Neitsitorn Torni mainiti esmakordselt 1373. aastal. Oletatakse, et torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni 1626. aastani. 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna ja kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. 1980. Aastal avati seal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa
Talurahva sõlgesi tehti põhiliselt hõbedast,lihtsamaid ka vasesulamist ja neid valmistasid enamasti linnakullasepad. Lihtsamaid tegid ka küla sepad. Erinevad sõled Kuju järgi eristatakse väga mitmeid sorte sõlgi. Kärbisõlg- on eriti iseloomulik Kagu-Eestile. Neil on teljetoru, hiljem liistu või pulga küljes üks kuni kolm kitsast, mõnikord nuppudega lõppevat oksa. Esineb ornamenti ning tina- ja hõbekatet. Kärbissõled võivad olla ka profileeritud. Jalg on tavaliselt trapetsikujulise ristlõikega ja oksad segmendikujulised. Viil võib olla nii kõrge kui madal Türsamäe tüüpi sõled - Kirde-Eestile omased, samuti laiade ja tugevate harude ning profileeringute ja nupukestega kaunistatud sõlg- Ambsõled -Rooma rauaajal levima hakanud sõlg. Neid on väga erinevaid variante. Nooremal rooma rauaajal esineb tagasipööratud jalaga ambsõlgi, mille jala peenenev ots on mähitud ümber kaare ja tagasipainutatud jalg moodustab nõelahoidja. Laialt levinud on peaoksaga
Rahvusvahelised väinad, mis on ainukesed väljapääsuteed suletud lahelt avamerele, omavad erilist juriidilist staatust. Navigatsioonieeskirju sellistes väinades reguleerivad rahvusvahelised erisätted, mis paljudel juhtudel piiravad sisenemist suletud lahtedesse sõjalaevadel, mis kuuluvad riikidele, millel pole antud lahega rannikuäärseid alasid või rannajoont. Kanal on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. Kanalid on tavaliselt vooluveekogud. Enamasti on kanalid trapetsikujulise ristlõikega.Valdav osa kanaleid kuulub kahte tüüpi: irrigatsioonikanalid (maade niisutamiseks ja kuivendamiseks, näiteks Karakumi kanal) ja veeteed, mis on laevatatavad ja sageli ühenduses järvede, jõgede või ookeanidega, ning mida kasutatavad sagedasti kaubalaevad, näiteks Suessi kanal ja Valge mere Läänemere kanal. Vähem on energeetika otstarbelisi kanaleid (näiteks soojuselektrijaamades veeauru jahutamiseks).
RATSAVARUSTUS SÕLED Sõled on tarandkalmete leiuainese väga arvukas ehteliik, milles on rohkesti erinevaid tüüpe. Rooma rauaaja algupoolel levisid baltipärased pahksõled. Viimastest kujunesid kohapealsed kärbisõled, mis on eriti iseloomulikud Kagu-Eestile. Neil on teljetoru, hiljem liistu või pulga küljes üks kuni kolm kitsast, mõnikord nuppudega lõppevat oksa. Esineb ornamenti ning tina- ja hõbekatet. Kärbissõled võivad olla ka profileeritud. Jalg on tavaliselt trapetsikujulise ristlõikega ja oksad segmendikujulised. Viil võib olla nii kõrge kui madal. Üks varasemaid sõlevorme on ka silmiksõled, mis on eriti levinud Kirde-Eestis. Nende tunnuseks on peaossa sissepressitud silmakujundid: augud, lohud või topeltringid. Silmiksõlgede jalg on tavaliselt õõnes, vahel ka pikem ja tagant kinnine ning peaoksad võivad olla nii lühikesed kui pikad. Esineb kolmnurkadest, punktiir-, paaris- ja kolmikjoontest ornamenti peamiselt silmade ümbruses
Neitsitorn (Megede torn) on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese Jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja pool. Barokset torni mainiti esmakordselt 1373. aastal. Torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi muundunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. Torn sai kõvasti kannatada Tallinna piiramise ajal Moskva vägede poolt 1577. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, seda kasutati vanglana kuni 1626. aastani, 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna. Lagunenud torni hakati korrastama 1968. aastal, põhjalikult umber ehitatud tornis avati 1980. aastal Neitsitorni kohvik. Praegu on torn tühi ja kasutamata. Toompea loss ehk Väike linnus Väike linnus ehitati endise eestlaste linnuse asemele
Põhjasõja Foto nr 3. Paks Margareeta eel ehitati tornile täiendav korrus. Torni Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu. Neitsitorn Neitsitorn on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja pool. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. 7 Foto nr 4. Neitsitorn Neitsitorni nime ei ole lihtne seletada. Ühe versiooni järgi on seda kunagi valesti tõlgitud ja mugandatud ja nimetusest Mägedevahe sai hoopiski saksakeelne Magd või Mädchen.6 Teine versioon aga seletab torni nime kui narrivat viidet faktile, et mõnda
Liigendite maksimaalsed kiirused võtan tehniliste andmete tabelist (vt Tabel 1): Esimesele liigendile J1: Teisele liigendile J2: Kolmandale liigendile J3: Kuuendale liigendile J6: Arvutame erinevate liigendite teekonna läbimise ajad, ning vastavalt sellele valime ka liikumise protsessi kestuse: Kõige aeglasem lüli on antud juhul J6. Valime protsessi kestuseks 3 sekundit, kuna nii on lihtsam arvutada. Liikumisprotsessi võib iseloomustada trapetsikujulise diagrammiga (vt Joonis 5.2), kus esimese sekundi jooksul toimub kiirendamine, teise sekundi jooksul ühtlasel kiirusel liikumine ning kolmanda sekundi jooksul pidurdamine. Vastavalt sellele jaotamegi protsessi kolmeks etapiks, kus ühe etapi kestuseks on üks sekund. 13 Joonis 5.2 Kiirusdiagramm 1.Etapi võrrandid üldkujul ( ) { ( ) ( )
Joonis 3.5. Tapi elemendid Detailide ühendamiseks laiuses kasutatakse täispunn- ja poolpunnseotist, liistseotist ja ümartapp e. tüübelseotist. Täispunnseotis – täispunniga servseotis, ühendamine punni ja soonega, jääb vastupidavuselt veidi alla sileservseotistele, samuti suureneb puidu kulu 15% (punni õlgade väljafreesimise arvel. Kasutatakse põhiliselt plaatdetailide kreppimisel. Kujult võib punn olla väga erinev. Täisnurkse ja trapetsikujulise täispunnseotise mõõtmed on standardiseeritud (GOST 9330-76). Standardiseeritud täisnurkse punnseotise mõõtmed (mm-tes): Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II S0 S1 l 10-12 4 6 12-19 6 6 19-25 8 8 25-29 20 10 19-40 12 12 r=1…2 mm, l1=l+1…2 mm Sama standardiga on standardiseeritud ka trapetsikujuline punnseotis:
sajandil. Hermann tähendab saksa kultuuriruumis sama, mis Lembitu meile, ehk rohkemgi. Hermann on tugevuse, kaitsetahte, rahvusuhkuse sümbol. [5] 4)Neitsitorn Oletatakse, et torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlge Neitsitorn. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. 1577. aastal sai torn Liivi sõja tõttu kannatada. Kuni 1626. aastani kasutati torni vanglana.1842. aastast kasutati seda elamuna ning 1960. aastani asusid tornis kunstnike ateljeed. Seal töötasid Kristjan ja Paul Raud. 1980. aastal avati seal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus,
Igale välisläbimõõdule vastab mitu erineva sammuga meeterkeeret. Kõige suurema sammuga keeret antud läbimõõdu puhul nimetatakse jämekeermeks (näit.M8). Väiksemaga peenmeeterkeermeteks ja nende tähises näidatakse ka keermesamm (näit. M10x1). Silindriline torukeere (G) on kolmnurkse profiiliga (profiili tipunurk 55°). Kuna tähis annab tinglikult toru siseläbimõõdu, kirjutatakse see vastu keermeharja kontuuri suunatud viitejoone laudile. Trapetskeere (Tr) on trapetsikujulise profiiliga (külgedevaheline nurk 30°), millele lisatakse keerme välisläbimõõt, keerme käigupikkus ja sulgudesveel keerme samm (näit. Tr20x4(P2)). Trapetskeermel võib olla mitu rööpset keermeniiti. Niisugust keeret nimetatakse mitmekäiguliseks. Keerme käigupikkus näitab telgsuunalist edasinihet kruvi ühe täispöörde jooksul, keermesamm aga kõrvuti asetsevate keermenütide vahekaugust
puhul voolutugevus südame piirkonnas 0,1 A kutsub esile südame fibrillatsiooni ning põhjustab looma surma. Looma oomiline taksitus kindlal pingel võib varieeruda 100 kuni 2000 oomini. Sellega seose saavutatakse efekt voolu sageduse muutmisega ning voolu impulsi kujuga. Uurides erineva kujuga vooluimpulsse, on välja selgitatud, et kõige efektiivsem on täisnurkne või trapetsikujuline vool, mitte sinusoidaalne. Ungari teadlaste andmetel ei tekkinud kõrgsagedusvoolu ja täisnurkse või trapetsikujulise impulsi kasutamisel lihastesse ega siseorganitesse ka täppverevalumeid. /1,6/ Elektrivooluga uimastamisel võib kasutada kahte meetodit: ainult pead läbiv meetod ja pea- keha uimastus (südant läbiv meetod). /1/ Pead läbiva uimastuse korral juhitakse elektrivool (50- 60 Hz) läbi aju, mis põhjustab kohese teadvuse kao. Elektroodideks võivad olla kas metallist kaheharuline elektrood või kääride taolised tangid väikeloomade ja sigade jaoks. /1,3/
Seoses tulirelvade arenguga sai 14. saj. alguse uus ümberehituste periood. Ka Neitsitorn rajati sellel perioodil, aastail 1360-70 üheaegselt sellega külgneva linnamüüriga. paikneb all-linna ümbritseva linnamüüri edelaosas, Taani Kuninga aia lõigus Algselt oli ta 7 m kõrge ja kaarniidele toetuva kaitsekäiguga, kolmekorruseline, linna poolt avatud ning laskeavad asetsesid torni kahel alumisel korrusel torn on neljatahuline, veidi trapetsikujulise plaaniga, 10-11 m pikkuste külgedega ehitis ja praegune kõrgus 12,5m . Torn sai kannatada Tallinna piiramisel Vene vägede poolt 1577.a. Liivi sõjas. 16. sajandil asuti rajama linnamüüri ette mullast bastione seoses suurtükkide kasutuselevõtuga sõjategevuses. Neitsitorni müürilõigu ette ehitati kaitsebastionid 17. saj. teisel poolel (praegused Harju- ja Lindamägi), ning selle tagajärjel kaotasid Neitsitorn ja Tallitorn oma sõjalise tähtsuse.
Torni mainiti esmakordselt 1373. aastal. Oletatakse, et torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn. 10 Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. Torn sai kõvasti kannatada Liivi sõja ajal 1577. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni 1626. aastani. 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna ja kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. Siin töötasid kunstnikud Kristjan ja Paul Raud, pärastTeist maailmasõda elas siin mitu aastakümmet arhitekt Karl Burman. Esimesi sõjajärgseid korrastustöid alustati 1953. aastal
UT-tüüpi suurendatud mahuga peamiselt kergete pinnaste või ladustatud puistematerjalide laadimiseks transportvahendeisse aga ka kraavi põhjade viimistlemiseks 3. T-tüüpi on drenaažikopp kitsaste drenaažikraavide kaevamiseks 4. RB-tüüpi on nn kobestuskopp väga raskete kaljupinnaste kaevandamiseks ilma eelneva kobestamiseta 5. SFB-tüüpi on kallete ja järskude nõlvade viimistlemiseks 6. V-kujuline kopp on lahtiste trapetsikujulise ristlõikega magistraalkraavide kaevamiseks ühe läbikäiguga 23. Ühekopaliste ekskavaatorite tehnoloogilised parameetrid. 1. Vastukopp a) R1– max kaeveraadius seisutasandil, mida mõõdetakse ekskavaatori pöördeteljest kopa lõikeservani täielikult väljasirutatud tööseadme elementidega b) h– max kaevamissügavus 3) H2– max kopa täitmise ja tühjendamise kõrgus 2. Pärikopp a) R1- max kaeveraadius b) R2- tühjendamisraadius max
nimetetakse hägusateks intervallideks. Rakendustes kasutatavad hägusad hulgad ongi enamasti hägusad numbrid või intervallid. Tihti on kasutusel tükati lineaarsed standartsed funktsioonid nagu trapets- ja kolmnurkfunktsioon. Trapetsikujuline liikmesfunktsioon (9) on määratud nelja parameetriga a b c d, kusjuures a = min(supp(A)), b = min(core(A)), c = max(core(A)), d = max(supp(A)) (joonis 2). Kolmnurkne liikmesfunktsiooni saab käsitleda trapetsikujulise liikmesfunktsiooni erijuhuna (b = c). 1.0 0.8 µA(x) 0.6 hgt (A) 0.4 0.2 0 a b c d x core (A) supp (A) Joonis 2. Trapetsikujulise hägusa hulga alus, tuum ja kõrgus x - a
Septik on 1- 3 kambriline lihtne setiti, kus väljasadenenud sete käärib samas kambris mitme kuu vältel ja eemaldatakse paakautoga. Sobivate olude puudumisel kasutatakse kompaktseid väikepuhasteid, mis toimivad keemilise sadestamise ja/või bioloogilise puhastuse põhimõttel. Bioloogilised väikepuhastid on peamiselt biorootorid, plasttäidisega biofiltrid või ka ujuva täidisega aerotankid (aeratsioonikambrid). Kasutatakse ka ringkanaleid või biotiike. Ringkanal on trapetsikujulise põiklõikega, plaanis suletud ovaalikujuline kanal, millesse on paigaldatud rootortüüpi pindaeraator. Sisuliselt on see aktiivmudapuhasti, mille järel vesi läbib vertikaaltüüpi järelsetiti. Väikepuhastitel on hea puhastustulemuse saamiseks eriti oluline seadme lihtne hooldus ja suur töökindlus. Viimastel aastatel kasutatakse tehismärgalasid, kus kasutatakse ära maapinna ja taimestiku isepuhastusvõimet
värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja pool. Torni mainiti esmakordselt 1373. aastal. Oletatakse, et torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. Torn sai kõvasti kannatada Liivi sõja ajal 1577. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni 1626. aastani. 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna ja kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. Siin töötasid kunstnikud Kristjan ja Paul Raud, pärast Teist maailmasõda elas siin mitu aastakümmet arhitekt Karl Burman. Paul ja Kristjan Rauale on Neitsitorn kõrval Taani Kuninga aias püstitatud ka kivist mälestustahvel.
laiuses ja pikkuses ka tappseotistega. Detailide ühendamiseks laiuses kasutatakse täispunn- ja poolpunnseotist, liistseotist ja ümartapp- ehk tüübelseotist. Täispunniga servseotis (ühendamine punni ja nuudiga) jääb vastupidavuselt veidi alla sileservseotisele, samuti suureneb puidu kulu 15% (punnõlgade väljafreesimise arvel). Kasutatakse põhiliselt otspõõnade kinnitamiseks kilpidele. Oma kujult võib olla täispunn väga erineva kujuga (joon. 1- 2) Täisnurkse ja trapetsikujulise täispunnseotise mõõtmed on standardiseeritud (joon. 1-3, 4). Liistsulundiga seotis on väga tugev kui võtta puidust ristikiudu lõigatud või liimitud vineerist liist (joon. 1-6). Ümartapp ehk tüübelseotis nõuab suurt töökulutust, sest tüübliavad tuleb puurida väga täpselt. Tüübli läbimõõt on 8-10 mm, tüüblite pikkus 30-40 mm, tüüblite vahe 150-250 mm, lühematel detailidel kuni 100 mm (joon. 1-7).
Sideaineta kiviladu. Panid aluse kvaadermüüritisele ja sillussüsteemile; olid esimesed, kes leiutasid kantkivi-ehitusviisi ja lõid kiviehituskunsti kõik põhielemendid, välja arvatud võlvid ja kuppel. Klassikalise templi skeem on järgmine: sfinkside allee–püloon–sammasõu–sammassaal–väiksemad ruumid–kesktelje lõpus asuv pühamu. Mööda sfinkside alleed pääses templi peaväravateni, mille ees seisis kaks obeliski. Templi peaväravaks oli püloon, kahe trapetsikujulise kaldtorniga ehitis, mille ette olid paigutatud vaarao hiigelkujud. Pülooni läbimisel satuti rahvale määratud sammasõue (hüpostüülõu). Sellele järgnes mitmelööviline väga kõrge tihedate sambaridadega saal (hüpostüülsaal), millele omakorda järgnes rida väiksemaid ruume varanduse ja pühakujude tarvis. Kesktelje lõpus tagaseinas asus jumala ja vaarao kujuga pühamu, millesse otsene päikesevalgus langes ainult mõni kord aastas.
asemel kasutatakse 6...8 cm läbimõõduga latte või laudu. Tänu tugevamale materjalile võib vaiade vahekaugus olla mõnevõrra suurem (80...100 cm). Kivikindlustis (K ja K') rajatakse muna- või paekividest objektidel, kus leidub sobivaid kive. Monteeritavaid raudbetoondetaile kasutatakse nii nõlvajalami kui ka kraavi põhja kindlustamiseks. Murtavplaatkindlustis (MP ja MP') tehakse kolmesektsioonilistest plaatidest. Plaatidel on murdevuugid, mis võimaldavad plaate murda trapetsikujulise kraavi ristlõike järgi. Raudbetoonplaatkindlutis tehakse kas 50x100x8 cm [(MKP) ja (MKP)' - maaparanduse kindlustusplaat] või 150x100x10 cm [(VKP)' - vesiehituse kindlustusplaat] suurustest plaatidest. Silikaltsiitplaatkindlustise materjaliks on 200x100x10 cm suurused plaadid, mis paigaldatakse 10 cm paksusele kruusakihile. Nii VKP- kui ka PL-tüüpi plaate kasutatakse peamiselt truupide sisse- ja väljavoolupiirkonnas ning suurte veejuhtmete (poldrite juurdevoolukanalid) nõlvadel.
Trapetsikujulist ristlõiget ei saa kasutada suurte vooluhulkade korral, sest kraavi põhja laius tuleks võtta sügavusega võrreldes liiga suur ja ristlõige muutuks hüdrauliliselt ebasoodsaks. Ka ei ole tihti võimalik sügavust suurendada. Hüdrauliliselt ebasoodus profiil suurendab aga asjatult kaevetööde mahtu. Nendel põhjustel peetakse trapetsikujulist ristlõiget sobivaks vaid suhteliselt väikese valgalaga (kuni 50 km2) jõgede reguleerimisel. Trapetsikujulise profiili eelisteks on parem kindlustada. Paraboolse profiili korral voolu sügavuse ja laiuse suhe ei ole optimaalne. Märg perimeeter on suur ja hüdrauliline raadius väike. Sellest tuleb mudastumine ja täiskasvamine. 32)Miks trapetsikujuline kraavisäng aja jooksul deformeerub? Looduslikest teguritest põhjustavad kraavide deformatsioone pinnase omadused; turba vajumine; veevool; pinnavee sissevool; põhjavesi; taimestik; meteoroloogilised tegurid. Kuntslikud tegurid: vead
Peale pööret aga tuleb laev uues kanalipõlves pöörde välisküljelt uuesti kanali teljele tuua. 2. Laeva juhtimise iseärasused kanalis. Laeva liikumist madalaveelises kanalis saadavad samad nähtused, mis esinevad ka madalvees, kuid nad tulevad esile tunduvalt jõulisemalt. Sõiduvee täiendava kitsenemise tõttu tõuseb laine tekkimise intensiivsus, "läbivajumise" nähtus ja takistus liikumisele tunduvalt kiiremini kui lihtsalt madalaveelisel sõiduveel. On täheldatud, et trapetsikujulise ristlõikega kanalis toimub laine tekkimine intensiivsemalt kui sama ristlõikega ja sama sügavusega vertikaalsete kallastega kanalis. Samuti on erinev liikumine kriitilise-eelse ja kriitiliselähedase kiirusega. Kriitilise-eelse kiirusega liikumisel tekkib laevakere poolt kitsendatud kanalis laeva parraste ja kanali kallaste vahel kiirendatud vool, mille tagajärjel alaneb veepinna tase. Laeva kaldumisel mingile poole kanali telgjoonest, ei ole veevool mõlema parda ääres enam
Templini pääses mööda sfinkside alleed ( sfinksid olid kas jumala või valitseva vaarao näoga ) pääses templi peaväravateni, mille ees seisis kaks obeliski ( obelisk - kr. k. - piik, oli 9 päikesejumala kultuse sümbol, nejatahuline ülevalt ahenev ja püramiidjalt lõppev sammas, selle ülemine ots võis olla kaetud kuldlehtedega ). Templi peaväravaks oli püloon, kahe trapetsikujulise kaldtorniga väravaehitis, mille läbimisel satuti sammasõue, mille ümbritsevatest müüridest seespool paiknesid ühes või kahes reas ümber õue reljeefidega kaunistatud sambad. Sammashoovile järgnes sammassaal ( hüpostüülsaal ), see kujutas endast mitmelöövilist ( keskmine lööv võis olla kõrgem ) tihedate sambaridadega saali. Sammassaalile järgnes rida väiksemaid ruume, kompleksi lõpus ( otse sissekäigu vastas ) asus pühamu
annaabi.ee 
