Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu. Põrkamine Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe
tegeletakse ainult ühekülgsete harjutustega. Paljudes spordiklubides puudub ka järelvalve selle üle, kui palju mõnda harjutust tehakse, selletõttu võib treenida absurdselt palju. Minu enda arvates ei seletata ka harjutusi põhjalikult läbi, et mille jaoks see täpne harjutus hea on või kuidas seda õieti tegema peab. USA noorsportlaste statistika alusel tunneb 45% 13-14 aastasest pesapalluritest hooaja jooksul valu küünarliiges. Paljud vanemad panevad oma lapse raskesse erialalisse treeningusse liiga varalt, tihti juba 9-10 aastaselt ning ootavad neilt sealjuures kohe liiga palju. Arstid aga leiavad, et kõige õigem oleks kuni umbes 15- aastaseks saamiseni tegeleda võimalikult mitme alaga ja mitmekülgsete treeningutega ning alles siis valida kõige meelepärasem. Muidugi on treenimine tippu jõudmiseks väga oluline, kuid ka sellega peab oskama piiri pidada. Ületreenimise tagajärjel võib vajalikuks tulla hoopis spordist loobumine ning
mitte ainult füüsilist ja tehnilist kõrgtaset, vaid ka kohanemisaldist psüühikat. Viljar Loor vastas nendele nõuetele. Ta oli viisakas, mõistev ja paindlik, aga mitte kunagi mõjutatav, allasurutav. Loor ei lasknud endale eales liiga teha, n.-ö. võlgu ei jäänud. Ka uustulnukana mitte. Ta elas täisverelist elu, millestki meeldivast loobumata, valides aga iga tegevuse tarbeks sobiva aja ja ka koha. Nii nagu temalt võis õppida treeningusse suhtumist, niisama tähelepanelikult tasus jälgida ka tema elunägemise ja hindamise oskust. Ei ole kahtlust, et Viljar Loor on kõigi aegade edukaim Eesti võrkpallur. Viljar Loor suri 22. Märtsil 2011 Tallinnas, teda mäletatakse kui Eesti kõige edukama võrkpallurina. Kastutatud allikad: EESTI SPORT LÄBI AEGADE www.google.com
· Kvaliteetsed jooksujalanõud kaitsevad liigeseid põrutuste eest. · Olulisel kohal on eelsoojendus ning mahajahutamine. · Lisaks on soovitatavad veel venitusharjutused. Mida tuleb silmas pidada? · Iga harjutuskorda tuleb alustada ja lõpetada mõneminutilise lihaste soojenduse ja venitusega. Kõiki venitus-sirutusharjutusi tuleks teha aeglaselt, mitte kiirustades. · Harjutustele peaks järgnema nn. maharahunemise periood. · Treeningusse tuleks lisada peale aeroobse komponendi ka paindlikust suurendavaid harjutusi, et säilitada kogu keha liikuvus. · Harjutustele peaks järgnema soe duss. · Peale söömist või alkoholi tarbimist oota enne treeningu alustamist paar tundi. · Väldi treeningut kui oled haige. · Hoidu treenimast päeva kõige palavamal ajal. Mis juhtub treeningu tulemusena? · Tõuseb kehaline töövõime. · Paraneb meeleolu ja kontsentratsioon.
Jõutreening - Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria - Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu. Põrkamine - Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise
Referaat Südame töö ja trenni mõju sellele Anon Üümne Kooli nimi 2010 Sisukord: 1) Tiitelleht .......................................................................................lk1 2) Sisukord........................................................................................lk 2 3) Sissejuhatus südame ja veresoonkonda........................................lk 3 4) Sissejuhatus füüsilisse treeningusse.............................................lk 4 5) Trenn ja selle seos südamega........................................................lk 5 6) Süda ja lihaseid üldse treenivaid harjutusi....................................lk 6 7) Süda ja ületreenimine....................................................................lk 7 8) Kasutatud kirjandus.......................................................................lk 9 Lk 2
3-6 katseks. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu. Põrkamine Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise täpsuse, voolavuse
Kui aga soovime saavutada ennetavat mõju vähendamaks kõrgvererõhu, südamehaiguste või sklerootiliste muutuste riski, tuleb hakata süstemaatilisemalt harjutama ja liikuma. Liikumine Kindlasti nii mõnelgi meist on juhtunud, et oleme uusaastalubaduse metsarajale või spordisaali tormanud. Sellist käitumist võib juba algusest peale lugeda kaotatud lahinguks. Püsivate muutuste saavutamiseks vajame tugevat vundamenti, millel ei ole looduse poolt antud erivõimetega mingit pistmist. Enne treeningusse tormamist peaksime vastama reale küsimustele: miks ma tahan oma keha treenida ja mida ma tahan sellega saavutada? Seejärel tuleb vastata küsimusele, kuidas seda eesmärki saavutada. Niisiis tuleb leida regulaarseks liikumiseks korralik ajend. Kas on selleks haigusega võitlemine, haiguse vältimine, kehalise ja vaimse tasakaalu saavutamine või hoopis füüsilise vormi parandamine. Kui oled leidnud eelnenud küsimustele vastused, siis on aeg pöörduda küsimuse juurde kuidas
katseks. Eelhooajal ja ka hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele, et viia jõu kasv maksimumini samal ajal aga hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Treppidel üles-alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse tavalaiselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust. Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt hüppamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (st maandumisel koheselt üles põrgata), töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe vastupidavuse ja kiiruse kallal. Ka painduvus on kaugushüppe juures vajalik
tehnilist kõrgtaset, vaid ka kohanemisaldist psüühikat. Viljar Loor vastas nendele nõuetele. Ta oli viisakas, mõistev ja paindlik, aga mitte kunagi mõjutatav, allasurutav. Loor ei lasknud endale eales liiga teha, n.-ö. võlgu ei jäänud. Ka uustulnukana mitte. Ta elas täisverelist elu, millestki meeldivast loobumata, valides aga iga tegevuse tarbeks sobiva aja ja ka koha. Nii nagu temalt võis õppida treeningusse suhtumist, niisama tähelepanelikult tasus jälgida ka tema elunägemise ja hindamise oskust. Kohusetruu asjassesuhtumise (tõelise professionaali tunnuse) on Viljar Loor säilitanud ka pärast tippspordist loobumist 1986. aastal. Pärast hüvastijättu üleliidulise koondisega (1984) mängis ta paar aastat ``Kalevis``, 1986. aastal aga asus tööle ETKVL Põllumajanduskoondisesse ``Agro``. Algul insenerina, siis vaneminsenerina, 1988. aastast kommertsdirektorina
läbiviidud jooksutreening. Noorte vastupidavuse treeningule tuleb tuleb läheneda erakordse ettevaatlikkusega. Täiskasvanute sportlaste suurt treeningukoormust ei või mingil juhul rakendada noore, alles kasvava organism juures. Seda sellepärast, et noorte füsioloogiliste protsesside juhtimine ei ole veel saavutanud täiuslikkust . Üksmeelel spordiarstid ja füsioloogid selles osas , tenoor ei talu sel määral hapnukuvõlga kui täiskasvanud. Se tõsiasi sunnibki erialase vastupidavuse treeningusse kasvueas suhtuma ettevaatlikult. Läbiviidud ulatuslikul laste ja noorte tippsportlaste uurimisel on leitud, et vastupidi täiskasvanutele on noorte arengus kaks erinevat momenti: 1. Noorte organism vajab veel palju energiat ja toitaineid, vitamiine ja soola kasvamiseks ja organite ülesehitamiseks. 2. Noorte funktsionaalne regulatsioon on veel väga labiilne, kuna ei ole välja arenenud egetatiivse tugialused
On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeeria 9 Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu. Põrkamine Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise täpsuse, voolavuse
Kui kaua? 3-6 kuud harjutamist tõstab kehalise võimekuse mõõdukale tasemele. Järgnev sama harjutamine aitab säilitada saavutatut. 5 Mida tuleb silmas pidada? · Iga harjutuskorda tuleb alustada ja lõpetada mõneminutilise lihaste soojenduse ja venitusega. Kõiki venitus-sirutusharjutusi tuleks teha aeglaselt, mitte kiirustades. · Harjutustele peaks järgnema nn. maharahunemise periood. · Treeningusse tuleks lisada peale aeroobse komponendi ka paindlikust suurendavaid harjutusi, et säilitada kogu keha liikuvus. · Harjutustele peaks järgnema soe duss. · Peale söömist või alkoholi tarbimist oota enne treeningu alustamist paar tundi. · Väldi treeningut kui oled haige. · Hoidu treenimast päeva kõige palavamal ajal. Kokkuvõtvalt tuleb õige harjutamise juures meeles pidada nelja asja: 1
Spordiasutus on huvitatud treenerite nõudlusest ja koormusest. 6 1.6.Protsessi diagramm Protsessi diagramm on üldisem diagramm kus tuuakse välja alates isikukaardi täitmisest kuni treener aktseteerib aja spordisaalis. Joonis 1: Treeningu üldine tegevusdiagramm 1.7. Probleemsed kohad protsessis Kliendil võtab reaalselt palju suuremat ajakulu, kui minna kohale spordihoonesse, et registreerida end teatud treeneri juurde treeningusse. 7 1.8.Probleemid protsessis Registreerimisprotsessis on järgmised probleemid: Probleem: Kliendil võtab registreerimine palju aega. Kirjeldus: Treeningutele registreerimine on protsessis kõige suurema ajakuluga, selleks peab kohale minema ja kokkuleppima treeneriga oma treeningutunnid ja aja graafikud . Probleem: Treenerid ei ole alati kättesaadavad ja kohapeal, et leppida kokku ja registreerida uusi inimesi treening tundidesse.
· looduslikul pinnal jooksmine on parem kui asfaldil või bituumen rajal, · olulisel kohal on eelsoojendus ning mahajahutamine, · lisaks on soovitatavad veel venitusharjutused. Mida tuleb silmas pidada? · Iga harjutuskorda tuleb alustada ja lõpetada mõneminutilise lihaste soojenduse ja venitusega. Kõiki venitus-sirutusharjutusi tuleks teha aeglaselt, mitte kiirustades. · Harjutustele peaks järgnema nn. maharahunemise periood. · Treeningusse tuleks lisada peale aeroobse komponendi ka paindlikust suurendavaid harjutusi, et säilitada kogu keha liikuvus. · Harjutustele peaks järgnema soe duss. · Peale söömist või alkoholi tarbimist oota enne treeningu alustamist paar tundi. · Väldi treeningut kui oled haige. · Hoidu treenimast päeva kõige palavamal ajal. Kokkuvõtvalt tuleb õige harjutamise juures meeles pidada nelja asja: 1. sagedus (treeningud peavad toimuma vähemalt 3 korda nädalas),
erinevaid treeningpakette erinevate hindadega. Mudugi on ka lisateenused spordiklubi liikmetele soodsamad. Laiendatud toode Laiendatud toode on toode, millega koos pakutakse lisateenuseid, nagu nõuanded, garantii, järelmaksu võimalused, paigaldus, kauba või teenuse kätte toimetamine, müügieelne ja järgne teenindus jms. Analüüsitavas ettevõttes on teenuse kättesaadavus väga lihtsaks ja mugavaks tehtud. Nimelt on võimalik end treeningusse broneerida koduleheküljel asuva broneerimissüsteemi kaudu, kuid ka telefoni ja meili teel või koha peal. Spordiklubi teenindav- ja muu personal on väga lahke ja vastutulelik, samuti on neile võimalik esitada erinevaid küsimusi, millele nad leiavad alati võimalikult ruttu vastuse. Näiteks kui mõnel klubiliikmel saabub välismaalt sõber või tuttav, kes soovib samuti spordiklubis treenida selle aja jooksul, mil ta viibib Eestis, kuid ei taha maksta iga
Kui aga soovime saavutada ennetavat mõju vähendamaks kõrgvererõhu, südamehaiguste või sklerootiliste muutuste riski, tuleb hakata süstemaatilisemalt harjutama ja liikuma. Kindlasti nii mõnelgi meist on juhtunud, et oleme uusaastalubaduse metsarajale või spordisaali tormanud. Sellist käitumist võib juba algusest peale lugeda kaotatud lahinguks. Püsivate muutuste saavutamiseks vajame tugevat vundamenti, millel ei ole looduse poolt antud erivõimetega mingit pistmist. Enne treeningusse tormamist peaksime vastama reale küsimustele: miks ma tahan oma keha treenida ja mida ma tahan sellega saavutada? Seejärel tuleb vastata küsimusele, kuidas seda eesmärki saavutada. Niisiis tuleb leida regulaarseks liikumiseks korralik ajend. Kas on selleks haigusega võitlemine, haiguse vältimine, kehalise ja vaimse tasakaalu saavutamine või hoopis füüsilise vormi parandamine. Kui oled leidnud eelnenud küsimustele vastused, siis on aeg pöörduda küsimuse
· Treening hõlmab 20-40m ja pikemate distantside sprindijookse staadionirajal, muutustega sammude sageduses ja pikkuses. Hüpped, hüppenööriga hüppamine, topispalli viskamine, jalgade venitused ja lihastreening on hädavajalikud. Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni, pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda. Plahvatuslikud liigutused, trepil üles- alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlased arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu. 9 Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal, töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe
Õige kehahoiaku all mõeldakse eri kehaosade asendit üksteise suhtes. Harjutused sooritatakse alati mõlemast jalast, sest siis muutuvad mõlemad kehapooled ühtlaselt tugevaks. Pärast treenimist tugipuu juures korratakse mõningaid harjutusi ilma toeta, et arendada tasakaalu, paindlikkust ja vastupidavust. Alustatakse aeglaste väljapeetud liigutustega, piruetid ehk pöörded, hüpped ja siis varvaskingadel tantsimine. Meestel on selle arvelt rohkem suuremaid hüppeid. Poiste treeningusse kuulub ka raskuste tõstmine, et nad hiljem paaristantsus hakkama saaksid. Balletti õppides muudetakse tundi iga nädal, välja arvatud eksamitundi, mida hakatakse kuu aega enne eksamit harjutama. Kutseliste tantsijate treeningtunnis on iga kord uued kombinatsioonid, et kontrollida tantsijate oskusi ja mälu ning neid ette valmistada tööks erinevate lavastajatega. Balletitrennidest ei tohi kunagi puududa ilma mõjuva põhjuseta, sest ainult järjepidevus viib sihile. Kokkuvõte
Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu. Põrkamine Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe vastupidavuse ja
Positiivsust lisab tunnile ka muusika ning omasuguste seltskond, mis annab võimaluse suhelda ning saada sellest lisausku enesesse. (10). 6.8. Yogafit Treening, mis koosneb omavahel päikesetervitustega ühendatud asenditest, hingamisest ja liikumisest, mis muudavad Sind tugevaks, tasakaalukaks, painduvaks nii kehaliselt kui ka vaimselt. Tund keskendub jõule ja energiale, annab Sulle paraja koormuse ja teeb seda tasakaalustatult, nii et koormuse saab kogu keha. Treeningusse on lisatud funktsionaalsed tasakaaluharjutused. Treeningus on oluline roll hingamisel, tänu millele paraneb ka inimese keskendumisvõime. YogaFit parandab vereringet, liigeste ja lihaste liikuvust kaovad liigesevalu, seljavalu, pinged turjas, peavalu. YogaFit alandab stressi. Harjutuste valik, rahulik tempo, rahulik muusika ja dünaamika aitavad leida aega ja ruumi tänase päeva kiires, toimekas maailmas.Trenn sobib kõigile olenemata vanusest. (10). 6.9. Bosu
rahuolukorras ja füüsilisel tööl kehale üldiselt ja lihastele eraldi · Kas üks arvuline indikatsioon (n.1.5g/kg/päev) on piisav? Tänaseni on olnud järelikult on nähtus "elastne", "andestav", "suure veaga" jne. Elu näitab, et lihasmassi on võimalik säilitada ja suurendada väga erineva valgukoguse baasilt · Söögiga tarbitud valgu omastamine sõltub paljudest teguritest: Kellaaeg (nii päeva lõikes kui suhtes treeningusse) Kaasuv toit (keeruline probleem!) Tervislik seisund Seedetrakti staatus Lihashüpertroofia ja valgud · Lihashüpertroofiaks on vaja 3 tingimust: Jõutreeningut Positiivset energiatasakaalu Lihase valgusünteesiks piisavalt aminohappeid · Kulturistid treenivad suurte koormustega, söövad palju kaloreid ja tarbivad valku Tihti on tegemist müütilise (põhjendamatu, tegelikkust ignoreeriva sh.
Kui kasutame olulisel määral mõnd funktsiooni kajastus see ka mõne struktuuri muudatustes (jõutreening) 6 Struktuursed muutused mikroskoopilised (kas treening on mõjutanud organismi soovitus suunas) Mõõdetakse treenitavad funktsiooni, sest selle püsivad muudatused baseeruvad struktuuri muudatustel (kontrollvõistlused, funktsionaalsed testid) Superkompensatsioon treeningust treeningusse raskesti märgatav Muudatused on väikesed ja kulgevad erinevates töövõimet tagavates organsüsteemides erineva tempoga Treener peab jälgima lihaste kõrval ka järgmiste töötavate struktuuride koormustaluvust ja taastumist (NS, südame-veresoonkond, kõõlused, liigesed) Kui treeningute eesmärgiks on töövõime paranemine mingi treeningperioodi lõpuks siis sportlase
Igaühest ei saa meistrit, aga igaüks võib olla meister oma elus. Taiji harrastamiseks ei ole vaja mingeid eeldusi. Paljud üllatuvad, kui trenni alguses öeldakse: ära kasuta lihast. Taiji on vastand jõusaali lihastreeningule, siin treenitakse pigem tunnetust, et keha toimiks ühe tervikuna. Inimene peab nii seistes kui liigutusi sooritades lõdvestunud olema ehk teisisõnu ei tohi ta oma lihastes pinget tunda. Harjumuspärase hoiaku parandamist harjutatakse treeningust treeningusse. Esmalt tuleb selgeks saada, milline on õige sirge selg. See ei ole sugugi sama, mida õpetatakse balletikoolis. Ehkki teadmise, kuidas tervislikult seista, saab kätte kolme treeninguga, võib selle kinnistamiseks kuluda aastaid. Liikumine taiji's on pidev, seismist peaaegu ei ole, ainult mõnes kohas fikseeritakse hetkeks mingi asend. Käte ja keha pidev liikumine tagab kehas energia pehme voolamise. Mitte ühtegi
satsiooni esilekutsumiseks peab treeningukoormus olema väsitav ja mõnikord isegi valus ning põhjus- ja stagneerub ehk tama koormatud funktsiooni tagavas struktuuris mõõdukaid kahjustusi. Alles nii saab organism aru, et ei arene edasi keskkonna nõudmised ja tema võimed ei ole vastavuses ning ainukeseks lahenduseks on uute, senisest võimekamate struktuuride loomine. Treeningust treeningusse on superkompensatsioon raskesti märgatav. Muuda- tused on väikesed ja kulgevad erinevates töövõimet tagavates organsüsteemides erineva tempoga. Seetõttu peab treener jälgima mitte ainult tööga koormatud lihaseid, vaid arvestama ka närvisüsteemi, südame-veresoonkonna, kõõluste, liigeste jmt kaasa töötavate struktuuride koormuse taluvuse ning taastumisega. Viimane muudab treeninguprotsessi keeruliseks juhtimisülesandeks, kus lihtsate rusikareeglite abil kaugele ei jõua
kinni hoidest. Kunagi ei tohi paati kanda kronsteinidest kinni hoides. Paadi asetamisel vette ei tohi võtta kinni paadi sees olevatest tugedest,sest need võivad murduda. • Paadis tasakaalus hoidmine Paadi tasakaalus hoidmise õpetamine on väga oluline esimesel õppetunnil, sest sellest sõltub lapse treeningusse püsima jäämine. Aerud tuleb asetada lapiti labadega vastu vett. Tuleb fikseerida mõlemad aerud omavahel nii, et tekiks kolmnurk vee ja aerude vahel. See tekitab stabiilse toe ja paat ei lähe ümber. Kaheses või neljases paadis on väga hea kasutada algajate sõudjate õpetamisel põhimõtet, et pooled paadis olevad lapsed sõuavad ja pooled
annaabi.ee 
