Looduslik paljand: Laagna tee rajamisel on puuritud augud paekivi murdumiseks ning hiljem kaevati Tehislik paljand: tasapind madalamaks. 1:50000 geoloogilisel kaardil avamuse indeks O2ks (Kõrgekalda kihistu) ja 100 Tähelepanekud meetrit lõunas asub O3w (Viivikonna kihistu). Lähim paeehitis: Paljandi nimetus: Karjääri nimi Toponüüm (kaardilt) Toponüüm koalikult el. Varasemad kirjeldused: Geol. kaardi väljavõte (faili nimi) HK_1_Laagna tee_1-50000.pgn Pärandkultuuri objekt (registrikood) Topokaardi väljavõte (faili nimi) HK_1_Laagna tee_1-3000_kaart.pgn Maardla (karjääri) uuringuaruanne Lähima (lõunapoolse) puurauk reg nr. 6334NA_0536 Rõõmusoks: lk Geokogude register
Tehislik paljand: puutumata, mille ühel küljel on tekkinud paljand. 1:50000 geoloogilisel kaardil avamuse indeks O2vä (Väo kihistu) ja 100 meetrit Tähelepanekud loodes asub Ca1lk Lükandi kihistu). Lähim paeehitis: Mäe 7 Paljandi nimetus: Karjääri nimi Toponüüm (kaardilt) Toponüüm koalikult el. Varasemad kirjeldused: Geol. kaardi väljavõte (faili nimi) HK2_1-60700.png Pärandkultuuri objekt (registrikood) Topokaardi väljavõte (faili nimi) HK2_1-3000.png Maardla (karjääri) uuringuaruanne Lähima (lõunapoolse) puurauk reg nr. 6334AK_0005 Rõõmusoks: lk Geokogude register Lisad: Fotofaili nimi: Selgitus: 1
tegu ühe meisterlikuma käsitlusega Eesti minevikust, kuid teose sisust saavad aru vaid vähesed. Teose mõistmise teeb keeruliseks see, et eeldab rohkesti teadmisi loodusteaduse, arheoloogia, keeleteaduse astronoomia kohta. Tsitaat raamatust, põhjendamaks eeltoodud väidet : „Helm, kui mäletate, on meie muistne sõna merevaigu tähistamiseks, mille me võtsime üle siin asunud Kunda rahvalt. Järgmisena esineb tekstis Dumna ehk nüüdisaegne laialdaselt levinud Damme, iidne toponüüm, mille hiljem võtsid üle lääneslaavlased praeguse Saksamaa ja Poola rannikualadel.“ (lk. 66) Ma usun, et raskeks teeb selle mõistmise ka see, et lugemisel tuleb sisse elada väga kauge aja – umbes 4000 aasta taha. Teos hüpleb edasi- tagasi 1000 aastat siia ja sinna. Raske on sel viisil jälgida tegevuste ja sündmuste kulgemist. „Pytheaselt pärinevad antiikgeograafia esimesed ja mõnes osas ka ainsad teated kaugest Põhjalast. Ta avaldas need 325.
ALGUSTÄHEGA Kaasav Paljudele eeskujuks Tegutsev Mitmekülgne Otsija Uudishimulik "Lennupapa" Aus Sügav Aga nüüd teose juurde... "HÕBEVALGE" Ilmus 1976. aastal Etnoloogiline teos Reisikiri Eestlaste tekke lugu ja ajalugu ARUTLEV TEOS! (palju etnonüüm eestlased= aestid toponüüm Eestimaa=Aestimaa näiteid, teese ja järeldusi) "Hõbevalgem" 1983 II osa Sarnaneb eradetektiivi loole teosest "Hõbevalge", täienduste uudishimu + jälgede otsimine ja teeside kinnitustega Eesti uhkus ja väärtus Mütoloogia seostamine reaalse maailmaga näidete abil "HÕBEVALGE" Peab dialoogi lugejaga
EUROAKADEEMIA Toponüüm ehk Kohanimi Essee Üliõpilane: Risto Sulger Grupp : RS2E Tallinn 2014 Kohanimi ehk toponüüm on geograafilise objekti (mere, jõe, saare, mäe, soo, asula vm) nimi . Nt Aafrika, India, Läänemeri, Kasari jõgi, Püreneed, Pandivere kõrgustik, Jõmmsoo, Vormsi, Paluküla. Toponüümide hulgas võime eristada väikekohanimesid ehk mikrotoponüüme, mis on väiksema geograafilise objekti (rändrahnu, koopa, heinamaa, puu, tänava, talu, maja, ruumi vms) nimi. Nt Kukka kivi, Saja Hobuse puu, Laasma karjamaa, Leemeti mets, Raekoja plats, Põllu tänav, Kolm Õde (hoone), Inglisild
......................................lk3-5 Vana-Rooma arhitektuur, maalikunst ja skulptuur....................lk5-11 Kasutatud materjal ..........................................................................lk11 Page 2 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu Isegi nimel «Rooma» on huvitav ajalugu: esiteks, see pole roomlaste toponüüm, sest, nagu arvavad ajaloolased, see nimetus on antud etruski ruma sugukonna Tiberi etruskipärase nime Rumon järgi. Teiseks, juba ammu ei eksisteeri niisugune riik nagu Rooma, see tähendab, et meie loengukursuse raames sõnad «Vana-Rooma» ajalugu, kultuur, mütoloogia, kirjandus, poliitika jne on nn. pleonasmid. Kolmandaks, Rooma impeerium eksisteeris III sajandi lõpust koosnevana «kahest Roomast»: Läänest ja
6 LOENGUTEEMA - KAARDIKIRJAD 82. Mis on kaardikiri? a. Kaardikiri on suvaline tähe või numbri märk, millel on seos kaardi sisu või vormiga. 83. Kuidas liigitatakse kaardikirjasid paiknemise alusel? a. Raamivälised kirjad (ntx pealkiri) b. Raamikirjad (ntx nomenklatuuri tähised, koordinaatristide väärtused) c. Raamisisesed kirjad (kirjad kaardiväljal) i. Identifitseerivad kirjad (kohanimi ehk toponüüm, tähised) ii. Leppemärgid (iseseisvad, leppemärke täiendavad kirjad) 84. Millest koosneb kohanimi ehk toponüüm? a. Nimetuum kohanime unikaalosa (Tartu, Järve, Valga, Lahemaa) b. Liigisõna kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki ja võib olla kokku kirjutatud nimetuumaga c. Hargtäiend kohanime täiendosa, mis lisab mõnele korduvale nimele eristuva
Pigment annab värvile värvuse. 53. Kuidas liigitatakse kaardikirjasid paiknemise alusel? Raamivälised kirjad raamjoonevälised, raamitagused-(pealkiri, lp seletus, koord.süsteemi info). Raamkirjad-raamjoonel paiknevad kirjad-(kaardivõrku markeerivad numbrid, nomenklatuuri tähised, koordinaatide väärtused). Raamisisesed kirjad (kõik tekstilis-numbrilised kirjad kaardiväljal): identifitseerivad kirjad (kohanimi e toponüüm, tähised) ja leppekirjad (iseseisvad, LP täiendavad kirjad). 54. Millistest komponentidest koosneb kohanimi? Nimetuum-kohanime unikaalosa (Tartu, Järve, Valga). Liigisõna-kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki ja võib olla kokku kirjutanid nimetuumaga. Hargtäiend- kohanime täiendosa, mis lisab korduvale nimele eristuva tunnuse ( Suur(e)-, Väike-, Mäe-). Vana(hargtäiend)-Kalmuse(nimetuum) talu(liigisõna). 55. Millised on kohanimede funktsioonid?
Sakslaste ja eestlaste kõrval kohtas elanike seas venelasi (eriti Narvas ja Tartus). Oma elanikkonda püüdsid linnad suurendada talupoegade abiga. Valitses põhimõte "Stadtluft macht Frei" (Linnaõhk teeb vabaks) ehk talupoeg, kes oli ühe aasta ja ühe päeva (mõnel juhul ka 1 aasta, 1 kuu ja 1 päeva) linna müüride vahel elanud, muutus linna kodanikuks ja mõisnik kaotas tema üle võimu. LINNAD EESTIS Linna nimi Toponüüm Tallinn Lindanise, Revel, Kolõvan, Danepils, Ledenets Tartu Tarbatu, Dorpat, Jurjev, Derpt Rakvere Tarvanpää, Wesenberg Haapsalu Hapsal Paide Weißenstein Viljandi Fellin Pärnu Bernau Narva Narowa
loodusobjekte. Tuleneb sellest, et 19. Sajandil mindi üle uuele maaharimissüsteemile. Enne kollektiivsed karjamaad, sellest ajast alates püüti igale talule moodustada krunt. - Lapimaasüsteemile omane sekundaarseid nimesid palju ei ole. Igal heinamaal võib olla omaette nimi. Maade kruntimisega läks palju kohanimesid kaduma, sest uues süsteemis polnud neile enam kohta. Kadusid käibelt 19. Sajandi keskel. Kohanimi teistes keeltes. Kohanimi e toponüüm. Mõnes keeles on kohanimi asulanime sünonüüm. Kohanimede liike nimest lähtuvalt: Keelsuse järgi miskeelsed nimed on. Millise keele reegeleid rakendame Struktuuri järgi liht- ja liitnimed, elliptilised nimed, tuletised Nimepaneku astme järgi primaarnimed, sekundaarnimed, Päritolu järgi eesti- ja muukeelse päritoluga nimed Vanuse järgi allikad, esmamainimise aeg. Staatuse ja kasutuse järgi mitteametlikud ja ametlikud nimed, rahvapärased ja harvad nimed.
Sürjakomisid hakati nimetama komideks ning permikomisid permikomideks (komi- permjaki, see on saanud ka enesenimetuseks). Rahvusvahelises teaduskirjanduses esinevad vanad nimetused paiguti tänini. Komi tähendas algselt ilmselt "inimene". Venekeelne etnonüüm zõrjan lähtub tõenäoliselt mansikeelsest komide nimetusest saran. Venekeelne rahvanimetus permjak on ilmselt tuletatud komikeelsest sõnast parma 'kuusemetsaga kaetud kõrgendik'. Samast sõnast lähtub ka toponüüm Perm (muinasskandinaavia Beormas, Biarma). Sõna Perm on 14 aga taandatud ka läänemeresoome toponüümile Pera-maa 'kauge maa', 'tagumine maa', millega arvatavasti tähistati Põhja-Dvinaast itta jäävaid alasid (vn Zavolotsje). Asuala Komid asustavad hõredalt üsna suurt maa-ala Euroopa kirdenurgas. Nad elavad peamiselt Võtsegda (komi k Ezva) ja
annaabi.ee 
