TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel
Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda
August Gailit "Toomas nipernaadi" väga põhjalik sisukokkuvõte PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, etHabahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised – parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel
Nipernaadi August Gailit Tegelased: Loki- häbelik ja arglik tütarlaps, Silveri tütar Milla- kadunukese Liisi sugulane Tralla- kõõrdis silmadega teenija ja karjane Ello- tark ja haritud peretütar Anne-Mai- töökas naine,abistas alati Küüpi Kadri- Madis Parve tütar, kes on oma eluga rahul Kati- vaene neiu Inriid Nipernaadi- Nipernaadi abikaasa Toomas Nipernaadi- raamatu peategelane. Inimene kes armastab loodust. Ta käis külast külla ja fantaseeris inimestele lugusi, mis pole tõeväärne. Tegevuspaik: Kevadest sügiseni rändas Toomas Nipernaadi Eestimaal mööda külasid ja talusid, nautides loodust, mis ümbritses teda. Parvepoiss Kaunid kevadpäevad olid saabunud. Mustjõgi oli sulanud jääst ja parvepoisid sõitsid mööda jõge parvedega
"Toomas Nipernaadi" November 2008 August Gailit Parvepoiss. Igal kevadel peatuvad parvetajad kunagise varga Habahannese talus. Peremees näitab siis oma valdusi ja tema tütar Mall näitab oma kleite ja ehteid. Sel aastal parvetajad aga ei peatu. Saabub Toomas Nipernaadi, kes parve ei oska üldse juhtida. Ta peatub hoopis vaeste naabrite, metsavahi Silver Kudisiimu ja tema tütre Loki, talus. Nipernaadi valetas Lokile, et on rikas. Ta jäi sinna kauemaks. Parandas Kudisiimu talu ja puhkepausidel mängis kannelt. Habahannes tuli Nipernaadit oma tallu kutsuma. Nipernaadi läks ja tõi sealt kaasa Kudisiimule mullika ja Lokile seeliku. Siis aga pidi Toomas lahkuma. Loki tahtis temaga kaasa minna. Kui Nipernaadi parvega juba jõe peal oli, arvas ta, et Loki on koos temaga. Rätiku all oli peidus hoopis Mall. Nipernaadi hüppas kaldale ja lükkas parve tüdrukuga keset voolu. Toomas Nipernaadi.
,,Toomas Nipernaadi" See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk, Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda aga parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Paari päeva pärast möödub veel üks parv, kus on ainult üks mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Parvetaja nimi on Toomas Ninpernaadi, kes kutsus Loki endaga kaasa. Loki ütles talle, et tahab temaga kaasa minna. Habahannes ja ta tütat Mall
Teose analüüs ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit I TEOSE IDEE Autori eesmärk on kirjeldada Nipernaadi seiklusi läbi Lõuna-Eesti, kus Nipernaadi annab inimestele, keda ta kohtab jõudu unistamiseks ning räägib seda, mida nad kuulda tahavad. Nipernaadi käib erinevates kohtades ning kohtub inimestega, keda ta siis aitab, või ajab asju hullemaks, naised armusid temasse, kuid Nipernaadil oli endal juba ka naine kodus ootamas. Nipernaadi üritab tekitada kõigis armastust, kuid tema on hoopis see, kes teeb naistele haiget oma valedega ning ära minekutega, kui tüdrukud on temast juba tõeliselt huvitatud.
Mina lugesin August Gailiti raamatust "Nipernaadi" kaks novelli . Esimesena lugesin novelli "Parvepoiss". Oli kevad ja jõeäärne rahvas ootas millal saabuvad uued parvepoisid. Nimelt iga aasta kevadel ,sõitsid mööda jõge, mis möödus Habahannese rikkast talust, mõningad parvepoisid. Nad peatusid alatihti Habahannese talu hoovil ning pidasid maha öise peo. Habahannes demonstreeris alati kõigile oma ilusat tütar kelle nimi oli Mall. Kuid Habahannese talu lähedal asetses ka teine talu. Seal elas vaene perekond mis koosnes tüdrukust ja tema isast. Tüdruku nimi oli Loki .Iga aasta vaatas Loki põõsaste vahelt parvepoisse ja tahtis nendega koos maid avastama minna. Kuid see aasta polnud Loki veel ühtegi parvepoissi näinud. Ka Mall ja Habahannes ootasid iga päev jõekaldal uusi parvepoisse kuid, oh ei, mitte ühtegi parvepoissi. Ühel öösel aga tuli mööda jõge üksik parv. Selles parves oli Toomas Nipernaadi
Laeval, mis oli saanud veidikene sadamast välja sõita, hakkas Jull mõtlema, ning otsustas, et tahab ikkagi tagasi. Samal hetkel nägi ta kaluripaati, mis läks tagasi tema sadamasse ning ta suutis veenda Kaptenit, et see tema maha laseks. Nii juhtuski ning Jull jõudis tagasi koju, Taavi, Luisi ja isa juurde, kus nad hiljem hakkasid tellimusi täitma ning elasid õnnelikku elu. AUGUST GAILIT ’’TOOMAS NIPERNAADI’’ PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, etHabahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised – parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel
August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" Toomas Nipernaadi alustab enda rännakuid suvel, et koguda inspiratsiooni oma teoste jaoks. Tema rännakud kestavad kuni esimene lumi maha tuleb ja tema naine ta üles leiab ning koju tagasi viib. Kindlat aastat teoses määrata ei saa, kindlaks saab teha ainult aastaaegu ja nende vaheldumist. Tegevuskohad on vahelduvad. Nipernaadi rändab mööda Eestimaad ringi ilma kindla sihita, kuid äratuntav on Lõuna-Eesti loodus ja ka Peipsi järve äärne eluolu. Toomas Nipernaadi on kirjanik, kes rändab suvel mööda Eestit ringi, et leida oma teoste jaoks inspiratsiooni ja allikaid ning prototüüpe, millest või kellest kirjutada. Romaan algab sellega kuidas ta luiskab ennast parvepoisiks (autori sõnade kohaselt Nipernaadi ei valeta vaid luiskab) ja ta kohtub Lokiga, kes on vaene talutüdruk
August Gailit Toomas Nipernaadi Küsimused: 1. Kes oli sinu arust Toomas Nipernaadi? 2. Iseloomusta Toomas Nipernaadit( 5 iseloomujoont+ kirjeldus) 3. Esita teosest 5 tegelase nimi, mis on omapärane ning leia omapoolne selgitus nime häälikulise kuju ja selle inimese iseloomu vahel. 4. Vali enda jaoks huvitav novell ja kirjuta sellest, mis juhtus(põhjenda). 5. Nipernaadi on hea inimesetundja. Põhjenda teosega, et see on nii. 6. Loetle ülesse kõik naised, kellega Nipernaadi teoses kokku puutus. Milline on nende naiste probleem, mure. Mida Nipernaadi nende elus muudab?. 7. Kas Nipernaadi on sinu arvates südametemurdja? 8. Kas Nipernaadi teeb ka halba? 9. Iseloomusta teost tervikuna. 5-8 lausega. Vastused: 1. Toomas Nipernaadi oli rändaja hingega. Igal kevadel läks maailma
Nendel on suur ja rikas talu, aga ise nad on rahaahned ja ülbed. Paari päeva pärast hakkasid parvetajad mööda jõge parvetama.Esimesed möödusid kiiresti ja ilma peatustetta.Hiljem tulid nooremad parvetajad ,kes jäid Habahannese talu juures pidama,kus neile pakuti sööki ja peavarju.Kui esimesed parvetajad olid ära läinud ,tuli mööda voolu veel üks parvetaja ,kes lasi ennast lihtsalt voolul kaasa kanda ,ega juhtinudgi parve.See oli Toomas Nipernaadi.Ta jäi metsavahi talu juures pidama.Ta palus neilt ainult üheks ööseks peavarju. Kuid järgmisel hommikul hakkas ta seal põldu harima ja talumaja parandama.Ühest päevast sai juba mitu.Kui Nipernaadi oli seal olnud juba 5 päeva ,pani Habahannes seda juba tähele ja proovis teda sealt enda juurde meelitada, kuid see tal ei õnnestunud.Ühel hommikul ütles Nipernaadi ,et hakkab õhtul edasi parvetama ja kutsus Loki endaga kaasa
Toomas Nipernaadi Kes oli Toomas Nipernaadi? Toomas Nipernaadi oli rändur, kes rändas mööda Eestimaad, kohtudes maainimestega ja tekitades veidraid situatsioone. Iseloomult oli Nipernaadi ettearvamatu ja kirglik. Esimesel silmapilgul tundub ta kui ebastabiilne maniakk, kellele meeldib inimestega manipuleerida, et endale rahuldust pakkuda. Kuid novelle lugedes saad sa aru, et Toomases on rohkem, kui pealtvaadates tundub. Emotsioonid ja ideoloogiad, mis teda juhivad, on palju suuremate tagamaadega kui mõnel teisel mehel. Ma usun, et ta filosoofia seisneb elu lihtsas elamises. Suvel põgeneb ta oma kohustuste eest ja
Maria Krinal PH Retsensioon ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" on August Gailiti pitoreskne romaan seitsmes novellis, mis ilmus esmakordselt 1928. aastal. Toomas Nipernaadi on kirjanik, kes rändab suviti ringi, otsimaks inspiratsiooni oma raamatutele. Tema välimuse kirjeldus on üsna lihtne ning huvitavaks aksessuaariks tema juures on kannel. Ta satub väga erinevatesse paikadesse igasuguste inimeste juurde ning kuigi Nipernaadi ei ole kõige ilusam mees, suudab ta oma ilusate ja pealtnäha siiraste sõnadega paljud naised endasse armuma panna. Mees luiskab end olevat küll parvepoiss, köster,
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut
August Gailiti „Toomas Nipernaadi“ lugemistest Õpilase nimi: 1. Selgita lühidalt, kes on need episoodilised tegelased, kellega Nipernaadi oma rändudel kohtub. Sulgudesse kirjuta selle novelli pealkiri, kus tegelasest juttu tuleb. Silver Kudisiim - („Parvepoiss“) Metsavaht, vana,vaene, hall, tudisev. Elas üksi koos tütre Lokiga, keda Nipernaadi üritas endaga kaasa meelitada. kirikhärra - („Pärlipüüdja“) Peretütre Ello tulevane abikaasa, vaimulik. Küüp - („Valged ööd“) Lühike, paks, ihne kõrtsmik. Pakkus Anne-Marile oma kõrtsis tööd kui tolle mees Jairus vangi sattus ning nad elasid koos. Huvitus ainult rahast, ja kõrtsi käekäigust. Toomas Parvi - („Päev terikeste külas“) Kadri Parvi viimane ja kaheteistkümnes poeg, ainus kelle ta otsustas ise üles kasvatada ja keda ta armastas.
Toomas Nipernaadi Pärlipüüdja- Nipernaadi kohtab kõõrdsilmset Trallat, kes on talu teenija ja karjane. Nipernaadist saab selle talu sulane. Siis kohtab Toomas Nipernaadi Ellot, kes on talu peretütar ning on just mehele minemas kirikhärrale. Ellole ütleb, et on kalur ja rätsepp. Nipernaadi ütleb enne Ello abiellumist talle, et armastab teda, kuid tüdruk ei tee välja. Siis jookseb Nipernaadi Tralla juurde, räägib talle ka, et armastab teda jne. Kui Nipernaadi teatas, et on muinasteadlane hoopis ja hakkab jõge kaevandama, siis mõlemad tüdrukud Ello ja Tralla ütlesid, et tahavad temaga kaasa tulla. Järgmisel hommikul enne päiksetõusu oli Nipernaadi kadunud... ilma tüdrukuteta. Valged ööd- Toomas Nipernaadi kohtab Anne-Mari, kelle mees on vangis. Nipernaadi esitles ennast sookuivataja eksperdina. Pidevalt mainib Nipernaadi, et armastab tüdrukut ja
Paul hukkub viimasena. 6) Seosed tänapäevaga Ilmselt saavad ennast Pauli ja tema sõprade kogemustega samastada Lähis-Idas sõdivad mehed. Arvatavasti on ka neile raske sõjategevusest otse tavaellu ümber lülituda. "TOOMAS NIPERNAADI" A. Gailit 1) Kus ja millal? 20. sajandil Eesti väikestes maakohtades 2) Peategelane Toomas Nipernaadi on 40. eluaastates abielumees, kes rändab suviti mööda Eestimaad, kuid talveks läheb oma abikaasa juurde koju. Rännakutel kohtub naistega, kelled ta endasse armuma paneb ning seejärel maha jätab. Toomas valetab ennast vastavalt vajadusele näiteks taluperemeheks, rätsepaks või sookuivatajaks. Samas kannab ta rollid ideaalselt välja, sest ta suudab veenev olla (köstrit teeseldes peab äärmiselt veenva kõne). Nipernaadi kannab endaga kaasas kannelt, mis aitab tal naisi võluda.
Paul hukkub viimasena. 6) Seosed tänapäevaga Ilmselt saavad ennast Pauli ja tema sõprade kogemustega samastada Lähis-Idas sõdivad mehed. Arvatavasti on ka neile raske sõjategevusest otse tavaellu ümber lülituda. "TOOMAS NIPERNAADI" A. Gailit 1) Kus ja millal? 20. sajandil Eesti väikestes maakohtades 2) Peategelane Toomas Nipernaadi on 40. eluaastates abielumees, kes rändab suviti mööda Eestimaad, kuid talveks läheb oma abikaasa juurde koju. Rännakutel kohtub naistega, kelled ta endasse armuma paneb ning seejärel maha jätab. Toomas valetab ennast vastavalt vajadusele näiteks taluperemeheks, rätsepaks või sookuivatajaks. Samas kannab ta rollid ideaalselt välja, sest ta suudab veenev olla (köstrit teeseldes peab äärmiselt veenva kõne). Nipernaadi kannab endaga kaasas kannelt, mis aitab tal naisi võluda.
Kuressaare Põhikool Toomas Nipernaadi Referaat Koostas: Filipp-Georg Uus Kuressaare 2011 Sisukord: · Sissejuhatus · Toomas Nipernaadi · Autor · Kokkuvõte · Tegelased · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu
arm?" tegelasteks on Eesti sõjapõgenikud, kes Rootsis metsatöödelolles jutustavad dekamronlikke lugusid oma armuseiklustest. Nimetatud teoste põhiideed on kantud kodumaa kaotuse traagikast. August Gailit on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantastikal, tinglikkusel ja sümboolikal. 1. Süzee Igal kevadel läheb Toomas Nipernaadi nimeline kirjanik rändama mööda kodumaad. Tema eesmärgiks on muuta inimesi õnnelikumaks ning koguda inspiratsiooni. Oma rännakutel kohtab erinevaid kohti ja inimesi. Igas peatuspaigas esitleb ta ennast erinevalt, olles kord maamõõtja, kord sulasena, sookuivendajana või pärlipüüdjana. Nipernaadi üritab luisates äratada neidudes armastust ja panna neid elule teistmoodi vaatama. Toomas Nipernaadisse armuvad nii rikas peretütar, kohtlane karjaplika, uhke kalurineiu ning paljud teised
Kaie Skalle Tantsija, Kapten Skalle tütar, Joosepi armastatu. Rõõmus, isepäine, sõbralik. Kai-Kadri Taavet Rabaraua abikaasa. Ronivere talu perenaine. Kade, ebasõbralik. Kanuska-eit Anu Maarva tuttav. Ahne, toriseja. Ane- teenija Ronivere talus, Madise naine. Ilus Martin Vaar Joosep Maarva sõber, reporter. Kritiseeriv, jutupaunik. Madis - Ronivere sulane. Häbelik, väärikas, A.Gailit Toomas Nipernaadi August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni
August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis"
Mulle tundub väga imetlusväärne sinu oskus niivõrd ,,vürtsikaid" jutte välja mõelda. Ei ütleks, et see on iga inimese võimuses niimoodi elu mööda saata. Kord olid sa madrus, kord rätsep, lõpuks üldse propsilaadija. Sa said kõikides rollides hakkama ja vägagi hästi. Sookuivataja amet ei lõppenud sulle küll just kõige paremini mitte iga päev ei aja sind vihane külarahvas kirveste ja puutoigastega taga. Kuid sa olid oma valedega ka abiks inimestele. Kadri Parvi sünnipäev ja Meos Martini poja ristsed oleks ilma sinu abita toimumata jäänud. Inimesed lausa nutsid, kui sa köstrina oma jutlust pidasid näide sinu imetlusväärsest näitlemisoskusest ja samas ka loomulikkusest sinu rollides. Kogu sinu elu oligi sulle kui teater. Jäi mõistmatuks, milline sa tegelikult oled. Kas tõesti nii romantiline ja hooliv naiste suhtes kui tundus? Pole kahtlustki, et sa oled usin ja töökas, kui vaja. Kas oli ka momente, mil sa
Kes on Toomas Nipernaadi? Toomas Nipernaadi elu tundub esmapilgul väga kirev ja kadestamisväärne. Ta on vaba kõigist kohustustest ja muredest. Tal ei ole kuhugile kiiret ja on iseenda peremees. Nipernaadi suhtub ükskõikselt ja tuimalt ümbritsevasse, mitte keegi ei saa temale lähedale ja keegi ei suuda teda mõista. Hingelt on Nipernaadi seikleja, kes ei saa mitte kuskil rahu. Iga natukese aja pärast võtab ta järgmisesse rolli täiesti uue inimesena.See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam ei huvita. Tähtis on vaid tema enese heaolu. Toomas Nipernaadi elab ilma mineviku ja tulevikuta. Ilma igasuguse probleemita kehastub ta hetkega kellekski teiseks. Iga uue inimesega on ta erinevas rollis. See tundub tema jaoks väga kerge. Toomas Nipernaadi on kui eksinud hing, kes paaniliselt otsib kohta, kuhu ta kuuluks
(1927). Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 1917 1924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Nii teostusstiililt kui ideelise suunitluse poolest on novellistikale väga lähedane romaan "Purpurne surm" (1924). Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused. Omaette seisab esimese perioodi teoste hulgas romaan "Muinasmaa"(1918). Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud.
rusikas oli tihti tuuseldanud sõnakuulmatuid poegi. Pojad põgenesid talutööst, olid laisad ja riiukad. Milla ta vend oli Janka, kes Millat oma õeks ei tunnistanud. Samuti ei sallinud teda Krootuse talu pärijad, kes püüdsid Milla abitu ja vana isa kalavõrke näpata. Nipernaadil oli taluostuga väike tagamõte, et ta ´ostab´ talu ja siis saab Milla endile perenaiseks ja Milla oligi nõus. Kuid tüdruk tegi päeval talus tööd ja siis ruttas jälle koju, et isa eest hoolitseda Nipernaadi küll katsus teda meelitada nii kandle, laulu kui jutuga, kuid tütarlaps ei lasknud end eksitada. Nipernaadi tõi Peetrusele, Paulusele ja Joonatanile jama kaela, et tema pärast trambiti pärdikujahis rukkipõld, raiuti salu maha, varastasid kirve ja sae. Samuti ässitas ta kino äri alustama ja Lätimaale pärdiku järgi minemast. PÄRLIPÜÜDJA Toomas Nipernaadi oli pikk ja kuivatanud, nägu oli päikesest põletanud ja soonine, suur kõver nina oli ees kui põiki kirves
sihita, teha mõned sammud väljapoole seda igapäevast eluteed, mida enamus käivad. Talve tulles aga kustub temas see viimane tuluke ning tahtmine rännata, ta langeb kokku kui loodus, mis mattub paksu lumekihi alla ning enne kevadet ei ole näha ühtegi värvi ning sära. Päike, selle soojus, energia need on tema tugi, eluallikad, põhjus, miks ta üldse elab. Ja kas peakski elult midagi enamat tahtma? Toomas Nipernaadi, pealtnäha lihtne, keskealine mees, kaabu peas, kannel kaenlas ning vile suus, rändamas mööda tundmatuid teid, ei olegi nii lihtne kui teda pidada võiks. Mõtlen ja üllatun, kuidas saab üks tegelane olla ühtaegu nii salapärane ja enesestmõitetav, nii keeruline ja samal ajal ka nii lihtne. Hüppas muudkui talust tallu nagu linnuke ühelt oksalt teisele ning tundis end ükskõik mis ,,oksale'' sattudes koduselt.
Pariisis ja Roomas. 1924. aastal asus Gailit taas kodumaale, asudes esialgu Tartusse. Vabakirjaniku töö kõrvalt pidas Gailit ka teisi ameteid, tegutsedes näiteks "Vanemuise" direktorina, Tallinnas raehärrana, ajakirjanikuna jms. 1930. aastal abiellus Gailit (39-aastaselt) näitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga, kellega tal oli tütar Aili. August Gailiti trükidebüüt sai teoks 19-aastasena, kui Rahva Päevalehes ilmus novell "Öö" (1909). Kirjaniku esimene ilmunud raamat oli jutustus "Kui päike läheb looja" (1910). Erilist tähelepanu need ei äratanud, küll aga plahvatas Gailiti täht kirjandustaevasse "Siuru" ajal ilmunud fantastilise novellikoguga "Saatana karussell" (1917), mis tegi Gailiti nime kirjandusmaailmas üleöö kuulsaks. Leiti, et autor oskab uudselt, omapäraselt ja kunstiliselt ainestikku käsitleda, lisaks vaimustas lugejaid kirjaniku piiramatu fantaasia ja keeleline meisterlikkus
paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda. August Kitzberg ,,Libahunt" August Gailit ,,Nipernaadi" Tiina Mari Teose nimitegelane Toomas Nipernaadi on rändur, vagabund ning Margus võõraste naiste meelitaja ja narritaja, kes lubab neile midagi, kuid ei täida lubatut iial. "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor Näiliselt harilik rändur ja suvenautija. Reisides mööda päikselist kui tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid
Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada 19 inimest, pigem vastupidi - toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960. aastal Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Tema üheks tuntuimaks romaaniks ja tegelaskujuks on jäänud Toomas Nipernaadi. Looming Romaanid Novellid Jutustused Följetonid Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 19171924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
