kuju, mis tal praegugi. 1943. aastal anti Laadaplatsi koolihoone Saksa armee laatsareti käsutusse, mis tõttu koolipere kolis taamale Räämale teise koolimajja, kus õpitis õhtuses vahetuses. 1944 aastal pääses koolipere senisesse koolimajja tagasi. 1946. aasta kevadel sai kool nimeks Pärnu II Mittetäielik Kekkool. 1958. aastal septembris reorganiseeriti Pärnu koolid seoses uue koolihoone ehitamisega Ülejõele ja õpilased läksid üle tollesse keskkooli (praegune Pärnu Ülejõe Gümnaasium). Seega tegutses Pärnu Ülejõe Algkool (rahvasuus kutsutud ka ''papa Jannseni kooliks '' , Laadaplatsi kooliks ) erinevate nimede all kokku 108 aastat. Hoone funktsioon Püstitamise eesmärk Püstitamise eesmärgiks rajada Pärnu Eesti Valla Kool, millest hiljem erinevate nimede all olev kool sai lõpuks nimeks omale Pärnu Ülejõe Gümaansium. Hoone hinnang Hoone on värskeslt renoveeritud ja näeb väga korralik välja. Seest on muudetud
Jonestown sai rahvusvaheliselt kuulsaks, kui 18. Novembril 1978 hukkus asulas ja asula lähedal oleval lennujaamal 918 inimest. Asula nimi sai sünonüümiks juhtumitele nendes kohtades. Kokku suri tol traagilisel päeval 909 templi liiget. Kas tegu oli massimõrva või massienesetapuga? Paljudelt audio lintidelt ja Jim Jones'i enda jutust nendel lintidel oli kuulda, et tegu on massilise enesetapuga, pigem ohverdada ennast, kui naasta tollesse ebainimlikku maailma, millest kunagi nii suurejooneliselt loobuti, ohverdada ennast parema maailma nimel. Tänu sellele on teatud määral Jonestowni juhtumit vaadeldud kui massienesetappu. Mõned allikad, sealhulgas Jonestownis ellujäänud, on kindlad, et üritus võttis pigem massimõrva näo, kuna neid mõjutati nii palju ja hoiti eemal muust maailmast. See oli suurim selline üritus kaasaegses ajaloos mille tulemuseks oli kaotus. Inimesed, kes selles sündmuse keerises
välimuselt kui öö ja päev, kuid siiski ühendas neid siirus ja ausus. Ehtne vastandite näide on Claude Frollo, kes oli haritud mees. Ta hoolitses oma väikese venna ja Quasimodo eest. Pühendas terve oma elu usule ning inimest aitamisele. Üldiselt oli ta inteligentne ja haritud mees. Ühel päeval muutus too mees aga totaalselt ja selle põhjuseks oli Esmeralda. Vaadates oma toa aknast noorukit tantsimas, pani teda sellisesse olukorda kus ta polnud varem olnud. Ta oli armunud tollesse mustlasneiusse, kuid sellised tunded oli rangelt keelatud preestlitele. Tänu sellele kaotas ta igasuguse kontrolli oma käitumise üle ning see viis teda nii kaugele, et tegi ühe tapmiskatse, käitus Quasimodoga halvasti ning muutus äärmiselt pealetükkivaks ja kadedaks Esmeralda läheduses. Üks läbivaks teemaks selles romaanis oli armastus ja vihkamine. Need jaotasid ka tegelased vastavalt headeks ja halbadeks. Parim näide sellest on see kuidas Esmeralda
Ta leiab Doriani ja hakkab teda jahtima, ent noormees suudab iga kord põgeneda. Lõpuks James kogemata tapetakse Henry ja Doriani jahikäigul ning vananematu noormees arvab, et on luupainajatest vaba. Kuid soov kellegagi oma kohutavat saladust jagada ei anna Dorianile asu. Meeletuses tapab ta Basili, oma hea sõbra, ja hävitab kõik asitõendid. Ta on julm kõigi vastu, keda teab, ent see ei lohutada teda. Lõpuks otsustab ta saatanliku portree hävitada, kuid torgates tollesse pistoda, vahetavad pilt ja tema kohad. Sureb tõeline Dorian, vana ja rikutud, samas kui õilisportree jääb veatult naeratama. 2
õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval oli Piibeleht Sandri juures ja nõudis, et see teeks temast sobiva väimehe vanale Vestmanile. ( Piibeleht: ,, Mis selleks tarvis läheb, et saaks Vestmani- isanda väimeheks tu jäägu kõik isamehe mõelda ja tettä, mina end tollesse ei sega."). Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks mingisugust raha kaotust ja just raha ja jõukus on tema jaoks kõige tähtsam. Õnnetuseks on aga Piibeleht kõige esmasema mustandi ,,Pisuhännast," alles hoidnud ning ähvardab kogu tõe avaldada raamatu autori kohta, kui Sander teda sobivaks väimeheks ei tee, Sandril ei jäägi muud üle kui nõustuda, kuna kui kõik
kirjutada raamatu Sokratesest. Martin Justus on abielus, kuid mitte õnnelikus. Ta elab niasega koos puhtast mugavus- ja harjumustundest. Armastus on kustunud juba ammu. Ainukeseks rõõmuks on talle ta tütar Astrid ning loomulikult töö. Martin Justus saadab naise ning tütre suveks Narva-Jõesuu puhkama, et ise alustada teost oma lemmikfilosoofist Sokratesest. Kuid peagi taipab ta, et ei suuda siseneda tollesse kaugesse aega, midagi olulist jään mõistmata. M. Justus peab tõdema, et eelkõige on ta kooliõpetaja, mitte kirjanik. Nii laskuvadki Isabel ning Martin Justus kirglikku armusuhtesse, mis on määratud kestma vaid 30 päeva- nii kaua, kui laev Deloselt tagasi jõuab. Kolmkümmend päeva ainult nemad kaks, ülejäänud maailm oli tähtsusetu. Siiski pidi olema ettevaatlik, et keegi neid koos ei näeks, sest vastasel juhul oleks tõusnud suur skandaal
Melchisedesh andis talle nii suure summa kui too tahtis. Saladino tasus võla täielikult ära ning andis talle veel palju kingitusi ja sai endale ustava sõbra. IV päev, V novell Lisabetta- ilus ja haritud tütarlaps Tema kolm venda- noored kaupmehed, said pärast isa surma jõukaks Lorenzo- noor piisalane, teenis vendade kaupluses. Lisabetta kolmel vennal oli kauplus, kus töötas Lorenzo, kes ajas nende asju. Lisabetta armus tollesse noormehesse ning tunded olid vastastikkused. Ühel ööl kui Lisabetta noormehe magamistuppa hiilis nägi seda vanim vend. Hiljem rääkis vend sellest ka teistele vendadele, kuid nad vaikisid. Ühel päeval võtsid vennad Lorenzo enesega kaasa öeldes, et lähevad jalutama. Kõrvalise kohta jõudes tapsid nad Lorenzo ja matsid ta kellelegi märkamatult maha. Tagasi koju jõudes ütlesid vennad teistele, et saatsid abilise äriasjus linnast välja.
head korda saata. Kuid see mida me heaks peame, ei kattu kaugeltki igakord ühe või teise teo või toimingu otsese eesmärgiga ega saagi seda sest see, mida me heaks peame, peab õigupoolest haarama kogu meie tegevust kui niisugust, olema kõiki meie üksiktoiminguid ja nende eesmärke koordineerivaks üldiseks ning ühiseks eesmärgiks. Ja üks eetika põhilisemaid ülesandeid seisabki Aristotelese arvates selles, et ta peab hankima selgust tollesse meie elu tegelikkust ülimalt huvitavasse ning oluliselt puudutavasse probleemi. Seepärast koondub ka Aristotelese käsitletud eetika esmajoones tollesama põhiprobleemi ümber ja püüab eelkõige leida vastust küsimusele: mis on ning milles seisab niisugune kõikehaarav ning koordineeriv hea? Oma ,,Nikomachose eetikas" väidab Aristoteles, et säärase ülima headuse nimetuses on kõik ühisel arvamusel, niihästi lihtrahvas kui ka haritud, pidades seda lihtsalt õnnelikkuseks;
täiendas ta end mitmes psühhoanalüüsi harrastavas teadusasutuses. 1926.aastal abiellus ta endast kümme aastat vanema hiljem maailmakuulsaks saanud psühhoanalüütiku Frieda Reicmanniga, kes suhtus Erichisse emalikult ja tegi talle ka pikaajalise psühhoanalüüsi. Nelja aasta pärast nende kooselu siiski lõppes. Aastail 1929-1932 töötas Fromm Maini-äärse Frankfurdi ülikooli Sotsiaaluuringute Instituudis. Tollesse asutusse oli koondunud mitmest sotsiaal- ja kultuurifilosoofist koosnev rühm (H. Marcuse, T. Adorno, J. Habermas jt), keda tuntakse sotsioloogias Frankfurdi koolkonnana. 1933. aastal pages Fromm koos sadade teiste Saksamaa intellektuaalidega Ameerika Ühendriikidesse. Ameerikas oli Fromm lähedastes suhetes endast 15 aastat vanema Karen Horneyga ning arendas tihedat koostööd nimekate psühholoogidega. 1941. aastal avaldas ta oma esimese laia tähelepanu
23. Heiti Talviku elulooline ülevaade - 1904-1947 sündis Tartus - Ta oli heitliku iseloomuga boheemlik noormees, kooli ajal põgenes kodus ja töötas põlevkivikaevanduses - Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat aga jätis õpingud pooleli - Talvik ei tahtnud armuande ega midagi, ta oli uhke mees, ei vötnud abi vastu - 1945 saadeti Siberisse spionaazi töttu, aga tegelt ei sobinud luuletaja mõtteviis tollesse aega. - 1947 suri Siberis 24. Talviku loomingu ülevaade (konkreetsete luuletustest näiteid, ainult 2 kogu tal oli, pole raske meelde jätta) - 1934 ,,Palavik"- dekadentlik, maailm oli autori jaoks pahesid täis, inimese hing väärdunud, armastus=rahaga kinni makstud narkoos vöi laastav kirg ,,Neli pilti" - 1937 ,,Kohtupäev" rahulolematus iseenese ja ümbrusega, traagiline
nõustutakse. Mehed saadetakse Lõuna-Ameerika linna Vilenasse, kus on võimu haaranud julm diktaator, kes peab tähtsaks vaid suuri rahasummasid. Palgasõdurid kohtavad saarel kaunist naist, kes on nende vaheisik ning tutvustab neile saart. Juba esimesel uurimisel segavad neid sõdurid, kes neile kallale tungivad. Palgasõduritele pole see aga mingi probleem ning vastased kõrvaldatakse. Mehed tekitavad saarel kaose ning põgenevad. Barney Ross aga armus tollesse naisesse, seega ei kuulanud ta teiste hoiatusi ning tahtis Vilenasse tagasi sõita. Sõpra aidatakse hädas ning koos asutakse taas teele. Plaani järgi tungitakse paleesse, paigaldatakse pomme, luuratakse ning kui kõik on valmis, õhatakse maja ning toimub suur võitlus heade ja halbade vahel. Naine suudetakse päästa ning diktaator tapetakse. Palgasõdurid saavad rõõmsalt kodulinna tagasi lennata ning oma suure rahahulga raiskamist planeerima hakata. Andri Kaaremäe ja Julius Koppel
ka seda, et Ristikivi polnud kriminaalromaanide kirjutaja. Kirjanik keskendus pigem elulistele teemadele ja inimhinge lahti mõtestamisele. 7 Kokkuvõte. Siirdumine emigratsiooni ja pöördumatuks osutunud võõrsile jäämine oli ränk, mis Ristikivi hilisloomingule jättis oma erilise pitseri. Samas tänu lahusolule kodumaast, suutis kirjanik välja tulla ohust vajuda tollesse provintialismi, milles suur osa eesti kirjandusest on vindunud. Ristikivi toonitatud eurooplus oligi eeskätt vastuhakk Eestis valitsevale provintsile. Kirjandus, millele ta orienteerus, eeldas euroopaliku silmaringiga lugejaskonda. Kahjuks aga ei tehtud vähimaidki pingutusi tema teoste vahendamiseks teistele rahvastele. Tänapäeval leidub palju inimesi välismaalt, kes tunnustavad Ristikivi mõttekäiku ja maailmavaateid. Ta oli esimene kirjanik, kes tõi eesti kirjandusse modernismi ning
IGAÜKS-käändub ainult viimane osis: igaüks-igaüht(igaühte)-igaühesse jne EMB-KUMB- mõlemad osised: emb-kumb,emma-kumma,emba-kumba,emmasse-kum.. *Sõnas KUMBKI liitub -ki alati käändelõpule! (nt.kumbagi,kummalegi,kummastki) sama reegel ka keegi,miski ja ükski(ühelegi), erand on mingi.(mingi-mingit-mingile) *See ja too on näitavad asesõnad; see tähistab lähedal, too kaugemal asuvaid objekte. A M nim too nood om tolle nonde os toda noid sis. tollesse nondesse e.noisse sees. tolles nondes e nois 11.Arvsõnade käänamine Põhiarvs- 3,4,5 , järgarvs-kuues,kolmas; lihtarvs.-ühest sõnast7,5,3 liitarvs 2+sõna *Põhiarvsõnade käänamine: Liitarvsõnadel käänduvad sisseütlevani kõik moodustusosad, alates sisseütlevast ainult viimane sõna. *Järgarvsõnade käänamine: Käändub ainult viimane sõna,kõik eelnevad on põhiarvsõna ainsuse omastavas käändes!
Esimesed viited Elva kandis olnud inimestest on jäädvustanud Tõravere tarandkalme, esimese aastatuhande esimesel poolel. Esimene kirjalik ajalooallikas, mis mainib Arbi veski asukohta on pärit aastast 1486, ülestähendatud piiskop Theodericus V poolt. Aastal 1712 rajati Tartu – Valga maanteele Uderna hobupostijaam. Sellega seoses tekkisid siiakanti ka esimesed majad ja asutised. (Elva Ajaratas I) Seoses Tartu – Riia raudtee ehitamisega hakkas tollesse jubedasse, mahajäetud paika äkki tulema elu – nii kirjutab J. Kärner 1931. Variante nime kohta on pakutud palju, kuid tõenäoliselt sai jaam endale nime lähedaloleva Elva jõe järgi. Jõe nimetus aga tuleneb Otepää lähedal asuvast Elva külast ja sellenimelisest veskist. Seoses jaama ehitamisega hakkas siia kokku voolama igasugust rahvast. Mõisnikud, kelle maadel asus praegune Elva, hakkasid siiakanti rajama suvilaid, hotelle, pansionaate ja töökodasid. Rajati kauplusi ja
arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Tuleb siiski märkida, et kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid. Arvatavasti oli tegemist sessoonse asulaga, kuhu aga pöörduti järjepidevalt, pika aja jooksul alati tagasi. Seda järku Eesti esiajaloos nimetatakse siiski mitte Pulli, vaid Kunda kultuuriks esimesena leitud asulakoha järgi, mis kuulus tollesse aega. Nüüdseks on teada rohkemgi asulaid (nt Siigsaare, Sindi-Lodja, Jälevere, Lepakose, Umbusi) . Mesoliitilisi kiviriistu 4 Asustus paiknes tol ajal peamiselt siseveekogude juures, mesoliitikumi lõpuosas ka mererannas. Arvatakse, et inimeste rühmadel olid olemas
andestasid mehele selle korra, kuna asi oli toimunud siiski ebakaines olekus, kuid ähvardati, et kui järgmine kord miskit sellist on, siis tasutakse topelt. Mees ja naine olid edasi koos, aga tänu naise nupukusele said Ruberto ja ta ise edasi kohtuda. IX novell Pamfilo räägib. Argoses elas üks lugupeetud vana mees nimega Nikostratos. Ometi sai ta endale naiseks julge ja ilusa Lydia. Mehel oli palju teenreid, nende seas osav nooruk Pyrrhos, keda ta kõige enam usaldas. Lydia armus tollesse noorukisse hullupööra. Nooruk polnud sellest huvitatud. See hakkas Lydiat häirima ja ta kavatses noormehele sellest märku anda. Võttis appi oma ümmardaja, Luska. Põhjendas, et too vanamees ei rahulda enam teda, vana ju ja ei jaksa. Ütles Luskale, et too räägiks Pyrrhosega. Pyrrhos oli väga üllatunud, polnud seda märganud..kuid arvas ühel hetkel, et emand paneb teda praegu lihtsalt proovile. Pahandas Luskaga ja ütles et ei vea oma isandat alt, ja et ka tema ise poleks seda ,,au"
Aristotelese jaoks oli mitteproblemaatiliselt kindel, et kõlbelised väärtused, mida kandis endas normaalne vooruslik ateenlane, on tõepoolest kõlbelise loomusega ja ei vaja mingit edasist õigustamist. Sokrates sellist seisukohta ei jaganud. Ta ei olnud kaugeltki veendunud selles, et enamus tema kaaskodanikke tegutseb kõlbeliselt õigesti. Käibivad kõlbelised koiakud tuli tema järgi enne seda, kui neid võis õigustatuiks tunnistada, allutada dialektilisele kontrollile. Tollesse veendumusse on kätketud Sokratese eetilise õpetuse poliitiline implikatsioon. Ta kõneleb “Apoloogias” sellest, et tema eetiline dialektika on jumala kingitus Ateena linnale: “Minu arvates ongi jumal mind siia linna saatnud, et ma kogu päeva ringi käies igaüht teist lakkamatult ärataksin, veenaksin ja teile etteheiteid teeksin” (30 e-31 a), see on linnale kasulik “… nõnda nagu lihavusest loiuks muutunud suurele ja head tõugu hobusele on ergutamiseks vaja
õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval oli Piibeleht Sandri juures ja nõudis, et see teeks temast sobiva väimehe vanale Vestmanile. ( Piibeleht: ,, Mis selleks tarvis läheb, et saaks Vestmani- isanda väimeheks tu jäägu kõik isamehe mõelda ja tettä, mina end tollesse ei sega."). Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks mingisugust raha kaotust ja just raha ja jõukus on tema jaoks kõige tähtsam. Õnnetuseks on aga Piibeleht kõige esmasema mustandi ,,Pisuhännast," alles hoidnud ning ähvardab kogu tõe avaldada raamatu autori kohta, kui Sander teda sobivaks väimeheks ei tee, Sandril ei jäägi muud üle kui nõustuda, kuna kui kõik
ka eesti kultuuriruumis. Tänini sümboliseerib tamm jõudu, vastupidavust ja mehisust. Tihti figureerib tamm maailma- või ilmapuuna. Slaavlaste maagias võis tamm rituaalide kaudu anda inimestele oma jõudu ja vastupidavust ning sümboolselt võis ta välja kannatada haigused ja haavad ( 2002: 147). Eesti nõiakunstis võis tamm ilmapuuna anda inimesele oma tõrude ja lehtede surematuse ja elutarkuse. Tamme kaudu otsustasid inimesed, kas surnu saab tollesse ilma või jääb viirastuste riiki kinni (Heintalu 2006a: 310). Tammetõru oli "võimsa tamme" 34 Ilmapuu sügisepäev [WWW] http://www.zone.ee/ilmapuu/ilmapuu.php , viimati vaadatud 15.07.2008 35 ... . [WWW] http://www.swarog.ru/m/mirdrewo0.php , viimati vaadatud 18.07.2008 29 tilluke seeme ja seega kuulus elusümbol. Skandinaavias seostati tammetõru Thoriga, viljakusega
vaid 4; maa, vesi, tuli, õhk. Need ei teki ega hävi, ei muutu üksteiseks, vaid segunevad mehhaaniliselt. Kõik uus tekib algainete ühinemisest, lagunemist põhjustab nende eemaldumine üksteisest. Tõeluses pole tekkimist ega hävimist, vaid ainult muutlikkus. See väljendub kahe jõuna armastuse ja vihkamisena. Algselt olid kõik algained ühtselt seotud armastusega, moodustades mingi kerakujulise maailma (sphairos). Meie praegune maailm tekkis vihkamise sissetungi teel tollesse algsesse, millest algas võitlus vastandlike jõudude vahel ja muutlikkus. Armastuse aktiviseerumise tagajärjel eraldus kõigepealt õhk, mis moodustas taevavõlvi, seejärel asetus tuli vasttekkinud võlvi alla, siis moodustus maa, millest omakorda suruti välja vesi. Viimane algatab uue ringkäigu, andes endast auruna välja õhu. Elusolendid kujunevad alguses välja juhuslike moodustistena, püsima jäävad ainult otstarbekad. Tunnetusteooria: sarnast saab tunnetada sarnase kaudu
poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval oli Piibeleht Sandri juures ja nõudis, et see teeks temast sobiva väimehe vanale Vestmanile. ( Piibeleht: ,, Mis selleks tarvis läheb, et saaks Vestmani isanda väimeheks tu jäägu kõik isamehe mõelda ja tettä, mina end tollesse ei sega."). Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks mingisugust raha kaotust ja just raha ja jõukus on tema jaoks kõige tähtsam. Õnnetuseks on aga Piibeleht kõige esmasema mustandi ,,Pisuhännast," alles hoidnud ning ähvardab kogu tõe avaldada raamatu autori kohta, kui Sander teda sobivaks väimeheks ei tee, Sandril ei jäägi muud üle kui nõustuda, kuna kui kõik avalikuks tuleks tabaks teda ju hiiglaslik häbi ja mine sa tea
saj. eKr. kuuluvaid skulptuurkaunistusi, samasse paika 4.saj. eKr. ehitatud uuest templist on tänini säilinud ainult väheseid osi, Mäe küljele olid raiutud teatri istmed, ilmselt oli see üks vanimaid teatreid Kreekas. 22 Arhaika perioodi lõpul kujunes välja ka joonia stiil, templeid sellest ajast ei ole aga säilinud. Seoses joonia stiili tekkimisega peame meenutama aga üht tollesse aega kuulunud templit, mille vanad kreeklased üheks seitsmest ilmaimest nimetasid. See on Artemise tempel Väike- Aasias Ephesoses, joonia sammastega dipteer, mille 127 reljeefidega kaunistatud alustega 18 meetri kõrgust sammast moodustasid otsekui sihvakate puude metsa. (Tempel hävis mitu korda ning taastati iga kord uuesti, viimane kord hilisklassika perioodil, lõplikult hävis tempel bütsantsi ajal). Arhaika perioodi kuulusid ka varaseimad Ateena Akropoli ehitused, neistki on
õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval oli Piibeleht Sandri juures ja nõudis, et see teeks temast sobiva väimehe vanale Vestmanile. ( Piibeleht: ,, Mis selleks tarvis läheb, et saaks Vestmani- isanda väimeheks tu jäägu kõik isamehe mõelda ja tettä, mina end tollesse ei sega."). Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks mingisugust raha kaotust ja just raha ja jõukus on tema jaoks kõige tähtsam. Õnnetuseks on aga Piibeleht kõige esmasema mustandi ,,Pisuhännast," alles hoidnud ning ähvardab kogu tõe avaldada raamatu autori kohta, kui Sander teda sobivaks väimeheks ei tee, Sandril ei jäägi muud üle kui nõustuda, kuna kui kõik
Help-menüüst tuleb alustuseks vastav rida valida. Saabuvasse aknasse palutakse siis registreerimisvõtit ning pakutakse viide selle saamiseks. Kel Live ID ehk siis MSNi kasutajatunnus olemas, sel käib asi lihtsalt suunatakse sobivale veebilehele. Kel mitte, peab registreerumiseks omale vastava tunnuse tegema. Kontrollitakse üle, et ega mu eelistused vahepeal muutunud pole ning antaksegi pikk täherida vastuseks. Viimane tuleb tollesse help-menüüst avanenud aknasse kopeerida ning võibki registreerumise lõppenuks lugeda. Esimese rakenduse loomine Keskkonna kaudu kompileerimise eeltingimuseks on projekti olemasolu. Eks ikka failimenüüst uus. Saab küll valida sobivate valmisprojektide hulgast ning rakenduse kohe tööle panna. Aga kui tahtmist ise klasse ja nimeruume nimetada, siis tühja projektiga lihtsam. Nimeks näiteks Avaprojekt. Ning et pärast ei peaks faile mööda masinat taga otsima, selleks sobib
annaabi.ee 
