseme
Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) Rakuhingamine Rakuhingamise 3 etappi 1. Glükolüüs (toimub raku tsütoplasmavõrgustikus) 2. Tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses) 3. Hingamisahela reaktsioonid (toimuvad mitokondri harjakeste membraanides) Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna 8. Toitainete liikumine ökosüsteemis. Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel. Toiduvõrgustik. Konsortsium. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalike orgaanilisi aineid ise Energiat saavad päikesekiirgusest
Ökoloogia Organismide suhete uurimine Ökoloogilised tegurid Kõik keskkonnategurid, mis avaldavad mõju organismidele Päritolu järgi jagunevad rühmadesse: 1. Abioootilised tegurid (eluta looduse tingimustes) - Temperatuur, valgus, vesi, niiskus, õhk, pinnasest tulenevad omadused - muld jne 2. Biootilised tegurid (eluslooduses tegurid) - Toiduga seonduvad tegurid, teised liigid, liigikaaslased - organismide vahelised suhted ehk kooseluvormid (hiljem) - Loodust oluliselt mõjutavad tegurid, inimeste tekkeline, läbi abiootiliste - antropogneesed tegurid 3. Piirav ehk limiteeriv tegur (millest on kõige rohkem puudus ja mis mõjutab kõige rohkem) 4. Taluvusala ehk ökoloogiline amplituud - Ökoloogilise teguri väärtuste vahemik, milles
Miks? Lihaskoes, sest seal on kokkutõmbefunktsioon, mis tahab liikumise ja mitokonder varustab energiaga ja lihaskude töötab rohkem ja epiteelkude on passiivne ja seega vajab lihaskude rohkem energiat. ORGANISMI AINE JA ENERGIA VAHETUS e metabolism Üks elu omadustest. Hõlmab kõiki organismis toimuvaid sünteesi- ja lagunemisprotsesse kokku. Organismid on avatud st toimub suhtlemine aine ja energia vahetus läbi keskkonna. Vastavalt ainevahetustüübile jagatakse kaheks: · Autotroofid. Kõik rohelised taimed ja osad bakterid, kes päikeseenergia abil sünteesivad anorgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid. · Heterotroofid. Kõik loomad, seened ja enamik baktereid kes tarbivad autotroofide poolt toodetud orgaanilist ainet. Assimilatsioon moodustavad kõik organismis toimuvad biosünteesiprotsessid kokku. Vajab alati täiendavat energiat Dissimilatsioon kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku.
aise orgaanilist ainet ei sünteesi. Saavad energiat valmis orgaanilisest ainest. (seened, inimesed)tarbija Päikeseenrgia on energiaallikas. Taim võtab soojus/valgsusenergia vastu ja muudab selle keemiliseks energiaks, ehk selliseks, et saab seda kasutada ja meie saame selle energia taime süües. Ülejäänud energia väljub soojusenergiana(ülejääk). Taimed tootjad ehk produtsendid, fotosünteesijad, autotroofid. Loomad, inimesed tarbijad ehk konsumendid, heterotroofid. Konsumeerima ära sööma/ära tarbima. Lihasööjad ehk karnivoord ehk zoofaagid. (hunt, rebane) Rohusööjad ehk taimtoidulised ehk herbivoorid ehk fütofaagid.(jänes, kits) Kõigetoidulised ehk omnivoorid. (karu, mäger) Parasiidid nugilised, organismid, kes elavad teistes organismdies(endoparasiidid sise, nt paeluss) või nende pinnal(ektoparasiidid välised, nt kirp, saavad meilt toitu, elupaik on mujal)ja kasutavad nende koostis- või toitained.
Atmosfääris CO2 esineb gaasina, mida taimed tarbivad fotosünteesiks, taime sööb mingi väike loom, teda sööb suurem loom. Siis, kui suurem loom sureb ära, lagundajad lagundavad teda ja libast lendub CO2 õhku tagasi või läheb mulda sisse mineraalidena. Pikaaja möödudes võib CO2 talletuda kivististe ja fossiilsetesse kütustesse mille põletamisel saatub CO2 taas atmosfääri Toitainete liikumine ökosüsteemis Autotroofid ja heterotroofid Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Tootjad, tarbijad ja lagundajad I troofiline tase TOOTJAD II troofiline tase TARBIJAD o 1. astme tarbijad e herbivoorid o 2. astme tarbijad e omni- või karnivoorid o 3. astme tarbijad e karnivoorid
vahelise kahjulik suhte vorm Konkurent Kahjulik konkurend Taimed, kes võitlevad valguse pärast. Loomade s id puhul, kus tugevamad sunnivad nõrgemaid alistuma. Parasitism Parasiit, Paeluss ja inimene kahjulik peremees- organism Röövlus/ kahjulik Kiskjad, hunt sööb lamba ära kisklus saakloom Herbivoori herbivoori liblikaröövlid söövad taime a kahjulik d Mutualism kasulik Peremeesl taimede suhe seente mükoriisaga, mis varustab iik, bakter taime anorg. ühendite ja mitmete mikroelementidega
28. Ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastunud munast kuni loomuliku surmani. 29. Ökosüsteem 1. funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiriteldaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. 30. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks 31
8.1. Süsinikdioksiid; 8.2. Ammoniaak; 8.3. Vesi; 8.4. Mineraalsoolad. Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos). 9. Antropogeensed tegurid on inimtegevusest tulenevad tegurid ehk inimmõju. Inimmõju tegurid on: 9.1. Keskkonna saastatus; 9.2. Metsade hävitamine; 9.3. Soode kuivendamine; 9.4. Võõrliikide sissetoomine; 9.5. Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 10. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Kasutavad orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid (süsinikdioksiid, vesi, ammoniaak, mineraalsoolad). Ainevahetuse üldtüübilt on autotroofid kas: 10.1. Kemotroofid, kes saavad energiat mineraalühenditest (kõik loomad ja seened on kemotroofid, samuti suur osa baktereid ning osa protiste) või; 10.2
Vältides toidule konkurentsi. Endosümbioos üks organism elab teise kehas. N: bakterid, mis lagundavad. 6. Aineringe Toitumissuhted moodustavad ökosüsteemis tsükli ehk ringe. Toiduahel ahel, mille moodustavad toitumissuhete alusel reastatud organismid ja mis iseloomustab väga hästi ökosüsteemis organismide vahelisi suhteid. Toiduahelate osad: Rohelised taimed: tootjad Taimetoidulised loomad: tarbijad Loomtoidulised loomad: tarbijad Seened, bakterid: lagundajad Koosluste organismid moodustavad enamasti paljusid toiduahelaid. Seejuures võivad samad organismid kuuluda üheaegselt erinevatesse toiduahelatesse. Moodustub toiduahelate võrgustik ehk toiduvõrk. keerukas toiduahelate võrgustik ökosüsteemis. Omavahel põimunud toiduahelate kogum. Toiduvõrgustiku kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku. Toiduahelas võib eristada nn
o 2 isast hunti emase pärast o hunt ja rebane toidu ja elupäaiga pärast · Parasitism on eri liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele kasulik j ateissele kahjulik. · Kasu saaja on parasiit, teine peremees o Siseparasiidid- elavad pidevalt peremega koos, nt paeluss o Välisparasiidid- ei ela pidevalt peremehega koos, nt sääsk, puuk · Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe · Kasu saaja- röövloom · Kasusaaja- saakloom · Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi · Saakloomade kohastumused o Värvus Kaitse- või varjevärvus Segavvärvus näiteks sebral o Eituslikud iseärasused Kiired jalad Kilp Hais Okkad Tint Elekter Sarved o Elupaik maa-all o Koloonialine eluviis · Röövloomade kohastumused o Teravad hambad
ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. Biootiline kooslus
Bioloogilise liigi moodustavad need, mille vahel kas toimub või võiks toimuda geenisiire, ehk mille isendid on vähemalt potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11. Biotroofid on seened, kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel ehk laguahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. 13. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 14. Heterotroofne organism mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid. 15. Hüdrosfäär - biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee. 16
(On toiduks heterotroofsetele, näiteks taimed. Kui puudksid heterotroofsed, siis ei oleks maal ka hapniku ja muid vajalike aineid eluks meile loomadele) 11. Miks on meile olulised heterotroofsed organismid? Heterotroofsed organismid saavad eluks vajaliku eneriga orgaanilist ainet tarbides. Ise uut energiat ringlusesse ei too- on pelgalt tarbijad ja sõltuvad autotroofide energiast. Energia pärineb keemilistes ühendites talletatud energia vabatamisest. (meie oleme heterotroofid ning saame energiat toidust ehk orgaanilisest ainest. Oleme tarbijad ning ise uut energiat ringlusesse ei too 12. Troofilised tasemed, primaarproduktsioon. Mida me neist igapäevaeluks olulist järeldada võime? Mida kujutavad endast troofilised tasemed ja mida me neist igapäevaeluks olulist järeldada võime? Troofilised tasemed: Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid troofilistele tasemetele. I tase- produtsendid (I taseme moodustavad alati autotroofsed organismid)
Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. Biotroof Organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest. Detriitahel e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Happelised vihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Heterotroofne organism mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid.
viljakaid järglasi. · Biosfäär suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. · Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum, elustik haarab nii fauna ja floora kui ka seenestiku ja mikrofloora. · Biotroof elusolend, kes saab vajalikud toitained teistest organismidest. · Detriitahel ehk lagunemisahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. · Eutrofeerumine - on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiseltfosfori- ja lämmastikuühenditega. · Happevihmad fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiidid, nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Happesademete ph tase on madalam võrreldes tavaliste sademetega. Sellest tulenevad happevihmad.
7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik - 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik, taimede, loomade ja mikroorganismide kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof ehk parasiit, kes toitub elusast orgaanilisest ainest. 12. Detriitahel - e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine (taime- loomajäänuste) tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. 13. Eutrofeerumine liigforsfori poolt põhjustatud veekogu troofilisuse muutumine. 14. Happevihmad happeid, mis tekivad atmosfääris mitmesuguste saasteainete (lämmastiku ja väävliühendite) lahustumisel veepiisakestes, sisaldavad sademed. 15
ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela (näitab kes keda sööb). Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Toiduahel võib olla kiskahel, nugiahel (parasiitide puhul) või laguahel. Toiduahelas on kaks kuni viis lüli. Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad (rohelised taimed, mõned autotroofsed bakterid), kes fotosünteesivad päikesevalguses orgaanilisi aineid, kasutades selleks süsihappegaasi, vett ja mineraalsoolasid
organismid e. biootiline osa 2. eluta osa e. abiootilised faktorid. Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks. Selles võib eristada: 1. mulda edafotoop; 2. veereziimi hügrotoop; 3. mineraaltoitumise reziimi trofotoop; 4. (meso)kliimat klimatoop. Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid: Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1. autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed); 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad. 1. biofaagid e. elusa orgaanilise aine tarbijad; fütofaagid e. taimtoidulised zoofaagid e. loomtoidulised 2. saprofaagid e. surnud orgaanilise aine tarbijad. 1. karnivoorid e. lihatoidulised; 2. herbivoorid e. rohttaimedest toitujad; 3. omnivoorid e
Taimetoitlus (Taim ehk tootja süüakse ära tarbija poolt) Kisklus (Madalama astme loom süüakse ära kõrgema astme looma poolt, nt taimetoitlase sööb ära kiskja Parasitism Sümbioos Mutualism Kommensialism Koevolutsioon – Liigid kohastuvad elukeskkonnaga ja muutuvad, sõltudes samal ajal teineteisest 3. Toiduahelad ja toiduvõrgustik Toiduahel – Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada Toiduvõrk – Ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad Tootjad vajavad anorgaanilist ainet, millest nad sünteesivad orgaanilist ainet tänu valgusele ja veele (fotosünteesi abil, kui valgust pole, võivad mõned taimed sünteesida ainet kemosünteesi abil), mis on toiduks herbivooridele ehk esimese astme tarbijatele. Herbivooridest toituvad kiskjad ehk teise astme tarbijad
toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. 14. Happevihmad – sademed, mille pH on alla 7 ehk happeline ( tänu lämmastik- ja vääveloksiidile) 15. Heterotroofne organism - kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet, nt seened, loomad - karu 16. Hüdrosfäär - biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee. 17. Kantserogeenne aine – vähkkasvaja teket soodustav aine 18. Karjatusahel – toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni 19. Kasvuhooneefekt - looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule – kogu soojus ei peegeldu maapinnalt tagasi maailmaruumi. 20. Katabolism - polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 21. Kemosünteetiline bakter - bakter, mis sünteesib endale ise mitmest
3. Kooslus ökosüsteemi elus osa 1. Bioom geograafiliselt piiritlev ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 5. Biosfäär Maad ümbritsev elusloodus (hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri). 4. Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslusest (ökosüsteemi elus osa) ja ökotoobist (ökosüsteemi eluta osa). 19. selgita mõisted; tootjad e autotroofid, tarbijad ehk heterotroofid, produtsent, konsument, destruent, herbivoor, omnivoor. Tootjad e. autotroofid organismid, kes toodavad vajaliku orgaanilise aine ise nt taimed Tarbijad e. heterotroofid organismid, kes saavad vajaliku orgaanilise aine väliskeskkonnast toiduga nt inimene Produtsent tootjad nt taimed Konsument tarbijad nt inimesed Destruent lagundajad nt bakterid, seened Herbivoor rohusööja (I astme tarbija)
30. Mis on ökosüsteem – selle komponendid? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Elukooslus Elukeskkond taimekooslused õhkkeskkond loomakooslused muldkeskkond seenekooslused vesikeskkond mikroorganismide kooslus 31. Toiduahel ja –võrgustik – nende koostamine – tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Nugiahel ehk parasiittoiduahel - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. NT: Õunapuuleht -> lehetäi ->seened ->mükoviirused; nt. Männiokkad- männivaksiku
annaabi.ee 
