3. Materjaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad 4. Mittematerjaalsed hüvised, mida osutatakse. 7. Koht, kus vahetustehinguid viivad läbi kaupu ja teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled. 9. Majandusteooria põhiprintsiip, kus pole olulised mitte tarbitud ja toodetud hüviste ühikud kokku, vaid viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkus ja viimasena toodetud ühik. Alla 1. Õpetus majanduse üldisest tasakaalust. 4. Kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. 5. Valik, mille puhul loobutakse veidi ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. 6. Parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel. 8. Suutmatus rahuldada kõiki vajadusi, sest ressursid on piiratud. 10. Maavarad, kapital ja inimressurss.
ratsionaalse käitumise oletus. 3. matemaatiline- hüpoteesi ehk prognoosi formuleerimine. Hüpotees on teaduslik oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vm. Kohta, need on kontrollimata, oletavad teadmised. Hüpoteesil on tavaliselt järgmine kuju: kui on A, siis on ka B (ceteris paribus). Prognoos on teadusliku ettenägemise erivorm, mingi nähtuse perspektiivide spetsiaalne uurimine. 6. Mida väljendab TVK? Vastus: TVK on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis, eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 7. Mis on majanduse 3 põhiküsimust? Vastus: 1. Mida toota? Siin on küsimus selles, milliseid hüviseid ja kui palju toota? Alati võib toota energiat, toitu, riideid, eluaset. 2. Kuidas toota? Selle üle otsustavad tootjad. Käsitsi või tehnikaga(masstoodang). 3. Kellele toota? Näiteks toota ettevõttele, tavatarbijale
välissektor) vahelisi seoseid. 2. ettevõttemajandusõpetus käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti MAJANDUSTEOORIA ALUSTALAD Majandusteooria baseerub teatud kindlatel teaduslikel printsiipidel ehk reeglitel, mis kehtivad igas olukorras ja mis loovad selle keskkonna, kus majandusubjektid oma ratsionaalseid ja ebaratsionaalseid otsuseid langetavad. Majandusteooria alustalad oleks järgmised: 1. Võimaliku tootmise piir (VTP) on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Ühiskond peab piiratud ressursside tingimustes pidevalt tegema otsuseid. Valikuid tehes valitakse see, mis kõige paremini rahuldab soove ja vajadusi. Kas 7 toiduühikuid ja 3 riideühiku või hoopis 4 toidu- ühikut ja 6 riideühikut. Toiduühikud 8 A 7 -------------------- X E 4 ------------------------------------------------- Z
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on
1. Põhiline uurimisobjekt on kogu ühiskond ning selle ressursside kasutamise hulk inimeste vajaduste rahuldamiseks. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist näiteks tööjõuturul ja kaubaturul 3. Makroökonomika uurib majanduse kui terviku käitumist, näiteks kogunõudlust ja kogupakkumist kaubaturul, kogutoodangut, üldist hinnataset jne. 4. Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 5. Riikide võimalikud majandussüsteemid on turumajandus, käsumajandus ja segamajandus. 6. Turg majandusteoorias on asutus, mis toob kokku hüvise ostjad ja müüad. 7. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 8.Nõudlusmõjurid on sissetulek, tarbijate hulk, ostja ootused. 9
Valmis oma ressursse ebaefektiivselt. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah. Punktid, mis asuvad võimaliku tootmise piirist ülevalpool (joonisel punane punkt), ei ole võimalikud, sest niisuguse tootmiskombinatsiooni jaoks ei jätku ressursse. Ebaefektiivselt kasutab ühiskond ressursse nende tootmiskombinatsioonide puhul, mis jäävad võimaliku tootmise piirist allapoole (joonisel roheline punkt). Niisugused tootmiskombinatsioonid on võimalikud, kuid on selles mõttes ebaefektiivsed, et osa ressursse või tootmisvõimsust jääb kasutamata. Küsimus 24 Ühiskond toodab alati punktis, mis paikneb tema võimaliku tootmise piiril. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene
J.M.Keynes. MAJANDUSTEOORIA ALUSTALAD On olemas kindlad reeglid, mis kehtivad igas olukorras ja mis loovad keskkonna, kus majanduses osalejad oma ratsionaalseid ja ebaratsionaalseid otsuseid langetavad. Ressursside piiratus Ühiskonnaliikmete vajadused on alati suuremad kui on nende vajaduste rahuldamise allikad. Ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada saab vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Võimaliku tootmise piir kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Alternatiivkulu Ressursid ei ole mitte üksnes piiratud, vaid neid saab korraga kasutada vaid ühel moel. Kui otsustad kasutada ressurssi ühel eesmärgil, loobud võimalusest kasutada seda teisel viisil. Sa pead valima. Igapäeva elus peame arvestama, kui palju me oleksime võitnud või kaotanud, kui oleksime käitunud teisiti. Alternatiiv- ehk loobumiskulu saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest
J.M.Keynes. MAJANDUSTEOORIA ALUSTALAD On olemas kindlad reeglid, mis kehtivad igas olukorras ja mis loovad keskkonna, kus majanduses osalejad oma ratsionaalseid ja ebaratsionaalseid otsuseid langetavad. Ressursside piiratus Ühiskonnaliikmete vajadused on alati suuremad kui on nende vajaduste rahuldamise allikad. Ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada saab vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Võimaliku tootmise piir – kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Alternatiivkulu Ressursid ei ole mitte üksnes piiratud, vaid neid saab korraga kasutada vaid ühel moel. Kui otsustad kasutada ressurssi ühel eesmärgil, loobud võimalusest kasutada seda teisel viisil. Sa pead valima. Igapäeva elus peame arvestama, kui palju me oleksime võitnud või kaotanud, kui oleksime käitunud teisiti. Alternatiiv- ehk loobumiskulu – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest
tegutseb Majandusteooria liigitab ettevõtted kolme suurde gruppi: teenitud kogutulu. Isikliku kasutatava tulu arvestamiseks lahutatakse sooloettevõte (ainuomandis olev); täisühing (või usaldusühing); isiklikust tulust otsesed maksud Stagflatsiooniks nimetatakse osaühing või aktsiaselts. Tootmisvõimaluste kõver on potentsiaalsete majanduse niisugust seisundit, kus inflatsiooniga kaasneb kogutoodangu tootmiskombinatsioonide geomeetriline koht. Optimaalsed vähenemine ja tööpuudus. Majandustsükliks nimetatakse tegeliku kombinatsioonid on kõik need, mis asuvad tootmisvõimaluste kõveral. rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) perioodilist kõikumist Matemaatiliselt kajastab konkreetsete sisendite maksimaalselt potentsiaalse tootmismahu suhtes. Juhul kui tarbimiskulud ületavad võimalikku väljundit tootmisfunktsioon
Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega
1)Käsumajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele 2)nähtamatu käsi- Konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt 3)robinson crusoe- Tootja ja tarbija ning tootmis-ja tarbimisotsus langevad kokku 4)tavamajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides alternatiivkulu (ka: loobumiskulu)- saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest kahanevuse seadus -majandusteooria postulaat, mis väidab, et teatud hetkest alates hakkab tarbitavatest hüviste ühikutest saadud piirkasulikkus ning lisanduvatest tootmistegurite ühikute piirprodukt kahanema 2. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu (rahvastiku
Nende vajakajäämisel tehakse valikuid, mis hiljem võivad osutuda valeks (ebaõnnestunuks). Alternatiivkulu saab mõnikord mõõta ka hüviste eest tasutud rahasummaga. Tarbija valiku põhimõte : tarbija käsutab olemasolevaid rahalisis vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil. Vajaduse all mõistetakse majanudsteaduses inimese puudustunnet, mida rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbmisega. Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega. Näide: Turumajanduse lihtsustatud mudel: Majanduses on kaks majandussubjekti
see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige terviku (grupi) suhtes. Alternatiivkulu- on antud valikust loobumise hind. Kujutab endast kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Tootmisvõimaluste kõver- on kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Kaasvara alternatiivkulu seadus- mida suurem on antud hüvise tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise kogust suurendada. 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg- on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad
Graafiline analüüs Graafik - peegeldab piltlikult muutujate omavahelisi seoseid. Alternatiivkulu - on antud valikust loobumise hind. Kujutab endast kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Tootmisvõimaluste kõver - on kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ühiskonna põhiprobleemid: 1) mida toota? 2) kuidas toota? 3) kellele toota? NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turu olemus - on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad (näit. kohalik toiduturg, ärikeskus, krediiditurg, tööturg jne).
Küsimus 23 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Jah. Punktid, mis asuvad võimaliku tootmise piirist ülevalpool (joonisel punane punkt), ei ole võimalikud, sest niisuguse tootmiskombinatsiooni jaoks ei jätku ressursse. Ebaefektiivselt kasutab ühiskond ressursse nende tootmiskombinatsioonide puhul, mis jäävad võimaliku tootmise piirist allapoole (joonisel roheline punkt). Niisugused tootmiskombinatsioonid on võimalikud, kuid on selles mõttes ebaefektiivsed, et osa ressursse või tootmisvõimsust jääb kasutamata. Küsimus 24 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ühiskond toodab alati punktis, mis paikneb tema võimaliku tootmise piiril. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside
vahetusvõlakiri - võlakiri, mis omaniku soovi korral konverteeritakse võlakirja lunastustähtaja saabumisel aktsiateks. Vahetusvõlakirjade nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. varade aruanne - ettevõtte finantsdokument, mis sisaldab ettevõtte olulisemate varade loetelu veksel - vt võlakiri viitannuiteet investeering on teatud ajaks peatatud võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides võlakiri (ka: veksel) - fikseeritud tuluga väärtpaber, erinevalt lihtaktsiatest on võlakirjadelt saadav tulu investori jaoks ette teada; võlakohustus, mis toob selle väljaandjale kaasa kohustuse maksta võlakirjaomanikele perioodiliselt intresse ning hiljem võlakiri nimiväärtusega tagasi osta . võlakirja diskonto - nimiväärtuse ja emiteerimishinna vahe
arukas juhtimine Ettevõtja isik, kes võtab endale äririski, lootes saada kasumit. Nappus on suhteline mõiste. Nappus kujutab endast olemasolevate ressursside hulga ja inimeste soovide suhet. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Alternatiivkulu e. loobumiskulu on parim teine võimalus, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir on kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Tootmisvõimaluste piir peegeldab otsuste alternatiivkulusid. Piiriprintsiip kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Eraomand seadusega kaitstud, muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. Annab tõuke kasutada oma vara(ressursse). Võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt.
toota täiendavalt teatud kogus teist hüvist (näiteks mõned kahurid). Kui ollakse valmis loobuma veel suuremast kogusest võist, saab juurde toota veel rohkem kahureid jne( tabeli 1). Siinjuures peame meeles pidama, et võid ei muudeta kahuriteks füüsiliselt, vaid seda tehakse ressursside ümberpaigutamisega ühelt kasutusalalt teisele Tootmisvõimaluste kõver (TVK) - on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Võimaliku tootmise piir: 1* · peegeldab ressursside piiratust (antud ressursside juures pole võimalik rohkem toota) 2* · selgitab valiku tegemise vajalikkust 3* · graafiku negatiivne kalle selgitab tehtud valiku alternatiivsust (mingit toodet saab rohkem tarbida ainult teise kauba tarbimise vähendamise kaudu)
langetavad. Nendest alustaladest kõige tähtsam on ehk ressursside piiratuse kontseptsioon. Millele järgnevad alternatiivkulu printsiip, kahanevuse seadus ja piirprintsiip. Võtamegi need nüüd järjekorras lähema vaatluse alla. Aga enne nende põhiprintsiipide kirjeldamist joonistame võimaliku tootmise piiri, mis on ühtlasi ka esimeseks näiteks majandusteooriale iseloomulikust graafilise seletamise meetodist. Võimaliku tootmise piir13 (VTP) on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse kombineerides omavahel ühiskonna tootlikke ressursse (vt. Joonis 1.8). VTP joonistamisel kasutatakse ka teist majandusteooriale omast meetodit see on lihtsustamise ehk abstraktsiooni meetod. Me eeldame, et ühiskonnal on valida kahe kauba riiete ja toidu vahel. On kaks äärmuslikku võimalust. Kas paigutada kõik tootlikud ressursid (maa, töö, kapital) riide tootmisse; sellisel juhul oleks tulemuseks 8 miljonit ühikut riiet
võimalikku väljundit. Tööjõu kasutamise kasvust tulenevat toodangu juurdekasvu nimetatakse: tööjõu piirtoodanguks Tootmisfunktsioon kajastab: konkreetsete sisendite maksimaalselt võimalikku väljundit Tootmisvõimaluste kõver näitab: ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral Tootmisvõimaluste kõver on: potentsiaalsete tootmiskombinatsioonide geomeetriline koht ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD >> Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole Mis alljärgnevast leiaks kõige suurema tõenäosusega aset lühiperioodil? Kata kohvik palkab kaks uut kondiitrit Ettevõtte pika perioodi keskmiste püsikulude kõver on: Olematu, äkki teda ei eksisteerigi(Õige! Pikal perioodil polegi ettevõtte jaoks püsikulusid, kõiki sisendeid tuleb vaadelda muutvatena)
SÕLTUVUSED: 1. positiivne või otsene 2. negatiivne või pöördvõrdeline 2 Mare Randveer, TTÜ Igal valikul on loobumise hind e. ALTERNATIIVKULU: kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER: erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud KASVAVA ALTERNATIIVKULU SEADUS: mida suurem on antud kauba tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse kauba kogusest tuleb loobuda, et antud kauba kogust suurendada TVK NIHKUMINE: 1) muutused ressursside kättesaadavuses 2) kapitalivaru kasv 3) tehnoloogia muutused ÜHISKONNA PÕHIPROBLEEMID: 1) mida toota? 2) kuidas toota? 3) kellele toota? TURG
kehtestades soodsamad maksustamise tingimused, garanteerides eksportija võetud laene või toetades uurimis ja arendustööd uute toodete turule toomiseks · veksel vt võlakiri · visioon võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet näha tulevikus. · võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides · võlakiri (ka: veksel) fikseeritud tuluga väärtpaber, erinevalt lihtaktsiatest on võlakirjadelt saadav tulu investori jaoks ette teada · võlakirjafond investeerimisfond, mis paigutab investorite raha peamiselt võlakirjadesse · väike majandus majandussüsteem, mis on piisavalt väike, et avatuse tingimustes mitte suuta mõjutada üldist hinnataset ja intressimäära
kajasta. varjatud ekspordi subsideerimine - situatsioon, kus valitsus annab eksportijale muid soodustusi, kehtestades soodsamad maksustamise tingimused, garanteerides eksportija võetud laene või toetades uurimis- ja arendustööd uute toodete turule toomiseks veksel - vt võlakiri visioon - võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet näha tulevikus. võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides võlakiri (ka: veksel) - fikseeritud tuluga väärtpaber, erinevalt lihtaktsiatest on võlakirjadelt saadav tulu investori jaoks ette teada võlakirjafond - investeerimisfond, mis paigutab investorite raha peamiselt võlakirjadesse väike majandus - majandussüsteem, mis on piisavalt väike, et avatuse tingimustes mitte suuta mõjutada üldist hinnataset ja intressimäära
Sõltuvused: 1) muutused mõlemas muutujas samasuunalised; 2) muutused näitajates vastassuunalised. Alternatiivkulu on antud valikust loobumise hind. Kujutab endast kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. Alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Tootmisvõimaluste kõver kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressurssid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Kasvava alternatiivkulu seadus: mida suurem on antud hüviste tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise kogust suurendada. Tootmisvõimaluste kõvera nihkumine nihkumise põhjused: 1) muutused ressursside kättesaadavuses; 2) kapitalivaru kasv; 3) tehnoloogia muutused Ühiskonna põhiprobleemid: mida toota? Kuidas toota
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb,
kaupu ja teenuseid kaupade ja teenuste turul. T MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED Y T- kaupade ja teenuste turg Y-ressursside e tootmistegurite turg 4 Võimaliku tootmise piir. (VTP) Toit A B Riie Võimaliku tootmise piir (VTP) on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Eeldatakse, et ühiskonnal on valida kahe kauba -riiete ja toidu- vahel. Tootlikud ressursid ( maa, töö, kapital) paigutatakse tootmisse: Näiteks: 1.Kõik ressursid riide tootmisse- saadakse 7 milj ühikut riiet. 2.Kõik ressursid toidu tootmisesse- saadakse 8 milj ühikut toitu. NB! Ühiskonna heaolu seisukohalt tuleb maksimeerida kogukasulikkust. VTP tekibki ressursse erinevates proportsioonides kombineerides.
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2
annaabi.ee 
