KLOONIMINE GENEETILISELT IDENTSE JÄRGLASKONNA SAAMINE PALJUNDATAVAST ÜKSIKOBJEKTIST (DNA MOLEKUL RAKK, ORGANISM). KLOON GENEETILISELT IDENTNE JÄRGLASKOND. MERISTEEMPALJUNDUS MERISTEEMIRAKKUDE KASUTAMINE VEGETATIIVSETE JÄRGLASTE SAAMISEKS. MERISTEEM TAIMEDE ALGKUDE. TOTIPOTENTSUS RAKKUDE VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA LEITUTATI MONOKLOONSETE ANTIKEHADE TOOTMISEKS. 1)
Raku ja embrüotehnoloogiad Taimede meristeempaljundus Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist (DNA molekul, rakk, organism). Meristeempaljundus meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem taimede võrsete tippudes, pungades ja mujal asuv algkude; rakud pole diferentseetunud, st pole eristinud mingit kindlat koefunktsiooni täitma võivad tekkida kõikide püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule, st nad on totipotentsed (kõikvõimelised). Sellel omadusel põhinebki meristeempaljundus. Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukuhikust väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele. Kui kultuur on kasvama ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söö...
BIOTEHNOLOOGIA Rakendusbioloogia(üldisem mõiste) Valdkonnad:meditsiin,veterinaaria,põllumajandus, toiduainete tööstusBiotehnoloogia Ravimite väljatöötamine, eriomadustega taimesortide loomineMeristeempaljundus sai võimalikuks tänu algkoerakkudepaljunemiseuurimisele(..totipotentsed)Monokloonne toodab ühte tüüpi antikehasid. Embrüosiirdamine+saadakse ühest vanemapaarist palju heade omadustega järglasi & tänu külmutamisele kergem transportida-ei pruugi alati õnnestuda & on vaja kasut. hormoone, mis võib mõjutada organismide tervist. Tuumkloonimisel võetakse keharakust rakutuum &sellestuusorganism, aga embrüonaalkloonimisel (lõhestuse meetodil) 1)munarakk viljastatakse in vitro meetodil 2)varajane embrüo jaotatakse osadeks 3)osad taastuvad & need siiratakse eri vastuvõtjateemakasse.Tuumkloonimisevastuseis:õnnestub väga harva, pole eetiline kloonida teisi organisme, rakud pole noored.Tüvirakkude i...
Fundamentaalteadus Ehk põhiteadus - uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. See moodustab vastava teaduse - füüsika, keemia, bioloogia jt - tuuma, tema sisu: faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid. Rakendusteadus. loodusnähtuste praktilisel otstarbel kasutamine. Need on teadused, mis tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jms tarbeks. Biotehnoloogia. rakendusbioloogilosed meetodid ja protseduurid, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sirgumise ja pärilikkuse muutmiseks. Hapendamine, käärimine. toiduainete töötlemise meetodid, mis põhinevad mikroorganismide kasutamisel. Nendes protsessides ei teki elusolendeid, vaid olemasolevad mikroobid põhjustavad neid protsesse (kõik elav tekib ...
Anni Rikker 12.b kontrolltöö lk 19-36. Raku- ja embrüotehnoloogia 1.mõisted: kloonimine- DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. kloon- isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. meristeempaljundus- taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest. hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunuloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtdeerimine antiseerum- immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. transgeensed organismid- geneetiliselt muundatud organismid GMO. Organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neid organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. asen...
Fundamentaalteadus-teadus,mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse,ehituse, toimimise ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega.Rakendusteadus-tegeleb praktilise rakendamise meetoditega.Üldbiol. teadus-geneetika,rakubioloogia,ökoloogia.Eribiol- botaanika,füsioloogia,zooloogia. Biotehnoloogia-nim.rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure,mis kasutavad elusorganismide omaseid protsesse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse suurendamiseks.Hapendamine- toimub piimhapet moodustavate bakterite kaasabil. Hapendamisel muudetakse toiduainetes leiduvad suhkrud bakterite toimel kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur 0,6-1,5 % siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduainete säilitamist.Käärimine e. fermentatsioon on teatud tüüpi organismide ainevahetusprotsess,mis toimub hapniku...
BIOLOOGIA SAAVUTUSTE KASUTUSVÕIMALUS 1. Mis on fundamentaal ja rakendusbioloogia? Fundamentaal- e. põhiteadus Uuritakse objektide või nähtuste olemust ja seaduspärasusi. (nt. Füüsika, Keemia, Bioloogia) Rakendusteadus Tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamisega, arendamisega nt. Meditsiiini ja põllumajanduse tarbeks. Üldbioloogiline teadus Süvateaduslik uuring (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia jne) Eribioloogiline teadus botaanika, taimegeograafia, zooloogia Rakendusbioloogia Seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises (toiduainete tootmise mitmekesistamine, haiguste diagnoosimine jne.) 2. Milline seos on bioloogial teiste teadustega? Biokeemia ja biofüüsika uurivad elusolendite koostise keemilisi ja füüsikalisi aluseid (nt. Fotosüntees). Biotehnoloogia protseduurid, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse...
Hall sirp, kortikaalne rotatsioon, mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula, blastula, kesk-blastula transitsioon 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni
Organismide kloonimine on embrüo staadiumisse, siis siirdatakse see kolmandale isendile. Embrüo ebaloomulik ja seega ebaeetiline. Kloonindiviidid võivad mutantsete doonortuumade tõttu olla geneetiliste puuetega, sh. vähisoodumusega. areneb surrogaatema kehas. Reproduktiivsel kloonimisel saadakse terve Totipotentsus rakkude arenguline täisvõimelisus; sügoodi, esimeste isend, terapeutilisel seevastu vaid kude. Reproduktiivsel kloonimisel blastomeeride ja meristeemrakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi võetakse geneetiline materjal munarakust, terapeutilisel kloonimisel aga organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks. Pluripotentsus somaatilisest rakust. Repr
53. surrogaatema - emasimetaja (ka naine), kes sünnitab talle siiratud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase 54. sünnieelne diagnostika - arenguhäire või geneetilise puude võimaliku olemasolu kindlakstegemine mis tahes arengujärgus embrüol või lootel. 55. terapeutiline kloonimine - inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks 56. totipotentsus - rakkude arenguline täisvõimelisus; sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks 57. transgeenne organism org või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga. 58. tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma
1.Rakendusbioloogia 1.1 Biotehnoloogia Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilises kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Otsivad avastatud loodusseaduste kasutamisvõimalusi. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Põhilised biotehn.-s kasutatavad organismid on bakterid ja seened. Hübriidteadus nagu biomeditsiin. Hübriidjõud e. Heteroos. Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa baktereid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. Putukate hormoonisarnased ained on feromoonid. Plussid Miinused · säästab energiat · ajakulu vastavate org. Leidmiseks · vähem ja kahjutud jäätmed · tundlikkus keskkonna suhtes · odav tooraine Toiduainetööstuses: juust, kohupiim, jogurt jt ...
BIOLOOGIA Fundamentaalteadus- uuritakse objektide ja nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi Rakendusteadus- teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm. tarbeks Biotehnoloogia- rakendusbioloogilised meetodid ja protseduurid, mille puhul elusorjanismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Biomeditsiin- bioloogiliste ja meditsiiniliste uuringute süntees, mis on suunatud uusima bioloogia avastuste meditsiiniliste rakenduste leiutamisele ja kasutamisele. Rakendusbioloogia lähtekohad Mikroorganismid · Kurgi, kapsa, piima ja teiste toiduainete hapendamine toimub piinhappebakterite tegevusel · Mitmed juustusordid valmivad hallitusseen...
26. Rakutehnoloogia biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete organismide rakkude kultiveerimise, kloonimise, hübriidimise, tüvirakkude eraldamise ja nede diferentseerumise suunatud mõjutamisega. 27. Somaatiliste rakkude hübriidimine rakutehnoloogiline protseduur, milles liidetakse üheks hübriidrakuks geneetiliselt olemuselt erinevad somaatilised rakud (nt normaalne lümfotsüüt ja vähirakk või hiire ja inimese koerakk). 28. Totipotentsus rakkude arenguline täisvõimelisus; sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks. 29. Asendusema vt surrogaatema. 30. Embrüosiirdamine embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli
kantakse agrobakteri vahendusel taimerakkudesse, mis võimaldab saada transgeense ehk GM-taime. Looduslike ensüümide abil looduses esinevasse plasmiidsesse DNA-sse viidud geen liigub rakutuuma tavalist tuumatransporti kasutades. Kromosoomi siseneb DNA-sse tänu igas rakus toimuvale DNA-rekombinatsioonile. GM-taime tegemine lõpeb võõr- DNA-d sisaldavast rakust uue taime regeneerimisega, mille puhul kasutatakse ära looduses ette tulev taimerakkude totipotentsus võime jaguneda ning muutuda ükskõik millist tüüpi taimerakuks. Ristamine, ploidsuse muutmine, hübridiseerimine ja mõned muud võtted, mida kasutab klassikaline sordiaretus, viivad samuti võõrast geneetilist infot taimedesse, kuid
peamiselt imetajate kloonimist. 3. Milles seisneb teine kloonimismeetod? Teine kloonimismeetod seisneb somaatilise ehk difenseerunud keharaku tuuma siirdamises munarakku, mille oma tuum on kõrvaldatud. 4. Mida tähendab reproduktiivne kloonimine? Reproduktiivne kloonimine inimese kloonimisvõimaluse käsitlemisel kasutatav mõiste, mis tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil. 5. Mida tähendab totipotentsus? Totipotentsus rakkude arenguline täisvõimelisus; sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks. 6. Millal ja kelle abiga ,,sündis" Dolly the Lamb? Dolly the Lamb sündis 1996. aasta juulis kloonimise teel. Kloonimise viis läbi Ian Wilmut. 7. Kolm vastuväidet kloonimisele! *Inimese sigimise teatud aspektid peavad jääma teadusest ja tehnoloogiast puutumata.
Isastaimede tolmukates küpsevad isasgameedid, mis õietolmuna levivad emakasuudmele emastaimel. Õietolm levib tuulega, putukatega, veega ja mõnel taimel isegi väikeste lindudega. Tolmuterast areneb tolmutoru, mis kasvab emaka sisse, selle kaudu kanduvad edasi 2 isassugutuuma. Üks neist ühineb munarakuga, millest moodustub viljastatud munarakk e.sügoot. teine isassugurakutuum ühineb teistuumaga ning sellest saab alguse endospermi areng. 7. Mis on totipotentsus? Võrdle taimerakke loomade tüvirakkudega. Totipotentsus on võime diferentseeruda kõigiks keharakkudeks. Totipotentsest tüvirakust võib areneda terve uus organism. Taimerakud on küll lõpuni diferentseerunud, ent nad on võimelised tagasi totipotentseks muutuma moodustades kallust ehk haavakude. Sellistest rakkudest võib terve uus taim kasvada. 8. Loomaviirused sisenenevad enamasti peremehe rakku endotsütoosi abil, kasutades spetsiifilisi rakupinna retseptoreid
Interkalaarne meristeem asub kõrreliste varrelüli alumises osas ja on ümbritsetud lehetupega. Selle abil toimub kõrreliste varre pikenemine (iga lüli alumisest osast). kuna kõrrelistel on varrelülisid palju, siis toimub ka taime pikkuskasv väga intensiivselt. basaalselt - organi alusel, näiteks lehekasv apikaalselt - organi tipust; seda nim. apikaalseks e. terminaalseks kasvuks. Tipmise meristeemi leiame taime varre ja juure tippudest ning pungadest 3. Rakkude diferentseerumine. Totipotentsus. Diferentseerumine on embrüonaalse raku muutumine spetsialiseerituks vastavalt koeomasele funktsioonile. Enne venimiskasvu lõppu, hakkavad rakud arenema erinevas suunas. Nad eristuvad ehk diferentseeruvad vastavalt on tulevasele funktsioonile. Esimene samm diferentseerumisele seisneb embrüonaalse raku minemisel venimiskasvufaasi, samal ajal kui teine uuesti pooldub, olles embrüonaalses faasis. Diferenteeruvate rakkude venimiskasv on ebavõrdne
enam baktereid ja plasmiide. Plasmiidid on väiksed rõngasjad bakteriaalsed DNA molekulid, mis replitseeruvad bakterikromosoomist eraldi. Kloonitud geenid on kasulikud tegemaks uuritavast geenist kergesti haldatavaid koopiaid ja tootmaks selle põhjal vajaminevat valku. 56. Millised rakud on totipotentsed, millised pluripotentsed? Totipotentne rakk - rakk, mis võib areneda mistahes rakuks (taimerakud on elu lõpuni totipotentsed). Totipotentsus lakkab pärast viljastatud munaraku paljunemist. sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks. Pluripotentsus – raku võime diferentseeruda osaks ühest kolmest lootelehest: endoterm (moodustab mao sisekatte, seedetrakti ja kopsud), mesoderm (moodustab lihased, luud, vere ja urogenitaalsüsteemi) või
Areng Kvalitatiivne, morfoloogiline ja füsioloogiline muutuste jada. 2. Rakukasvu liigid. Plasmakasv (protoplasma mahu suurenemine) ja jagunemiskasv (toimuvad algkoes) nt DNA replikatsioon Venimiskasv 1 rakukestade venimine. 2 vee sisenemine vakuooli. 3 veninud rakukesta tugevnemine. Eristumiskasv Embrüonaalsete rakkude muutumine koeülesannet täitvaks rakuks. Toimub diferentseerumine. 3. Rakkude diferentseerumine. Totipotentsus. Totipotentsus algkoe raku võime anda kõiki teisi rakutüüpe. Diferentseerumine eristumata rakud/koed muutuvad kindla morfoloogia või funktsiooniga rakuks/koeks 4. Taime regulaatorained (hormoonid). Auksiinid. Giberelliinid. Tsütokiniinid. Abtsiishape. Etüleen. Fenoolsed ühendid. Nende toime taimede arengule. Stimuleerivad: auksiinid, giberelliinid, tsütokiniinid Pärssivad: abtsiishape, etüleen, fenoolsed ühendid
Kasvu ja arengu môiste erinevus. Kasv – taime või tema organite mõõtmete pöördumatu suurenemine. Areng – kvalitatiivsete morfoloogiliste ja füsio muutuste jada, need moodustused toimuvad taimorganismi elutsüklis viljastumiseks kuni surmani. Rakukasvu liigid. Plasmakasv (protoplasma mahu suurenemine) Jagunemiskasv (rakkude jagunemine) Venimiskasv (rakkude venimine) Eristumiskasv (rakkude eristumine ehk defirentseerumine) Rakkude diferentseerumine. Totipotentsus. Rakkude diferentseerumine on uute ning erinevat tüüpi rakkude produtseerimine õiges kohas, õigel ajal ja õiges hulgas. Totipotentsus see on võimalus taimedel rakkudejagunemise mõjul uue taime tegimine. Ehk kui me lõikame mingi taime osa ja paneme seda vette, pärast näitame, et sellest tulevad juured ja kasvab uus taim. Taime regulaatorained (hormoonid). Auksiinid. Giberelliinid. Tsütokiniinid. Abtsiishape. Etüleen. Fenoolsed ühendid. Nende toime taimede arengule.
RAKENDUSBIOLOOGIA Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi Fundamentaalteadus - kui uuritakse objektide või nähtuste olemust Rakendusteadus - tegeleb praktiliste rakendamise meetoditega Bioloogia jaguneb üldbioloogilisteks teadusteks (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, ökoloogia, evolutsioon) ja eribioloogilisteks teadusteks (botaanika, zooloogia, füsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia, mükoloogia). Mis asi on rakendusbioloogia? RAKENDUSBIOLOOGIA seisneb bioloogia erinevate haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. *on aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist *arendada haiguste diagnoosi meetodeid *luua uusi ravimeid *täiustada raviprotseduure BIOTEHNOLOOGIAKS nim rakendusbioloogilisi meetodeid...
Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks 1. Rakendusbioloogia mõiste, valdkonnad. Näiteid rakendusbioloogia saavutustest. GMO, näiteid, ohud. Rakendusbioloogia- erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamine inimkonna huvides. Biofüüsika- käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse. Biokeemia- uurib organismide keemilist koostist, ainevahetusprotsesse, keemilisi muundumisreaktsioone, nende regulatsiooni jne. Biomeetria- on matemaatiliste meetodite kompleks (statistika) organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimiseks ning organismidega katsete planeerimiseks. Biotehnoloogia- on organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Geenitehnoloogia- kasutab organismide pärilikkuse muutmiseks DNA siirdamist, mille tagajärjel luuakse uut pärilike omadustega organismid (transgeensed organismid)...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM BIOTEHNOLOOGIA Õpimapp bioloogias Koostaja: Helena Tomson 12. A klass Juhendajad: Leili Järv Tallinn 2013 SISUKORD MÕISTETELEHT Antigeen mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identsete genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüoplast b...
3) transgeensete organismide konstrueerimine eesmargiga uurida bioloogiliste protsesside toimumise molekulaarseid mehhanisme. GENEETILISELT MUUNDATUD TAIMED Taimerakkude arengubioloogiline programm erineb loomarakkude omast uhe vaga olulise isearasuse poolest. Nimelt sailitavad koik taimerakud kogu oma eluea valtel totipotentsuse ehk teisisonu on teatud tingimustel voimelised dediferentseeruma ning alustama organismi ontogeneesi n.o otsast peale. Totipotentsus voimaldab sisuliselt ukskoik millisest kultuuri viidud taimerakust uuesti regenereerida tervikliku oitseva ja viljuva taime. Seetottu on muuhulgas voimalik ka transgeensete taimede konstrueerimine, kasutades geenitehnoloogilisteks manipulatsioonideks diferentseerunud kudedest parit rakke (nt lehe mesofulli rakud voi juurerakud). Transgeensete loomade konstrueerimisel seevastu saab kasutada uksnes sugooti voi vaga varajases arengustaadiumis embruonaalseid rakke, kuna
Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni. Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. Soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvamist. Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Millised rakud on totipotentsed, millised pluripotentsed? Totipotentsus (kõikvõimeline) on raku võime jaguneda ja luua kõiki liigile omaseid raku tüüpe. Täielikult diferentseerunud rakud on võimelised võtma taas totipotentset vormi (nt. viljastunud munarakk) Võib kasvada organismiks ja toota ka lootekesta väliseid kudesid. Rakubioloogias tähendab pluripotentsus raku võimet diferentseeruda osaks ühest kolmest lootelehest. Saab regenereerida terve organismi.
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ...
absorbeerivad vett munavalgest, sekreteerides seda rebu ja endi vahele. Siia hakkab mood marginaaltsoon. · marginaaltsoon tume- ja helevälja piirialal. Holoblastiline (täielik), rotatsiooniline, isoletsitaalne 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) · Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. (vih !) · Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Trofoblast tekib blastotsüsti staadiumiks, asub blastotsööli 'ülaosas'. Trofoblasti rakud aitavad embrüol emakaseinale kinnituda- lõhustavad emaka kudesid ja poevad emakaseina sisse. Trofoblastist areneb koorion. ICM tekib ka blastotsüsti ajaks. Need on pluripotentsed- võivad areneda kõigiks rakkudeks, v.a. trofoblastideks
millisest taime osast saada uue organismi. Loomade puhul nii teha (veel) ei saa. Rekombinantse DNA sisseviimiseks taimerakku on erinevaid meetodeid. DNA kas "tulistatakse" volframi või kullapartiklite koosseisus taimerakku, sisestatakse elektrivoolu abil (elektroporatsioon) või siis transformeeritakse taimerakke Agrobacterium tumefaciens Ti plasmiidide põhjal konstrueeritud rekombinantsete plasmiididega. Taimede geneetilisel manipuleerimisel on suureks abiks taimerakkude totipotentsus iga üksiku taimeraku võime dediferentseeruda embrüonaalseks rakuks, mis seejärel võib saada aluseks uue taime kasvatamisel. Kui diferentseeerunud taimekude viia kunstlikesse kasvutingimustesse, steriilsesse koekultuuri ja kasvatada rakke 2,4-diklorofenoksüäädikhappe 2,4-D juuresolekul, mis on üks taimehormoone, taime koerakud dediferentseeruvad, moodustades kalluse. Seejärel viiakse kalluskultuuri rakud 2,4-D-vabale söötmele, mis
(tumeväli). Iduketta pealmine osa on epiblast. Osa epiblasti rakke langeb subgerminaalsesse õõnde ja moodustavad primaarse hüpoblasti (neist saavad esmased sugurakud). Tume ja helevälja piirialal on marginaalrakkude tsoon. 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. Inimestel on holoblastiline rotatsiooniline lõigustumine. Rebuhulk on väga väike. Lõigustumine on aeglane ja asünkroonne algusest peale ehk üks tütarrakk lõigustub aeglasemalt kui teine. Kuni 8-raku staadiumini on blastomeerid hõredalt ning
raku staadiumit Moorula - varajane embrüo, millel on totipotentsed rakud (16-64 rakku) Blastotsüst - lõigustumise lõppresultaat, mis koosneb ekstraembrüonaalsest trofektodermist ja ICM-ist kujunenud primitiivsest endodermist ja embrüonaalsest epiblastist Blastotsööl - embrüo sisemusse tekkiv veega täidetud paun, mis moodustub blastotsüsti keskele asümmeetriliselt (lahutab animaalse ja vegetatiivse pooluse) Totipotentsus - rakud, mis on suutelised jagunema ja looma kõiki liigile omaseid rakutüüpe Pluripotentsus - rakud, mis on võimelised diferentseeruma üheks kolmest lootelehest Trofoblasti ja ICM-sisemise rakumassi teke ja mis neist saab. tekivad peale 8-raku staadiumit, rakud jagunevad kaheks populatsiooniks; trofoblastist arenevad lootevälised organid ja koed, ICMist areneva organismi koed Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. blastotsüsti
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
3) transgeensete organisminde konstrueerimine eesmärgiga uurida bioloogiliste protsesside toimumise molekulaarseid mehhanisme. GENEETILISELT MUUNDATUD TAIMED Taimerakkude arengubioloogiline programm erineb loomarakkude omast ühe väga olulise iseärasuse poolest. Nimelt säilitavad kõik taimerakud kogu oma eluea vältel toti- potentsuse ehk teisisõnu on teatud tingimustel võimelised dediferentseeruma ning alustama organismi ontogeneesi n.ö otsast peale. Totipotentsus võimaldab sisuliselt ükskõik millisest kultuuri viidud taimerakust uuesti regenereerida tervikliku õitseva ja viljuva taime. Seetõttu on muuhulgas võimalik ka transgeensete taimede konstrueerimine, kasutades geenitehno- loogilisteks manipulatsioonideks diferentseerunud kudedest pärit rakke (nt lehe mesofülli rakud või juurerakud). Transgeensete loomade konstrueerimisel seevastu saab kasutada 53
5-6-kihilise blastodermi. Subgerminaalne õõnsus tekib, kui blastodermi rakud absorbeerivad vett munavalgest, sekreteerides seda rebu ja endi vahele. Osa keskmisi blastodermi rakke surevad, tekib üherakukihiline blastoderm – heleväli ehk Area pellucida. Perifeerias tekib tumeväli ehk Area opaca. Tume- ja helevälja piirialal on marginaalrakkude tsoon. Lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemise rakumassi teke ja mis neist saab. Asünkroonne, aeglane. Inimesel ja hiirel on rotatsiooniline lõigustumine. Sügoot lõigustub esialgu meridionaalselt kaheks blastomeeriks. Seejärel toimub lõigustumine blastomeeridel erinevalt: üks blastomeer jaguneb meridionaalselt ja teine ekvatoriaalselt, tekib rotatsiooniline rakkude jagunemine. Lõigustumine on aeglane – esimene lõigustumine toimub inimesel 30h pärast viljastumist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
