Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg. Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode- Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias. Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina. Välimus Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes 34 kg. Kehapikkus on 100115 cm, tiiva siruulatus 200215 cm. Levik Valge-toonekurg on levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub troopilises Aafrikas ja Indias. Hispaanias elavad isendid on paiksed.
Toonekurg Tooni ``Toonekurg Tooni`` raamat jutustab ematoonekurest, kes jäi sügisel oma linnuparvest maha, tiivaluu murru tõttu. Toonekure leidis tüdruk Ruuta, kes oli kooli hilinemas. Ta jäi toonekure juurde juttu ajama ning kui ta kooli läks, järgnes toonekurg talle. Ruuta rääkis toonekurest oma emale, kes tahtis toonekurge aidata. Ta hoidis toonekurge algul enda juures, kuid pärast leidis ta Toonile laudas koha. Tooni kohandus laudas kohe. Lauda kassile Tooni alguses ei meeldinud, kuid pärast hakkas meeldima. Laudas oli suur hiire mure-hiiri oli nii palju, et kui lehmalüpsja lauta läks, nägi ta alati hiiri. Lauda kass püüdis küll hiiri, aga mitte piisavalt. Siis, kui Tooni lauta toodi, hakkas hiiri järk-järgult vähenema. Hiljem tuli välja, et see, kes neid hiiri tapab, on Tooni. Lauda kass läks sellises olukorras väga laisaks
Paar nädalat tagasi, kui maal vanavanematel külas käisin, olid sealgi paksud hanged, aga kui nädal tagasi maal olin pakkus vanaisa mulle vahtramahla. Kohe varsti saab ka juba kasemahla ja seekord tahan olla esimene, kes seda maitsta saab. Majade ääres on märgata esimesi kevadlilli, kes oma nina lume alt välja pistavad ja päikest otsivad. Kindlasti ei lähe enam kaua, kui ka esimesed rohelised rohulibled juba paistma hakkavad ja kased hiirekõrvus on. Pühapäeval nägin üksikut toonekurge, kes jalutas teeääres, et jalgu soojendada soojal asfaldil. Ka kuldnokad ja teised linnud on juba kohal, aga neid laulmas pole veel kahjuks kuulnud. Isegi pardid Koreli ojal on lõbusamad ja hakkavad varsti pesa ehitama.On ju linnud ikka meile kõige peamised esimesed kevadekuulutajad. Nüüd lõpuks on kevad käes ja kaugel ei ole ka enam suvi.
ookeani rannikuni, areaali põhjapiiriks võib pidada Peterburi läbivat laiusjoont ja lõunapiiriks Vahemerd puudutavaid paralleele. Lisaks sellele asustab see lind isoleeritud areaaliosi Pürenee poolsaarel ja Lõuna-Aafrikas. Ent kõikjal on ta vähearvukas pesitseja või hoopiski haruldane. Maailmas arvatakse kokku elavat 11 00015 000 paari must- toonekurgi ja neist suurem osa on elukoha leidnud Euroopas. Euroopa riikides on must- toonekurge rohkem uuritud, aga mitte keegi ei oska arvata, kui palju elab üht või teist looma (sealhulgas must-toonekurge) näiteks Venemaa, Kasahstani, Mongoolia ja Hiina ääretutel aladel. Üks tihedamini asustatud alasid paikneb meist veidi lõuna pool: ligikaudu 10% põhiareaali asurkonnast elab Lätis. Eestis arvame pesitsevat 10% Läti paaride arvust, umbes 100 paari. Eesti on must-toonekure areaali põhjapiiril, Soomes ta enam ei pesitse. 3 (http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/must-toonekurg)
Nii nagu on mitmekesine Hiiu männikud tervisemarjadest- päevaks, et “pisikesele saarele merikotka lendu või silmata saare rahvastik, on väga pohladest. Ka korralik sügistorm pilk peale visata“ ja jäänud musta toonekurge. eripalgeline ka siinne loodus. on meeldejääv elamus, mida aastateks käima või päris paigale, Lääne-Eesti kõrgeimad mäed Suvi on kõige päikeselisem kohalikud rannas nautimas sest on, mida avastada ja seda, Kõpu poolsaarel ja Sarve aastaaeg ja mereveed on siis käivad. mis südame külge jääb
Nende tegevus tagab kosserliha. Kossertoit on valmistatud usklike juutide toiduettekirjutuste järgi. Süüa võib härja-, lamba-, kitse-, hirve-, gaselli-, põdra-, kaljukitse-, antiloobi-, metslamba-, metskitseliha ja ka kõikide nende loomade liha kellel on sõrad, täielikult kaheks lõhestatud sõrad. Vees elavatest võib süüa kõiki, kellel on uimed ja soomused. Lindudest ei või süüa kotkaid, kaarnaid, kulle, jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kassikakku, puguhane, kormorani, toonekurge, haigruid, vainukägu ja nahkhiirt. Islam Moslemid ei söö sealiha ja ei tarvita alkoholi ning verebaasil valmistatud toitu. Nad söövad islami rituaali kohaselt tapetud loomade liha. Moslemitel on paast ramadaani ajal, paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuste ja palverännakuga. Paastumine on harjumuseks juba ammu aga islam tegi sellest kindla kohustuse ja määras aja. Paast võib olla kohustuslik kui ka
haned ja kalkunid. Matsa. harksabakulli, igat liiki raudkulle, jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kassikakku, öökulli, puguhane, raisakulli, kormorani, toonekurge, haigrut(kõiki liiki), vainukägu ja nahkhiirt. Ei tohi süüa piima- ja lihatoite koos. ISLAM Reeglina söövad nad ainult Ei joo alkoholi ega söö sealiha islami rituaali kohaselt tapetud või vere baasil valmistatud
sagedased külastajad põder ning valgejänes. Suurimetajad viibivad rabas sessooniti või satuvad sinna juhuslikult. Roomajatest võib kohata vaskussi ning arusisalikku ning raba kraavitatud osas rästikut. Kahepaiksetest kohtab rabakonna ning rohukonna. Linnuliikidest on rabas teder, kes on looduskaitse all, ja suur ja väike koovitaja. Peaaegu kõik rabalinnud kuuluvad rändlindude hulka ning asustavad raba aprilli teisest poolest kuni juuli lõpuni. Kohtab ka valget toonekurge, hõbekajakat ning sookurge, kes on raba suurim haudelind. Rabas domineerivad ka ämblikud. Rabamänniku puhmarindes moodustavad ämblikud kuni 30%. Vaatlusaluses piirkonnas ei ole potensiaalselt ohtlikke domineerijaid Paistiik Raba juures asub inimtekkeline tiik, mis rajati juba 1985-ndal aastal, kui hakati rabakraavi paiustama. Rabatiik on ühenduses saunabasseiniga, mille täitumisel läheb osa vett omakorda maja juures asuvasse tiiki. Maja juures asuva tiigi sügavus on
(Helme) · Kus toonekurg pesitseb, sinna ei löö välk sisse. · Muna või poja allakukkumist on peetud halvaks endeks majaelanikele, pesa mahajätmine kuulutavat ette õnnetust (tulekahju või pereliikme surma. Kurepaari pesitsematulek seevastu tähendavat õnne (abiellumist või lapse sündi). · Vanarahvas ütleb, et kui toonekurg muna pesast välja viskab, tuleb sügisest poolt suvi vihmane, aga kui poja, siis tuleb kuiv suvi. · Valge-toonekurge nimetatakse Eesti rahvajuttudes ka titetoojaks. Viimase kuuekümne aasta arhiiviteadete põhjal toob toonekurg Eesti peresse tite allikast, kaevust, loigust, lombist, linaleost, kraavist, ojast, jõest, järvest, rabast, metsast, titemäelt jne. Laps tuuakse nagu teistegi Euroopa rahvaste juttudes noka vahel või tiiva peal, mähkme või sõela sees, läbi akna või läbi korstna.
puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad. Loomadest on vihmametsades esindatud jaaguar, puuma, taapir, sipelgaõgija, pekaari, paljud ahviliigid ja laiskloomad. Lindudest kohtab papagoisid, kondorit, raisakotkast, tukaani, haigrut, toonekurge ja imepisikest koolibrit. Kolumbias on kakskümmend üheksa rahvusparki ja seitse reservaati. Vapilindu kondorit pesitseb Sierra Nevada de Santa Marta (383 000 ha) ja Sierra Nevada del Cocuy rahvuspargis (306 000 ha). Roomajaist elavad seal alligaatorid ja maod, nende hulgas kuni üheksa meetri pikkune anakonda. Kohati asustavad jõgesid röövkalad piraajad, kes pole küll suured, kuid ründavad ohvrit parvena ning söövad selle oma nõelteravate hammastega välkkiirelt luudeni paljaks
Isaslinnud saabuvad sageli varem varem kui emaslinnud.Kohale jõudnud üksik isalind muutub päev-päevalt rahutumaks ja klõbistab pesal seistes nokka (mõnikord isegi öösel). Isalind näib iga esimesena päralejõudvat emalindu partnerina tunnustavat. Kui aga pärast jõuab kohale emalind, kes temaga eelmisel aastal samas pesas pesitses, tekib emalindude vahel äge võitlus. Isalinnule näib üsna ükskõik olevat, kumb emalindudest võidab. Valge Toonekurg on ohustatud lind. Valge-toonekurge ohustavad põllumajanduses kasutatavad mürkkemikaalid, maanteeliiklus ja elektriliinid, Lääne-Euroopa asurkond kahaneb pidevalt alade linnastumise ja tööstuse arenemise tõttu. Igal aastal hukkub hulk poegi kõdunenud pesaaluste varisemise tõttu. Eestis kuulub valge-toonekurg kaitstavate liikide III kategooriasse Toitumine. Valge toonekurg sööb kõike millest jõud üle käib ja mida on saada. Näiteks vihmaussid, putukad, hiired, mutid, konnad, maod jne. Referaat
maastikukaitseala, Pandivere veekaitseala, Türi voorestiku kaitseala, Piiumetsa sookaitseala, Vulbi taimharulduste kaitseala, Pärnu jõe saar Türi linnas, Rava ja Päinurme tammikud, Purdi ebatsuugapuistu. Lisaks leidub arvukalt parke (valdavalt endisaegsed mõisapargid). Huvitavaid loodusobjekte on samuti palju - ainuüksi rändrahne ja kivikülve on Järva maakonna «Ürglooduse raamatusse» kantud 44. Järvamaal võib kohata pesitsemas kaljukotkast ja musta toonekurge, rääkimata arvukatest valge toonekure pesapaikadest. Siin liigub muude metsaloomade kõrval karusid ja hunte, jõgedes leidub nii forelli kui vähki. Maakond on rikas ka taimharulduste poolest. Sood ja Rabad Eestimaa südames Järvamaal ei ole järvesid palju. Pigem soolaukaid ja teisi veekogusid, mis Järvamaa viljakat pinda niisutavad. Norra allikad keset Eestit on ühed unikaalseimatest allikarühmadest. Sinna on koondunud nii eesti sügavaimad, selgeimad kui suurimad allikad
Must-toonekure tahtlikku tapmist ja munade ning poegade pesadest eemaldamist pole Eestis viimase 20 aasta jooksul tuvastatud. Potentsiaalne tahtliku tapmise oht võib kerkida asustusmaterjali tootvates kalakasvatustes. Probleemiks on lindude küttimine rände ja talvitusaladel. On viidatud CITESi konventsiooni rikkumiste potentsiaalsele ohule pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Võimalike kuritegevuse objektidena on nimetatud enamikku I kategooria kaitsealuseid liike, sh must-toonekurge. Seni pole olulist kuritegevuse kasvu selles osas märgata. Euroopa spetsialistid on juhtinud tähelepanu ohustatud ja haruldaste liikide pesitsuskohtade info konfidentsiaalsuse nõudele (Eurogroup Against Bird Crime). Keskkonna mürkide mõju Must-toonekurele mõjuvatest keskkonnamürkidest on potentsiaalselt ohtlikud põllumajanduses kasutatavad pestitsiidid. Kuna Eestis kasutatav taimekaitsevahend ei tohi põhjustada piina tõrjutavatel selgroogsetel loomadel,
Toitumine: Merikotkas toitub veekogudel elavaist loomadest. Kuna ta on suur lind, siis alates pardisuurustest lindudest ta suurte lindude seas erilist valikut tegema ei pea, kes ette jääb, see lõpu leiab. Sööb peaaegu kõiki, kellest jõud üle käib. Eestis on peale veelindude (pardid, kajakad, pütid, kosklad, lauk) ja kalade (haug, latikas, koger, tuulehaug, ahven, angerjas) leitud kotka toidulaualt sookurge, must-toonekurge, hüüpi, kõrvukrätsu ja mõningaid imetajaid. Samuti on toitumises tähtsal kohal ka veeimetajad ning nende pojad. Kaldaleuhutud hülgeraipeid külastab kuni nende lõpliku hävitamiseni. Ründab ka pinnavetes ujuvaid suuri kalu. Merikotka toitumispiirkonnaks on veekogud. Toitub veelindudest, haigetest ja lõpnud kaladest, on osav veelindude pesarüüstaja. Talvel ründab ka nõrgemaid kitsi, jäneseid ja rebaseid
tundmatud puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad. Loomadest on vihmametsades esindatud jaaguar, puuma, taapir, sipelgaõgija, pekaari, paljud ahviliigid ja laiskloomad. Lindudest kohtab papagoisid, kondorit, raisakotkast, tukaani, haigrut, toonekurge ja imepisikest koolibrit. Kolumbias on kakskümmend üheksa rahvusparki ja seitse reservaati. Vapilindu kondorit pesitseb Sierra Nevada de Santa Marta (383 000 ha) ja Sierra Nevada del Cocuy rahvuspargis (306 000 ha). Roomajaist elavad seal alligaatorid ja maod, nende hulgas kuni üheksa meetri pikkune anakonda. Kohati asustavad jõgesid röövkalad piraajad, kes pole küll suured, kuid ründavad ohvrit parvena ning söövad selle oma nõelteravate hammastega välkkiirelt luudeni paljaks
liike. “ Kogu Euroopas oli laialt levinud uskumus, et öösorr käib öösiti kitsi lüpsmas ( ladinakeelne nimi caprimulgus tähendabki kitselüpsjat ). Eestis pajatati veel, et kui linnud Vanemuiselt laulu õppisid, jäi laiskkull magama ning jättis hiljem laulu pähe meelde hobuse sorina. Öösorri hääle kohta oli levinud ka arvamus, et rabamännikutes lööb öösiti nurru rästik. ” ( Kuresoo jt, 2001, lk 224 ). Haruldasematest liikidest võib veel mainida must-toonekurge ja männi-käbilindu. Rände ajal peatuvad rabas ka rabahaned ja suur-laukhaned. Kui rabamaastik on muidu vaikne, siis kevaditi toimub siin tõeline linnukontsert. “ Paljuhäälsest esitusest tõusevad omapärasena esile üksikud sooloettekanded: põldrüüdi flöödipalad, suure koovitaja ja mudatildri meloodiline helirida nagu vilepillil ja sookure kaugele kostev trompetihüüd. ” ( Masing, 1997, lk 81 ). Mukri rabas elutsevad ka põder ja metssiga
Kui on pesas istutud 50 päeva, on pojad muutunud juba vanematest raskemateks, aga väljalennuni kulub veel paar nädalat. Toiduks on talle kalad, konnad, veeputukad ja harvem roomajad. Toitu otsides teeb ta pikki rändeid oma pesapaigast eemal. Enamasti juba augusti teisel poolel lendavad must-toonekured oma talvitusaladele: Aafrikasse Sahara kõrbe lõunapiiri ja ekvaatori vahelisele alale, osa rändavad Lõuna-Aasiasse. Varakevadel märtsi teisel poolel võime aga must-toonekurge taas kohata Eestis. Eestis on must-toonekure arvukust hinnatud vaid 150...200 haudepaarile. Kuna ta on meil väga haruldane lind ja kujunenud loodusmälestusmärgiks, siis on ta asetatud kaitstavate linnuliikide I kategooriasse. 5 Kotkad Kaljukotkas Kaljukotkas on suur suhteliselt saleda kehaga röövlind. Kotka põhivärvuseks on pruun, vanalind on üleni pruun. Vanalinnu noka tüvik on kollane, alates ninasõõrmetest must. Jalad on alates jooksme algusest sulistunud, varbad on
lõhestatud sõrad; kes lojustest mäletsevad mälu. Vees elavatest võib süüa kõiki, kellel on uimed ja soomused; ühtki, kellel ei ole uimi ja soomuseid, ei või süüa. Lindudest ei või süüa kotkast, lambakotkast, musta raisakotkast, kaarnat kõigis liikides, harksabakulli, raudkulli kõigis liikides, jaanalindu, kägu, kajakat, haugast kõigis liikides, kakukest, kassikakku, öökulli, puguhane, raisakulli, kormorani, toonekurge, haigrut kõigis liikides, vainukägu ja nahkhiirt. Judismi Palve sõnad Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina,
metsalamba-,metsakitse- ja kõikide nende lojuste liha, kellel on sõrad, täielikult kaheks lõhestatud sõrad;kes lojustest mälestab mälu. *Vees elavatest võib süüa kõike, kellel on uimed ja soomused; ühtki, kellel ei ole uimi ja soomuseid, ei või süüa. *Lindudest ei või süüa kotkast, lambakotkast, musta raisakotkast, igat liiki kaarnaid, harksabakulli, igat liiki raudkulle, jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kakukest, kassikakku, öökulli, puguhane, raisakulli, kormorani, toonekurge, haigrut ( kõik liigid), vaimukägu ja nahkhiirt. Islam Moslemid ei joo alkoholi ega söö sealiha või vere baasil valmistatud toitu ( näiteks verivorsti ei maksa neile pakkuda). Üldse söövad nad reeglina vaid islami rituuali kohaselt tapetud loomade liha. Ärge neile kunagi pakkuge alkoholi (soovitavalt ärge seda ise nende juuresolekul samuti tarbige). Pakkumisel võite vabalt piirduda lihata roogadega ( nt kala) Moslemitel on paast ramadaani ajal
seda ikka meelde. Selle loo peategelane sai julmalt tüssata. Küllap mõtles ta: „On vast tõuse ja langusi! On vast ebaõnn!“ Küllap juurdles ta, mis on kõigi tema katsumuste mõte; ta ei võinud teada, et see on toonekurg. Kõigis vintsutustes hoidis ta aga silme ees sihti, miski ei sundinud teda ringi keerama ja koju minema; ta lõpetas töö, ta jäi truuks oma usule. See mees sai oma tasu. Hommikul nägi ta toonekurge. Küllap naeris ta siis laginal. /…/ Kas näen mina ja kas näevad teised toonekurge, kui mu elujoonis valmis saab?“ Kõik Dineseni lood tegelevad põhimõtteliselt sellesama teemaga: selle hetke, selle vaatepunkti võimalikkusega, kust maailma kaootilisust, mõttetust, kannatust nähakse läbi kujutlusvõime ja iroonia prisma. Jõud, mis tema tegelasi juhib, on seesmine ja väline ühekorraga – kui keegi on oma Loole, oma saatusele truu, siis on ta ka endale truu. Dineseni
18 TOONEKURG TOONEKURG on üks väga tark ja suurte annetega lind. Kergel ja kenal, rahulikul ja uhkel sam- mul käib ta oma teed, ilma vaevata tõuseb ta paari hüppega maast üles. Kurg ei ole arg, vaid väga ettevaatlik lind. Ta võtab igast inimese tööst ja talitusest osa, harjub kiiresti majaelani- kuks, käib toas sisse-välja, sõbruneb inimesega kiiresti, kui ka inimesel endal ei ole tema vastu kurje plaane. Valge-toonekurge on mõnel pool nimetatud ka pühaks linnuks (Jämaja, Helme), kellele ei tohi kurja teha, kel on inimese mõistus, aga linnu nägu (Rõuge), kes seisab ülemise ilmaga ühenduses (Helme). Nimetus ,,toonekurg" pärineb must-toonekurelt ning vihjab linnu seosele surmariigiga. Must-toonekure kui varjulise eluviisiga ning Eestis 20. sajandil loodusharulduseks jäänud lin- nuliigi kohta eraldi uskumusi ei ole teada. Valge-toonekurge on peetud õelaks ja kadedaks
inimese omalt. Me ei saa astuda inimene nahast kultuurikogemustelt väljapoole. 3) Milline võiks olla täiesti antropotsentristlik looduskaitse? Aga täiesti ökotsentristlik ? Mille poolest need erineksid? Antropotsentristlik looduskaitse: 1) Kui sa tunned tänu looduskaitsele end paremini. Sa tunned, et looduskaitse tekitab sinus heaolu. Kuna see tekitab inimeses heaolu, siis see on inimkeskne. 2) Looduskaitse aitab kaasa inimese kaitsele. Nt kaitstes toonekurge kaitseme ka inimese elukeskkonda. 3) Kui kaevandaja mõtleb tulevastele põlvedele, siis ta piirab oma ressursside kasutamist. Antropotsentrism ei vastandu alati biotsentrismile. Ökotsentristlik looduskaitse: Lähtuks sellest, et looduse ja teiste isendite kaitset võetakse iseenesest mõistetavana nagu inimõigusigi aktsepteeritakse näiteks. Antud juhul ei tekiks vajadust looduskaitset kuidagi moodi põhjendada, seda peetakse loomulikuks
Tapetud looma liha peab olema verest puhastatud. Süüa võib härja-, lamba-, kitse-, hirve-, gaselli-, põdra-, kaljukitse-, antiloobi-, metslamba- ja metskitse liha. Lubatud on süüa nende loomade liha, kellel on sõrad või kes mäletsevad. Vees elavatest võib süüa kõiki, kellel on uimed jas soomused. Kellel uimi ja soomuseid ei ole, ei tohi ka süüa. Lindudest ei tohi süüa igat liiki kotkaid, kaarnaid, kulle, kakke, jaanalindu, kägu, kajakat, toonekurge, nahkhiirt jne. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- KORDAMISEKS 1. Kirjeldage judaismi toidukeelde. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 11.1.4. Islam Moslemid: ei joo alkoholi, ei söö sealiha, ei söö vere baasil valmistatud toite (verivorsti).
vees elavatest võib süüa kõiki, kelledel on uimed ja soomused; ühtki, kellel ei ole uimi ja soomuseid, ei või süüa. lindudest ei või süüa kotkast, lambakotkast, musta raisakotkast, kaarnat kõigis liikides, harksabakulli, raudkulli kõigis liikides, jaanalindu, kägu, kajakat, haugast kõigis liikides, kakukest, kassikakku, öökulli, puguhane, raisakulli, kormorani, toonekurge, haigrut kõigis liikides, vainukägu ja nahkhiirt. Moslemid Moslemite toiduharjumused: Moslemid ei joo alkoholi ega söö sealiha või vere baasil valmistatud toitu (näiteks verivorsti ei maksa neile pakkuda). Üldse söövad nad reeglina ka väljaspool sealiha vaid islami rituaali kohaselt tapetud liha. Ärge neile kunagi pakkuge alkoholi (soovitavalt ärge seda ise nende juuresolekul samuti tarbige). Pakkuda võite vabalt piirduda lihata roogadega
annaabi.ee 
