hooldus ja teenindus ettevõtted Elektroonikatööstus (ET) Elektroonikaseadmed: arvutid, mobiilid, kosmosetehnika... Elektroonikakomponendid: aktiivsed passiivsed Koduelektroonika (KET): telerid, raadiod, kalkulaatorid... Veoprotsessi etapid Kaupade Põhivedu odavaima Kaupade kokkuvedu transpordiliigiga laialivedu (laevad, rongid) Vedude geograafia kuni 500 km KOHALIKUD Väravaregioonid: VEOD (Holland, autod Singapur, Hongkong) Vahemeri, Läänemeri, transiitteenuste Põhjameri müük KAUGVEOD Raudtee,
konkurentsieelise. Reisinõudluse analüüsi kaks alusväidet }Reisija läheb punktist A punkti B siis ja ainult siis, kui ekstra kasu, mis ta sellest reisist saab, ületab tema reisikulu sinna ja tagasi. Kulu ei tähenda siin ainult hinda, vaid ka ajakulu ja võimalikke tajutud ebamugavusi. }Reisija eelistab transpordiliiki M transpordiliigile N reisil punktist A punkti B ainult juhul kui reisi kogukulu (vt eelmine punkt) transpordiliigiga M on väiksem kui transpordiliigiga N. Reisi üldistatud maksumus- summa, mida inimene ühistranspordi eest või kulud seoses oma autoga. Reisija ajaväärtus - aeg mis kulub marsruudi läbimiseks. 3. Konkurentsipõhine ja keskselt kavandatud lähenemine transpordis. Powell ptk 8 ja 9. Märksõnad: Valitsusepoolset hinnakontrolli toetavad argumendid. White paper proposals! Direct road pricing would be unpopular, charging for non-residental parking space, including out of town shopping centres.
Tähtsamate sõlmpunktidena eristuvad taaskord suuremad linnad Berliin, Köln, Frankfurt jt. Eelised riigis Aspektid, mis annavad riigile eeliseid maanteetranspordi arenguks, ühtivad nendega, mis annavad eelise raudteetranspordi arenguks asukoht ning arengutase. Puudused Riigi põhjaosa on mägine rongiliiklus häiritud, vaja rajada rongitunneleid. Hinnang tähtsusele Raudteetransport moodustab riigisisesest kaubaveost ligi 20%, seega on tegemist üpris tähtsa transpordiliigiga. Kauba- ja reisijateveo maht on ligikaudu võrdsed, umbes 70 mln tonnkilomeetrit ning 65 mln sõitjakilomeetrit. Kauba transiitveoks on raudteetransport samuti väga oluline, reisijate transiitveoks veidi vähem, kuna vahemaad on suured ning eelistatakse pigem lennutransporti. Meretransport Tähtsamad sadamad Suurim sadam on Hamburgi sadam, mis on Euroopas suuruselt teine ning maailmas suuruselt seitsmes; samuti Bremen, Emden, Rostock ja Kiel. Eelised riigis
Ühissõiduk avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto (takso), buss, troll, tramm, rong, laev jms. Omavedu vedu vedaja oma tarbeks oma kulul Tasuline vedu vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Rahvusvaheline vedu vedu riigipiiri ületamisega ja/või teistes riikides Kohalik vedu vedu ühe riigi territooriumil lähte- ja sihtpunktide vahel Unimodaalne vedu veod, mida tehakse kogu veoprotsessi jooksul ühe transpordiliigiga Multimodaalne vedu vedu järjestikku vähemalt kahe erineva veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest Intermodaalne vedu vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, auto, haagis, poolhaagis). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. 2. Veoviisid: - Infrastruktuuripõhised
7. eksplutatsiooniperioodi pikkus: 365 päeva 8. Lisaandmed: Laeva suurus ca 3500 TEU-d; Laeva ümberlaadimisaeg 36 h 2. Kaubaliigi iseloomustus Konteiner on spetsiaalselt kaupade veoks valmistatud kast, mis on tugevdatud, virnastatav ja horisontaalselt või vertikaalselt teisaldatav. Konteinerid on korduvkasutatavad ning nad on konstrueeritud nii, et seda saaks vedada mitme transpordiliigiga ilma kaupa vahepeal ümber laadimata. Konteinerid on virnastatavad, seega on neid lihtne ja mugav ladustada. Konteinerid jagatakse kolme põhilisse gruppi: Üldotstarbelised, Eriotstarbelised (kinnine õhutatav konteiner, pealt lahtine, lahtiste külgede ja platvormalusega, jne), Spetsiaalsed kaubakonteinerid (külmutuskonteinerid, termokonteinerid, paakkonteinerid, puistlastikonteinerid, konteinerid teatud kaupade (autod, loomad) veoks ning ka lennukikonteinerid)
Veotee on loal teenimedega või teenumbrite ja -nimedega (kohanimedega) määratud teed ja/või teelõigud, mida mööda peab eriveos liikuma. 1.3 Eeskirja kohustuslikkus Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, sõltumata sellest, millises riigis erisõiduk on registreeritud. 2. Vedu 2.1 Üldnõuded eriveose veol Suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui veost pole võimalik vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga. Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise veose vedu, mille osade kaupa vedu on keerukas ja ülikulukas. Kui laadimisega on võimalik valida veose mõõtmeid (laius, kõrgus või pikkus), tuleb vältida lubatud laiuse ületamist. Kui veos sisaldab endas veel lisaohte, tuleb täita ka vastavaid ohutusnõudeid. 2.2 Luba veol Eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik. Luba peab olema
või kaubakäsitluse, dokumentide vormistamise ja tollivormistusega seotud viivitused Suur sõltuvus ilmastikutingimustest Veoste piiratud kaal ja mõõtmed Rahvusvaheline õhutranspordi assotsiatsioon (IATA) on kehtestanud teatud veostele turvapiirangud. 10) Intermodaalne ehk kombineeritud transport lk 244-245 Intermodaalne transport on vedu järjestikku vähemalt kahe erineva transpordiliigiga, ühes ja samas laadimisühikus ühe ja sama veodokumendi alusel. Intermodaalset transporti soodustavad tegurid: Uksest ukseni teenus, autotranspordi ajalised, tehnilised keskonnakaitselised piirangud, kauba parem säilimine, kauba käsitsemise aja ja kulu säästmine, kombineeritud terminaalide ehitus, majanduslik tasuvus suurte vahemaade ja kaubakoguste puhul. Intermodaalset transporti takistavad tegurid: Erineva laiusega raudteed, sobiva laadimistehnika puudumine, transporditehnika ja
Nendes toimub saabunud kaupade väljastamine ja sorteerimine edasisaatmiseks erinevatel veomarsruutidel. Igapäevaselt tehakse läbivooluterminalides saadetiste konsolideerimist ja cross-docking`ut. Transiitlaod Transiitlaod on logistikafirmade suured vahelaod. Käsitletavad kaubakogused on suured, kaup seisab laos lühiajaliselt. Need on seotud suurte kaubavoogude saatmisega teistesse riikidesse. Tihti tuuakse kaup lattu ühe transpordiliigiga, välja viiakse aga teist transpordiliiki kasutades. Transiitlaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes. Avalikud laod ehk nn.laohotellid Nendeks on enamasti logistikafirmade suured laokompleksid, kus hoitakse firma transpordiga sisse toodud klientide kaupu. Laohotellid tegutsevad maaletoojate oma ladude asemel, väljastades kaupu oma maal tarbimiseks või eksportimiseks. Avalike ja lepinguliste ladude kombinatsioon
Raudteetransporti kasutatakse peamiselt siis, kui veetavad kaubakogused ja veokaugused on suured. Mida suuremad on veomahud, seda lühematel distantsidel suudab raudteevedu võistelda maanteeveoga. 9. Õhutranspordi olemus Lennuvedusid tehakse siis, kui: • kauba väärtus, arvestades selle kaalu, on suhteliselt kõrge • kauba kvaliteedi ja/või tarbimisväärtuse säilimine selle kiire päralejõudmise tõttu tõstab selle väärtust • kauba vedamine muu transpordiliigiga nõuaks mitmeid veoviise ja kauba ümberlaadimist, millega kaasneksid täiendavad kulud -Õhutranspordiga veetakse peamiselt alljärgnevaid kaubaliike ja -gruppe: • kergesti riknevad kaubad (vääristatud kalatooted jne) • kaubad, mille lühike tarneaeg annab neile lisaväärtust • ekspress-saadetised • väärtuslik kaup, mille transportimisel on veokulu tühine võrreldes muude kulude ja kauba hinnaga
oma tööülesannetele eelnevalt koolitatud. Rahvusvahelises ohtlike kaupade mereveo eeskirja peatükk 1.3 sätestab sellks ka väljaõppe mudelprogrammi. Seetõttu on sadama pidajal või sadamaoperaatoril kohustus vähemalt üks kord iga viie aasta jooksul korraldada ohtlikku lasti käitleva töötaja koolitust. Näidisprogramm sisaldab endas näiteks pakendamist, märgistamist ja dokumentatsiooni. [11] Mõndasid aineid või materjale ei tohi mitte ühegi transpordiliigiga vedada. Kõik ühendid, mis sisaldavad ammooniumiooni (NH4+) on termiliselt ebastabiilsed, seetõttu on näiteks ammooniumbromaati, ammooniumkloraati ja ammooniumpermanganaati tihti keelatud transportida. [13] Meretranspordiga vedades on oma keelud. Kui pole just IMDG koodeksis muud moodi märgitud, siis ained või tooted, mis on altid plahvatama, ohtlikult reageerima, leeki tekitama või väga kiirelt
teelõigud, mida mööda peab eriveos liikuma. §3. Eeskirja kohustuslikkus Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, sõltumata sellest, millises riigis erisõiduk on registreeritud. 2. peatükk Vedu §4. Üldnõuded eriveose veol (1) Suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui veost pole võimalik vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga. Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise veose vedu, mille osade kaupa vedu on keerukas ja ülikulukas. (2) [Kehtetu] (3) Kui laadimisega on võimalik valida koorma mõõtmeid (laius, kõrgus või pikkus), tuleb vältida lubatud laiuse ületamist. (4) Kui veos sisaldab endas veel lisaohte, tuleb täita ka vastavaid ohutusnõudeid. [RTL 2004, 1, 8 jõust. 10.01.2004] §5. Luba veol (1) Eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik
Logiproff Ladude funktsioonid ja tüübid Transiitlaod Transiitlaod on logistikafirmade suured vahelaod. Käsitletavad kaubakogused on suured, kaup seisab laos lühiajaliselt. Need on seotud suurte kaubavoogude saatmisega teistesse riikidesse. Tihti tuuakse kaup lattu ühe transpordiliigiga, välja viiakse aga teist transpordiliiki kasutades. Transiitlaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes. Avalikud laod ehk nn.laohotellid Nendeks on enamasti logistikafirmade suured laokompleksid, kus hoitakse firma transpordiga sisse toodud klientide kaupu. Laohotellid tegutsevad maaletoojate oma ladude asemel, väljastades kaupu oma maal tarbimiseks või eksportimiseks. Avalike ja lepinguliste ladude kombinatsioon
Ühissõiduk – avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto, buss, trollibuss, tramm, rong, laev Omavedu – vedu vedaja oma tarbeks oma kulul Tasuline vedu – vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Rahvusvaheline vedu – vedu riigipiiri ületamisega ja/või teistes riikides Kohalik vedu – vedu ühe riigi territooriumil paiknevate lähte- ja sihtpunktide vahel. Unimodaalne vedu – veod, mida tehakse kogu veoprotsessi jooksul ühe transpordiliigiga. Multimodaalne vedu – vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest Intermodaalne vedu – vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, auto, haagis, poolhaagis). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. 2. Veoviisid
· Kiire käsitsemine ja väiksemad laadimiskulud · Väheneb kauba kahjustumisoht väliskeskkonna tegurite poolt ning samuti vargusoht · Konteineriseeritud kaupade pakendamine on lihtsam ja odavam, kinnitamine on universaalsem · Väiksem tööjõu kulu (mehaniseeritus) · Korduvkasutus · Võimalus kasutada ajutise laona Intermodaalne ehk kombineeritud transport - vedu järjestikku vähemalt kahe erineva transpordiliigiga ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, haagis, poolhaagis) ühe ja sama veodokumendi alusel. 28. GPS tehnoloogia ja logistika- GPS tehnoloogia kasutamine võimaldab saada operatiivse ülevaate veokitest reaalajas, nende asukohtadest, läbitud teekonnast, ajakulust, kütusekulust. Probleemiks võib kujuneda investeeringukulud süsteemi soetamiseks ning igakuised kulud tööshoidmiseks. Võimaldab kogutud infoga tulevikus paremaid prognoose koostada ja selle abil kulusid vähendada,
Kiire käsitsemine ja väiksemad laadimiskulud Väheneb kauba kahjustumisoht väliskeskkonna tegurite poolt ning samuti vargusoht Konteineriseeritud kaupade pakendamine on lihtsam ja odavam, kinnitamine on universaalsem Väiksem tööjõu kulu (mehaniseeritus) Korduvkasutus Võimalus kasutada ajutise laona Intermodaalne ehk kombineeritud transport - vedu järjestikku vähemalt kahe erineva transpordiliigiga ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, haagis, poolhaagis) ühe ja sama veodokumendi alusel. 28. GPS tehnoloogia ja logistika- GPS tehnoloogia kasutamine võimaldab saada operatiivse ülevaate veokitest reaalajas, nende asukohtadest, läbitud teekonnast, ajakulust, kütusekulust. Probleemiks võib kujuneda investeeringukulud süsteemi soetamiseks ning igakuised kulud tööshoidmiseks. Võimaldab kogutud infoga tulevikus paremaid prognoose koostada ja selle abil kulusid vähendada,
infrastruktuuri pakkumust) tarbijana ja valijana poliitilises süsteemis. Keskkonnakoormust tingiv elukorraldus ja seadusandlus Prügimajandus: jäätmete sorteerimine tundub mõttetu, kui sorteeritud prügi arve ei ole oluliselt väiksem sorteerimata prügist Toit: pakendite vältimine on raskendatud tervisekaitse kaalutlustel Transport: lennutranspordi kättesaadavus ja odavus võrreldes mõne teise ja säästlikuma transpordiliigiga; autoteede ja kergliikluse arendamise proportsioonid. Elukoha mõju Linnalistes asulates väiksem energiatarve kui maa-asulates; transpordi ja eluaseme energiatarve moodustab vaid poole kogutarbimisest. Transpordikäitumine Transport põhjustab 23% kogu kasvuhoonegaaside emissioonist EL-is. Transport on ainuke energiakasutussektor, kus emissioonid on pidevas kasvamises. EL-i eesmärk on vähendada CO2 heite vähenemist 60% võrra aastaks 2050. Eesmärgi saavutamiseks on vaja mõista
20. Milliseid funktsioone täidab logistikaettevõtte läbivooluterminalid? Need on enmasti vedajate ja ekspeteerijte ja logistikafirmade sorteerimis keskused. 21. Milliseid funktsioone täidavad transiidilaod? Transiitlaod on logistikafirmade suured vahelaod. Käsitletavad kaubakogused on suured, kaup seisab laos lühiajaliselt. Need on seotud suurte kaubavoogude saatmisega teistesse riikidesse. Tihti tuuakse kaup lattu ühe transpordiliigiga, välja viiakse aga tist transpordiliiki kasutades. Transiitlaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes. 22. Mis laod on konsignatsioonilaod ja kes omab vastutust kaupade säilitamise eest konsignatsioonilaos. Konsiganatsiooni ehk komisjonilaod. Müüa ladustab temale kuuluvat tooteid ostja ruumides ostja vastutusel. Müüja tagab kaupade pideva olemasolu kokkulepitud kogustes ja esitab arveid vastavalt toodete kasutamisele /müügile
teisiti nõus. Selle läbi võib kasumit teenida, põhiküsimus on riskis. • Consignment inventory kasutusala on piiratud ning võib tekitada lisapingeid. Transpordiliigid, konteinerveod, intermodaalne transport 25 Intermodaalne ehk kombineeritud transport - vedu järjestikku vähemalt kahe erineva transpordiliigiga ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, haagis, poolhaagis) ühe ja sama veodokumendi alusel. 26 Konteinervedude karakteristikud- Vahetuskered, vedukita poolhaagised, ISO konteinerid EU transpordipoliitika 27 Kiisler ptk 8 lk 231-233
Ladustamine oli võimalus ja ka vajadus säilitada suuri kaubakoguseid enne müüki. Nõudlust prog- noositi vähe ja tarbijate vajaduste rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne turundusfilosoofia väitis, et kui laos puudub toodete tagavara, lõpetatakse müük. 11 Kauba käitlemine 253 Kauplemise otstarbel ehitatud laod on olnud algusest peale seotud kindla transpordiliigiga, millega need kaubad kohale toimetati või edasi transporditi. Ladude ehitust ja planeeringut on mõjutanud domineerivad veoviisid ning -vahendid. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks kaubapartiide ühendamise ja laialiveo funktsiooni. 18. ja 19. sajandil ehitati Euroopas sadamatesse meritsi veetavate kaubakoguste pideva suurenemise tõttu arhitektuuriliselt ja ehituskvaliteedilt laitmatuid mitmekorruselisi kivihooneid,
19. Kas treileri täiteastet 65% võib lugeda rahvusvaheliste vedude puhul alusekaupade veol rahuldavaks? 20. Millise veoviisi puhul kehtivad kauba pakenditele ja kaupade kinnitamisele koormaruumis kõige rangemad nõuded? 21. Millisteks vedudeks sobivad auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport? 22. Millised eelised ja puudused on eri transpordiliikidel? 23. Millised on kombineeritud transpordi eelised võrreldes üksiku transpordiliigiga? 24. Milliste transpordiliikide kasutamist soosib Euroopa Liidu transpordipoliitika? 25. Millist reostust põhjustavad eri transpordiliigid? 26. Kuidas on ehitatud tentpoolhaagis? 27. Kuidas on ehitatud kapp treiler? 28. Kuidas on ehitatud frigotreiler? 29. Mida kutsutakse jumbotreileriks? 30. Mis on saadetise netokaal? 31. Mis on saadetise brutokaal? 32. Millised on raudteevedude eelised ja puudused võrreldes maanteevedudega? 33
19. Kas treileri täiteastet 65% võib lugeda rahvusvaheliste vedude puhul alusekaupade veol rahuldavaks? 20. Millise veoviisi puhul kehtivad kauba pakenditele ja kaupade kinnitamisele koormaruumis kõige rangemad nõuded? 21. Millisteks vedudeks sobivad auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport? 22. Millised eelised ja puudused on eri transpordiliikidel? 23. Millised on kombineeritud transpordi eelised võrreldes üksiku transpordiliigiga? 24. Milliste transpordiliikide kasutamist soosib Euroopa Liidu transpordipoliitika? 25. Millist reostust põhjustavad eri transpordiliigid? 26. Kuidas on ehitatud tentpoolhaagis? 27. Kuidas on ehitatud kapp treiler? 28. Kuidas on ehitatud frigotreiler? 29. Mida kutsutakse jumbotreileriks? 30. Mis on saadetise netokaal? 31. Mis on saadetise brutokaal? 32. Millised on raudteevedude eelised ja puudused võrreldes maanteevedudega? 33. Mis on multimodaalne transport? 34
aastaks. • Ehitada 2050. aastaks lõplikult välja üleeuroopaline kiirraudteevõrk. Kolmekordistada olemas- oleva kiirraudtee pikkust 2030. aastaks ja säilitada tihe raudteevõrk kõikides liikmesriikides. • Tagada täielikult toimiv ja kogu EL-i hõlmav mitme transpordiliigiga TEN põhivõrk 2030. aastaks ning kvaliteetne ja suure läbilaskevõimega võrk 2050. aastaks koos vastava teabeteenusega. • Ühendada 2050. aastaks kõik põhivõrku kuuluvad lennuväljad raudteevõrguga, soovitatavalt
annaabi.ee 
