Harilik haab Kelly-Krette Kase Kivilinna Gümnaasium 10a Tutvustus Populus tremula( ladina keeles) Pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik Ainus Eestis looduslikult kasvav puu paplite perekonnast Metsa nimetatakse haavikuks Rahvapäraseid nimetusi: mädapuu, hundipuu, närvepuu Välimus Noorelt tüvi rohekas või hallikas ja vanemalt tumehall Tüvi on sirge Läbimõõt kuni 1m Kuni 40m pikkune Oksi vähe, aga tugevad ja hargnenud Lehed ümmargused või rombjad 3-5 cm harva ka 10 cm, lihtlehed Välimus
Laanemets Rinded Laanemetsas Puurinne Arukask (Betula pendula Roth) Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) Harilik kuusk (Picea abies) Harilik tamm (Quercus robur L.) Harilik haab (Populus tremula L.) Põõsarinne Sarapuu Paju Pihlakas Puhmarinne Kanarbik Mustikas Kattekold Pohl Lillakas Rohurinne • Ussilakk • Võsaülane • Jänesesalat • Leseleht • Laanelill • Jänesekapsas Samblarinne • Laanik • Kaksikhammas • Palusammal • Karusammal Loomad Laanemetsas
HAAB Haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonda kuuluv puuliik. Õied on ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Isasurvad on 7¼8 cm pikad, tumepunased, kuid kaetud hallide karvadega. Emasurvad on kuni 12 cm pikad, hõbehallid kattesoomuste karvade tõttu, emakasuudmed punased. Õitseb enne lehtede puhkemist aprilli lõpus või mai algul. Lehed on peaaegu ümmargused või veidi rombjad, läbimõõt 3...5 (10) cm pikad ja
· Lehe tipp-terav · Lehe serv-teravsaagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik tamm Quercus robur L. · Lehelaba kuju-hõlmine · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-lainjas · Lehelaba-lihtleht Harilik pärn Tilia cordata · Lehelaba kuju-südajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-hambuline · Lehelaba-lihtleht Harilik haab Populus tremula L. · Lehelaba kuju-ümar · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-lihtleht Must lepp Alnus glutinosa · Lehelaba kuju-äraspidimunajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp · Lehe serv-tipuosas kahelisaagjas, alusel terve · Lehelaba-lihtleht Arukask Betula pendula Roth. · Lehelaba kuju-rombjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud
Aimla õppis 1982- 1993 Tallinna Muusikakeskkoolis ja 1993- 1995 Eesti Muusikaakadeemias. Kõik lood olid jazzi stiilis ning need oli ansambli liikmete enda kirjutatud. Kava oli oma ülesehituselt väga huvitav ning laulud olid väga värvirikkad. Lugudes oli kuulda sellist rütmilisust, kiirust, värvikust ja ka originaalsust. Kontsert mulle väga meeldis kuigi ma väga suur dzässisõber just ei ole. Esituses oli neli laulu milleks olid: Siima Aimla Soundsystem, Jürmo Eespere Carne Tremula, Raivo Tafenau Karu jälg sipelgapesas ja Siim Aimla Ballaad. Esinejad mängisid väga hästi kuid kui neid võrrelda mõne muu jazzi liigiga, siis minu arvates on selline jazz kõige huvitavam ja kuulatavam. Vaatasin kontserti esiteks tuntud saksofonisti Raivo Tafenau pärast. Tema mängimisviis on midagi väga erilist ning omapärast. Ta justkui üritab saksofoni mängides endast anda kõik, mida üldse saab anda ning näeb selle jaoks ka vaeva, et
pooldab perekonna jaotust viieks sektsiooniks, kusjuures üks neist jaguneb veel kaheks alamsektsiooniks: hõbepaplid (alamsektsioon Populus) ja haavad (alamsektsioon Trepidae). Sektsioonideks jaotamine toob paremini esile perekonda kuuluvate liikide morfoloogilised ja bioloogilised iseärasused, mistõttu seda on tunnustanud ja propageerinud ka rahvusvaheline paplikomisjon (International Poplar Commission) [10]. Tundrast troopikani. Harilik haab (Populus tremula) on väga laia levikuga liik, arvatakse isegi, et ta on kõige ulatuslikuma areaaliga puu maailmas[2]. Veidi liialdades võikski siis öelda, et haaba võib leida tundrast troopikani. Tõepoolest, haava levila hõlmab peaaegu kogu Euraasia mandri (#1): 38º põhjalaiusest lõunas kuni 70º põhjas, kusjuures parem kasvuala jääb 53º–60º põhjalaiuse vahemikku [15]. Seetõttu võib igati nõustuda Paul Reimi väitega, et Eesti (kui mitte tervikuna, siis vähemalt Lõuna-Eesti)
67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea
67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea
Haab (Populus tremula) Liigi kirjeldus Haab on mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Kõrgus kuni 36m, vanus harilikult kuni 100 a. Juurestik on maapinnalähedane, külgjuured hästi arenenud. Tüvi sirge, silinderjas, läbimõõt kuni 1m, oksi vähe, kuid need on tugevad ja palju harunenud. Lehed on peaaegu ümmargused või veidi rombjad. Noored lehed iseloomulikult kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised, sügisel sageli punased. Õied on ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Õitseb enne lehtede puhkemist aprilli lõpus või mai algul. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
ahaco.de/bild%20des k.htm %20tages/moose.htm Mustika kasvukohatüüpi on eriti märkimisväärselt Kagu-Eestis. • sügavama leedemulla all võib olla lubjavaest moreeni, muld tugevalt happeline • puurindes valitseb harilik mänd Pinus sylvestris, harvem harilik kuusk Picea abies, leidub arukaske Betula Mustika- palumets Pikasilla lähistel. Foto A. Palo.Väike pendula ja harilikku haaba vääriselupaikade galerii. Populus tremula, eriti pärast http://www.elfond.ee/vep/150024g.jpg raiet taastuvates paludes Põõsarindes kasvavad – harilik pihlakas Sorbus aucuparia – harilik kadakas Juniperus communis harilik paakspuu – pajud Salix sp. http://www.boga.ruhr-uni- bochum.de/html/Frangula_alnus_Foto.html – harilik paakspuu Frangula alnus • puhmarinne rikkalik,
Freaxinus pensylvanica marsh Pensilvaania saar 66 67. Fraxinus excelsior Harilik saar 67 68. Syringa vulgris Harilik sirel 68 69. Syringa josikaea Ungari sirel 69 70. Ulmus leaevis Künnapuu 70 71. Ulmus glabra Harilik jalakas 71 72. Populus tremula Harilik haab 72 73. Populus tremuloides Ameerika haab 73 74. Populus alba Hõbe pappel 74 75. Populus balsamifera Palsamipappel 75 76. Populus x canadensis (p.x euroamericana) e. Euroameerika pappel v. Kanada pappel 76 77. Populus x berolinesis Berliini pappel
· Jalaka lehed asetsevad omapäraselt: lehed paigutunud nii, et neile langeks võimalikult palju valgust. · Jalakale sobivad viljakamad kasvukohad on enamasti üles haritud, kliima on jahedam kui aastatuhandete eest ning eks teda ole ka usinasti raiutud. Harilik haab (Populus tremula) haav, mädapuu, aab, hundipuu · Haavast ei saa midagi erilist teha. Haab on selline puu nagu et kui ta maha raiuda, siis kasvab ühe asemele vähemalt kümme uut. Enamik suurtest haavikutest on otsast lõpuni mädad. See on ühe seene,
Terve servaga. 70) Syringa josikaea ungari sirel Lehed elliptilised, äraspidi lai, kiiljad. Serv terve. 71) Ulmus laevis künnapuu Lehed ovaalsed, ebasümmeetrilised. Üks lehe aluse pool teisest lühem. Serv kahelisaagjas. Alt pehmekarvane. Rood ei hargne kunagi kaheks. 72) Ulmus glabra harilik jalakas Lehed ovaalsed, veidi ebasümmeetrilised. Tipp terav. Jalakal on jalad all. Külgrood hargnevad sageli enne lehe serva jõudmist. 73) Populus tremula harilik haab Lehed ümmargused kuni ovaalsed. Serv laineliselt täkiline. Pealt ja alt rohelised. Lehelaba lähedal roots lapik. Sügisel kuldsed, mõnikord ka veripunased. 74) Populus tremuloides ameerika haab Lehed ümmargused kuni laimunajad. Nõrgalt südajas. Serv peensaagjas. Pealküljel rood kollakasvalkjad. Lühikese terava tipuga. 75) Populus alba - hõbepappel Lehed hõlmised. Serv laineline. Karvased. Alt valkjashallid.
Lehed on 5...12 cm pikad ning 3...6 cm laiad. · Künnapuu · Ulmus laevis Ovaalsed Terava tipuga Tipp võib olla kolmehõlmaline Kahelisaagjas Enamik külgroodudest areneb kaheks Kare nagu liivapaber · Harilik jalakas · Ulmus glabra Ümar kuni ovaalne Laineliselt täkilise servaga Pika rootsuga Roots lehelaba juures lapik · Harilik haab · Populus tremula Lehed ümmargused kuni laimunajad Lühikese terava tipuga Peensaagja servaga Pealt ja alt rohelised Juurevõsu lehtedel on alus nõrgalt südajas Kollane rood pealküljel · Ameerika haab · Populus tremuloides Lehed noortel puudel ja tugevatel pikkvõrsetel hõlmised Alt tihedalt valgeviltjate karvadega Vanematel puudel ja lühivõrsetel on lehed ümarmunajad või Ovaalsed Lainelise servaga
Huvitav tekstuur ja võivad olla mustad täpid all) * Rubus idaeus - harilik vaarikas - vahelduvad sulgjad liitlehed, 3-5 lehekesega - piklikmunajad - terava tipuga, ümara või südaja alusega, - ebaühtlaselt saagja servaga, pealt tumerohelised, alt peaaegu valged. * Rubus nessensis - kitsemurakas - vahelduvad liitlehed, noorte võrsete lehtedes 5 või 7 lehekest, vanematel okstel 3 lehekest. Lehekesed munajad, terava tipuga, alt lühikarvased. * Populus tremula - harilik haab - ümar või ovaalne - lainelise täkilise servaga - pikk roots, aluse alt lapik - võib-olla terava tipuga (pealt tumerohekas, valged laitäpilised hallitus laigud, kergelt nagu nahkjas, kuldsed siserood, võib olla ka sujuv rohekas, teravamate äärtega) * Populus tremuloides ameerika haab - ümmargused või laimunajad - lühikese terava tipuga! - peensaagja servaga - südaja alusega - rood silmapaistvalt kollakad!
terava tipuga) Jalakalised- Ulmaceae Ulmus glabra harilik jalakas(Lehed ovaalse kujuga või äraspidised, kergelt ebasümmeetriline, nii pealt kui alt on kaetud karedate karvadega, külgrood hargnevad enne lehe serva kaheks) Ulmus laevis künnapuu( rohkem ebasümmeetriline kui harilik jalakas, terava tipuga, ovaalne, kaheli saagjas, pealt sile alt pehme karvaga, külgrood on sirged ja lehe servani välja) Pajulised- Salicaceae Populus tremula harilik haab (pikk leheroots, ülevalt on lapik roots, leht on lainelise servaga, ümmargune) Populus tremuloides ameerika haab(lehed on ümmargused või laiümarjad väikese terava tipuga, pealt tumedad alt heledamad, peal küljel rood on kollakasvalged) Populus alba hõbepappel( hõlmilised lehed, lehe serv laineline, lehed ümarmunajad või ovaalsed, alt ja noored lehed ka pealt on karvased)
kolmehõlmased. Üks lehe pool teisest kuni 0,5 cm lühem, leheserv kahelisaagjas, lehed pealküljel väga karedate lühikeste karvadega, alt karekarvased, külgrood hargnevad sageli enne lehe serva jõudmist. Lehed on 8...16 cm pikad, 5...8 cm laiad. Ulmus laevis – künnapuu Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest 1...2 cm lühem, leheserv kahelisaagjas, lehelaba alumine külg pehmekarvane, külgrood hargnevad väga harva. Lehed on 5...12 cm pikad ning 3...6 cm laiad. Populus tremula – harilik haab Lehed ümmargused kuni ovaalsed, laineliselt täkilise servaga, pealt ja alt rohelised. Lehe pikkus 3...10 cm ja laius samuti 3...10 cm. Leheroots 3...10 cm pikk, lehelaba lähedal lapik. Külmadel kevadetel on puhkevad lehed pronkspunased. Sügisel värvuvad lehed kuldseteks (mõnikord ka veripunasteks). Populus tremuloides – ameerika haab Lehed ümmargused kuni laimunajad, lühikese terava tipuga, peensaagja servaga, pealt ja alt rohelised
Seemneaastad 4- tekib looduslik uuendus, ja kuna hall lepp Haava kasvatamisel on peamiseks probleemiks 8 aasta järel, viljakates kasvukohtades ka on lühiealine, tekib üsna ruttu lepiku seenhaigused, neist kõige haavataelik igal aastal. Tõrud 1,5-3,5 cm pikad. asemele kuusik (seda enam, et lepp (Phellinus tremula). Hinnanguliselt 90- Kuupula ümbritseb 1/3-1/4 pikkuselt. muudab mulla viljakamaks, kuusk on aga 95% raieküpsetest haavikutest on Seemneaastal võib 1ha-lt saada kuni 1,5 mullaviljakuse suhtes nõudlik puuliik). nakatunud selle seenega ja puit seetõttu tonni tõrusid. Paljuneb peamiselt tõrudest,
4 43.4 49.3 54.8 62.3 74.3 77.1 - muud hooned 8.3 10.3 10.7 11.5 13.3 23.5 16.7 Allikas: Rosstat, 2009 3.3. Puidu ekspordimaksude tõstmine Aastal 2006 olid Venemaa ümarpalgi ekspordi hinnad vastavalt 69,37 USD/m 3 okaspuu ümarpalgil ja 50,25 USD/m3 lehtpuu ümarpalgil, kuid 1. juulil 2007 tõsteti ekspordimakse 20% kuuskede, mändide ja üle 15 cm diameetriga kaskede puhul ning 10% haabade (Populus tremula) puhul. 1. aprillil 2008 tõsteti makse veel 25% kuuskede, mändide ja üle 15 cm diameetriga kaskede puhul ning 10% haabade puhul. 1. jaanuaril 2009 taheti ekspordi makse veel tõsta (80%), kuid see lükati edasi, eelkõige majanduskriisi pärast. Venemaa tahtis sedasi ümarpalgi eksporti vähendada (2009.aasta alguseks üldse kaotada) ja toodangut suurendada, lootes, et teiste riikide metsatööstuse firmad rajavad oma tööstused
remmelagas (Salix Omadustelt on valgusnõudlikud, taluvad fragilis); Tuhkur paju väga hästi äärmustempetatuure, (Salix cinerea), Vitspaju kiirekasvulised, väga hea (Salix viminalis); regenereerimisvõimega, Paljud pole Kahevärviline paju pikaealised, kuna mitmed seeneliigid (Salix phylicifolia); tekitavad mädanikku neile. Vesipaju (Salix triandra); Halapaju (Salix acutifolia); Harilik haab (Populus tremula); Ameerika haab (Populus tremuloides): Hõbepappel (Populus Kasutatakse paberi, tselluloositootmiseks, Perekond jaguneb alamperekondadeks: Leuce; alba), Euroameerika taaraks, tikkudeks, siseviimistlus. Eupopulus; Turanga. pappel (Populus euramericana); Berliini pappel (populus x berolinensis); Sillatalad, raudteeliiprid, tugipostid, väikelaevaehitud, vaguniehitus, põrandad,
Lehed ovaalsed-munajad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega. Keskmise varjutaluvusega. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvab ka soostuvatel muldadel. Täiesti külmakindel liik. Juurestik hästi arenenud. Kasvab sümbioosis kiirikbakteriga, mistõttu on võimeline siduma õhulämmastikku ja seeläbi parandama mullaviljakust. Peamiselt kasvab puhtpuistuna. Puit pehme, punakasvalge, suurte säsikiirtega. Harilik haab Populus tremula Tüvi sirge, silinderjas, noores eas siledakooreline, vanemas eas aga kaetud korbaga. Võra lai ümarovaalne või laisilinderjas. Lehed peaaegu ümmargused Täiesti külmakindel, valgusnõudlik, kasvab peamiselt viljakatel ja väga viljakatel kasvukohtadel. Keskmise tormikindlusega liik. Haava kasvatamisel on peamiseks probleemiks seenhaigused. Tuletikke, katuselaaste, saetööstuses, paberitööstuses. Harilik tamm Quercus robur Tamme perekond on väga liigirikas.
varisemist kauaks puudele. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Poolvarjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab värskeid muldi (PIONEERLIIK). Juurestik pinnalähedane, seetõttu tormihell. Annab rikkalikult juurevõsu. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 70 aastat. 7. Kasutus: puit on kerge, pehme, hästi töödeldav. Kasutatakse vineeriks, nikerdamiseks, kütteks. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka. Mitmeid vorme kasutatakse haljastuses. Harilik Haab (populus tremula) HB 1. Leviala: Euroopa, Aasia, Põhja-Aafrika. 2. Suurus: 30-36 m, tüve läbimõõt 1 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: võra lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, oksad tugevad, harvad. Puistus hästi laasuv. Koor rohekashall või hall, vanas eas tumehall, pikirõmeline. Noored võrsed läikivpruunid. 4. Lehed ja pungad: Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, läikivpruunid.
Paljuneb seemnetest, aga ka juure- kui ka kännuvõsudest. Keskmise varjutaluvusega, (ületab varjutaluvuselt kaske, haaba ja sangleppa). Mullastiku suhtes vähenõudlik. Täiesti külmakindel, juurestik hästi arenenud. Kasvab sümbioosis kiirikbakteriga, mistõttu on võimeline siduma õhulämmastikku ja seeläbi parandama mullaviljakust. Väga kiirekasvuline (Eesti kiirekasvuliseim liik). Lühiealine, maks vanus 50-70a. Puit pehme, punakasvalge, suurte säsikiirtega. Harilik haab Populus tremula Kuni 30m kõrge puu. Tüvi sirge, silinderjas, noores eas siledakooreline, vanemas eas aga kaetud korbaga. Võra lai ümarovaalne või laisilinderjas. Puistus laasub kiiresti ja kõrgelt. Lehed peaaegu ümmargused, jämedalt tömpjassaagja servaga. Lehtib mai keskel, lehed algul kollakaspunased. Ka sügisel on lehed punased, eriti noortel puudel. Õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais. Seemned valmivad juuni lõpul, juuli algul
lainepapp) tootmiseks. Põhimõtteliselt on lepapuidu füüsikalised omadused (puidukiud) sobivad paberi tootmiseks, kuid suure parkainete sisalduse tõttu on paberi tootmine lepast kulukas ja sugugi mitte keskkonnasõbralik. Esineb ka vorme, mis väärivad kasutamist haljastuses: lõhislehine ja kollaselehine. Eestis kasvab looduslikult ka halli ja sanglepa hübriide (Alnus hybrida). Harilik haab (Populus tremula) Kuni 30 m kõrge puu. Kõrgeim haab kasvab Järvseljal kv. 243 ja on 40 m kõrge. Tüvi sirge, silinderjas, noores eas siledakooreline, vanemas eas aga kaetud korbaga. Võra lai ümarovaalne või laisilinderjas. Puistus laasub kiiresti ja kõrgelt. Lehed peaaegu ümmargused, 5-7 cm, jämedalt tömpjassaagja servaga. Lehtib mai keskel, lehed algul kollakaspunased. Ka sügisel on
Idulehed- esimesed lehed, mis tekivad taimel, on olemas juba seemnes. Reeglina terveservalised, lõhestumata ja morfoloogialt lihtsamad, kui järgnevad lehed. Esilehed arenevad taimel peale idulehti. Enamasti kujult lihtsamad ja suuruselt väiksemad kui hiljem arenevad järglehed. Esilehtede kuju vaadeldakse eeskätt kui eellastelt päritud tunnust. Nt elupuul (Thuja) on esilehed okkakujulised (elupuu on okaspuu), järglehed soomusjad. Haava (Populus tremula) esilehed on sarnased paplite lehtedele (haab ja paplid kuuluvad ühte ja samasse perekonda pappel - Populus). Pärislehed- väljaarenenud juba. Alalehed on soomusjad, asuvad varre alusel. Kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. 27. Lehe siseehitus: epiderm, sammas- ja kobekude, õhulõhed, juhtkimp. 28. Valgus- ja varjuleht. Lehtede varisemine. Kserofüütne leht. Lehemuudendid.
Idulehed- esimesed lehed, mis tekivad taimel, on olemas juba seemnes. Reeglina terveservalised, lõhestumata ja morfoloogialt lihtsamad, kui järgnevad lehed. Esilehed arenevad taimel peale idulehti. Enamasti kujult lihtsamad ja suuruselt väiksemad kui hiljem arenevad järglehed. Esilehtede kuju vaadeldakse eeskätt kui eellastelt päritud tunnust. Nt elupuul (Thuja) on esilehed okkakujulised (elupuu on okaspuu), järglehed soomusjad. Haava (Populus tremula) esilehed on sarnased paplite lehtedele (haab ja paplid kuuluvad ühte ja samasse perekonda pappel - Populus). Pärislehed- väljaarenenud juba. Alalehed on soomusjad, asuvad varre alusel. Kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. 27.Lehe siseehitus: epiderm, sammas- ja kobekude, õhulõhed, juhtkimp. 28.Valgus- ja varjuleht. Lehtede varisemine. Kserofüütne leht. Lehemuudendid. Lehtede varisemine-Enne lehtede langemist väheneb mineraalainete transport lehtedesse
Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on põllumaadel üldiselt vähe, enamasti on nad juba metsastunud(-tatud) probleemiks on põllumaamännikutes juurepess ja madal puidu kvaliteet. Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel
..6 cm laiad. · Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. · Puit väga väärtuslik: kõva sitke, väga raskesti lõhestatav. Maltspuit lai, helekollakas, ebaselgelt eristatav helehallikaspruunist lülipuidust. Varemat valmistati erinevaid vankriosi ja lookasid. Tänapäeval peamiselt mööbli valmistamiseks. 69. Harilik haab (Populus tremula) ja hõbepappel (Populus alba) Populus tremula - Harilik haab on kõige ulatuslikuma areaaliga puu maailmas, tema levila hõlmab pea kogu Euraasia mandri 38º põhjalaiusest lõunas kuni 70º põhjas, kusjuures parem kasvuala jääb 53º60º põhjalaiuse vahemikku. Põhjas ulatub haava levila kuni metsade leviku põhjapiirini tundras, lõunas kasvab ta aga steppides, poolkõrbetes ja isegi soolakmuldadel. Alpides ulatub haava kasvuala 13002000 meetri kõrgusele üle merepinna,
tegemisel. Treimis- ja nikerdustöödel on väärtuslikud pahad. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Koort kasutatakse naha parkimisel. Leiab laialdast kasutust meditsiinis. Haab (Populus tremula) Haaba on Eestis umbes 2,5% metsade üldpindalast, kasvades peamiselt salu- ja lodumetsades, aga ka teiste metsakoosluste servadel. Maltspuiduline puu, puit valge, kerge, pehme, hästi lõhestatav. Aastarõnga piirjooned nõrgalt eristuvad, säsikiired
· kahevärviline paju (Salix phylicifolia) · mustjas paju (Salix myrsinifolia) · pikalehine paju (Salix dasyclados) 6 · punapaju (Salix purpurea) · raagremmelgas (Salix caprea) · rabe remmelgas (Salix fragilis) · raudremmelgas (Salix pentandra) · tuhkur paju (Salix cinerea) · vesipaju (Salix triandra) · vitspaju (Salix viminalis) Perekond pappel (Populus) · harilik haab (Populus tremula) Perekond pihlakas (Sorbus) · harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) · pooppuu (Sorbus intermedia) · tuhkpihlakas (Sorbus rupicola) Perekond pirnipuu (Pyrus) · mets-pirnipuu (Pyrus pyraster) Perekond pärn (Tilia) · harilik pärn (Tilia cordata) Perekond saar (Fraxinus) · harilik saar (Fraxinus excelsior) Perekond sarapuu (Corylus) · harilik sarapuu (Corylus avellana) Perekond tamm (Quercus) · harilik tamm (Quercus robur) Perekond toompuu (Prunus)
kahesugulised, kimbuna õisikus, tuultolmlejad. Vili tiibjas pähklike. Puit pruun, keskmiselt kõva ja tihe. Puitu kasutatakse mööblitöötsuses. Künnapuu: Ulmus laevis Levinud Euroopas. Eestis kodumaine aga hajusalt. Kõrgus 25-35m. Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest 1-2cm lühem, leheserv kahelisaagjas, alt pehmekarvane, 5-12cm pikad. Puit kõva, sitke, väärtuslik, helehall. Puidust valmistatakse mööblit. 69. Harilik haab ja hõbepappel Harilik haab: Populus tremula Levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis kodumaine. Kõrgus kuni 40m. Kasvab enamasti paremal pinnasel. Lehed ümmargused kuni ovaalsed, laineliselt täkilise servaga, rohelised. Ühekojaline Õied urbades, mis kuni 12cm pikad. Isasõied tumepurpurjad, emasõied kahvaturoosad, õitseb aprilli lõpp või mai algus. Puit valge, kerge, pehme, hästi töödeldav. Puitu kasutatakse tuletiku- ja paberitööstuses.
Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane. Eesti kõrgem puu kasvab Pärnumaal, Tali vallas, h = 32 m ja suurima diameetriga puu Jõgevamaal, Pala vallas, Lümati külas d = 194 cm (Relve, 2000). Haljastuses kasutatakse pargi- ja alleepuuna, dekoratiivne sügisese lehevärvuse tõttu. 63. Harilik haab ja hõbehaab Harilik haab (Populus tremula L.)Sirged kuni 40 m kõrgused munaja või ümara võra ja rohelise kuni halli õhukese tüvekoorega puud. Võrsed ja pungad on pruunid ja väga nõrgalt vaigused. Kodumaine tavaline puuliik, üldareaal Euroopast Aasiani (Jaapan) ja lõunasuunas Põhja-Aafrikani. Lehed on 3.....5 cm pikad, ümarad, leheserv suurte tömpide hammastega, pealt rohelised, alt sinakasrohelised. Külmadel kevadetel on puhkevad lehed pronkspunased. Õitseb aprilli lõpul või mai alguses, seemned valmivad juunis
kostitamist tammeks ja pärnaks, mis lähestikku kasvasid. Pärn on Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia ja Horvaatia rahvuspuu. Pärnakuu on tähendanud eesti keele murretes juuni ja seda kuunimetust kasutavad praegu maausulised. 14 Pärnad Eesti pühapuude hulgas. Rahvameditsiin. Pärnaõitest valmistatud teed kasutatakse külmetuse puhul ja see sobib palaviku alandamiseks, sest ajab inimese higistama. 8. Harilik haab (Populus tremula) Haav, mädapuu, aab, hundipuu Haab ei ole pilkupüüdev puu nagu tamm, kuusk või ka mänd. Haava mitte kuigi pikk füüsiline eluiga ja pehme puit on hoidnud selle puu prestiizi maarahva silmis madalal. Rahvapärimuses on haaval halb maine ja mitte ainult eestlastel. Mall Hiiemäe andmetel teeb Hiiumaa rahvajutus kurat hundi haavapuust, Karjala rahvajutus loob kurat haava, jumal teised puud, Mulgimaal ja Saaremaal ei
Puuduseks on vähene vastupidavus mädanikele. Kergesti immutatav ja viimistletav. Tihedus 630..670 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 137 Mpa Survetugevus pikikiudu 54..60 MPA Kõvadus radiaalpinnal 420 Janka Kasepuidu kasutusalad : Hea tooraine mööblitööstusele Kasutatakse ristvineeri valmistamiseks Keemiatööstuses kasutatakse tselluloosi valmistamiseks. Haab (Populus tremula) Värvus maltspuit hele, valge; tüve tumedam keskosa on väärlülipuit. Haab on maltspuiduline puuliik. Haab on hajulisooneline puuliik, sooned ei ole palja silmaga nähtavad. Aastarõngad on halvasti nähtavad. Puit on sirgekiuline ja pehme. Väga kergesti töödeldav Tihedus 490..540 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 110 Mpa Survetugevus pikikiudu 42..47 Mpa Kõvadus radiaalpinnal 250..270 Janka
Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides) . Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on põllumaadel üldiselt vähe, enamasti on nad juba metsastunud(-tatud). Probleemiks on põllumaamännikutes juurepess ja madal puidu kvaliteet. Kuusk on ka
Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt 47 pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane. 63. Harilik haab ja hõbehaab Harilik haab (Populus tremula L.) [trémula] Sirged kuni 40 m kõrgused munaja või ümara võra ja rohelise kuni halli õhukese tüvekoorega puud. Võrsed ja pungad on pruunid ja väga nõrgalt vaigused. Kodumaine tavaline puuliik, üldareaal Euroopast Aasiani (Jaapan) ja lõunasuunas Põhja-Aafrikani. Lehed on 3.....5 cm pikad, ümarad, leheserv suurte tömpide hammastega, pealt rohelised, alt sinakasrohelised. Külmadel kevadetel on puhkevad lehed pronkspunased. Õitseb aprilli lõpul või mai alguses, seemned
Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on põllumaadel üldiselt vähe, enamasti on nad juba metsastunud(-tatud) probleemiks on põllumaamännikutes juurepess ja madal puidu kvaliteet. Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on
annaabi.ee 
