Koka praktiline töö suurköögis Linnulihapuljong Lihapuljong Kalapuljong Seljanka Borš Frikadellisupp Rossolnik Hartšo Oasupp Nuudlisupp Valgepõhikaste Kartulilisand Toorsalat Köögivilja lisand Punapeedi küüslaugu salat Mannapuder Kaerahelbepuder Risoto Ploff Keedetud pasta Praetud kala – kilu Ahjukana Pikpoiss Hakkliha kotletid Kurzeme strogonov Guljašš Kartulilisand Köögiviljalisand Sealiha portsjonitükid Seapraad Üleküpsetatud sealiha Mulgikapsas Köögiviljavorm Makaronivorm värskekapsa ja hakklihaga Maksapasteet Kartulisalat Rosolje Rosolje Puuvilja salat Täidetud munad ja singirullid Kakaokisell Leivasupp hapukoorega Mannavaht Riisilumi Kamavaht Kohupiimavaht Saiavorm Aitäh vaatamast! Koostanud: Inna Raud
idabalti keel, leedu keele lähim sugulane Räägib u 1,4 1,5 mijonit emakeelena, 120 000 200 000 inimest välismaal või paguluses (USA, Kanada, Austraalia, Venemaa jne) Dialekts Territoriaalne allkeel, sugulasmurrakute kogum (murre) Izloksne Väiksemal territooriumil kõneldud, murdest piiratum alllkeel (rohkem kui 500 (murrak) murrakut) LÄTI MAATUNDMINE BALTI · Kursi Kurzeme HÕIMUD · Zemgali Zemgale · Latgali Latgale · Seli Selija 16. sajand · Esimesed lätikeelsed tekstid · 1525.a esimene lutelik raamat Liivimaa keeltes · 1585.a katolik katekismus · 1586.a luterlik katekismus GEROG · Läti päritolu preeser ELGER · 1621.a ,,Geistliche catolische Gesänge"
Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri Väinad: La Manche, Gibraltar, Kattegat, Skagerrak, Bosporus, Kerts, Dardanellid Lahed: Põhjalaht, Biskaia laht, Soome laht, Liivi laht Poolsaared: Pürenee ehk Ibeeria, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Krimm, Balkan, Kerts, Apenniini Järved: Laadoga, Oneega, Saimaa, Inari, Vänern, Vättern 2
Joonas Laanela 9B klass Läti referaat TALLINN 2008 Läti Läti (läti keeles Latvija) on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere-äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjas Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läti ala moodustab osa Ida-Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkaid. Lääne-Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m üle merepinna. Kirde-Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe, millest kõrgeim ja ühtlasi Läti kõrgeim on Gaizikalns (312 m). Kagu-Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju väikesi järvi. Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub
Läti. Läti on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjs Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läti ala moodustab osa Ida Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkad. Lääne Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m merepinna. Kirde Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe ja Läti ühtlasi kõrgeim on Gaizinkalns (312m). Kagu Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju järvi. Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk Läti madalik ja Ida Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikeseid järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurem on Daugava
Pooltoodete tabel Nimetus Lihaliik, Kuju, suurus, kaal, Kuumtöötlemine Serveerimine, jaotustükk suure-, portsjon- või eripära väiketükiline, paneerimine Rostbiif Veiseliha, sise- ja Tervelt(1-2kg Praadimine, 3 valmidusastet(rare, välisfilee tükkidena), seotakse küpsetamine medium, well done) Portsjoneeritakse 1- Praetud 1,5 paksusteks liharoogadele viiludeks, 2-3viilu sobivad lisandid portsjonis Suuretükiline Rulaad Veiseliha, ...
Latgale 5,3% Olla ise (endale) 29 tööandja Zemgale 4,3% Kurzeme 4,2% Allikad: Flash ... 2004 (EOS); Eesti ... 2004 (EKI) Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 7 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 8 Läti GEM uuringu (2005) põhitulemused (2) Millisel positsioonil oli siis Eesti?
EUROAKADEEMIA Toponüüm ehk Kohanimi Essee Üliõpilane: Risto Sulger Grupp : RS2E Tallinn 2014 Kohanimi ehk toponüüm on geograafilise objekti (mere, jõe, saare, mäe, soo, asula vm) nimi . Nt Aafrika, India, Läänemeri, Kasari jõgi, Püreneed, Pandivere kõrgustik, Jõmmsoo, Vormsi, Paluküla. Toponüümide hulgas võime eristada väikekohanimesid ehk mikrotoponüüme, mis on väiksema geograafilise objekti (rändrahnu, koopa, heinamaa, puu, tänava, talu, maja, ruumi vms) nimi. Nt Kukka kivi, Saja Hobuse puu, Laasma karjamaa, Leemeti mets, Raekoja plats, Põllu tänav, Kolm Õde (hoone), Inglisild . Mõnel kohanimeliigilgi on veel oma termin . Enim kasutatakse veekogunime ehk hüdronüümi (mere-, järve-, jõe-, soonimed) . Linnasiseste objektide jaoks on termin urbonüümid (tänava-, väljaku-, silla-, torni-, kiriku- jm nimed, nagu Pärnu maantee, Vabaduse väljak...
Eesti Mereakadeemia Lõkspüünis Referaat Anniki Jalast Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Püük lõkspüünisetga....................................................................................................... 4 1. Lubatud lõkspüünised on:....................................................................................................... 4 2. Lõkspüüniste eelised on järgmised:....................................................................................... 4 3. Lõkspüünised juba kiviajal..................................................................
Rahvaarv: 2 681 000 Pealinn: Riia Riigikeel: läti keel Rahaühik: latt (31 lk 12) Läti asub Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ääres. Rannik on madal, liivane ja vähe liigestunud. Lätis ainus laht, mis ulatub maa põhjaossa on Riia laht. Piki randa kulgev Rannikumadalik liitub Daugava ja Lielupe alamjooksu vahel paiknevate tasandikega ning Põhja- Läti madalikuga. Koos moodustavad need Kesk- Läti madaliku. Sellest lääne pool asub Kurzeme kõrgustik, ida pool Kesk-vidzeme kõrgustik. (31 lk 13) 28 Läti suurim jõgi on Daugava, millele järgnevad pikkuselt Gauja, Venta ja Lielupe. Järvi on Lätis üle 3000, millest suurimad on Lubana ja Razna. Kõige järverikkam paik on Latgale kõrgustik. (7 lk 215, 216) Lätis on suurimateks linnadeks Riia, Daugavpils, Liepaja, Jelgava, Jurmala,
vanalinna päevad. Õige on kirjutada Tartu rahu. Õige on väikeste algustähtedega poolaasta töötaja (tiitel). Kirjutage Tema Pühadus dalai-laama. Õige on riiklik lepitaja (väikeste tähtedega). 8. märtsil on naistepäev (väikese algustähega). Õige on kirjutada marti jooksma (mardipäeva paiku). Õige on kirjutada suur neljapäev (väikeste algustähtedega). Õige on kirjutada Belgia sokolaad. Õige on kirjutada Kurzeme strooganov. Ametinimetus regionaalminister on väikese tähega. Õige on kirjutada Läänemere-äärsed riigid. Õige on kirjutada Pariisi porgandid. Ürituse nimetus on väikeste tähtedega: linnade ja valdade päevad. Õige on kirjutada Steineri kool ja Steineri pedagoogika. Ürituse nimetusena on õige kirjutada jüriöö jooks. Sõna metsanädal on väikese tähega. Sõna euroliit on väikese algustähega.
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid ...
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
