Eukarüootne loomarakk Eukarüootn e päristuumne Raku- ehk plasmamembraan *Moodustub fosfolipiidsest kaksikkihist. *Fofolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. *Süsivesikud (oligosahhariidid) membraani välispinnal Rakumembraani funkstioonid *Ümbritseb, piiristab rakku => Säilitab raku kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise *Kaitseb rakku välismutuste eest. *Välispinnal olevad retseptorid (valgud või oligosahhariidid) seovad väliskeskkonnast hormoone, tõvestavaid baktereid, viirusi. *Liikumisfunktsioon amööb kulenditega *Tagab kudedes rakkudevahelised ühendused kurdude ja sopistuste abil. *Fago- ja pinotsütoos membraan sopistub sisse ja ümbritseb tahked või vedelad aineosakesed. Moodustub põieke. Iseloomulik amööbidele, leukotsüütidele. *Tagab raku ja väliskeskkonnavahelise aine- ning energiavahetuse Difusioon- Gaasiliste aineosakeste liikumine läbi me...
4. Kloroplastide olulisus: seal toimub fotosüntees, mille käigus toodetakse hapniku. 5. Mitokondri ja kloroplasti võrdlus: kloroplastides toimub fotosüntees, mitokondrid on raku jõujaamad (hingamine raku tasandil); kloroplast taimedel, mitokonder loomadel. Sisaldavad RNA molekule ning toimub valgusüntees. 6. Transpordiviisid: 1) Aktiivne- Madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. 2) Passivne- Molekulid liiguvad kõrgemalt madalamale. Valgulised kandjad, ei vaja lisaenergiat. 7. Histoon on kromosoomi valk, mis kaitseb DNA-d ning aitab kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida.
Taime- ja loomaraku võrdlus SARNASUSED Nii taime- kui loomarakul on rakutuum Tähtsus: · Pärilik informatsioon · Juhib rakutegevust · Reguleerib rakus toimuvaid Protsesse. Mõlemal rakul on olemas ka rakumembraan Ümbritseb rakku andes rakule kuju. Rakumembraan katab rakku, läbi selle toimub aine ja energiavahetus. a)Aktiivne transport madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. b)Passiivne transport Rakud vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP molekulidest.Lsaenergiat ei vaja. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum ( ER ) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. Tsütoplasmavõrgustikul toimub mitmete teiste ainete süntees. Siledapinnaline ER Karedapinnaline ER Mõlemal on olemas mitokondrid Mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga:
seedimine, ainete lagundamine Tsenrtosoom - Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise Tsütoskelett – valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur, annab rakule kuju, seob organellid ühtseks tervikuks 12.Ainete transport läbi rakumembraami: Aktiivne transport – madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. Passiivne transport – valgulised kandjad. Lisaenergiat ei vaja. Aktiivne Passiivne 13.Loomaraku skeem
Suurus 0,01..0,3müümeetrit. Korrapärase kujuga(kera, pulk) 8. Too näiteid RAKKUDE ERINAVAST SUURUSEST rakkude suurused:kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma . Kõige suuremad rakud on lindude munarakud. võõtlihasrakk on kuni 30cm pikkune, kuid väga väikese läbimõõduga 10. Kuidas toimub ainete liikumine läbi RAKUMEMBRAANI: a) AKTIIVSE TRANSPORDI TEEL? Too näide Madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab lisaenergiat ja transportvalke. 11. Mis värvi on, millist ülesannet täidavad ja kus asuvad KROMOPLASTID? Sisaldab kollastest punasteni, meelitavad kohale tolmlejaid, esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades ning sügisel lehtede rakkudes. 12. Millest koosneb TAIMERAKUKEST ja mis on tema ülesanded? Taimerakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Annavad oma jäikusega taimele tugeva toese. Kesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja rakumembraan 13
Kolesterooli on ka. Lisaks sellele on veel membraanseid süsteeme: tsütoplasmat läbivad kanalikesed, organellid. Rakumembraani läbitakse igas suunas. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Membraani saavad ained lebida difusiooni või osmoosi teel, nii teevad vesi, gaasid, etanool ja muud pisikesed. Need olid siis passiivsed. Rakumembraanis olevates valkudes on kanalikesed, mille kaudu väiksed molekulid liiguvad sisse ja välja. Membraanis on transportvalke, nemad tegelevad aktiivse transpordiga, ainult kindlate ühenditega. OSMOOS on lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. FAGOTSÜTOOS aineosake tuleb rakule pihta, sopistub membraani ja põiekeses hõljub tsütoplasmas, teda seal süüakse ensüümide poolt. Makromolekulide pärusmaa. Rakuorganellid. Tsütoplasmavõrgustik võib olla sileda-või karedapinnaline
Kodune kontrolltöö nr.2 Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause. 1. DNA koos RNA- ga moodustab kromosoomi. VÄÄR, sest DNA koos valkudega ja vähese RNA-ga moodustab kromosoomi. 2. Tsentriool koosneb kahest tsentrosoomist. VÄÄR, sest tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. 3. Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. ÕIGE. 4. Ainete aktiivtranspordiks vajatakse transportvalke ja täiendavat energiat. ÕIGE. 5. Lüsosoom varustab rakku energiaga. VÄÄR, sest lüsosoom lagundab makromolekule ja otstarbe kaotanud rakustruktuure. 6. Uued kromosoomid tekivad DNA replikatsiooni tulemusena. ÕIGE. 7. Membraanide koostisse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. ÕIGE. 8. Inimese sugurakkude kromosoomistik koosneb: c) 46-st, d) 48-st kromosoomist 9. Ribosoomide peamiseks ülesandeks on: b) valkude süntees 10
ainete transpordiks vastu elektrokeemilist gradienti nn. kotranspordi protsessis. Põhjendage kuidas rakumembraani H+-ATPaas soodustab anioonide neeldumist rakkudesse Anioone tõukab negatiivne membraanipotentsiaal eemale. Mis on Ca++-ATPaasi funktsiooniks rakkudes? Millistes membraanides Ca++-ATPaas paikneb? Kaltsiumipumpade funktsiooniks on tsütoplasmas madala kaltsiumi kontsentratsiooni tagamine. Paikneb plasmalemmis ja endoplasmaatilise võrgustiku membraanis. Iseloomustage ABC tüüpi transportvalke ja nimetage mõni esindaja Koosnevad kahest või neljast subühikust.Neil on 2 membraanis paiknevad domääni ja kaks tsütosoolis paiknevat ATP-d siduvat ja hüdrolüüsivat domääni. Tuntud u 100 esindajat. Transpordivad nt antotsüaniini ja toksilisi ühendeid. Väga heterogeenne perekond. Millised taime poolt sekreteeritavad ühendid on vajalikud mügarbakterite NOD geenide ekspresseerumiseks? Taime juurtest vabanevad atraktiivsed signaalained (tavaliselt flavonoidid), mis stimuleerivad
eeltuumsed- bakterid 30. Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? kõige vaiksem on mükoplasma 0,2 mikromeetri suurune kõige suuram on on lindude munarebund linnu muna suurune 31. Loomaraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus? 32. Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. * Aktiivne transport madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. * Passiivne transport valgulised kandjad. Lisaenergiat ei vaja. 33. Taimeraku ehitus ja talitlus. 34. Mille poolest erinevad taime-, looma- ja seenerakk? taimerakk- kloroplestid, vakuoolid, plastiidid, kromoplastid, leukoplastid loomarakk- tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid seenerakk-eeltuumne, heterotroofne, hüüfid,mütseeliks, puuduvad plastiidid 35. Oska joonise järgi põhjendada millise rakuga on tegemist.
Koosneb Eraldab raku sisekeskkonda põhiliselt fosfolipiididest, mis väliskeskkonnast ja kaitseb seda kahjulike moodustavad 2 kihti, ja valkudest, mille mõjutuste eest. molekulid paiknevad hajusalt lipiidide Ainete transport läbi rakumembraani: peal või vahel. Loomaraku membraan Aktiivne transport vajab ATP-energia sisaldab kolesterooli ning transportvalke Rakumembraa Passiivne transport lisaenergiat ei vaj n Difusioon soojusliikumisest tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine ja segunemine Osmoos lahusti ühesuunaline liikumi
reaktsioonid 28.Kirjelda ainete passiivset liikumist läbi rakumembraani? Ei vaja lisaenergiat 29.Mis on difusioon? Gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda 30.Mis on osmoos? Molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsen. Keskkonnast kõrgema kontsent. keskkonda 31.Kuidas läbivad tahked ained rakumembraani? Membraanivalkude abil 32.Miks peavad glükoos, aminohapped ja paljud ravimid kasutama transportvalke rakumembraani läbimiseks? Sest nad on liiga suured otse läbi minemiseks 33.Miks ei või inimesele manustada verekaotuse korral puhast vett? Vesi liigub rakust välja ja selle tulemusena tõmbub rakk kokku 34.Miks taimed üleliigse väetamise korral võivad närtsida? Lahuse kontsentratsioon tõuseb väljaspool rakku kõrgemaks kui raku sees ja vedsi liigub taimerakust välja 35.Milline lahus on füsioloogiline lahus? Lahus, milles lahustunud ainete
Sisaldab suures hulgas valkudest suhtes 1:1. Sisaldab mitu poriini molekuli, kardiolipiidi, mis teeb temast üsna läbimatu mis on multimeerne transpordivalk. membraani, lisaks puuduvad selles poriinid. Poriin moodustab veekanaleid läbi lipiidse kaksikkihi Sisemembraan sisaldab transportvalke, mis teevad välismembraanis. Kanal moodustab sõela, mis on selle valikuliselt läbitavaks väikestele molekulidele, läbitav kõigile molekulidele suuruses 5000 daltonit mis metaboliseeritakse mitmete maatriksi, või vähem. rakuhingamises, mida nimetatakse kristadeks.
Kaitseb rakku kahjulike mõjude eest Ühendab rakke omavahel (Transpordib aineid rakku) 10. AKTIIVNE TRANSPORT Suured molekulid (glükoos, aminohapped) Vajalik energia (ATP) transportvalgud PASSIIVNE TRANSPORT Väikesed molekulid (H2O, CO2, etanool) Difusioon ja osmoos Pole vaja lisaenergiat Pole vaja transportvalke 11. FAGOTSÜTOOS (fagos – õgima) Tahkete ainete neeldumine rakku (org. ained, bakterid) Põhineb ainuraksete toitumisel („amööb neelab bakteri) Inimese veres olevad õgirakud (makrofaagid ehk valged vererakud) PINOTSÜTOOS (pinos – jooma) Vees lahustunud molekulide neeldudmine rakku 12. Tsütoplasmavõrgustik (ER) EHITUS Selle moodustavad sisemembraanid Põiekeste ja tsisternikeste süsteem
tekib ühe aminohappe molekuli karboksüül- ja teise aminorühma vahel, kusjuures eraldub vee molekul. *Milliseid rolle täidavad rakumembraanis valgud? Joonistage membraan nii hästi kui oskate, märkige juurde kasutavate sümbolite tähendused. Transportvalgud toimivad rakkude plasmamembraanides, vahendades näiteks glükoosi, aminohapete, ka mitmete ioonide toimetamist läbi nende. Erütrotsüütides paiknev ning hapniku transporti kindlustav hemoglobiin. Transportvalke leidub ka vereplasmas. *Glükoosi molekul erineb fruktoosi molekulist selle poolest, et glükoosi molekulis on aldehüüdrühm aga fruktoosi molekulis on ketorühm. *Võrrelge omavahel aminohappe ja rasvhappe molekulide üldist ehitust. Rasvhapped on atsüklilised monokarboksüülhapped, millede molekuli süsinikuskeletti kuulub tavaliselt 12-34 C aatomit. Aminohapete molekuli keemilise struktuuri peamisteks komponentideks on alfa-süsiniku aatom ning sellega seotud vesiniku aatom,
● Membraanivalgud - tahked ained läbivad nende abil rakumembraani, transporditav aine seostub valguga, mis juhib ta läbi rakumembraani justkui läbi kanali (nt glükoos, aminohapped). ● Osmoos - vee molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. Vesi liigub osmoosi teel rakku ja tekitab seal siserõhu. 2) ainete aktiivne transport vajab aga lisaenergiat ja transportvalke ning toimub madala konst. kõrgema konst. keskkonda. ● Ioonkanalid ● Fagotsütoos - tahkete ainete(nt bakterid) omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Pinotsütoos - vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Ribosoomid - sünteesitakse valke, ning mida rohkem valke üks rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad samuti ribosoome.
valkudest (transport-, retseptorvalgud, ensüümid, struktuursed valgud) süsivesikutest (aitavad rakke koos hoida ja ära tunda) EUKARÜOOTNE RAKK Rakumembraani ülesanded sein väliskeskkonna ja sisekeskkonna vahel ümbritseb kõiki rakke ja mitmeid rakuorganelle aine ja energiavahetus Passiivne transport difusioon läbimembraan, osmoos membraanivalkude poolt vahetatud difusioon Aktiivne transport vajab lisaenergiat ja transportvalke Fagotsütoos tahkete ainete omastamine sissesopistumise teel, suuremate aineosakeste ja makromolekulide jaoks Rakutuum DNA ja RNA geeljas, peamiselt vesi tuumake (olemas siis kui rakutuum on aktiivne) – koosneb DNA molekuli lõikudest, millest toimub süntees kromotiin (laiali rakutuumas) – kromosoomid Raku sisemembraanistik Tsütoplasmavõrgustik – ainete süntees
Kodune kontrolltöö nr. 2 – Bioloogia uurib elu ja rakud I Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause. 1. DNA koos valkudega RNA-ga moodustab kromosoomi. V 2. Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. T 3. Ainete aktiivtranspordiks vajatakse transportvalke ja täiendavat energiat. T 4. Lüsosoom varustab rakku energiaga tegeleb ainete lagundamisega. V 5. Membraanide koostisse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. T II Leia kõige õigem vastusevariant. 6. Inimese sugurakkude kromosoomistik koosneb: a) 23-st, b) 26-st, c) 46-st, d) 48-st kromosoomist. 7.Ribosoomide peamiseks ülesandeks on: a) DNA-süntees, b) valkude süntees, c) lipiidide süntees, d) sahhariidide süntees. 8
Välispinnal olevad retseptorid (valgud või oligosahhariidid) seovad väliskeskkonnast pärit hormoone, tõvestavaid baktereid, viirusi. Osade loomarakkude membraanid täidavad liikumisfunktsiooni (amööb). Ainete transport läbi rakumembraani Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anrogaanilised ja orgaanilised ained. Aktiivne transport toimub alati madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale, nõuab täiendavat energiat (ATP) ja vastavaid valgulisi ülekandesüsteeme transportvalke. Nt. Na / K transport rakku ja rakust välja. Passiivne transport toimub vastavate valguliste kanalite abil, täiendavat energiat pole vaja (läbi pääsevad vaid väikesed molekulid sifusiooni teel). Nt. aminohapete ja osade ravimite transport läbi rakumembraani. Fagotsütoos rakumebraan sopistub sisse ja haarab endasse teisi molekule. Nt. makrofaag hävitab antikehadega ümbritsetud bakterid Difusioon aineosakeste liikumine madalama kontsentratsiooniga piirkoda
ainega, siis selle lagundamist kutsutakse heterofaagiaks. Sama raku vananenud osade lagunemise protsessi tuntakse autofaagia nime all. Lüsosoomide membraan lahutab ensüümid tsütoplasmast (pH 7,2), kuid lüsosomaalsete ensüümide pH optimum happelises keskkonnas kaitseb tsütoplasma komponente lagundamise eest ka juhul kui mingil põhjusel peaks toimuma leke. pH 7.2 juures lüsosomaalsed ensüümid praktiliselt ei tööta. Lüsosoomi membraan sisaldab endas transportvalke, mis võimaldavad lagundamise lõpp-produktidel lüsosoomidest lahkuda, et rakk nad eksotsüteeriks või kasutaks toiduks. Membraan sisaldab ka H+-pumpa, mis kasutab ATP energiat, et hoida lüsosoomide sees kôrgemat H+ kontsentratsiooni (madal pH). Enamik lüsosoomi membraanvalke on väga tugevalt glükosüleeritud - see aitab neid kaitsta lüsosoomide sees olevate proteaaside eest. Rakud võtavad väliskeskkonnast endasse mitmesuguseid aineid. Paljud sissevõetud
glükoos ei jõua neerutorukestest tagasi imenduda. Glükoosi tagasiimendumine (ümbritsevatesse veresoontesse) toimub proksimaalstes torukestes, nende seintes olevad kanalid küllastuvad glükoosiga (kui veres glükoosi sisaldus üle 10 mmol/L). Glükoos,mis ei jõudnud tagasi imenduda, läheb edasi Henle lingu, distaalsetesse ja kogumistorukestesse- nende seintes ei ole enam transportvalke, millega glüokoos saaks tagasi imenduda. Jõuab lõplikku uriini. · Sama on aminohapetega. · Mineraalsoolad imenduvad osaliselt tagasi, lõplikus uriinis on neid väike osa, suurosa imendub tagasi, nagu ka vesi. · Vee tagasiimendumine käib paralleelselt Na ja Cl-ga. Proksimaalsetes torukestes imendub 2/3 Na kohe tagasi, 2/3 vett- 120L. Henle lingus imendub tagasi veel 15% veest ja Na/Cl imendub Henle lingus ja distaalsete torukeste algusosas.
koostisse kuuluvad valgud. Transporditav aine seostub valguga ja see juhib läbi raku membraani nagu läbi kanali. Seda teed kasutavad näiteks glükoos, aminohapped ja ravimid. Vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel. Osmoos on molekulide liikumine läbi membraani madala kontsentrasiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. Ainete aktiivne transport läbi rakumembraani - ainete aktiivne transport vajab lisaenergiat ja transportvalke ning toimub madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontensentratsiooniga keskkonda. Fagotsütoos on tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Pinotsütoos on vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Rakuorganellid tagavad raku elutegevuse Organellid on rakkude organid. Organellid on rakkudes kindlaid ülesandeid täitvad allüksused. Organelli nimetus tuleb sellest, et organell on sama raku jaoks mis organ inimese jaoks.
Ülesanded: *Seob organelle ja kindlustab nende koost. *Sisaldab varuaineid, pigmente. Rakumembraan Ümbritseb rakku ja annab rakule kuju. Rakumembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist ja valkudest. Ülesanded: *Kaitseb rakku *Seob organellid tervikuks *ühendab rakud kudedeks *Reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja Aktiivne ainete transport lbi rakumembraani *Vajab lisaenergiat (ATP) *Vajab transportvalke Passiivne ainete transport läbi rakumembraani *Valgulised kanalid *Ei vaja tiendavat energiat *Passiivse transpordi viisiks on difusioon. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraanse ehitusega organell, kus toimub ainete rakusisene liikumine. Eristatakse karedapinnalist- ning siledapinnalist tstoplasmavrgustikku ning Golgi kompleksi. Siledapinnaline ER ER pinnal paiknevad ensüümid, mille abil toimub varuainete (lipiidid, glükogeen) ja
väliskeskkonna hormoonide sidumine ja bakterite,viiruste sidumine. Läbi membraani toimub aine ja energia vahetus. Gaasiliste aine osakeste CO2 ja O2. Osmoos on aine ja energia vahetus. Osmoos- veemolekulide liikumine madalama konsentratsiooniga lahusest kõrgema konsentratsiooniga lahusesse. Ainete transport läbi rakumembraani: Aktiivne transport- madalamalt konsentratsiinilt kõrgema suunas kui tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. Passiivne transport valgulised kandjad. Lisaenergit ei vaja RAKUTUUM Tuumas asuvad kromosoomid. Pärilikuse aine kandjaks on kromosoomid. Tuuma tähtsus: Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. tähtsus:
regulatsiooni a) Veresuhkrusisalduse regulatsioon toimub peamiselt kahe hormooni glükagooni ja insuliini toimel. Kui veresuhkur on liiga madal, siis sünteesitakse kõhunäärmes glükagooni. Glükagoon jõuab vere kaudu maksa ja aktiveerib seal ensüüme, mis langudavad glükogeeni glükoosiks. Selle tulemusena veresuhkrusisaldus normaliseerub. Kui veresuhkur on liiga kõrge, siis vabanevad kõhunäärmes insuliin. Insuliin aktiveerib mitmetes rakkudes rakumembraani transportvalke, mille tulemusena saab glükoos rakku siseneda. Samuti aktiveerib insuliin ensüüme, mille toimel muudetakse glükoos glükogeeniks. Selle tulemusena veresuhkrusisaldus normaliseerub. b) Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Kui hapniku sisaldus arteriaalses veres muutub väga vähe, siis CO2 sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Kehalise aktiivsuse suurenemise puhul suureneb CO2 ja piimhappe sisaldus veres, mis alandab vere pH taset
kindlaid ühendeid on 30cm pikk kuid mikroskoopilise läbimõõduga Retseptorvalgud – osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga 1) Aktiivne ainete transport – vajab energiat (ATP molekulidest) ja transportvalke 2) Passiivne ainete transport – ained liiguvad vabalt Difusioon, osmoos või väikeste molekulide liikumine läbi valgukanalikeste, selleks ei kulu täiendavat energiat
Membraanil on kolm peamist eesmärki: kaitsta rakku, vahetatda infot ja transpotrida aineid. Transportimise viisid: - Difusioon (gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalamale) - Osmoos (lahusti, peamisel vee, molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgemale) - Passiivne transport (täiendavat energiat ei vaja) - Aktiivne transport (vajab lisaenergita ja transportvalke) Endoplasmaatiline retiilula ehk tsütoplasmavõrgustik jaguneb kaheks: sile tsütoplasmavõrgustikuks ja kare tsütoplasmavõrgustikuks. Sile tsütoplasmavõrgustik (sER)- varu süsivesinike, lipiidide, bioaktiivsete ainete süntees; Ca2+ ioonide depoo lihasrakkudes. Kare tsütoplasmavõrgustik (rER)- kanalitel paiknevad ribosoomides sünteesitakse valke. Golgi kompleks- koosneb menbraaniga ümbritsetud põiekestest ning neid
hüperglükeemia. Hüpoglükeemia: · Et vältida hüpoglükeemia teket, jääb insuliini produktiooni langusest üksi väheks, vaid hüpoglükeemia vältimiseks hakkavad kõhunäärme A rakud produtseerima insuliini vastandtoimega hormooni- glükagoon. · Glükagooni mõjul piduradakse nende ensüümide aktiivsust, mida insuliin stimuleeris. · Glükogeeni ei teki enam lihastes ja maksas, ei teki kka triglütseriide, transportvalke, väheneb mõningal määral ka glükoosi oksüdatsioon kudedes. · Glükagooni mõjul aktiveeritakse ensüümid, mis võimaldavad energeetilisi varusid kasutusele võtta. · Kõige kiirem viis on maksa ja ka lihase glükogeenist glükoosi süntees. Öösel kasutatakse see ära, hommikuks maksas ei ole enam glükogeeni. · Edasi läheb käiku neoglükogenees- glükagoon aktiveerib ensüüme, mis
- - Eelravimid (prodrugs) ja nende eelised. - Estrid - eelravim polaarsetele siduvatele rühmadele, võimaldab läbida biomembraane. Lisades elektronegatiivseid rühmi, saab estri aktiivsust tõsta. - N-metüülimine viib polaarse amiini lipofiilsemaks. Maksas toimub N- demetüülimine, mis on levinud metaboolne reaktsioon, andes aktiivse molekuli. Aitab antiepileptilisi preparaate teha suukaudselt manustatavaks. - Trooja hobune - eelravim kasutab organismi transportvalke. Lisa ühendile happerühm ning aminohappeid transportiv valk on kasutatav. Dopamiin ei läbi aju-vere-barjääri, kuid eelravim on polaarsem ja aminohappesarnane, ajus aga eemaldab DOPA dekarboksülaas selle happerühma. - Toimeaja pikendamine st eelravim tekitab disainitud ravimit aeglaselt. - 6-merkaptopuriin surub alla organismi immuunsüsteemi (seoses siirdatud organitega), kuid eraldub organismist kiiresti. Asatiopreen aga
madalam kui verelibles endas, siis toimub hemolüüs. Kuidas nimetatakse sellist lahust punaverelible suhtes? Hüpotooniline lahus 17.Mis organell otsustab raku sees apoptoosi algatamise üle? Mitokonder 18."Ainete passiivseks transpordiks läbi plasmamembraani rakk energiat ei vaja ning transportvalk vaid kergendab difusiooni. Aktiivse transpordi puhul toimib transportvalk pumbana, mis töötab vastupidiselt difusioonijõududele. Osa transportvalke on väga selekteerivad, lastes läbi vaid teatud tüüpi molekule. Neid nimetatakse kanalvalkudeks." „Väär“. 19."Plasmamembraani fosfolipiidid paiknevad kahe kihina. Nende pea on suunatud väljapoole ja saba sissepoole. Lipiidikiht on kõikidele ainetele ja veele läbimatu. Fosfolipiidide vahel paiknevad valgud. Need transpordivad kanali või pumbana molekule rakku ja rakust välja. Vesi liigub rakku eranditult läbi spetsiaalsete valkude ehk akvaporiinide
tsütoplasmast väliskeskkonda ja endovõrgustiku/vakuooli siseruumi ning tõenäoliselt samaaegselt prootoneid vastupidises suunas (ATP hüdrolüüsil vabanevast energiast ei piisa Ca transpordiks vastu elektrokeemilist potentsiaali) Seetõttu antud pump ei osale membraanipotentsiaali genereerimises. Ca2+-ATPaas rakumembraanis, EVP membraanis, tonoplastis (p ATPaas) 45. Iseloomustage ABC tüüpi transportvalke ja nimetage mõni esindaja ABC-tüüpi pumbad transpordivad erinevaid ühendeid: lipiide, väikeseid valke, ekstrakolesterooli, antotsüaniini, toksilisi ühendeid. ABC tüüpi transportvalk lipiididele - flipaas 48. Millised taime poolt sekreteeritavad ühendid on vajalikud mügarbakterite NOD geenide ekspresseerumiseks? Taime juurtest vabanevad atraktiivsed signaalained, tavaliselt flavonoidid, mis stimuleerivad mullas elavate bakterite nn.
pole vaja Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse, energiat pole vaja. Ainete passiivne transport toimub vastavate valguliste kandjate abil, täiendavat energiat ei vajata. Ainete aktiivne transport toimub alati madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale, nõuab energiat ja transportvalke. Tuum: sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni; reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse; juhib raku elutegevust. Tsütoplasma: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö; tagab toitainete laialikande rakus; on jääkainete erituskohaks; sisaldab varuaineid, pigmente. Tsütoplasmavõrgustik: 2+
Mineraalsoolade koostises koos kaltsiumiga kuulub luukoe ehitusse Nukleiinhapete struktuuris on ehitusmolekulide koosseisus Negatiivse laenguga vormis osaleb vere pH regulatsioonis (fosfaatpuhver hoiab vere pH stabiilsena) Fosfor aktiveerib paljusid vitamiine nt E-vitamiini. Kuulub membraanide koostisesse fosfolipiidse kaksikkihi moodustaja Aktiveerib paljusid ühendeid nt glükoos on vaja fosforüülida, et see ainevahetuses kasutusele võetaks Aktiveerib ensüüme ja transportvalke Fosfori allikad Loomsetes toiduainetes on fosforit piimas ja piimatoodetes piima valk kaseiin sisaldab fosforit. Fosforit on ka lihas ja merekalades, maksas, munakollases (fosfolipiid letsitiin). Taimedest sisaldavad fosforit igasugused seemned, pähklid ja terised. Seentest on fosforit kõvasti pärmis, aga ka puravikes, tatikates, shampinjonides. Fosforit sisaldavad ka mõned toidu lisaained nt. sulatatud juustu sulatussoolad ja karastusjookidele lisatav ortofosforhape. Fosfori puudust
Nukleiinhapete struktuuris on ehitusmolekulide koosseisus Negatiivse laenguga vormis osaleb vere pH regulatsioonis (fosfaatpuhver hoiab vere pH stabiilsena) Fosfor aktiveerib paljusid vitamiine nt E-vitamiini. Kuulub membraanide koostisesse fosfolipiidse kaksikkihi moodustaja Aktiveerib paljusid ühendeid nt glükoos on vaja fosforüülida, et see ainevahetuses kasutusele võetaks Aktiveerib ensüüme ja transportvalke Fosfori allikad Loomsetes toiduainetes on fosforit piimas ja piimatoodetes piima valk kaseiin sisaldab fosforit. Fosforit on ka lihas ja merekalades, maksas, munakollases (fosfolipiid letsitiin). Taimedest sisaldavad fosforit igasugused seemned, pähklid ja terised. Seentest on fosforit kõvasti pärmis, aga ka puravikes, tatikates, shampinjonides. Fosforit sisaldavad ka mõned toidu lisaained nt. sulatatud juustu sulatussoolad ja karastusjookidele lisatav ortofosforhape. Fosfori puudust
kasutab H+ gradienti ATP sünteesiks ● ABC transporterid - nimetus tuleneb sellest, et nende struktuur sisaldab kahte ATP binding cassettes. Kõige suurem grupp. Transpordivad ka väikseid molekule. 3. Valgus-käitatud pumbad - kasutavad valgusenergiat, esinevad vaid taimedes, bakterites. 93.Kanalivalgud: nende põhiomadused ja jaotus. Närviimpulsi leviku ja ülekande põhimõte. Kanalivalgud - teine liik transportvalke ehk poorid. Moodustavad läbi bilipiidkihi poorid. Ühe olulisema grupi kanalivalkude hulgas moodustavad nn ioonkanalid ● on kümneid tuhandeid kordi suurema läbilaskvusega kui transporterid ● on selektiivsed ühte tüüpi ioonidele ● on suletavad ● reeglina avanevad vastuseks spetsiifilisele signaalile Ioonkanaleid võib liigitada avanemist põhjustavad signaali alusel: ● Voltaaz-tundlikud kanalid e pinge-tundlikud
(hüdrofiilne osa), membraani sees erineva funktsiooniga valgud: transport, retseptor, ensüüm; Need membraanid on poolläbilaskvad – osa aineid läbivad membraane väga raskelt, teised väga kergelt, isegi kõrgema kontsentratsiooni suunas Membraanid on nö iseparanevad – membraani rebenedes organiseeruvad fosfolipiidid automaatselt uuesti. Ainete transport läbi membraanide Hüdrofoobse vahekihi tõttu ei pääse polaarsed molekulid membraanist läbi – selleks on vaja eraldi transportvalke ◦ Perifeersed valgud, retseptorvalgud, transportvalgud, pinna antigeenid, millel on hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed osad ◦ Transport on kas aktiivne või passiivne ◦ Iga molekuli transpordi jaoks on oma valk ◦ Kanalvalgud: ◦ Uniport: ainete saatmine ühelt poolt teisele poole ◦ Kotransport: kahe erineva aine transport kas samas suunas või vastassuunaliselt ◦ Kaalium-naatrium pumbad. Taimeraku organellid Tsütoplasma koostisesse kuuluvad: Plastiidid – kloroplastid - fotosüntees
annaabi.ee 
