Evakuatsiooni- ja esmaabimärkide olulised tunnused: - ristküliku või ruudu kuju, - valge piltkiri rohelisel taustal. Tuletõrjemärgi olulised tunnused o ristküliku või ruudu kuju, o valge piltkiri punasel taustal. Ohtliku aine või valmistise mahuti ja neid sisaldav nähtav torustik peab olema märgistatud oranile taustale kantud musta värvi piltkirja või tingmärgi ja selle sõnalise tähendusega vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mahutile ja torustikule kantud märgistus peab paiknema nähtaval kohal ning olema ilmastiku- ja keskkonnakindel. Torustikule kantavat märgistust korratakse otstarbekal kaugusel üksteisest ning kõige ohtlikumate kohtade, näiteks ventiilide või ühendusarmatuuride vahetus läheduses. Lisanõuded signaliseerijale: 1) täitja peab signaliseerija raskusteta ära tundma; 2) teistest töötajatest eristamiseks peab signaliseerija kandma ühte või rohkem eredavärvilist eset (riietusese, kiiver, varrukad, käeside)
kulukoefitsent 0,49 ja 0,52 vahel , mis on väiksem kirjanduses antust, kuid sarnane. Otsikuga ava puhul jäi kulukoefitsendi väärtus vahemikku 0,63 kuni 0,67 mis ei lange kokku kirjanduses antuga. Ümardatud servaga toru kulukoefitsent tuli 0,70 ja 0,76 vahel. 3. PUMBA KARAKTERISTIKUD Pumba karakteristikute all mõeldakse pumba tõstekõrguse, tootlikkuse, võimsuse ja efektiivsuse sõltuvust pumba tööratta pöörlemissagedusest. Pumba tõstekõrguse saab määrata torustikule paigutatud manomeetri ja vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust pm - pv H= +h g , (3.1) kus pm ja pv manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa, h manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H), tootlikkust (Q) ja vedeliku tihedust (), saab leida kasuliku
Tulemused on koondatud alljärgnevasse tabelisse: Tulemustest on näha, et ülesande tingimusi sobib torud DN150 ja DN200. Esimesel juhul on vajalik pumba surve vähemalt 44,6 m ja teisel juhul 18,7 m. Kataloogi diagraamist sobivad pumbad AL-1106/2 torule DN150 ja AL-1102/2 torule DN200 Igaks juhiks ma valisin pumb AL - 1102/2, et tulevukes on võimalus katta veetarbimine, kui suureneb veekulu. Pumba AL 1102/2 karakteristikud Torustikule DN200 koostame võrgukarakteristik. Arvutused valemiga H=2+1,5+4,5+2,45+0+((0,000/0,0312)2/(2*9,81))=10,45 m H=2+1,5+4,5+2,45+256,11+((0,005/0,0312)2/(2*9,81))=10,71 m H=2+1,5+4,5+2,45+256,11+((0,010/0,0312)2/(2*9,81))=11,50 m H=2+1,5+4,5+2,45+256,11+((0,015/0,0312)2/(2*9,81))=12,81 m H=2+1,5+4,5+2,45+256,11+((0,020/0,0312)2/(2*9,81))=14,66 m H=2+1,5+4,5+2,45+256,11+((0,025/0,0312)2/(2*9,81))= 17,02m H=2+1,5+4,5+2,45+256,11+((0,030/0,0312)2/(2*9,81))= 19,92m
· Bio korrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. (Rauabakterid ja väävlibakterid) · Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt CO2. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. · Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. · Acidothiobacillus thiooxidans on ohtlik torustikule Laborikatse · Katseülesanne: Näidata korrosiooni teket raua ja vase elementidel ning nende sõltuvust keskkonnast ning teineteisest. · Katsevahendid: 3 Raudnaela ja vaskklambrit, 4 petri tassi, NaCl lahus, Ferroksüül lahus, Katsekäik · Petri tass A: Asetasime vaskklambri ferroksüüli ja soola lahusesse. · Petri tass B: Asetasime raudnaela ferroksüüli ja soola lahusesse. · Petri tass C: Asetasime raudnaela ja
ning sinna on ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada. 3 Hüdrauliline löök esineb torustikus ja see on iseloomulik, kui hüdroajami abil toimub massi teisaldamine. Hüdrauliline löök. Voolava vee järsust pidurdamisest põhjustatud järsku rõhu suurenemine. Esineb: Paisude jalamil, Ventiilide, kraanide, torustikule monteeritud reg-seadmete kiirel sulgemise Pumpade jäsul seiskamisel Eriti ohtlik-pikkades torudes, milles suured vedelikumassid voolavad suure kiirusega Mis on hüdrauliline raadius ja depressiooni lehter? Voolu suhe ristlõikepindala hõlmatud märg. Alanduslehter on töötava kaevu, veehaarde või muu põhjavee taset alandava objekti ümber kujunev põhjavee vaba-või survepinna lehterjas nõgu. Mis on Visual Modflow?
tollimõõdustikus torusid. Üldkasutatavad mõõdud on seejuures 1-4 tolli, ehk 25, 36, 50, 75 ja 100 mm. Torustike läbimõõdud antakse sisemise mõõduna. Seinapaksuseks on vahemikus 1-1,5 mm. Torustiku läbimõõt valitakse vastavalt liini tootlikkusele, mis arvutatakse valemiga: D = (4V/3600 W)1/2 Torud+ühenduskohad moodustavad torustiku. Torude kaudu toimub vedelate ja viskoossete toodete NH3, vee, auru, suruõhu, kondensaadi, soolvee, jäävee jm. juhtimine.Torustikule monteeritakse armatuur, mis on vajalik vedeliku või gaasi: hulga või rõhu reguleerimiseks, liikumise suuna muutmiseks, jaotamiseks, seadmesse sisse- ja väljajuhtimiseks. Torustikule võivad olla monteeritud mõõteriistad ja andurid keskkonna temperatuuri, rõhu, läbivooluhulga jt. parameetrite kontrollimiseks ja reguleerimiseks. Torustikul kasutatakse järgmist armatuuri: ühendusmuhvid, torupõlved 1,2 ühendusmuhviga, torukolmikud
t., et kulukoefitsendi väärtus ei sõltu vedeliku voolamise kiirusest, võib võrrandist leida aja, mis on vaja vedeliku nivoo langemiseks kõrguselt H1 kõrguseni H2 Anuma täielikuks tühjenemiseks kuluv aeg leitakse seosest: . 4 3. Pumba karakteristikud Pumba karakteristikute all mõeldakse pumba tõstekõrguse, tootlikkuse, võimsuse ja efektiivsuse sõltuvustpumba tööratta pöörlemissagedusest. Pumba tõstekõrguse saab määrata torustikule paigaldatud manomeetri ja vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust , kus pm ja pv manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa, h manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H), tootlikkust (Q) ja vedeliku tihedust (), saab leida kasuliku võimsuse (Nn), mis kasutatakse pubas vedeliku liikumapanemiseks:
ajam, 10 - elektrikilp, 11 - pingutusseadme raskus[3]. Uues laudas, kus on emised ja kuldid on kasutusel poolrestpõrand - rest moodustab 1/3 sulu pindalast. Allapanu ei kasutata, vedelsõnnik imbub läbi restide vedelsõnniku vanni- kanalisse ja see imetakse kanali täitumisel selle põhjas asuva korgi avamisel läbi kanalitealuste torude vedelsõnniku hoidlatesse. Sisemine kanalisatsioon on planeeritud PVC torustikule, peatrasside labimõõt on 315 mm ja sisemine läbimõõt on 250 mm. Kanalisatsioon on isevoolne, 1 % kaldega, kuni vahepumplani, kust survetrassi kaudu pumbatakse läga hoidlatesse[5]. 6.4Ammoniaagi arvutamine Keskkonnaameti lehel on toodud näidis, kuidas arvutada mõnes looma-või linnulaudas lämmastiku emissiooni ja ammoniaaki. Arvutused tuleb teha järgevalt: 1) Lämmastiku produktsioon väljaheidetega (vabad ja tiined emised) = loomade arv x
Anuma täielikuks tühjenemiseks kuluv aeg leitakse seosest: τ= 2 S H1 α S0 2 g . √ 5 3. Pumba karakteristikud Pumba karakteristikute all mõeldakse pumba tõstekõrguse, tootlikkuse, võimsuse ja efektiivsuse sõltuvustpumba tööratta pöörlemissagedusest. Pumba tõstekõrguse saab määrata torustikule paigaldatud manomeetri ja vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust p − pv H= m +h , ρg kus pm ja pv – manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa, h – manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H),
galvaaniliselt (Cu, Ni, Au, Co, Sn, Pb, Cr, Zn, Au-Ni); e) metallid kantud peale pihustamisega normaalrõhul; f) metallid, kantud peale elektriväljas vaakumis; g) emailid; h) keraamilised katted (TiC, TiN, Al2O3, Cr7C3); 2) metalli pinnale tekitada mõne ühendi kiht - oksiid, kromaadid, fosfaadid; 3) Protektorkaitse: Anood kaitseb pinda, kuna see hävib enne. Anoodi koostis: Mg-Al-Zn; Nt: maa sees torustikule kinnitatakse aktiivsemast metallist plaadid, laevadele; 4) elektrokeemiline kaitse: kaitstavate konstruktsioonide külge ühendatakse elektroodid, mis on anoodiks. Anoodid ühendatakse kaitstava konstruktsiooniga paljudest kohtadest, kindla vahemaa järgi N: sadamarajatised); 5) anoodkaitse - pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht (kasut roostevaba terase korral); 6) inhibiitorid lisat värvidesse NaNO2NaNO3; 7) kaitsemäärded; 8) korrosioonitõrje kuiva
tekivad galvaanielemendid Fe-C ja Fe- sementiit. Fe on aktiivsem ja seega anoodiks. Kiirendajad Tolmu osakesed ja õhuniiskus >20%. Samuti SO2 ja temperatuuri tõus [V.k. 33. Elek. Korr] 40. Korrusioonitõrje printsiibid · Pinna isoleerimine katetega (värvid, polümeerid, metall, emailid, keraamika) · Protektorkaitse anoodi koostis: Mg-Al-Zn: (Maa sees kinnitatakse torustikule aktiivsema metalli plaadid, laevadele) · Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht . oksiid, kromaadid · Katoodkaitse välise vooluallike abil (sadamarajatised) · Anoodkaitse pinnale moodustub pos. oksiidi kiht (roostevaba teras) · Inhibiitorid lisatakse värvidesse (NaNO2 --- NaNO3) · Kaitsemäärded · Kuiv õhk Pilukorrusioon kahe metalli kinnituskohtades metalli konstrukts ioonis, kus pinnad jäävad puhastamata
c)metallid kantud peale kastmisega sulasse met-i (Zn, Sn, Ag); d) metallid kantud peale galvaaniliselt (Cu, Ni, Au, Co, Sn, Pb, Cr, Zn, Au-Ni); e) metallid kantud peale pihustamisega kõrgel temp-l normaalrõhul, f) metallid, kantud peale elektriväljas vaakumis, galvaaniliselt, pihust. g)emailid h)keraamilised katted (TiC, TiN, Al2O3, Cr7C3); 2)protektorkaitse - anoodi koostis: Mg-Al-Zn; N:maa sees torustikule kinnit aktiivsemast met plaadid, laevadele. 3)metalli pinnale tekit mõne ühendi kiht - oksiid, kromaadid; 4)katoodkaitse välise vooluallika abil (C- terasest mahuti ühend (-)klemmiga N:sadamarajatised) 5)anoodkaitse - pinnale moodustub pos 14 Keemia ja materjaliõpetus
Kanalisatsioonitorustike kontrollimiseks ning puhastamiseks ehitatakse torustikele vaatluskaevud. Kaevud tuleb reeglina ehitada järgmistesse kohtadesse: Torustikud ühinevad Muutub torustiku suund Muutub lang Muutub läbimõõt Pikkadele sirgetele lõikudele Kanalisatsiooni välisvõrgu hooldamine Torustikke puhastatakse peamiselt läbipesuga, kuid ka hüdrauliliste või mehaaniliste vahenditega. Torustiku pesemiseks kasutatakse suruvett. Seetõttu peab torustikule tagama juurdepääsu. Päritolu järgi jagatakse kanalisatsiooni juhitav vesi kolme liiki: · Olmereovesi pärineb elamute ja ühiskondlike hoonete köökidest, vannitubadest, klosettidest ja mitmesugustest kommunaalettevõtetest. On tüüpiline orgaanilise aine olemasolu, lämmastiku olemasolu jms. On kerge puhastada · Tootmisreovee koostis sõltub tootmisprotsessist ja tehnoloogiast ning see võib olla väga erinev
· Toimub materjali hävimine pinnaosakeste eraldumise kaudu liikuvate vedelike ja gaaside toimel. Korrosioon uitvoolude toimel: vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse, hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. · Katooditsoon uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku, ei ole korrosiooniohtlikud torustikule aga ohtlik torustiku isolatsioonile, · Tsoon, kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku, ei ole ohtlik, · Anooditsoon uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse, intensiivnekorrosioon. Uitvoolude mõju vähendamine, kaitse: · Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades, · Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks, vältida vett siduvaid materjale, · Pinnavete ärajuhtimine,
Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km) 3 tsooni: 1) katooditsoon- uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku; ei ole korrosiooniohtlik torustikule aga on ohtlik torustiku isolatsioonile. 2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik. 3) anooditsoon- uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse. Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis Uitvooludest põhjustatud kahjustused on väga suured Torustike sektsioneerimine- nende elektrijuhtivus viiakse minimaalseks; isoleeritakse liited dielektrikutega;
eksplateerimiseks. Igaaastased kulutused kütusele on otseses sõltuvuses hoone soojus pidavusega. Mida suurema soojupidavusega on piirded seda väiksemad on kulutused küttele. Hoone piirded peavad olema väga soojuspidavad ja kulutused selleks on ühekordsed aga see eest kulutused kütmiseks on ju igaaastased. Vesikütte süsteemid. Vesikütte süsteem on hüdrauliliselt suletud süsteem mis omab kindlat küttekehade, soojuskandja torude ning torustikule paigaltatud armatuuri mahtuvust kindlale kogusele veele. Kaasaegsed küttesüsteemid koosnevad soojus kestvusest, jaotus torustikest, reguleerimis seadmetest ja küttekehadest/elementidest(vt. Joonis 3 lk 11A). Kusjuures soojuskestvuseks võib olla katel või katlamaja kui on 24 tegemist hoone keskse küttesüsteemiga või kui on tegemist kaugküttega. Kaugkütte korral soojuskestvuseks soojussõlm.
26 • Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. • Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). 1) katooditsoon- uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku; ei ole korrosiooniohtlik torustikule aga on ohtlik torustiku isolatsioonile. 2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik. 3) anooditsoon- uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse. Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis. KAITSE: Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; • Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; vältida tuleks vett siduvaid materjale nagu liiv või muld; • Pinnavete ärajuhtimine;
• Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. • Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. • Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). 1) katooditsoon- uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku; ei ole korrosiooniohtlik torustikule aga on ohtlik torustiku isolatsioonile. 2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik. 3) anooditsoon- uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse. Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis. KAITSE: Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; • Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; vältida tuleks vett siduvaid materjale nagu liiv või muld; • Pinnavete ärajuhtimine;
paigaldamist. Sellega sõtkutakse kaeviku põhi mudaseks. Tekkinud muda ummistab intensiivse põhjavee juurdevoolu korral dreeniliidused veel enne, kui nad jõutakse katta filtermaterjaliga. Turbalasundi ebaühtlasest vajumisest tingitud ohtu saab vältida peamiselt drenaazisüsteemi õige horisontaallahendusega. Tuleb jälgida, et lasundi tüsedus oleks torustiku trassil võrdne või suureneks voolu suunas. Üksikutes lõikudes, kus seda nõuet ei saa täita, tuleb torustikule projekteerida suurem lang. Samuti tuleb projekteerida suurem lang kollektori suudmeosale (ca 20 m ulatuses) kui kogujakraav on kaevatud varem ja selle läheduses turvas on kraavi kuivendava mõju tõttu juba vajunud (joonised ). Arvestada tuleb siinjuures, et valdav vajumine toimub juba esimese aasta vältel pärast kraavi kaevamist. Torude ja filtri ummistumine Klaasvilt, ka 2...3 kordne ei taga turbas drenaazi normaalset tööd DRENAAZI UMMISTUMINE RAUAUHENDITEGA
• Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. • Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). 1) katooditsoon- uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku; ei ole korrosiooniohtlik torustikule aga on ohtlik torustiku isolatsioonile. 2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik. 3) anooditsoon- uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse. Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis. KAITSE: Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; • Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; vältida tuleks vett siduvaid materjale nagu liiv või muld; • Pinnavete ärajuhtimine;
Sellega sõtkutakse kaeviku põhi mudaseks. Tekkinud muda ummistab intensiivse põhjavee juurdevoolu korral dreeniliidused veel enne, kui nad jõutakse katta filtermaterjaliga. Turbalasundi ebaühtlasest vajumisest tingitud ohtu saab vältida peamiselt drenaažisüsteemi õige horisontaallahendusega. Tuleb jälgida, et lasundi tüsedus oleks torustiku trassil võrdne või suureneks voolu suunas. Üksikutes lõikudes, kus seda nõuet ei saa täita, tuleb torustikule projekteerida suurem lang. Samuti tuleb projekteerida suurem lang kollektori suudmeosale (ca 20 m ulatuses) kui kogujakraav on kaevatud varem ja selle läheduses turvas on kraavi kuivendava mõju tõttu juba vajunud (joonised ). Arvestada tuleb siinjuures, et valdav vajumine toimub juba esimese aasta vältel pärast kraavi kaevamist. Torude ja filtri ummistumine Väikeste pooridega õhuke kangalaadne kattematerjal ei tööta turbas hästi
d) metallid kantud peale galvaaniliselt (Cu, Ni, Au, Co, Sn, Pb, Cr, Zn, Au-Ni); e) metallid kantud peale pihustamisega kõrgel temp-l normaalrõhul, f) metallid, kantud peale elektriväljas vaakumis, galvaaniliselt, pihustatult g)emailid h)keraamilised katted (TiC, TiN, Al2O3, Cr7C3); 2)protektorkaitse anoodi koostis: Mg-Al-Zn; Nt(maa sees torustikule kinnitatakse aktiivsemast metallist plaadid, samuti laevadel) 3)metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht - oksiid, kromaadid; 4)katoodkaitse välise vooluallika abil (C-terasest mahuti ühendatakse (-)klemmiga (sadamarajatised) 5)anoodkaitse - pinnale moodustub positiivne oksiidi kiht (kasutatakse roostevaba terase korral, ühendatakse (+)klemmiga); 6) inhibiitorid lisatakse värvidesse NaNO2*NaNO3 . 7)kaitsemäärded
(oksüdeerumine) olulisim; b) kromaadid; c) fosfaadid (96-98 `C kuumutatud lahuses tooted 0,5- 2 tundi)näit: Mn(H2PO4)2; 3) Elektrokeemiline kaitse: kaitstavate konstruktsioonide külge ühendatakse elektroodid, mis on anoodiks. Anoodid ühendatakse kaitstava konstruktsiooniga paljudest kohtadest, kindla vahemaa järgi; a) Protektorkaitse: Anood kaitseb pinda, kuna see hävib enne (maa sees torustikule kinnitatakse aktiivsemast metallist plaadid, samuti laevadel). b) Katoodkaitse välise vooluallika abil: vooluringist lastakse läbi alalisvool; c) Anoodkaitse: pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht; 4) inhibiitorid (ained, mis vähendavad keemilise reaktsiooni kiirust); 5) Kaitsemäärded; 6) Tõrje kuiva õhuga (õhu kuivatamine silikoongeeliga). Pilukorrosioon toimub kahe metalli kinnituskohtades metallkonstruktsioonis, kus pinnad on jäänud puhastamata
trellitatud akendega. Seal peab olema elekter, veeühendus, kanalisatsioon aj ventilatsioon. 7. Kõik mõõteriistad peavad olema kontrollitud ja terved. Nende skaalal peab olema tähistatud süsteemi tööparameetrid. 8. Kõik mõõteriistad peavad olema sellises kohas ja kõrgusel, et neid oleks mugav lugeda ja lugem oleks õige. 9. Soojussõlme torustik peab olema isoleeritud ja värvitud tingvärvideva. Torustikule peab olema ette nähtud selle täitmise ja tühjendamise võimalus. 10. Kui välisvõrgus on soojakandja 150 ºC siis sisendusel olevad siibrid ei tohi olla avatud. 11. Soojussõlmes peab olema süsteemi põhimõtteline skeem. 12. Keldris olevad magistraaltorud peavad olema nõutava kaldega, korralikult isoleeritud ja toetuma liikuvatele tugedele ning olema kinnitatud liikumatute tugedega. Pikkade magistraalide puhul peavad olema ette nähtud
annaabi.ee 
