Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tõusen, lendlen, hõljun- vabavärsiline luuletus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põldudest, kuulen, heledat, vaikselt, tunnenAvan ukse ja... ... kostub krääksatus. Astun pikkade sammudega läbi kitsa koridori ruumi. Ruum on pime. Ma ei näe isegi oma jalgu ja käsi. Nüüd seal olles ei tea ma isegi, miks ma ukse avasin ja sisenesin, kui teadsin, et pööran end ja tahan välja astuda. Püüan tasakesi seina ääres kõndida, et leida mõnd lülitit mis tooks ruumi valgust. Koban kätega seina ja leian lüliti, vajutan seda, kuid midagi ei muutu. Mu silmad hakkavad vaikselt pimedusega harjuma. Katsun seina ja tunnen kuidas käsi riivab midagi. Liigutan veel kätt üles ja alla ning saan enda haardesse midagi, mida arvan olevat ukselink. Vajutan seda alla ja uks avanebki tasakesi minu poole. Piilun ruumi, kuid seal on jälle pimedus. Astun sisse ja sulgen enda järelt ukse. Ma kõnnin edasi, mitte enam mööda seina äärt, vaid otse. Hoian käsi kaitseks ees. Kuulen kuidas keegi justkui räägiks eemal
Mõeldud tehtud, sean sammud linnateatri poole. Sammudes teatri poole meenub mulle aeg, kus ma olin veel jõukas täieõiguslik kodanik, aga nüüd, kui olen läinud põhja tänu ühele petturist ärimehele, kes suutis kogu mu vara mult välja petta. Juba mitmendat aastat elan ma rentslis ja elatun annetustest. Tööd ma korralikult teha ei suuda, kuna minul pole haridust ega ka füüsilise jõuga särada ei suuda. Elan erakuna ja ei tea ilmauudistest midagi. Teater hakkab juba vaikselt paistma, see on esimene kord kui ma seda näen, see on ilmatu suur, tundub nagu mahuks sinna terve linn teatrit vaatama. See on ehitatud künka servale, nii et pealtvaatajad saavad kõrgemal istuda. Keskel oli suurem väljak, millel kaks sissepääsu, ma eeldan, et see on koorile tehtud. Väljaku keskel on Dionysose altar. Selle väljaku taga oli ilusate arhitektuuriliste kaunistustega ja minu poolt on näha ka selle taga harjutavaid näitlejaid ja nende ruume. Imestunult vaatan
Etüüd Jooksen pimesi mööda Sõle tänavat Kopli liinide poole ning tunnen, kuidas jaks hakkab vaikselt otsa saama. Seisma jääda ei tohi, sest see tähendaks vaid üht – nad jõuaksid mulle järele. Jooksen sihitult edasi, silme ees virvendamas kunagise kodu pilt. Kardan, et olen eksinud, kuid äkitselt näen kauguses kolmekorruselise puust uberiku hajuvaid piirjooni. Maja on tundmatuseni muutunud ning imestan, et selle üldse ära tundsin. Uksest sisse minna aga ei saa, see on koos akendega kinni löödud. Teen majale tiiru peale ja leian ainsa katkilöödud
Kuninglikud uinakud ja kodujuust - üks päev minu elust Hommik Ärkan selle peale, kui peremees mind õue kutsub. Ma ei viitsi ennast liigutada, kuna see armsaks saanud diivan tundub täna kuidagi eriti pehme ja soe. Olen ise tavaliselt äratajarollis hommikuti olnud, aga õues on talv ja minu karvkate on nii õhuke, et kardan ära külmuda. Ma saan oma peremehe toonist aru, et tal on tööle minekuga kiire ja mina hoian teda kinni. Tõusen vaikselt ja sirutan oma pikad koivad välja ja teen ühe suure ringutuse ja lippan ukse juurde. Jälle see piinav kaelarihm, mille sinine värv mulle kohe üldse ei istu. Kui peremees vähemalt korrakski silma minu pealt laseb, siis meelega seda närides loodan, et see katki läheb ja mulle uus ostetakse. Oma esimesed käpad uksest välja tõstes tunnen ma külma, mis mind kramplikult kokku tõmbab ja värisema sunnib. Jään seisma ja tahaksin tuppa tagasi
Lõpuleviidu 25.01.2015 Pimedus mu ümber, see pilkane pimedus, ma olen siin varem olnud. Ma tean seda, ma tunnen seda, see sama lõhn, see sama rõske õhk miski siit on nii tuttav. See hirmutab mind nii, et mu keha on vappevärinais. Mälestused vilguvad silme ees, kui ma olin siinsamas mitte vähem kui viis aastat tagasi, siin lõhnas täpselt samamoodi, kõik see on kui õudusunenägu mida ma olen pidanud läbi elama korduvalt, iga öö. Kuid nüüd on see kõik taaskord liiga reaalne, see tunne nagu ma tundsin siis kui ta mind kaasa haaras. See ei lähe mul kunagi meelest ära, kuid minu
tema samuti(alateadlikult). Need olid vihjed ja soovitused! Võtke suve mõnusalt ja suhelge palju! Head tulevast vaheaega!! Lisan siia ka ühe luuletuse Hommikune sära Kui tõusen hommikul, on akna taga väike sära, kui käin hommikust söömas, ei kao see ära. Välja vaadates, ei saa aru, seal pole päikest, see mis särab, peab siis olema midagi väikest! Kooli minnes, kui linnapoolt tõuseb valgus, mõtlen tihti, et kas see on ikka reaalsus. See, mida kuulen, tunnen, näen, ennem selles ei veendu, kui välja sirutan oma käe. Ikka olen ärkvel, ma ei saa midagi enam aru, koolis olles, veel, endas kannatust ma varun. Lõpuks tajun, miks nii valge on, vahetunnis vaikselt üks tüdruk, istub, on. Kui mind vaatad, tõuseb sära, taevapäike, mis ei kustu iial ära. sa sätendad ja oled kena, mind vist sa röövisid salaja ära. Kui lahkud ja silmapiirilt kaod, mul justkui silmisse tekiksid vaod. Ja kui lõpuks, mulle said selja löödud,
Meditationes De Prima Philosophia, In quibus Dei existentia, & animae humanae à corpore distinctio, demonstrantur. Meditationes II, VI. (Oeuvres de Descartes. Publ. Par Ch. Adam & P. Tannery. Vol. VII Paris: Léopold Cerf, 1904; p. 23-34, 71-90). 1 tegelikult laman alasti linade vahel! Aga vähemalt praegu vaatlen ma kindlasti ärkvel silmadega seda paberit, see pea, mida ma liigutan, ei ole uinunud, seda kitt sirutan ja tunnen ma tahtlikult ja teadlikult: magajale ei tuleks need asjad ette nii aredatena. Muidugi, nagu ma ei maletaks, et mind on unes teinekord petnud ka taolised mõtted!; ja kui ma selle üle paremini järele mõtlen, näen ma selgesti, et kunagi ei saa kindlate tunnuste järgi eristada ärkvelolekut unest nii selgesti, et ma jahmatusest kangestun, ja see kangestus ise peaaegu kinnitab mu arvamust, et ma magan.
Meie bardakkide kõrval asub vene sõjaväe laager, kus mehed on poolnälgind ja pool surnud. Toit on kesine ja üksikud jäägid, mis alles jäävad söövad vangid ära, nad üritavad ka kaubelda, et midagigi saaks. Kõige hinnatuim on säärikud, kuna meie omad on kehvemad. Pühapäeval tuli õde ja isa, sain teada, et emal on vähktõbi ja ta on 3ndas klassis, seal kuna seal on odavam, Operatsiooni tehakse, aga see maksab ja ei tea, kui palju. Saan lõpuks oma sõjaväekaaslastega kokku ja tunnen veidi süüd, et nii kaua eemal olin, annan neile ema tehtud marmelaadi. Meid tuli üle vaatama keiser. Mõtlesime, et kui keiser ja teised suured tegelased poleks sõda tahtnud, siis see poleks tulnud. Me oleme ju siin, et oma isamaad kaitsta ja prantslased samuti, aga kellel on õigus? Vb mõlemal. Lihtinimesed pole sõda tahtnud, seda tahtis riik. Läksime luuresse, ja jäin üksi. Kuulen granaadi häält, üritan edasi liikuda, kus kuulen oma meeste hääli, aga ei
tumedate prillideta. Kui ma astun poodi või restorani, olen täiesti pime. Kui mu silmad juba ära on harjunud, ei saa ma ikkagi menüüd lugeda ega pilguga kelnerit kutsuda. Mu silmad tantsivad hõbeniitidest kirendavas siseilmas, kus lokkab rohelus, roosid ja suits. (Lk. 16) Kuulmine Vaidlevate täiskasvanute kõnekõmin on lapse jaoks kohutav. Läbi keldriukse kuulen neid surutud häälel vaidlemas minu koha üle maailmas. (Lk. 25) Ma näen , et Stephen ajab juttu!" hüüab õpetaja, ja juba täksibki kriit ägedalt kirjutada. ,,Stepheni nimi läheb titetahvlile". (lk. 29) Kompimine Ma langetan näo külma lenkstangi kohale ja otsustan, et see on vaid vari, päevavalguse lünk, ja sööstan pedaale tallates sellest läbi.
Tema luuletustes on palju peidetud sõnumeid, millest ei pruugigi keegi muu aru saada kui ta ise. Talihommik Ma olin ammu unustanud juba, et rahu annab taevaserva hõõg, et talihommik vilistada lubab ja metsahärmas hingab sügav rõõm. Tuul uueks tormiks puhkab laante taga ning valgeid laineid vaikselt kannab nurm. Silmnäolt käib metsasihis umbne rada, all jalge vajub lume pehme murd. On puhkepäeva rahu kõikjal ringi, ees raiesmiku seisatama jään. Kriiks kostab metsamaja ukselingilt, üks eksind puhang riivab männi pääd. Siis mõne hetke vaatepiiril talub
et ikka oled keegi. ...aga kui sa oled ei keegi ja sa midagi teedki, on see sama hea kui seegi, kui sa midagi ei teegi. Raske On Sõbral ,Keda Korra On Hüljatud, Raske On Südamel Mida Jäädavalt On Murtud, Raske On Elada Kui Seda Kõike On Tuntud Sõbrad , on need keda sa ei unusta , Sõbrad , on need kes sust hoolivad . Ei saa unustada sõpru , kes sust hoolivad . Kuid saab unustada "sõpru" kes on sulle haiget teinud . Istud vaikselt tooli peal Sind iga mõte kurvastab Soovin, et oleksin seal Soovin, et oleksin see , kes sind kallistab Tahan, et saaksin sind rõõmustada Vihkan seda, kui oled õnnetu Tahaks sind kallistada Tunnen, et olen siin mõtetu Mu sõnad muudavad vähe Mõtlen ju neid südamest Ei mahu sulle need tõed pähe Kuid see on ju minu armastusest Oled mulle kalliks saanud Oled tore ja lõbus Oled mulle südamesse jäänud Tahan, et oleksid rõõmus Kui mul igatsus on hinges, Sulle,kallis,mõtlen vaid.
Must auk Tüdruk istub laval ja vaatab publikst üle. Ta ei liiuta mõne hetke. Seejärel tõuseb püsti, sammub lava äärele lähemale ja hakkab rääkima vaadates ikka kaugemale. V: ,, Minu ees on üks suur must auk. See on kõik mida ma näen ja tunnen. Jah, ma tunnen seda auku. Olgugi et, ma ei ole sellele väga lähedal. Olgugi on see suur ja väga tume. Selle lõpus ei ole mingigisugust valgust näha. Tahest tahtmatta ma liigun selle poole. Ma tean et see ei ole päris aga ma tunnen seda, ma näen seda. Ma tean ,et olen hetkel oma kodus ema ja vendade juures. Ma tean ,et mu ees on telekas ja sealt tuleb mingi saade ,mis on nagu iga teine saade ,koos tobedaimast tobedaima muusikaga."
11 kuid nad kuuluvad meile ja meile on nad head, palju käidud on teid ja see meelest ei läe, minna kergem, kui ulatad käe. Las jääda nii kuis oli Anna Haava / rahvalik viis Oh ära karda, kallim, ei sind ma tülita, ei iialgi su armu ma taha kerjata. Refr. :,: Las jääda nii, kui oli, las jääda nii, kui on. Las jääda saladuseks, et sind ma armastan. :,: Võin uhkelt, külmalt, võeralt sinu silmi vaadata, võin vaikselt nii kui vari sinust mööda minna ka. Refr. Las jääda nii, kui oli ... Võin teistel suud ka anda ja teisi armasta, kuid südames vaid siiski ma olen sinuga. Refr. Las jääda nii, kui oli ... Võin vaikselt rannal sõuda ka ilma sinuta, võin aga põuepõhjas sind kanda lõpmata. Refr. Las jääda nii, kui oli ... Leib jahtub Tõnis Mägi Tõnis Mägi Akna all must metsaäär. Akna peal koltub kuväär. Mida on maailmas uut? Kiirus, vaid kiirus, ei muud.
Kui seisund ei parane, jälgin teadvusseisundit ja otsi selle seisundi muid võimalikke põhjusi. Teadvushäire korral ei anna midagi süüa ega juua! Teadvuseta kannatanu puhul säilitan avatud hingamisteed ja vajadusel elusta. Vajadusel tagan meditsiinilise abi saamine. Igal juhul teadvushäire kujunemisel või seisundi mitte paranemisel. 10 Inimene on muru peal teadvusetult pikali, silmaga nähtavaid vigastusi ei ole ja ta hingab, kuidas tegutsed? Kontrollin hingamist. Kõrvaga kuulen hingamist - Põsega tunnen õhu liikumist - Silmadega näen, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis. Vabastan hingamisteed. Panen kannatu lamama külili asendisse. Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. Kui see ei aita, siis alustan elustamist. Elustamiskatse korral tuleb ELUSTAMIST jätkata seni, kuni on kindlaks määratud järgmised asjaolud: On taastatud efektiivne vereringe ja hingamine.
Saatuslik öö Olen tavaline 19-aastane tüdruk, kes elab tavalist elu nagu enamik teised noored. Või vähemalt elasin… Käisin koolis, õppisin, elasin vanemate juures, käisin mõnikord sõpradega väljas ja pidudel. Elu on juhuseid täis. Üks juhus võib muuta elu täielikult. Minu elu on muutunud juhuse tõttu. Mu suurim hirm on üksi olemine ja valu tundmine. Räägin nüüd sellest, mis on teinud mu hirmul olevaks ja armetuks. See juhtus täpselt aasta tagasi. Minu sõbral oli sünnipäev ning olime tema juures sõpradega seda tähistamas. Peol tarvitasime ka veidi alkoholi nagu sünnipäevadele kohane. Me pidutsesime poole ööni. Lubasin endale, et lähen kella kolmest koju, et saaksin ennast välja puhata. Ma elan kahe kilomeetri kaugusel peopaigast. Asusin kella kolme paiku teele. Oli väga pime. Valgustid ei põlenud ning valitses täielik vaikus, justkui elaksin selles maailmas üksi. Järsku kuulsin enda taga lähenevaid sam
«Alkoholi hakkasin liigselt tarbima siis, kui abikaasa hakkas ula peal käima. Mina tegin tööd, tema istus kodus ja lollitas mind: käis diskodel ja baarides, hakkasid tekkima igasugused imelikud telefonikõned suvaliste meeste poolt. Mul tekkis väga raske tunne, hinges oli raske, esitasin kogu aeg endale küsimust, miks ta seda teeb. Ja ei osanudki muud, kui otsida lohutust alkoholist. Ei mäleta konkreetselt, millal esimest korda hakkasin jooma. Meie suhte keerulisus hakkas mul vaikselt kasvama üle piiri; mitte järsku, aga stabiilselt.» Alguses trimpas mees vähem, siis üha rohkem ja rohkem. Hiljem tekkisid joomingud, mille tagajärjeks oli karm reaalsus: mälukaotus. Kui oli võtmine, siis ikka nii, et maa oli must. «Järgmine päev on küll pohmell, aga põed ära, läeb nädalake mööda, tekib uuesti tunne.» Stresse on Kerdi elus tekkinud ka tööpuudusest, samuti ametipostiga seotud pingetest, aga
Tere mu kallid vanemad! Sain viimaks väikese hingetõmbe hetke, et teile kirjutada kõigest, mis on toimunud ning on toimumas. Nagu te kõik ka ise teate, on aasta 1916 ja käimas on Esimene maailmasõda. Mina olen sõdur ja sõdin Saksamaa all, Läänerindel. Esimeses maailmasõjas sõdivad Antant (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia). See, mis siin toimub, on lihtsalt kohutav! Ma ei suuda oodata, et saaksin olla kodumaal enda lähedaste juures. Ma näen pidevalt, kuidas inimesed surevad ning nad lihtsalt tükkideks lastakse. See on emotsionaalselt talumatu. Esimese maailmasõja puhkemiseks oli mitmeid põhjuseid. Oli ju Saksamaa ning Prantsusmaa vahel suur tüli Elsass-Lotringi, kus leidub palju maavarasid, kuuluvuse pärast. Samuti tülitsesid ju ka Austria-Ungari ja Venemaa Balkani poolsaare alade pärast. Pingeid tekitasid ka suurriikide liidusuhted. Neid põhjuseid on veel palju rohkemgi, kuid räägin nendest pikemalt sii
ennast koos sinuga tundsin.. Ma ärkan koos päikesega ja mõtlen sinust, lähen magama kuuga ja mõtlen ikka sinust . What’s Minnie without Mickey , what’s Tiger without Pooh , what’s Spongebob without Patrick , what’s me without you ? Ma pole see, kes ma olin eile, ma pole see , kes olin hetk tagasi, homme pole ka see, kes ülehomme olen ja enam iial pole see, kes kunagi olin… Õnn on kui liblikas , kui sa teda taga ajad , lendab ta alati minema , kui aga istud vaikselt ja ootad , tuleb ta ise su juurde . Olen vaba kui tuul,kui oskad ja suudad-püüa kinni:P Ma tahtsin saata sulle midagi armsat ja ülinunnut ,aga postiljon käskis mul postkastist välja ronida. Vahest tahaks sind kallistada, et kontrollida, kas sa ikka päriselt olemas oled! The summer night is like a perfection of thought. Ma pole kunagi üksi, - Sa oled alati minuga, minu südames... I'm not mad, I need a hug.. Igatsen seda olematut unenägu... somewhere over the rainbow
Kui näeb nutvat mind ja ema. Näitame koos ukse poole. Vend ei taipa, aga kui ta ukse avab näeb ka tema, ning hakkab veelgi pöörasemalt karjuma kui mina. Siis näeme imestunult kuidas isa käsi tõuseb ja näitab viipekeeles meile sõna : OLGE ETTEVAATLIKUD! Viipekeele õppisime keelekoolis. Nüüd hakkame hoobilt kartma ja helistame päästeteenindusse. Varsti kuuleme sireene meie maja ette pööramas. Pärast seda ei räägi keegi. Kõik veel nutavad vaikselt ja mõtlevad, et mis edasi? Keegi ei tea mida tähendab see märk. Kuidas ta suri, ning kuidas saab meie isa olla õues ja ukslukus??? Tuleb siis välja et kellegil on meie maja võti?? Kardan kohutavalt. Kuid märkamatult on saabunud uneaeg. Lähen siis enda tuppa ja üritan magada kuid ei suuda....... Neljas Päev Hommikul ma ärkan ja tunne on kahtlane. Käin kõik toad läbi, kuid ema ei leia ega ka venda. Mõtlen et mis saab edasi?? Kuhu ma lähen?? Mida ma teen??
tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte!
REALISM Realismi teke Aeg: 1830. Aastatel Koht :Prantsusmaa Tekkelugu: Rühm maalikunstnikke hakkas peatuma linnalähistel metsakülades ja mõned neist, nagu näiteks T.Rosseau, jäid püsivalt metsa elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluoluga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks. Realismi olemus Realismi iseloomustab uudishimu Kirjanikud huvitusid argielust ja ühiskondlikest probleemidest, neid hakkas huvitama inimene, ühiskond ja teadus Kriitilise suhtumisega püüdsid realismi esindajad ühiskonda paremaks muuta Tunnused Sõnakasutus on detailirikas ja täpne Tegevus määratleti täpselt ajaliselt ja ruumiliselt Kasutati rahvakeele väljendeid Teoste tegelased olid enamasti lihtrahva ja keskklassi hulgast Esile tuli kriitiline hoiak Elu käsitleti tasakaalustatumalt, rõhutati isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust, mittevajalik jäeti kõrvale Kasutati tegelikkuse objekt
REALISM Realismi teke Aeg: 1830. Aastatel Koht :Prantsusmaa Tekkelugu: Rühm maalikunstnikke hakkas peatuma linnalähistel metsakülades ja mõned neist, nagu näiteks T.Rosseau, jäid püsivalt metsa elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluoluga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks. Realismi olemus Realismi iseloomustab uudishimu Kirjanikud huvitusid argielust ja ühiskondlikest probleemidest, neid hakkas huvitama inimene, ühiskond ja teadus Kriitilise suhtumisega püüdsid realismi esindajad ühiskonda paremaks muuta Tunnused Sõnakasutus on detailirikas ja täpne Tegevus määratleti täpselt ajaliselt ja ruumiliselt Kasutati rahvakeele väljendeid Teoste tegelased olid enamasti lihtrahva ja keskklassi hulgast Esile tuli kriitiline hoiak Elu käsitleti tasakaalustatumalt, rõhutati isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust, mittevajalik jäeti kõrvale Kasutati tegelikkuse objektiivset
When I went to school, they asked me what I wanted to be, when I grow up. I wrote down "happy". They told me I didn't understand the assignment and I told them they didn't understand life. Iga päevaga läheb elu kiiremaks. Isegi pikad trepid, mida mööda ma jooksen, mööduvad välgukiirusel. Nii, et terve elu läheb väga kiiresti. Meil tuleb põletada oma sildu, läbida juba sisse tallatud radu ja jätta endast maha midagi, mis meid ikka meelde tuletab... kellegile. Ma tunnen end kuidagi nii aheldatuna. Aheldatuna inimestest, tunnetest, koolist ja eelkõige sellest vastikust rutiinist, mis on saanud justkui igapäevaseks osaks mu elust. Ja ma usun, et ma pole ainuke, kes selle all kannatab. Just praegusel hetkel annab tunda suur soov end ahelaist vabastada ja rutiinsest elust lahti öelda. Tahaksin olla täiesti vaba, olla seal, kus ma parasjagu soovin, ilma, et mul istuksid pidevalt kukil kohustused ja tegevused, mida ma vabatahtlikult
Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetu (ei reageeri häälele, raputamisele, valule). Veendun, et ta ei hinga, kontrollin pulssi kaelal või käel. Seejärel helistan 112. Avan ülemised hingamisteed: painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kanna
üks tavaline päev? Kõik tahavad, et nende tulevik oleks hea ja õnnelik, paremuse poole liikumiseks teeme omad valikud. Kui ma tahan saada maailma rikkamaks inimeseks, sest ma arvan, et siis olen ma kõige õnnelikum, püstitan endale eesmärgid ja pürgiksin nende poole. See tundub muidugi väga utoopiline idee, aga mida kõrgemad sihid, seda suurem potensiaal oleks üldse midagi saavutada. Ma ei teagi, kas raha teeb õnnelikuks, ma lihtsalt loodan seda, sest praegu tunnen päris paljudest asjadest puudust, mis on just raha taha kinni jäänud. Raha ei asenda muidugi kõike, aga enesetunnet mõjutab küll. Rikkana, tunnen, et mul on midagi olemas ja siis suudan alles raha kõrval näha ka teisi väärtusi. Muidugi väärtustan ma ka kõike vaimset, aga rikas on ju alati hea olla, see annab nagu mingi lisapunkti juurde. Ma siiski loodan, et minust, sinust ja paarist sõbrast veel saavad kunagi head inimesed,
Kiirus, vaid kiirus, ei muud… Hommikul üles ärgates meenus mulle unesegaselt üks heli, täpsemalt telefoni äratuskella helin. Käega kombates võtsin padja alt telefoni ja isegi korraks kartsin kella vaadata. Vajutades telefoni suvalisele nupule ilmus ekraanile kellaaeg mis ütles, et ma olen sisse maganud. Ajades ennast kiiresti püsti, hakkasin kähku riideid selga toppima. Tavaliselt enne mõtlen mida selga panna ja missugune riideese millega sobib, siis nüüd seda aega enam ei olnud. Õnneks oli mul õhtul koolikott tänase tunniplaani järgi valmis pandud. Ma ei jõudnud isegi hommikust süüa, vaid panin jope selga, saapad jalga, võtsin koti üle õla ning tõttasin kooli poole. Tee peal uuesti kella vaadates kõhklesin, kas jõuan bussile, mis peatub kahe minuti pärast Sõjakooli peatuses. Lisasin veel tempot, et ikka jõuda. Möödudes vana sõjakooli majast nägin ma peatust, kus ootasid juba paljud, nii väikesed kui suured. Sisimas loots
silmade sära ei kustunud ära, kust tekkisid need tunded, ilmsi või tõsi, näpistus ei andnud, ei selgust ei vastust, Ei julgend ma näha, sest kartsin, et tõsi, kuid natuke piiludes, ma jahmusin mis nägin, Meie sarnasused loodud, kui ühest sulest, nagu samast taimest, või ühest tulest, Kas nüüd on hilja, või natuke veel vara, nüüd hoopis, õigel täpsel ajal, kuid, kui tema poole pööran, kui korra vaatan, mis ma siis tunnen, kui hetkeks silmad sulen, Ta energia mõõtmatu ja vägi piiritu, näen suurt headust mis kiirgab kui elu, Näen tähtede sära ja rõõmu pärleid, kristallide heli, ning looduse indu, Näen valguse sammast mis ühendab tarkust, näen rõõmu ja rahu mis suurendab kõiksust, Ta silmad kui pärlid, mis näitavad kätte, ja ta suudab isegi näha, lepatriinul täppe, ja kes oleks arvand, et mõni veel näeb lendava põrnika, kuldseid tiibade väe,
autot ka Värskas. Ärritaja uudsus – Kui kohtud tuttavaga nign tal on uus auto, pöörad sellele tähelepanu. Oleks tal vana auto ei pööraks. Tahtmatut tähelepanu tingis uus auto. X ülesanne Tahtlik tähelepanu – Raamatut lugedes pead sa ainult keskenduma raamatule ning selle sündmustikule. Kui sead ei tehta, ei mäleta pärast raamatust enam midagi. Tahtmatu tähelepanu – Kui ma üritan õppida ning ma kuulen kõrvaltoast tulevat televiisori heli. See paneb mu keskenduma televiisorile ning viib mu mõtted eemale. Tahtmatu tähelepanu tahlikuks – Kui sul on antud vaheajaks lugeda raamat ning sa ei taha seda üldse teha. Kuid kui sa ühekorra lugema hakkad, hakkab see sulle meeldima ning järgmised korrad loed sa raamatut hea meelega.
Tulevikumälestusi meenutades ''Mine nüüd lavale! Sa kuuled isegi, kuidas rahvas sind kutsub! See oli ju su elu unistus siiani, ega sa ometigi nüüd tagasi astu? Ei ei. Nii ei saa, mine juba!'' ütleb mu parim sõber. Ja nii ma astungi lavale. Tumepunased eesriided vaatavad mulle veel otsa, ruum läheb äkitselt pimedaks, publik tasaneb. Süda tuksub põues kohutavalt kiiresti ja tugevalt, ma tunnen ennast justkui võistlustel enne saja meetri jooksu, kõhus keerab, väga ärev on olla. See tunne on joovastav, õrnalt värisen, aeg tundub täpselt nagu seisvat. Ja järsku eesriie tõuseb. Ma näen pimeduses publikut. Valgusehelk valgub minu peale. See unenägu on mul jäänud müstiliselt hästi meelde ja seda oma üliäkilise lõpuga, mis seisnes tormilise äratusega minu sünnipäeva hommikul, kui mulle lauldi ja toodi tort. Kahjuks ma ei saanudki teada, mis unenäos edasi toimus
Mida te oma arust teha kavatsete? Oleks ehk targem oma relv langetada? (Faustile) Nüüd! Mida te ootate!? Haarake mõõk! Faust: Sähh sulle! [Faust torkas kurjategija oma mõõgaga läbi.] Faust: (Mõttes endamisi) Jällegi olen sellest maailmast eemaldanud ühe pahategija tehes maailmast natukenegi parema paiga. Mefistofeles: Aga kiiresti nüüd mu käskija! Ei tasu siia ootama jääda. Faust: Kas ei võiks hetkekski kauemaks jääda? Lennates tunnen end kui maailmavalitsejat. Teeksin kõik, et saaksin viibida liueldes läbi õhu veel mõned minutid. Oh ilus hetk, oh viibi veel!
kaelketi kuhs rippusid küljes A+M=(süda). See oli parim kink mailmas . **** 4 aastat on möödunud, ajast mil mul oli 15 sünnipäev. Me oleme Markoga ikka koos ning Kaire pole selle 4 aasata jooksul enam kordagi üritanud veene lõigata. Ta on sellest täiesti vabanenud.Kerlist ei tea ma midagist sest 3aastat tagasi läks ta meie koolist minema. Eile õhtul palus Marko mind oma naiseks. Mõtlesin et on küll natuke vara kuid ma tunnen teda läbi ja lõhki ,nii et võsin pakkumise vastu. Ülehomme tomuvad pulmad . Ema ja isa on väga õnnelikud. Muideks ma pole enam süütu. Ning ma kaotasin selle Markole ,olen sellega rahul. Muidu mu välimusest veel et nüüd olen jälle blondikas tagasi, kuid tukka pole mulle siiani. Kata (Katriin) , tema ema suri just aasta tagasi ning Kata elab nüüd oma isaga .Pealekauba on ta veel rase ka . Sünitab umbes 6 kuu pärast. Ma ei oska öelda miuke on mu elu järgmistel
Viis minutit veel Vaatan kella. Tiks-tiks-tiks-tiks. Tund venib nagu kummiliim. Tagapingi Mike hakkab mind juba närvi ajama. Mida ta mõliseb seal õpetajale vastu? Kui ta veidike vait oleks saaks ehk varem ära. Ei suuda enda suud kinni hoida. Täielik värdjas. Heameelega kõnniks hetkel tema juurde ning annaks talle kena matsu vastu kukalt. Ohoh! Vait jäi. Kuid siiski...ei. Sellised tüübid lihtsalt käivad pinda. Olgu. Suva. Karjun: ,,OOOOI! Jää vait noh!" Mike vastab naiselikul toonil: ,,Mhhh! Mul on õigus rääkida. Sõnavabadus." Istun rahulikult tagasi. No on värdjas noh. Tuleb mulle oma õigustest rääkima. Kui mina temaga lõpetan on tal ainult õigus vaikida. Vaatan klassi teise otsa. Kell vahib mulle kurjakuulutavalt vastu. Tiksub. Neli minutit veel. Peaks vist asjad kokku panema. Võtan pastaka ja pliiatsi, tirin pinalil luku lahti ja viskan need suvaliselt sinna sisse. Hakkan juba raamatut kinni panema, kuid äkitselt il
Vaikselt kõnnin mööda pisarate rada, mis ma sinu pärast olen nutnud. Kui sa vaid teaksid kuidas ma vajan sind.Ei möödu päevagi, kui ma ei mõtle sinule. Kaon tihti kui mind ei vajata,kuid olen olemas hetkel,mil sul kedagi ei ole. Veel üks päev ilma sinu kallistuseta ja ma lämbun,sest ainult sina aitad mul hingata. Sinuga tunnen midagi suurt,sinuga tunnen,et ei vajagi muud. Ei möödu hetkegi mu päevas mil meelest sinu naeratus mul kaoks ja ehk need rohekad-sinised silmad näevad! Sa oled tõesti kallis minu jaoks.Istun ja mõtlen,mida sina mõtled.Sa ei vasta. Kuulen vaid vaikust, mis rebib mul hinge seest.Kardan,et olen üksi..kardan,et suren üksi...et keegi ei tule ja keegi ei hooli. Kardan magama jääda, aga samas on liiga õudne olla ärkvel,sest ma ei saa hakkama iseenda mõtetega.Su juurde praegu lendaks,sest tunnen sinust puudust.
annaabi.ee 
