Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline organisatsioonivorm, mida võim teiste klasside üle iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle Alaliigid: Eristatakse otsest Alaliigid: Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - ehk vahetut demokraatiat - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja otsuseid teeb rahvas, ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku esindus- ehk vahenduslikku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad demokraatiat - rahvas valib valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit oma esindajad parlamenti, võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne võimuorganitesse Eesti vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile
- Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikkust, kultuurilist ja hariduslikku valmisolekut Demokraatlikud liikumised: liberalism, konservatism, sotsialism, sotsiaaldemokraadid DIKTATUUR Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle Alaliigid: Diktatuurid jagatakse: 1)autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti vabariik 1934-1940) 2) totalitaarseks diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud
Miks 1920.-1930. aastatel asendus demokraatia Euroopa riikides diktatuuriga. Sõna „demokraatia“ tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Otsuseid teeb rahvas, rahvas valib oma esindajad parlamenti ehk võimuorganitesse. Diktatuur tähendab võimu, mis on jõule toetuv, mitte millestki piiratud ning seadustega kitsendamatu. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarseks diktatuuriks - jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele
sõnavabadus .Aastatel 19201930 olid suurimad demokraatlikud riigid Inglismaa ,Prantsusmaa ja U.S.A. Diktaatori ja diktatuuri mõisted on pärit VanaRoomast, kus diktaatoriks nimetatud isik sai riigi kriisist väljatoomise huvides senatilt piiramatud, kuid ajutised volitused. Seega ei olnud diktatuur Roomas mitte valitsemisviis, vaid pigem erakorraline seisukord. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti vabariik 19341940), ja totalitaarseks diktatuuriks jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle,
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva organisatsioonivorm, mida klassi poliitiline võim teiste klasside iseloomustavad rahva määrav osa üle ühiskonna küsimuste lahendamises Alaliigid: Diktatuurid jagatakse ning kodanikuvabaduste ja -õiguste autoritaarseks - pehme diktatuur, olemasolu. Enamuse võim vähemuse segu demokraatiast ja totalitarismist, üle kogu võim on koondunud ühe isiku Alaliigid: Eristatakse otsest ehk või väikese rühma kätte, seadusi vahetut demokraatiat - otsuseid teeb muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas, ja esindus- ehk rahval ei ole mingit võimalust osaleda vahenduslikku demokraatiat - rahvas riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti valib oma esindajad parlamenti, vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole
life of the mind'', kus ta uuris vita contemplativa (mõtlemine, valmidus, otsustamine) põhitõdesid. Oma töödes maadles ta omaaja kõige kriitilistema poliitikasündmustega, püüdes kinni haarata nende tähendusest ja nende olulisusest ajaloos, ja näidata kuidas need mõjutasid moraalsete ja poliitiliste otsuste kategooriaid. Arendti nägemuses oli kaasatud uus nö raamistik, mis võimaldas meil kokku puutuda kahe suurima õudusega 20. sajandil, natsism ja stalinism. Oma raamatus totalitarismist, lõi ta sellise struktuuri, mis arendas välja uued filosoofilised kategooriad, mis suudavad valgustada inimlikku seisundit ja luua uue vaate poliitilise elu olemusele. Isegi kui paljud Arendti tööd kuuluvad klassikaliste lääne poliitfilosoofiate hulka, on teda raske täpselt klassifitseerida. Tema poliitfilosoofiat ei saa kategoriseerida traditsiooniliste suundade nagu konservatism, liberalism ja sotsialismi põhjal. Samuti ei saa tema mõtlemist võrrelda kommunistliku
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole
Inimene ise vastutab oma tervishoiu ja sotsiaalhoole eest. Riigi roll väike. Noorte, eneskindlate ja edukate ühiskond. Eesti erakonnad pooldavad liberaalset heaolumudelit. 6. Heaoluriigi väljamaksed: 1. kindlustusväljamaksed. (vanaduspension, haigusrahad, töötuabirahad) 2. toetusrahad eelarvest. (lastetoetus, toimetulekutoetus, invapensionid) Heaoluriigi teenused: 1.raviteenused 2.haridus 3.munitsipaalelamud. 7. Siirdeühiskond- Ühiskond, mis suundub totalitarismist demokraatiale. 8. I maailm- kõrge tehnoloogilise arengutaseme ja demokraatliku ühiskonnakorraldusega lääneriigid II maailm- Valitsmiskord totalitaarne, inimestel puuduvad põhilised kodanikuvabadused, kuid majandus ning teadus on kõrgel järjel. Sotsialistlikud riigid nt. NSV Liit. III maailm- Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika riigid, mida iseloomustavad vaesus, arenemata ühiskonnastruktuur ja hõimkondlik valitsemine. 9
eeldused demokraatlike väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks. Kapitalismi ja demokraatia suhe oli üpriski vastuoluline. 1980-1990: Kuigi majandus mõjutab poliitikat , on ühiskonna arengus olulised ka teise faktorid (tolerantsus, usaldus inimeste vahel) ning poliitiline kultuur tervikuna. iseloomusta siirdeühiskonda (mõiste ja ohud) Õ lk 19 - 20 Ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (nt totalitarismist demokraatiasse) Ohud: · Masside radikaliseerumine , kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata · Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena · Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile · Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi · Kultuuriliste ja eetiliste väärtuste lange demokraatia tunnused Õ lk 21
ühe partei süsteem riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte üks ideoloogia range kontroll ajakirjanduse üle juhikultus võim pole avalik ega kontrollitav valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu trüki ja sõnavabadus puudub Diktatuurid jagatakse autoriaarseks pehme diktatuur segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe inimese või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtumises. On ka totalitaarne diktatuur, mis on jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine, ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud.
Samas langes ka nendes riikides tootmise tase; suurenes tööpuudus; palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne. ○ Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.). 7. Diktatuuri tunnused ○ Autoritaarsed riigid (pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises; Pätsi aegne Eesti): Kesk- ja Ida- Euroopa 1930, Hispaania, Türgi. ○ Totalitaarsed riigid (jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli
Anthony Burgessi "Kellavärgiga apelsin", mis kuulub zanrilt vaieldamatult ulmekirjanduse hulka, on teos, mille väärtusi möönavad isegi ulmevaenajad. Sedalaadi raamatuid on eelmisel sajandil olnud teisigi näiteks George Orwelli "1984" ja Kurt Vonneguti "Tapamaja, korpus 5". Kui esimene neist maalib sünkmusta pildi totalitarismist ja teine sõjast, siis Anthony Burgess võtab ette kuritegevuse. Rohkem kui 40 aastat tagasi kirjutatud romaan ei ole sobiv nõrgema närvikavaga inimestele. Veidras vene laenudest kubisevas slängis pajatab oma lugu 15-aastane Alex, kelle elu koosneb baarides molutamisest ja omasuguste jõuguga süüdimatute väärtegude kordasaatmisest. Paari päeva mahub bibliofiili läbiklobimine, ühe kirjaniku majja tungimine, mehe vigasekspeksmine, ta naise grupiviisiline vägistamine jpm
õpilaste osakaal on kõrge. Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus, majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, ohuks on tehnoloogia ja tootmise neg.mõju keskkonnatasakaalule. Siirdeühiskond Ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele ( näit. Eesti läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse ). Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Ohuks: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võim majanduses Majandusliku võimu puhul tagab juht positsiooni majanduslik edukus. ( nt. Firma ja kompanii on teistest mõjukam ).
õpilaste osakaal on kõrge. Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus, majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, ohuks on tehnoloogia ja tootmise neg.mõju keskkonnatasakaalule. Siirdeühiskond Ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele ( näit. Eesti läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse ). Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Ohuks: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võim majanduses Majandusliku võimu puhul tagab juht positsiooni majanduslik edukus. ( nt. Firma ja kompanii on teistest mõjukam ).
- üleminek ekstensiivselt intensiivsele tööjõukasutamisele - vajadus teistsuguse tööjõu järele, kes ise oskab otsuseid teha - linn ja maa elustiilide lähenemine, erineva tulutasemega inimeste elustiili lähenemine, - iseloomulik tugeva keskklassi kujunemine - massikultuur subkultuuristub Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda rahumeelne
Osalevad poliitikud ja ametnikkond Inimesed rahvahulgad Etteplaneeritud, teada ka oodatav tulemus Stiihiline, etteaimamatu, kasutatakse vägivalda Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted Muutused võimusuhetes, valitsemiskorras jäävad samaks Siirdeühiskond * Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (nt Eesti, mis läheks totalitarismist üle demokraatiasse; käsumajandusest turumajandusse) * Üleminek algab demoktraatilku põhiseaduse kehtestamisega, järgnevad vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. * Siirdeühiskonna probleemid: - demoktraalik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas - majandusreformid halvendavad rahva elujärge, reformide ebaühtlane tempo - uue eliidi oskamatus probleemidega hakkama saada. - vajadus vanad väärtused ümber hinnata
See võimaldas Moskval käivitada sakslaste tagalas partisanisõja. Okupeeritud ida-alade ministri Alfred Rosenbergi ettepanek jagada Nõukogude Liit rahvuste asualade järgi alguses riigikomissariaatideks ja seejärel iseseisvateks riikideks põrkas ülejäänud Saksa juhtkonna vastuseisule. Hitleri seisukoht mitte kaasata põliselanikke okupeeritud alade juhtimisse, vaid hoida nad sellest võimalikult kaugel andis selge sõnumi, et Hitleril ei ole kavatsust Ida-Euroopa rahvaid totalitarismist vabastada, vaid asendada bolsevistlik türannia natsionaalsotsialistlikuga. 1941. aasta suvel aktiviseerus ka Jaapan, esitades 23. juulil nõudmise, et talle antaks sõjaväebaase Indo-Hiinas, mis kuulus Prantsuse ja Briti mõjusfääri. Päev hiljem alustas ta Indo-Hiina okupeerimist. Jaapanlaste loosung Aasia aasialastele! oli valdavalt lääneriikide koloniaalsõltuvuses olevate rahvaste seas populaarne, ning jaapanlasi tervitati kui vabastajaid
poliitiline võim poliitilise eliidi, ühe isiku käes, kui totalitarismis kontrollitakse kogu inimese elu ja haridust, kunsti, moraalinorme, teadust jne. Tahetakse mõtteid kontrollida. Juhil on tähtis roll, tema järgi on vajadus, et maailma reformida. Nõukogude ajaloo kohta on revisionistid arvanud, et terror on seal suurendatud, et sotsiaalne liikuvus oli suur, seega pooldati režiimi, sellele on vastu vaieldud (Laquer). Natsi ajaloo uurijad ei ole olnud totalitarismist väga huvitatud, eeldusel, et see oli liiga ebaorganiseeritud selle jaoks. 18. Diktatuur: konsensuse diktatuur Konsensuse diktatuur on kui enamus on võimurežiimiga rahul, võimudega tehti koostööd ja alluti nende korraldustele või nagu Natsi Saksamaal, siis võeti ise initsiatiivi, et korraldada ühiskonda Hitleri üldiste ideoloogiate suunas. Samuti nähti Hitleris kedagi, kes suudaks neid viia parema elu poole, isegi kui nende viisidega või tema ideoloogiatega poldud rahul, elu
2) esindusdemokraatia(tänapäeval) ehk kaudne demokraadia( rahvas valib võimu(rahvaesindajale ehk saadikule antakse MANDAAT)). Totalitaristmi tunnused/Hannah Arendt) Tänapäeva esindusdemokraatia olulisemad kirjutas raamatu TOTALITARISMIST/ tunnused 1) ühe partei ainuvõim(partokraatia) 1)Kõrgemaks võimukandjaks on rahvas. 2) riigi võim kontrollib kontrollib kõiki 2)rahvas ei teosta oma võimu otse vaid valdkondi. kaudselt a) läbi valimiste b) läbi 3) range tsensuur kontroll massimeedia rahvahääletuste ehk. referendumite. üle , riigi propaganda levitamine 3) valimistel ja rahvahääletusel.on kõigil
jooksul (1974–1987) koondada erineva esteetilise programmiga lavastajaid – kandes ise seejuures sageli nn. kohustusliku repertuaari lavastamiskoormat – ning seeläbi mitmekesistada selle ühiskondlik-kriitilise hoiakuga teatri kunstilist palet. Komissarovi enda loomekäekirjas asendusid räme teatraalsus ja sõnumi liigne loosunglikkus ajapikku realistlikuma ja psühholoogilisema lähenemisega. Fašismi olemust lahanud, varjatult totalitarismist kui nähtusest kõnelnud „Protsess” (1975, Abby Manni filmistsenaariumi „Nürnbergi protsess” põhjal) saavutas noore publiku seas – paljuski tänu ansambli „Ruja” kaasamisele – suure populaarsuse (üle 40 000 vaataja); põhimõtteliselt samasugust, uudselt löövat esteetikat ja kodanikupaatost esindas kammerlikumas vormis Noorsooteatri kirjandusala juhataja Mati Undi postmodernistlikku maiku näidendi „Good-bye, baby” lavatõlgendus (1975)
*ideoloogia ilmub alateadvuse kaudu *sidusus peab olema kriitiline *prbleem Adorno jaoks iga kunstiteos on sostiaalsete suhete kooslus ning kunstnikul on raske välja astuda nende suhete gammast ning olla VABA ja KRIITILINE kui sa tahad olla kunstnika olla radikaalne, siis sa kaotad oma publiku nägi ette, et 20.sajandi avangard eemaldub igasugune kõne ostimine on kompromiss *kriitiline kunst, ainsama võimalik, tõeline kunst kaotab kõik konvesioonid *dodekafooniline kunst pääs totalitarismist 1. Popkultuuriteooriad Loeng 6 Adorno arvates oli muusika : 1. Standardiseeritud (standardisatsioon) Muusikatööstus kasutab pettemanöövreid, mida ta nimetab pseudo- individualitsioon o Väitest, et kunst on kuidagi eriline, ongi pseudo- individualisatsiooni loogika
adorno ei sallinud tonaalset muusikat. autentse muusika näide tema jaoks oli dodekafooniline muusika. tonaalne muusika tundus adornole suurepärase propagandavahendina ja ta põlastas seda sellepärast (vene ja saksa impeeriumi riiklik muusika) tonaalselt väljendab ennast ka massikultuur. «see muusika sureb, ilma et teda kuuldaks, sureb, ilma kajata» kunst lakkab suhtlemast inimestega ja see on ainus võimalus suunduda autentsusesse. dodekafoonia oli pääs totalitarismist. kunstiteosel oli a meelest utoopiline funktsioon, püüd argususest välja, turusuhete ignoreerimine. kunstiteose üheks erijooneks oli adorno arvates lõpetamatus, kunstiteos on märk sellest, et maailm ei ole lõpetatud. utoopilisus tähendab siin, et on veel ruumi, kuhu liikuda. iga autentne kunstiteos ütleb meile, et maailm ei ole veel valmis, ei ole veel lõpetatud. nüüdne positsioon on teistsugune : maailm on valmis, kõik on olemas.
- üleminek ekstensiivselt intensiivsele tööjõukasutamisele - vajadus teistsuguse tööjõu järele, kes ise oskab otsuseid teha - linn ja maa elustiilide lähenemine, erineva tulutasemega inimeste elustiili lähenemine, - iseloomulik tugeva keskklassi kujunemine - massikultuur subkultuuristub Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda rahumeelne
hääletusvoor (osaleda saavad ainult need, kes kogusid esimeses voorus vähemalt 12,5% häältest), mille võitjaks osutub suhtelise häälteenamuse saavutaja. Samal põhimõttel valitakse ka nt. Leedu presidenti ja poolt parlamenti. 3. pilet Poliitilised ideoloogiad- fašism Mõiste tuleneb itaalia keelest (fascio- kimp, kõrgema võimu tähis). Segu rassismist, totalitarismist ja natsionalismist. Fašismi ja kommunismi ühisosa on totalitarism. Fašism järgib müüti, üks grupp on üle kõigist teistest. Rahvusühtsuse propageerimine on keskne komponent. Olulised on bioloogilised ja geneetilised kaalutlused- rahvustõug, kehakultuur. Fašismi iseloomustab autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine parteiga, klassivahedel pole tähtsust, sest kõik toimub rahvuse heaks, ühiskonna elu
Klasside eristamise aluseks on omandus. Võrdsus – see on tähtsaim mõiste. Marksistide arvates tuleb eraomand kaotada. Sotsiaaldemokraadid aga arvavad, et kapitaliseerumist tuleb piirata. Ühiskonna omandus – eraomandi kaotamisel jääb alles ühisomand. Tuntumad esindajad: Vladimir Lenin, Jossif Stalin, Mao Zedong, Fidel Castro, Anthony Giddens, Tony Blair, Gerhard Schröder, Göran Persson. Fašism Mõiste tuleb itaalia keelest fascio kimp, kõrgema võimu tähis. Segu rassismist, totalitarismist ja natsionalismist. Fašismi ja kommunismi ühisosa on totalitarism. Fašism järgib müüti, et üks grupp on üle kõigist teistest.. Rahvusühtsuse propageerimine on keskne komponent.. Olulised on bioloogilised ja geneetilised kaalutlused – rahvustõug, kehakultuur jne. Fašismi iseloomustab autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine parteiga, klassivahedel pole tähtsust, sest kõik toimub rahvuse heaks, ühiskonna
annaabi.ee 
