ja - saagi võrrandi kordajad x- väetise kogus saame suurima saagi. X maj= Väetise kogus millest saadakse kõige suurem kasum enamsaak =x maj- saak mis aadud väetiste arvelt Saak väetamata mullalt y=(-2,1+0,38*boniteet)*100=... st/ha Kogusaak enamsaak+saak väetamata mullalt=... Kogusaagi võrrand Y=x-+a0 Tulu Kogusaak*vilja myygi hind Kulu kogusaak*Ch+Co+Cf*x maj Kasum Tulu-Kulu=kasum Kg omahind kulu-kogusaak= omahind Rt= =..% tootmise tasuvus. Keskmine saaks = kg/N toiteelemendi kohta Xagr== kg/a näitab väetise kogust millega saame suurima saagi Ch kg kuivatus ja koristus kulu Co täiendavad kulud Py müügi hind kg Cf kg toiduelemendi maksumus
mineraalsed väetised- toiteelemendid esinevad nendes mineraalsete ainetena lihtväetised- üks esmajärguline makroelement või üks mikroelement kompleksväetised-kaks esmasj makroel või ka üks esmaj makroel ja üks mikroel liitväetised- ühes väetise molekulis kaks esmaj makroel kombineeritud väetised- ühes kraanulis erinevad väetised väetissegud- eri väetissegud mehaanilised kokkusegatud otsesed väetised- taimedele otseseks toiteelemendi allikaks nt virts ja N väetised. Nende mõju avaldamise aeg on lühem ja neid tuleb anda mitu korda veg.perioodi jooksul kaudsed väetised- mõjutavad taimede toitumistingimusi samas parandavad mulla omadusi. Nt sõnnikud, haljasväetised org väetised: sõnnik ,virts,kompost,adruvetikad,järvemuda,põhk,haljasväetised kaalanalüüs- lahustatakse kaalutav väetis veel või mõnes teises vedelikud. Siis sadestatakse aine kindla reaktiiviga,sade
põhjustavad suure lämmastikukao mullast. 9. Toitainete omastamine taimede poolt – taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena (peamiselt ioonidena) mida nim taimetoitaineteks. Nende sisenemine toimub lahustunud ühenditena(vees või nõrkades hapetes lahustunud). Lahuseid, milles taim toitaineid omastab, nim toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid – taime toiteelementideks nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtki ei ole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga. Neid jaotatakse kvantitatiivsetest vajadustest lähtudes: *Makroelemendid: C; O; H; N; P; K; Ca; Mg; S(nende sisaldus taime kuivaines on mõni kümnendik kuni mitukümmend %)
Väävel valkude, lipoidide ja vitamiinide koostises. Oluline rasvade sünteesil ristõielistel kultuuridel.Väävelväetised soodustavad mügarbakterite agengut mullas. 9. Toitainete omastamine taimede pooolt taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena (peamiselt ioonidena) mida nim taimetoitaineteks. Nende sisenemine toimub lahustunud ühenditena. Lahuseid, milles taim toitaineid omastab, nim toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid taime toiteelementideks nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtki ei ole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga. Neid jaotatakse kvantitatiivsetest vajadustest lähdudes: o Makroelemendid: C; O; H; N; P; K; Ca; Mg; S(nende sisaldus taime kuivaines on
väetusnormidega. Majanduslikult optimaalse väetisnormi (Xmaj) määrab puhas tulu juurdekasvu muutumine nulliks, mis toimub siis, kui täiendavalt väetamisel saadud kogutulude ja sealjuures tehtavate kogutulude juurdekasvud võrdsustuvad. Seega, majanduslikult optimaalset väetisnormi arvutatakse järgnevalt: Xmaj= b (P1-ce) - ev / 2c (P1-ce), Kus P1- saagi kokkuostu ja väärtushinnad, Ce- (enam)saagi koristamise kulud, Ev- väetamise kulud 1kg toiteelemendi kohta. Majanduslikult optimaalse väetusnormi võib arvutada lihtsustatud valemi järgi: Xmaj= b- Yx' sü(kg) / 2c 12 3.2.3. Mineraalväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine Tabel 6. Lämmastikväetiste normide, andmise aegade ja viiside planeerimine Põllu Kultuur ha N N väetise (kõlviku)
Majanduslikult pole aga agronoomiliselt maksimaalse saagi saavutamine tasuv. Majanduslikult optimaalse väetisnormi arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: b( P1 - ce) - ev x maj = 2c( P1 - ce) Kus P1 saagi kokkuostuhind. Teraviljadel 3 kr / 0,19 eur ce (enam)saagi koristamise kulud. 0.3 kr/kg / 0,019 eur cv väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta. 12,5 kr / 0,8 eur Antud väetusplaanis on xmax ja xmaj arvutatud järgmiselt, kui 1 kg ammooniumsalpeetrit maksab keskmiselt 12,5 kr / 0,8 eur : I. Ristik Xmax = 0 kg N-i Xmaj = 0 kg N-i II. Suvinisu suviteravili ristiku järel: b=10,5 ; 2c=0,100 10,5 Xmax = 0,100 = 105 kg N-i 10,5( 2,5 - 0,4) -12,5 Xmaj = = 45 kg N-i 0,100( 2,5 - 0,4) III
Klemmid on aknalaua all asuval karbikul. Klemmid on kahes reas: ülemine ja alumine, kusjuures üks rida vastab märja ja teine kuiva pinnase takistusele. Tabelisse kannate ühe tulemuse ja valite vastavalt sellele parandusteguri. Õige parandusteguri valimisel on „võimalik suurim“ praktiliselt sama sõltumata, millist mõõdetud arvväärtust kasutasite. IV OSA: Mõõtmine 1. Keerake funktsioonilüliti (4) asendisse “EARTH VOLTAGE”. 2. Kui LCD ekraanile (1) ei ilmu toiteelemendi sümbolit on seade mõõtmiseks valmis. 3. Kui ekraanile ilmuv väärtus on vähem kui 10 V on maandusahela pinge lubatud piirides. 4. Keerate (laboritingimustes) funktsioonilüliti asendisse 20 Ω. 5. Vajutate ja keerate testilülitit (3) lukustamiseks päripäeva ja lugege näit peale 4 sekundit. 6. Vabastate testilüliti lukustusest ja keerate funktsioonilüliti asendisse “OFF”. Korrata mõõtmist teisel klemmireal. V OSA: Mõõtmise lõpetamine
Rasvade süntees ristõielistel kultuuridel. Soodustab mügarbakterite arengut, puudus toidunisu kvaliteedi küpsekvaliteet paha. 9. Toitainete omastamine taimede poolt- Omastavad toitaineid nii mullalahusest , kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente Juurtoitumine ja juureväline toitumine. Pasiivne( transpiratsioon-vee liikumine taimes aurumine; difusioon-taimetoiteelementide läbi tungimine läbipoolpaistva membraani) ja aktiivne(asendusadsorbtisoon) autotroofne organism. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid- toiteelement-keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ple võimalik asendad alle omaste funktsioonide tõttu mõne teise elemendiga ; Toitaine-molekulid või ioonid milledena elemendid taimedesse sisenevad.; Tegevaine- ; ????? 11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid- Füüsilistes kogustes (kg,
kasutamisel. Väetisannus (kg/ha) ja saak ei ole omavahel lineaarses seoses. Matemaatilist seost saagi ja seda mõjutava faktori vahel nimetatakse saagifunktsiooniks ehk saagivõrrandiks. Saagi seost kasutatava väetiskogusega iseloomustab hästi ruutfunktsioon (üldkuju vaata põhikonspektist!). Väetiste efektiivsuse väljendamise võimalused: kogu enamsaak (ühik kg/ha, t/ha), keskmine enamsaak (1 kg toiteelemendi kohta); diferentsiaalefektiivsus on täiendavalt antud 1 kg toiteelemendi efektiivsus Väetistkogust, millega saame kõige suurema saagi, nimetatakse argronoomiliselt efektiivseks väetiskoguseks. Kui me tahame kasumit (rikkaks saada), siis arvutada majanduslikult efektiivseks väetiskoguseks leiatakse müügihinna ja väetiskoguse proportsioon, leitakse majanduslik kogum. 5 MULLA VILJAKUS kvalitatiivne mõiste
kaudu. Väetiste kasutamise planeerimisel on eelkõige vaja arvestada mulla toiteelementide sisaldust, kasvatatava kultuuri vajadusi ja loodetavat saagi suurust. Meie mineraalmuldades on toiteelementidest kõige suurem puudus tavaliselt N, P, K; harvem ka Mg, S, Cu, B, Mo. Lämmastiku väetistarbe planeerimisel lähtutakse eelkõige mulla huumusesisaldusest. Väetistarbe arvestamisel P, K, Mg jt. toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on omastatavate toiteelemendi sisaldus määratud. Erinevad lahustid tõrjuvad mullast välja erineva koguse määratavat toiteelementi. Vastavalt laboris kasutatud meetodile tuleb väetustarbe määramisel kasutada sobivaid piirväärtusi. Väetisnormide planeerimise võimalused: 1. Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. 2. Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil. 3. Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod.
ülisuur: NO3-N (nitraatlämmastik, anda kui taim peal), Cl (anda kui taime pole). suur: B, S, Ca, Mg, Na. Uhutakse kergesti välja, seega põhjus miks mullad happelised. tagasihoidlik: NH4-N (ammooniumlämmastik), K. väike: P, Mn, Cu. Võib anda mitme aasta varu korraga maha pannes. Toitaine. Toitaineks nim. molekule (CO2, O2, H2O) või elektriliselt laetud ühendid (anioonid, katioonid) millena elemendid taimedesse sisenevad. Toiteelemendi Toiteelemendi Toiteaine rühm sümbol sümbol C CO2 või HCO3 Mittemineraalid H H2O O CO2 või O2 (H2O) N NO3 ja NH2
6. Taimetoitainete neeldumine mullas 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses 9. Toitainete omastamine taimede poolt Omastatavad on toitained, mis on kas veel või nõrkades hapetes lahustunud. Neelduvad kolloididena. Ühe valentsed. · Juureväline maapealne võime omastada toitaineid väljaspool juuri. N: Pritsimine toitainelahustega. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid · Toiteelement keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvuks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimelik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise keemilise elemendiga. C-45%, O-42%, H-6,5%. · Toiteelementide jaotus: 1. Kvantitatiivsest vajadusest lähtudes: Makroelemendid
6. Taimetoitainete neeldumine mullas 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses 9. Toitainete omastamine taimede poolt Omastatavad on toitained, mis on kas veel või nõrkades hapetes lahustunud. Neelduvad kolloididena. Ühe valentsed. · Juureväline maapealne võime omastada toitaineid väljaspool juuri. N: Pritsimine toitainelahustega. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid · Toiteelement keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvuks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimelik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise keemilise elemendiga. C-45%, O-42%, H-6,5%. · Toiteelementide jaotus: 1. Kvantitatiivsest vajadusest lähtudes: Makroelemendid
puhastulu juurdekasvu muutumine nulliks, mis toimub siis, kui täiendaval väetamisel saadud kogutulude ja sealjuures tehtavate kogutulude juurdekasvut võrdsustuvad. Seega majanduslikult optimaalset väetusnormi (xmaj) võib arvutada vastavalt ruutfunktsioonile järgmiselt: b ( P 1−ce ) −, ev Xmaj = 2c (P 1−ce) P1 – saagi kokkuostu- ja väärtus hinnad ce – (enam) saagi koristamise kulud ev – väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta Selliselt leitud majanduslikult optimaalne väetusnorm on hektarilt saadava kasumis suhtes optimaalne – kindlustab maksimaalse kasumi. Majanduslikult maksimaalne väetisnorm on tavaliselt 10…20% väiksem agronoomiliselt maksimaalsest väetusnormist. Vahe on seda suurem, mida aeglasemalt väheneb väetiste efektiivsus väetusnormi suurenemisel. Mida madalam on aga saagi realiseerimishind ja suuremad väetamise kulud, seda suurem on vahe xmax ja xmaj vahel.
juurdekasvu muutumine nulliks, mis toimub siis, kui täiendaval väetamisel saadud kogutulude ja sealjuures tehtavate kogukulude juurdekasvud võrdsustuvad. Seega majanduslikult optimaalset väetusnormi (xmaj.) võib arvutada vastavalt ruutfunktsioonile järgmiselt b( P1 - ce) - ev xmaj = 2c ( P1 - ce) P1 saagi kokkuostu- ja väärtus hinnad ce (enam) saagi koristamise kulud ev väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta Selliselt leitud majanduslikult optimaalne väetisnorm on hektarilt saadava kasumi suhtes optimaalne kindlustab maksimaalse kasumi. Majanduslikult maksimaalne väetisnorm on tavaliselt 10....20% väiksem agronoomiliselt masimaalsest väetisnormist. Vahe on seda suurem, mida aeglasemalt väheneb väetiste efektiivsus väetisnormi suurenemisel. Mida madalam on aga saagi realiseerimishind ja suuremad väetamise kulud, seda suurem on vahe xmax ja xmaj vahel.
vastassuunalised sõltudes loodusliku tasakaalu tingimustest Toitainete sisaldust väljendatakse: Üldsisaldus % ja –Liikuvate elementide sisaldus mg/kg; mg/100g; mg/l Mulla viljakuse määrab ära mulla võime varustada taimi vee ja toitainetega ning taimejuuri hapnikuga. Meie muldades on saaki limiteerivateks elementideks NPK . 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses- 9. Toitainete omastamine taimede poolt 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid 11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid • Füüsilistes kogustes –Kg, t, g, Mg • Tingväetisena –Ammooniumsulfaat (20,5% N) –Superfosfaat (18,7% P2O5) – Kaalisool (41,6% K2O) • Toimeainena –Lämmastik – N – Fosfor – P2O5 – Kaalium – K2O • Toiteelemendina NPK 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded-Agrokeemia on teadus, mis
Kuna nende rakud või kolooniad on suurt mõõtu, pole nende populatsioonide kaod ärasöömise tõttu kuigi suured. Põhipanus on parem ellujäämus kuigi rakkude kasvukiirus on väike, suudetakse seevastu hoida üsna stabiilseid populatsioone pikka aega. Seda laadi elustrateegiaga iseloomustab enamikku õitsenguid põhjustavaid liike, kaasa arvatud sinivetikad. Viimaste jaoks on aga sellised suvised olud üsna ideaalsed, sest ühe vajaliku toiteelemendi, lämmastiku, suudavad paljud sinivetikad fikseerida õhulämmastikust (N2). Fosforit saadakse kas rakusisestest varudest või vertikaalselt liikudes sügavamatest toitesoolarikastest veekihtidest. Kuna lämmastikupuuduse tõttu võib teisi vetikarühmi leiduda vähe, ei pea sinivetikad tihti fosfori pärast konkureerima. Veeõitsengu teket sinivetikate tõttu määrab peale toiteelementide ka hulk keskkonnategureid. Üks
puhastulu juurdekasvu muutumine nulliks, kui täiendaval väetamisel saadud kogutulude ja tehtavate kogukulude juurdekasvud võrdsustuvad. Kui lutserni ja põlheina agronoomiliselt maksimaalne väetisnorm tuli 0, siis järelikult ei saa olla nendel ka majanduslikult optimaalset väetisnormi ja need tuleb jätta väetamata. b( P1 ce) ev 2c( P1 ce) xmaj = P1 – saagi kokkuostu- ja väärtus hinnad ce – enamsaagi koristamise kulud ev – väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta 13 Agronoomiliselt maksimaalne lämmastikväetisnorm 1. külvikorraväljale, kus kasvatatakse kaera: 10,5 =105t /ha Xmax = 0,100 Majanduslikult põhjendatud lämmastikväetiste normid: 10,5 ( 0,2−0,02 )−1,2 =38 Xmaj: 0,100(0,2−0,02) kg/ha
soolade osakesed ja millele on juurde lisatud nn. stabilisaatoreid. Kontsentratsioon kuni 40%. Saab kasutada ka mittelahustuvaid komponente. Võib anda koos kasvuregulaatorite ja pestitsiididega. Teisejärgulised makroväetised Arvestatavates kogustes kaltsiumi viiakse mulda peamiselt lubi- ja fosforväetistega. Tolmjad lubiväetised sisaldavad 30…35%, dolomiidijahu 21%, lihtsuperfosfaat 20,5% kaltsiumi. Kaltsiumi, kui toiteelemendi puudus avaldub eelkõige happelistel muldadel ja kõrvaldatakse regulaarse lupjamisega. Kuna magneesiumivaesed mullad on sageli ka happelised, saab magneesiumipõuda likvideerida magneesiumi sisaldavate lubiväetiste kasutamisega. Magneesiumväetiste efektiivsus sõltub ka kaltsiumi ja magneesiumi omavahelisest suhtest mullas. Laia Ca:Mg suhtega muldades (üle 20:1) annavad magneesiumväetised efekti ka magneesiumirikastel muldadel
vajalik meeles pidada, et liigne lämmastik lehtede kasvu ajal pidurdab viljade kasvu, soodustab taime hõrenemist, haigustesse ning kahjuritega nakatumist. Taimede vajadus kaaliumis kasvab tasapisi (alates varte moodustumisest) ja saavutab kõrgstaadiumi viljade kasvamise ajal. Ebapiisav kaltsiumi kogus viib taime haigestumiseni viljade tipumädaniku, peale selle, kärbuvad varte tipud, juurestik areneb nõrgalt. (http://www.seemnemaailm.ee) Selle või teise toiteelemendi puudus häirib normaalset ainevahetust taimedes, mis viib välisilme muutusteni ehituses, suuruses, lehtede ja varte värvuses, erinevas värvuses surnud kudede ilmumiseni jne.(http://www.seemnemaailm.ee) Tomatite kõrget saagikust võib saada ainult omades tugevaid terveid istikuid, hästi ette valmistatud mulda, ja pidevalt hoolitsedes taime eest. (http://www.seemnemaailm.ee) 3 Materjal ja metoodika Uurimisaluseks taimeks valiti tomatitaimed kasvuhoone sordist "Maike". Kokku
Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, s.t. tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. S. r-t käsitatakse kui Liebigi reegli täiendust. Mitscherlichi reegel e. Kasvutegurite reegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega, F=F(X 1, ... Xn). Pikaajaliste andmete keskmisena tõi Mitserlich iga toiteelemendi kohta välja koosmõju koefitsiendid. Näit. lämmastiku puhul on see koefitsient 0,122 (1 ts N/ha), fosforil 0,6 (1 ts P2O5/ha), kaaliumil 0,4 (1 ts K2O/ha, sademetel 0,003 (1 mm sademeid). M. r. on Liebigi r. täiendatud variant. Walteri reegel e. suhtelise kasvukohapüsivuse ja biotoobivahetuse reegel Kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab liik sellise kasvukoha (biotoobi), milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W
limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maximum, s.t. tolerantsuse piirid millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Seda reeglit käsitletakse kui Liebigi reegli täiendust. Mitscherlichi reegel- seaduspärasus mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maximumi ja antud väärtuse vahega. Pikaajaliste andmete keskmisena tõi Mitserlich iga toiteelemendi kohta välja koosmõju koefitsiendid. Näit lämmatiku puhul on see koefitsient 0,122 (1 ts N/ha) jne. See reegel on on Liebigi r täiendatud variant. Baule reegel seaduspärasus mille kohaselt taimesaagi suurenemine mitme defitsiitse elemendi üheaegse manustamise tulemusena on võrdeline elementide üksikeffektide korrutisega. Walteri reegel e. suhtelise kasvukohapüsivuse ja biotoobivahetuse reegel-kui liigi areaalis kliima
limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maximum, s.t. tolerantsuse piirid millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Seda reeglit käsitletakse kui Liebigi reegli täiendust. Mitscherlichi reegel- seaduspärasus mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maximumi ja antud väärtuse vahega. Pikaajaliste andmete keskmisena tõi Mitšerlich iga toiteelemendi kohta välja koosmõju koefitsiendid. Näit lämmatiku puhul on see koefitsient 0,122 (1 ts N/ha) jne. See reegel on on Liebigi r täiendatud variant. Baule reegel seaduspärasus mille kohaselt taimesaagi suurenemine mitme defitsiitse elemendi üheaegse manustamise tulemusena on võrdeline elementide üksikeffektide korrutisega. Walteri reegel e. suhtelise kasvukohapüsivuse ja biotoobivahetuse reegel-kui liigi areaalis kliima mingis kindlas
limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maximum, s.t. tolerantsuse piirid millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Seda reeglit käsitletakse kui Liebigi reegli täiendust. Mitscherlichi reegel- seaduspärasus mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maximumi ja antud väärtuse vahega. Pikaajaliste andmete keskmisena tõi Mitserlich iga toiteelemendi kohta välja koosmõju koefitsiendid. Näit lämmatiku puhul on see koefitsient 0,122 (1 ts N/ha) jne. See reegel on on Liebigi r täiendatud variant. Baule reegel seaduspärasus mille kohaselt taimesaagi suurenemine mitme defitsiitse elemendi üheaegse manustamise tulemusena on võrdeline elementide üksikeffektide korrutisega. Walteri reegel e. suhtelise kasvukohapüsivuse ja biotoobivahetuse reegel-kui liigi areaalis kliima mingis kindlas
Tinglikult loetakse mineraalväetiste hulka ka tööstuslikult toodetav orgaaniline väetusaine karbamiid. 2. Toime alusel a) otsesed väetised (N, P, K väetised, virts jne) on taimedele otseseks toiteelementide allikaks b) kaudsed väetised (lubiväetised, bakterväetised, turvas, õled), mõjutavad taimede toitumistingimusi mullaomaduste paranemise kaudu või rikastavad mulda lämmastikühenditega. Enamus kaudseid väetiseid võivad olla ka toiteelemendi allikaks (orgaanilised väetised, lubiväetised). 3. Toime kiiruse alusel a) kiirelt toimivad väetised varustavad taimi toitainetega või muudavad mullaomadusi kohe pärast kasutamist (kergesti lahustuvad mineraalväetised, vedelväetised) b) aeglaselt toimivad väetised hakkavad mõju avaldama alles teatud aja möödudes (P-, K- väetised, mõned N-väetised, Osmocote, väetispulgad) või avaldub mõju järelmõju kaudu (orgaanilised ja lubiväetised). 4
S. r-t käsitatakse kui Liebigi reegli täiendust. Kriitikana Liebigi seadusele agronoomias, ilmus 1909. aastal faktorite koosmõju seadus Mitserlichi poolt. Mitscherlichi reegel e. kasvutegurite reegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega, F=F(X1, ...Xn). Pikaajaliste andmete keskmisena tõi Mitserlich iga toiteelemendi kohta välja koosmõju Endla Reintam, 2008/2009 22 koefitsiendid. Näit. lämmastiku puhul on see koefitsient 0,122 (1 ts N/ha), fosforil 0,6 (1 ts P2O5/ha), kaaliumil 0,4 (1 ts K2O/ha, sademetel 0,003 (1 mm sademeid). M. r. on Liebigi r. täiendatud variant. Faktorite koosmõju kohta on eraldi seaduspärasuse koostanud ka Baule.
annaabi.ee 
