Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööturg - netupalk, brutopalk, ajapalk". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõudlus, maksud, brutopalk, netopalk, tööleping, karjäär, avanss, ajapalk, tükipalk, miinimumpalk, alale, tööpuudus, tööjõupuudus, kollektiivleping, tööandjaKui neid nõudeid ei täideta, siis tükipalk ei toimi. Osa väljateenitud palgast peab inimene maksma maksudeks. Vastavalt sellele eristatakse: bruto ja netopalka. BRUTOPALK e. kogupalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist. NETOPALK- on palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskindlustusmakse) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. 2 NETOPALK = BRUTOPALK MAKSUD Neto- ja brutopalk võivad üksteisest oma suuruselt oluliselt erineda. Kui maksud on kõrged nagu näiteks Skandinaaviamaades, moodustab netopalk väljateenitud palgast 50% või veelgi vähem. Töötava inimese palk peab katma tema elatuskulud Seepärast sekkub riik palgapoliitikasse, kehtestades miinimumpalga. MIINIMUMPALK on palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted töötajatele maksta täistööajaga töötamisel (8 h päevas, 5 päeva nädalas)
mõttes. Ilma ettevõtlikkuseta ei saaks turumajandus toimida. Tööturg. Tööle hakkab inimene tingituna majanduslikust sunnist s.t. vajadus ennast elatada ja eneseteostuse vajadusest (soovitud sotsiaalse seisundi saavutamine, kuulsusejanu vmt.) ja ka missioonitundest. Palk: tasu tehtud töö eest. 1 Palga vormid: ajapalk (tunni-, päeva -, kuupalk)- makstakse töö tegemiseks kulutatud aja eest Tükipalk- makstakse tööga loodud toodangu koguse eest. Brutopalk- kogupalk enne maksude maha arvamist Netopalk- raha, mille saab inimene kätte pärast maksude mahaarvamist Tööjõu nõudlus näitab kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga mingile kindlale tööle minna.
Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo- lu, mida inimene võib Mõni inimene ei oska töö tegemisest saada Ilma tööta olla Eneseteostus ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Palk tasu tehtud töö eest ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest tükipalk tasu tööga loodud toodangu hulga eest brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahul/ damiseks miinimumpalk palga alammäär, millest vähem ei
Tööjõud kaup, mis on inimeste isikuomadused, arenemisvõime, teadmistes, oskustes, võimetes ja tahtes. koostöövõime. Töötamine inimeste mõtestatud töö. Motiivid: majanduslik motivatsioon, tasu saamine, hüvede loomine, eneseteostus motivatsioon (karjäär), traditsioon, tava harjumus. Tööjõu nõudmine: näitab, palju firmad soovivad mingi palga eest töötajaid tööle võtta. Tööjõu pakkumine: näitab, palju inimesi soovib mingi palga eest tööle minna. Tööpuudus: töötamisvõimaluste puudumine inimestel, kes võivad ja tahavad töötada. Absoluutne: registreeritud töötute üldarv. Struktuurne: töötute arv kutsealade järgi. Palk tasu tööjõu müümise eest. Tükipalk-tasu loodud toodangu mahu eest. Ajapalk-tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest. Kombineeritud-nii aja kui tükipalk. Brutopalk-väljateenitud töötasu enne maksude maksmist. Netopalk-palk, mis jääb töötajate isiklike vajaduste rahuldamiseks pärast koh
Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkumine tööturul
Turu tasakaal : tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil konkreetsel hinnatasandil Nõudluse/pakkumise kõveranihked: Nõudmise hinnaelastsus: näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest Muutusest. Pakkumise hinnaelastsus: näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest. Nõudmine Pakkumine 7. Tööjõu nõudlus ja pakkumine, neto ja brutopalk ja selle arvutamine, ametiühingu roll ühiskonnas, streik Tööjõu nõudlus ja pakkumine: tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palga eest tööle võtta (väljendab firma huvi) tööjõu pakkumine näitab, kui palju inimesi tahab töötada mingi kindla palga eest (väljendab töötajate huve). Neto ja brutopalk ja selle arvutamine: brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist. netopalk palk, mis jääb inimesele
Kui leiad sama asja odavamalt, viid ikkagi selle) Täiendkaupade nõudlus- kaubad, mille tarbimine eeldab teatud teise kauba ostmist(autod ja bensiin- kui ostad auto, pead suurendama ka bensiini tarbimist) Nõudmise hinnaelastsus- nääitab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest Pakkumise elastsus = % pakkumise muutusest kui hind kasvab 1 %. Ülepakkumine- pakkumine ületab nõudmise Alapakkumine- nõudmine on pakkumisest suurem 5. brutopalk -väljateenitud palk enne maksude maksmist netopalk - palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. miinimumpalk - palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta keskmine palk - teatud perioodi (tavaliselt kuu või aasta) jooksul kõigi töötajate teenitud palk kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga
Eestis 2250.- Brutopalk - inimese väljateenitud palk millest pole veel maksud maha võetud. Netopalk - palk millest on maksud maha võetud juba. Ümbrikupalk - n. ö. must raha, millelt pole maksud maha võetud. Sotsiaalmaks - 33% maksab tööandja asutuse palgafundist (20% pensionifondi ja 13% haigekassale) Tööturg - tööjõu nõudmine ja pakkumine. Tööpuudus - töötajaid on, aga töökohti ei jätku. Tööjõupuudus - töökohti on, aga töötajaid pole. Palk - tükipalk, tunnipalk, avanss (ettemaks) Tööleping - sõlmitakse töövõtja ja tööandja vahel. Märgitakse üles mõlemapoolsed õigused ja kohustused. (tähtajaline ja tähtajatu) Elanikkond tööturu seisukohalt jaguneb: Aktiivne: Mitteaktiivne: *palgatöölised *lapse *vabakutselised *vanurid *ettevõtjad *töötud *asotsiaalid *puudega Kaitsetollid - tollimaksud omamaiste kaupade ja toodete kaitseks.
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla Toimetulekutoetus- Abiraha,
Aktiivne tööpoliitika valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, nt. luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega. Passiivne tööpoliitika valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, nt. maksab töötu abiraha. 22. Tööhõiveamet koht, kus tööta jäänud inimene peaks ennast registreerima; (koht, kus töö otsijad ja töö pakkujad kokku saavad) 23. Brutopalk väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist (pensionikindlustuse- ja töötuskindlustuse makse) 24. Netopalk palk, mis laekub töötaja pangaarvele; palk, millest on maksud maha arvestatud 25. Alampalk e. miinimumpalk tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Praegu 4350 kr! 26. Deebetkäive vaadeldaval perioodil kulutatud summa 27. Kreeditkäive vaadeldaval perioodil kontole laekunud raha 28. Aktsia e
tööd. Passivne rahvastik - hõlmab endas inimesi, kes ei otsi tööd ega soovi töötada. Töötaja Töötaja on isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu. Siia kuuluvad: Palgatöötajad Ettevõtjad Vabakutselised- näiteks muusikud. Töötu Töötu on isik, kes soovib ja on võimeline tööd tegema, aga ei ole mingil põhjusel tööd leidnud. Palk Palk on tasu tehtud töö eest. Jaguneb: Ajapalk - tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest. Tükipalk - tasu tööga loodud toodangu eest. Segapalk- sisaldab palka tehtud aja eest ja ka tükitöö eest. Brutopalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist. Keskmine brutopalk Statistikaameti andmetel IV kvartali (detsember 2009) seisuga on 12 662 krooni. Netopalk on palk, mis jääb inimelele peale maksude maha arvamist. Miinimumpalk on alamäär, millest vähem ei tohi maksta. Miinimumpalk Eestis 2009 aastal on 4350 krooni.
absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest aktiivne rahvastik – tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul aktiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes
kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) · ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest · aktiivne rahvastik tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul · aktiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega · aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes
· Tööjõud ehk inimkapital-(oskused, haridus, ettevõtlikkus jms) · Kapital -(raha, masinad jms) varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid. · Maa ehk loodusressurssid-(maa, vesi, loodusvarad jms) mida töödelda inimestele vajalikeks hüvedeks, mille eest inimesed oleksid valmis maksma. 3) Palk ja palgatüübid Palk ehk töötasu · Brutopalk ehk kogupalk- välja teenitud töötasu enne maskude maksmist · Netopalk- jääb maksudest üle, inimene saab reaalselt kätte Veel palgaga seonduvat · põhipalk- kujuneb ametikoha kvalifikatsiooni nõuetest · lisatasu kvaliteedi eest · lisatasu mitmesuguste lisa-/eritööde eest · Lisatasu töötamise eest eritingimustes · Juurdemaks · Preemia · Ümbrikupalk Palgast arvudega 74,76 · 2012
MAJANDUS MAJA NDUS POLIIT IKA RAKENDUSLIK MAJANDUSTEADUS MAJANDUSTEOORIA Uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist. Majandusteooria alla kuulub mikroökonoomika ja makroökonoomika.Nende alusel tekivad suunad nt: neoklassikalik, keinsistlik ja monetaristlik. · Mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandusobjekte. · Makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid. 1. neoklassikalises makroökonoomikas on selleks kapitaliturg ja intressimäär; 2. keinistlikus makroökonoomikas hüviseturg j
anda töötajale kirjalik ülevaade töö põhitingimustest edendada head tööõhkkonda, töötaja töö tulemuslikkust ja tema professionaalset arengut. 5. Millega tegeleb töövaidluskomisjon? Tööliste ja tööandjate vaheliste konfliktidega. 6. Millised õigused on tööandjal? Tööandjal on õigus: võtta töötaja tööle juhtida tööd ja anda töö juhtimisega seonduvaid juhiseid ja korraldusi töölepingut üles öelda ja lõpetada seaduse poolt lubatud piirides 7. Mis on netopalk? Mis on brutopalk? Netopalk-töötasu, millelt kõik seadusega ettenähtud, maksud on maha arvatud, st summa, mille töötaja kätte saab. Brutopalk-väljateenitud palk, millest maksud ei ole veel maha arvatud. 8. Missugused maksud lähevad maha bruto palgast? Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, kogumispension, tulumaks. 9. Kuidas reguleerib riik palku? Maksude mahavõtmisega. 10. Millega tegeleb hõivepoliitika?
astmega(tulumaksuvaba miinimumi loetakse küll lihtastmeks, aga selle üle ka vaieldakse): tulumaksuvaba miinimum on 400 eurot kuus (4800 eurot aastas), esimene aste 20%, mis kehtib summani kuni 4000 eurot kuus (48 000 eurot aastas) ja viimane aste 400,01 eurot kuus ja rohkem (üle 48 000 eurot aastas), millelt makstakse 30%. Tulumaksumäära arvutamiseks: maksu kogusumma: kogupalk (netopalk) ehk ka (brutopalk - netopalk): brutopalk × 100(et saada %) = mingi % Laen Laen ehk krediit on võlgnevuse liik. Laenu andmiseks vormistatakse leping, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt
TÖÖ Töö – eesmärgistatud tegevus mingi (tarbimisväärtust omava) toote valmistamiseks, keskkonna korrastamiseks või teenuse osutamiseks. Miks tehakse tööd? - majanduslik sund töötasu näol - eneseteostus - harjumus, distsipliin Voltaire: Töö hoiab meist eemal kolm suurt häda – igavuse, pahe ja puuduse Brutotöötasu – väljateenitud töötasu enne maksude maksmist. Netotöötasu – jääb alles pärast maksude maksmist. Maha läheb tulumaks, töötuskindlustusmaks, kohustuslik pensionikindlustus. Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötaja brutotöötasu pealt. Miinimumtöötasu – töötasu alammäär, millest vähem ei tohi täisajaga töötavale töötajale maksta. Keskmine töötasu – teatud perioodi jooksul kõigi töötajate töötasu kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga. Sellega tuleb olla ettevaatlik. Suurem osa töötajaid saab alla keskmise, erinev on piirkonniti ja tegevusalade järgi, ettev
tootjafirma püüab maksimeerida oma kasumit. Firma kulud ja kulukõverad Ühiskonna ressursid on piiratud. Alternatiivkulu on ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu võib olla otsene või kaudne. Otsesed kulud on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis on muretsetud ressursside turult (palk, rent, intressid, toormaterjali ostukulud), lisaks veel kindlustustasu, maksud jm. Kaudne kulu mõõdab, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiive kasutusviisi korral. Kaudne kulu on näiteks firma ruumid, mis kuuluvad firmale, sest selle eest ei pea ta eraldi veel tasuma ning kuna ta kasutab omaenda ressursse selle asemel, et neid välja rentida, siis loobub firma lisasissetulekust, mida oleks võinud nende ruumide väljarentimisest saada. Firma kaudseid kulusid ei kajastata raamatupidamises, sest need ei nõua rahalisi kulutusi
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, materjale, v
ÜHISKONNAÕPETUSE 2. KURSUSE 1. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 09.01.2017 1. Eesti uus valitsus – tead valitsuse ministreid ja peamisi lubadusi valitsemiseks (programm). Mis on peamised muutused valitsemises võrreldes eelmise valitsusega? Ministrid: ● Peaminister- Jüri Ratas (Keskerakond); ● Majandus- ja taristuminister- Kadri Simson (Keskerakond); ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister- Urve Palo (Sotsiaaldemokraadid); ● Jusitiitsminister- Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kaitseminister- Margus Tsahkna (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Keskkonnaminister- Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kultuuriminister- Indrek Saar (Sotsiaaldemokraadid); ● Haridus- ja teadusminister- Mailis Reps (Keskerakond); ● Maaeluminister- Tarmi Tamm (Keskerakond); ● Rahandusminister- Sven Sester (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Riigihalduse minister- Mihhail Korb (Keskerakond); ● Siseminister- Andre
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus,
hankemenetlustes. 31. Kasum - raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. 32. Kasumiaruanne - näitab ettevõtte tegevust mingi vaatlusaluse perioodi jooksul. 33. Kindlustusmakse - summa,mille kindlustusvõtja maksab kindlustusandjale. 34. Kindlustus - kindlustusfondi summadel baseeruv rahalise hüvitamise moodus. 35. Kaubamärk - tähis, mida kasutatakse majandus- ja äritegevuses oma kaupade teiste firma kaupadest eristamiseks. 36. Karjäär - traditsiooniliselt tõus ametiredelil, edu saavutamine elus. 37. Konkurents - võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. 38. Käibemaks - lisandunud väärtuse maks. Selle tasub lõpptarbija. Eestis riiklik maks. 20% maksustatavast väärtusest. 39. Majandus - inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 40
Maksuvaba tulu on 154 EUR/kuus (1.brutost lahutada) Sotsiaalmaksu määr on 33% Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1.6% (tööandjale 0,8%) (brutost mahaarvestada) Kogumispensioni makse määr on 2% või 3% kõikidele liitunutele ja 0% kõigile mitteliitunutele. (brutost mahaarvestada) Töötasu alammäär (miinimumpalk) on kuus 390 EUR Ülesanne. Kui palju saab töötaja palgapäeval palka, kui tema brutopalk on 5240 eurot? Sellest arvestatakse maha töötuskindlustus 1,6%, pensionikindlustus 2% ja tulumaks 20%. Tulumaksuvaba on 154 eurot. Kõik maksud võetakse täiseurodes. Tulumaks võetakse järelejäänud summalt (kui töötuskindlustus ja pensionikindlustus on maha arvestatud). Lahendus. 1) Kui suur on töötuskindlustus? 0,16 · 5240 = 838,4 = 838 eurot 2) Kui suur on pensionikindlustus? 0,02 · 5240 = 104,8 = 105 eurot 3) Kui suurelt summalt makstakse tulumaksu?
ÜHISKONNAÕPETUS Sisemajanduse koguprodukt (SKP)- peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust; annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse langusfaasis, esin
Ühiskonnaõpetus lk 152-183 va. Eesti demokraatia tugevus ja nõrkus 1. Mõisted: 1) Tööturg- turg, kus pakutakse ja nõutakse töökohti ja tööjõudu. 2) Brutopalk- inimese väljateenitud palk ilma maksusid maha arvestamata (enne tulumaksu ja maksete maksmist) 3) Netopalk- palk, mis laekub töötaja pangaarvele ja millelt on maksud maha arvestatud. 4) Miinimum palk- ehk alampalk on tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Eestis 27 kr /h ehk 4350 kr /kuus. 5) Tulemuspalk- töötasu, mida saadakse lisaks põhipalgale ja mille suurus oleneb töö headusest. 6) Preemia- Ühekordne väljamakse, mida makstakse lisaks põhipalgale, mille suuruse määrab tööandja ja mis ei pruugi olla seotud tööalase edukusega. 7) Pank- koht, mis pakub inimestele töötasu hoidmisteenust, tagades turvalisuse ja kokkuhoiu. 8) Deebetkäive- kind
3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu seega - kodanikuühiskond Sotsialiseerumine kohanemine ühiskonnaelu reeglitega ja ühiskonda sisseelamine. Asotsiaalid ebaühiskondlikud inimesed kes ei taha või ei suuda ühiskonna elust osa võtta Tolerantsus sallivus teistsuguste suhtes
Kontrolltöö kordamisküsimused nr 2 1. Mis tähendab tööjõud? Tööjõud hõlmab kõiki tööealisi, kes töötavad või on registeeritud töötutena. Eesti Statistikaamet arvestab tööealise rahvastiku hulka kõik 15 -74 aastased inimesed. 2. Brutopalga ja netopalga erinevus Brutopalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist. Netopalk on palk, mis jääb inimelele peale maksude maha arvamist. 3. Miinimumpalga olemus ja suurus Eestis aastal 2012 Miinimumpalk ehk töötasu alammäär on 1,80 eurot tunnis. Täistööajaga töötamisel on miinimumpalk ehk töötasu alammäär 290,00 eurot kuus. 4. Tööpuuduse olemus Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ehk sobivama töökoha otsinguga. Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele. Tsükliline tööpuudus tekib majanduse tsüklilise arengu tõttu. Tsükliline tööpuudus esineb ma
Suureneb kui -Asenduskaupade hind tõuseb -Kaaskauba hind langeb -Sissetulek suureneb -Rahvaarv suureneb Asenduskaubad Kaubad, millega saab teist kaupa asendada.(õun vs pirn, buss vs rong) Riiklikult reguleeritav hind- kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa loobuda. Majandusmudel skeem, kus on ringlust püütud kajastada. Partnertehing on tehing, kus raha ei kasutata Hind on rahaline mõõde ja näitab mingi asja väärtust. Hinnamõju Ostujõid Nõudlus, mis on rahaga tagatud Väheneb isiklik väärtus- kahanev kogus, kus iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine. Kahanev piirkasulikkus- - kahanev kogus, kus iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine. Asenduskaubad- Kaubad, millega saab teist kaupa asendada Turunõudlus Individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Hinna elastsus Hind on elastne, kui mõnel tootel on palju asenduskaupu, toode on kallis,
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis
VÄÄRTUSPALK = põhipalk + lisatasu. Väärtuspalga rakendamisel tuleb vaadelda töötajaid individuaalselt ning vastavalt ametikohast. Väärtuspalga rakendamisel kasutatakse tihti hindamisperioodi ( kvartal). Aluseks võttes tehtud tööd ( hulk, tulemus jne.), perioodi ning oskuseid ( tööks vajalikud teadmised, nende rakendamine). Rakendamist leiavad järgmised palgavormid: ajapalk on kuupalk või ametipalk, mis on normeeritud tööülesannetega. Kui suurendatakse töömahtu, peab suurendama ka palka või maksma lisatasu. Ka siin on teatud kindel tulemus, mis tuleb saavutada. See ei ole alati mõõdetav ( näit. juhtimistegevus) Aluseks töötatud aeg, ajaühikuks tund ( tunnipalk), teenistujatel kuu ( kuupalk). Eeliseks- palgaarvestuse lihtsus, pingete vältimine. Puuduseks- ei stimuleeri töötajat toodangu hulka suurendama
aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Omakapitali muutuste aruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalist Saldoandmikud Raamatupidamiskohustuslik majandusüksus on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele kohustatud raamatupidamise aastaruande koostama iga lõppenud majandusaasta kohta. 9. Alampalk Alampalk ehk miinimumpalk on palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta. Miinimumpalk on hetkel 470 eurot (2017). 10. Ametiühing Ametiühingud on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). * Isikute ühendus , mille eesmärk on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja
paindlikud (töölised nõustuvad madalama palgaga ja töötajate arv jääb samaks). Madalamad hinnad suurendavad nõudlust ja ergutavad tootmise laiendamist. Neoklassikalise teooria kohaselt peaksid kõik töölised tööd leidma kui nad seda soovivad. Tööturu mudel toimib vaid osaliselt. Tähendab, et isereguleeriv tööturu mudel on teoreetiline ideaal, mis tegelikkuses täielikult ei realiseeru. Palgad ja hinnad pigem jäigad kui paindlikud. On olemas kujuteldav tööjõu nõudlus ning efektiivne tööjõu nõudlus (antud võimaluse parima ärakasutamine, mitte aga potensiaalsete võimaluste realiseerimine). J. M. Keynes (1883-1946) ühendas reaalse ja monetaarse sfääri majandusteoorias ning selgitas oma konseptsiooni kehtivust efektiivse nõudluse kaudu. Mitte pakkumine ei määra nõudlust, vaid efektiivne nõudlus määrab hüviste pakkumise ja sellega tööhõive taseme. Neoklassikaline süntees on kaugenenud Keynesi õpetusest ja kuulumine sellesse koolkonda
annaabi.ee 
