/--Uus slaid--/ o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. /--Uus slaid--/ o Ta valiti 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. o Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. o 1949. aastal abiellus Lepik Valgast pärit Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. /--Uus slaid--/
selgitada välja, kas autorid avalikustavad oma nime või eelistavad anonüümsust; uurida huvide konflikti avalikustamist ehk arvamuslugude autori(te) avalikustamisest. Selle kategooria tähtsus seisneb just väljaande välja antava sisu ratsionaalsuse ning valitud allikate pädevuse hindamises, samuti kas artiklite või arvamuslugude puhul on autor ära märkinud oma nime. Teisena langes kategooriliseks valikuks tööprotsessi toimetamine ehk toimetuse tööprotsess, mille kaudu on võimalik analüüsida: toimetuse läbipaistvust; informatsiooni kogumist; lugeja osalust. Kategooria osutus valituks, kuna see võimaldab öelda, mitu inimest näevad artiklit enne, kui see lehte jõuab, kuidas on artiklis esitletud informatsioon kogutud ning kui palju toimetuseni jõudnud kirjadest jõuab lehte (või meie puhul veebiväljaandesse) - teisisõnu saab hinnata toimetuse tööd.
"Estonia" uus hoone valmis 1913.a. Poliitiline elu Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist jäi rahvuslikku meelsust hoidvaks keskuseks Eesti Üliõpilaste Selts Tartus. EÜSi kõige tuntumaks sümboliks on tema sini-must-valge lipp, mis pühitseti 4. juunil 1884. aastal Otepää pastoraadi saalis. Postimees on eesti ajaleht, mille asutas Tartus 1886. aastal Karl August Hermann. Toimetaja Jaan Tõnissoni juhtimisel sai "Postimehest" tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber toimetuse liikmete või kaastöölistena võimekaid kultuuritegelasi. Oma esinemistes toonitas Tõnisson kõlbluse ja vaimuhariduse tähtsust, virgutas isamaalist mõtteviisi ning austust emakeele vastu. Üldpoliitilistes küsimustes oli "Postimees" mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi elu reformimist seaduslikul teel. 1901. a. hakkas Tallinnas ilmuma teine eesti päevaleht "Teataja". "Teataja" väljaandja ja peatoimetaja oli noor jurist K.Päts, kes Tartus õigusteadust õppides oli kuulunud nn.
Emakeel: eesti keel Pereseis: abielus Lapsed: Ott, Aino Hariduskäik: 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium 19351939 Tartu Kaubanduskool 19281934 Aruküla algkool Täiendkoolitus: Stockholmi ülikoolis arheoloogia ja etnograafia Teenistuskäik: 1982 - Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. 1966-1985 Balti Arhiivi juhataja. Ametnik Kuninglikus Statistika Keskbüroos Esselte trükikojas trükkija abi Ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär Raadiovabrik Mörby haigla köök Kalju lepik Kalju Lepik sündis 7. oktoobril 1920. aastal Järvamaal Koerus alevikus. Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tartu Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943
Meedia Kaisa-Mai Hütt 10.klass Ajaleht ●Perioodiline väljaanne ●Päevasündmused ●Aktuaalsed teemad ●Arvamused ●Meelelahutus ●Kvaliteetlehed ja tabloidid Uudise ülesehitus ●Juhtlõik ●Sündmus ●Lisamaterjal ja taust ●Perspektiiv ●3M+3K: o Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Koolileht ●Üldjuhul ilmub korra kuus ●Rollid on jaotatud õpilaskonna vahel ●Toimetuse töö on sarnane tava ajalehele ●Sisu on raskem leida Eesti ajakirjanduse ajalugu ●Tekkis 1675 - Post-Zeitung ●Esimesed ajalehed o Lühhike öppetus o Tarto maa rahwa Näddali-Leht o Marahwa Näddala-Leht o Perno Postimees o Eesti Postimees Reklaamikunst ●Eesmärgiks inimeste veenmine, mõjutamine, käitumise muutmine ja pakkujal kasu teenimine. ●Idee-, toote- ja firmareklaamid. ●Ostja- ning kaubakesksed reklaamid. Avalik ja privaatne ala
väiklus, haritus, fraktsioonide võimumängud, revolutsionääride omavahelised armulood, politsei sisseimbumine ja organisatsiooniline kaos 1912. aastal võeti ta partei keskkomitee liikmeks Praha konverentsil. Kohtus Leniniga, kus kirjutas artikli, millega võitis Lenini usalduse Suure sõja strateegilised väärsammud ja toidupuudus hävitasid tsaarivõimu, olukorda kasutas ära Stalin ja sai Venemaa komitee keskbüroo ning Pravda toimetuse juhatuse liikmeks. Kui Leninini tervislik seisund halvenes, kasutas Stalin võimalust ja asus ise otsuseid tegema
eksponeerimisega. Sõltumatus • Ajakirjanik ei võta vastu ametikohti, soodustusi, tasu ega kingitusi, mis tekitavad seoses tema tööga huvide konflikti ja võivad vähendada usaldusväärsust. • Ajakirjanik, kes edastab rahandus- ja majandusalast infot, ei tohi seda levitada eraviisiliselt ega kasutada isiklikes huvides. • Ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse vms teenistuses. • Toimetuse töötajat ei saa tööalaselt kohustada kirjutama või tegema midagi taolist, mis on vastuolus tema isiklike tõekspidamistega. Ajakirjanik ja informatsiooniallikas • Ajakirjanik, kogudes materjali avaldamise-edastamise jaoks, peab teatama vestluspartnerile, et ta on ajakirjanik ja millise väljaande-jaama juurest. Soovitav on teada, mille jaoks infot kogutakse. • Ajakirjanik ei tohi kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne
plaadifirmaga I Love You Records. 5. aprillil 2011 ilmus bändi teine stuudioalbum "Good Man Down", mis on seni lisaks Eestile välja antud ka Lätis ja Rootsis.Bänd on kokku välja andnud kaks albumit ja seitse singlit, neist viis on välja antud aastal 2011. http ://www.youtube.com/watch?v=ddCsOTWz7gI&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=w5W_JYI-BgM Raadio 2 Aastahitt 2011 galal kuulutati lugu "Good Man Down" aasta hitiks ning R2 toimetuse lemmikuks. Ansambel valiti ka aasta uustulijaks.
ideid, samuti ideid, mis õhutasid rahvakihtide vaenu üksteise vastu jne. 6.Püüda võrrelda parteikoolis ja ülikoolis antud ajakirjandusharidust: mis vahe neil võis olla? Parteikool Ülikool * ajakirjandust õpetati lähtuvalt kommunistlikust maailmavaatest * peale suruti parteilist ideoloogiat 7.Milline oli toimetuse struktuur (nimetage ka ametinimetusi!) ja töökorraldus nõukogude väljaannetes? STRUKTUUR: * Toimetus kui kolmainsus: parteiline kollektiiv; loominguline kollektiiv; tootmiskollektiiv. * Ülesehitus rangelt hierarhiline, põhiline struktuuritüüp püramidaalne (kaldkirjas võivad puududa) VÄLJAANDJA Toimetaja Kolleegium Asetoimetaja Asetoimetaja Vastutav sekretär, sekretariaat Osakond Osakond Osakond Kohalik korrespondent Kohalik korrespondent
Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007
sündis nende esimene laps, tütar Lydia Fiorentine Emilie.) · 05. juuni 1857 Perno Postimehe esimene number ("Perno Postimehe" kaudu hakkas ta kasutama sõna "eestlane", seni kutsuti eesti keeles endid tavaliselt maarahvaks, jannsen sõnas ka ühe lause, millek oli : "ärgem tundkem häbi selle pärast, et me eestlased oleme, vaid selle pärast, et me harimatud oleme!") · 1863 ,,Eesti Postimees" (mis oli tunduvalt sisukam kui "Perno Postimees", Toimetuse töösse rakendas Jannsen kõik oma perekonna liikmed, eriti silmapaistev oli selles töös tütar Lydia. Ka poeg Harryst sai edukas ajakirjanik.) · 1865 tegevust alustab laulu- ja mänguselts " Vanemuine" ( millest sai peaaegu kohe kõige eesrindlikum selts Eestis. Lisaks koorilaulule ja teatrile tegeles selts aktiivselt ka rahvusliku elu edendamisega, tänu sellele hakkas Tartus kujunema ka eestikeelse haritlaskonna seltsielu.) · 18
aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalistfilosoofiat 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses Oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige Ajakirja "Varamu" toimetaja Oli abielus luuletaja Ingiga (Hilda Elfriede Franzdorfiga) Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile Osales Vabadussõjas Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920) Äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega Esimene loominguperiood Esimesed värsid 1908.aastal
Luulereferaat DORIS KAREVA Elulugu · Sündinud 28. november 1958 · Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perre. · 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis · 1977 astus ta Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda · Kooli lõpetas ta 1983 inglise filoloogina · 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks · 1979 asus Kareva tööle ajakirja Sirp · Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis · 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde Kareva luulekogu "Aja kuju" · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja · Luuletaja Maria Lee on Kareva tütar Looming · Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974 · Üks tema kuulsamaid esikkogusid on
Andres Mähar on sündinud 2. veebruaril 1978 Tartus. Ta astus 1996. aastal pärast keskkooli lõpetamist Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli. Lühikokkuvõte: Lugu on naisest ja mehest, kes juhuslikult internetis tutvuvad. Tegemist pole suhtlusportaali tutvusega vaid palju haruldasem. Nimelt soovib Emma tühistada ajakirja Like tellimust ning saadab toimetusse mitmeid kirju, kuid vastust ei tule. Hiljem vastab talle Leo Leike kellele ta on kõik need kirjad saatnud kuna toimetuse ja Leo meilid on väga sarnased. Kirjavahetus algav vabandustega ja lõppeb suure armastusega. Ettekande analüüs: Etendus oli väga kaasahaarav ja põnev. Vahel sai ka naerda. Vaatasin etendust huviga kuna see oli tõesti põnev ja sellelt võis hästi palju õppida. Lava oli ilus. Pool lava oli Emmi tuba ja pool lava oli Leo tuba. Mõlemad esinejad oli enamasti korraga laval. Tekstist sai hästi aru. Meeleolu oli enamasti rõõmus kuid oli ka mõned sünged kohad
Luuletaja üksildustunnet suurendas veelgi lähedaste inimeste kaotus. Haava kaotas igaveseks ka selle, kellele ta senine armastusluule oli pühendatud, ning luuletajas tekkis tunne, nagu poleks enam mingit eesmärki edasivõitlemiseks. Armastus oli avanud tema luulelätte nüüd näis surm oma purustava jõuga kõik hävitavat. Masenduses otsustas Haava oma järgneva elu pühendada teiste eest hoolitsemisele halastajaõena. Ta oli enne Esimest maailmasõda mõnda aega ,,Postimehe" toimetuse liikmeks ning tegutses hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alates aastast 1906 elas ja töötas Anna Haava ülikoolilinnas Tartus. Tema esimene luuletus ilmus aastal 1886. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Meie päevist", ,,Siiski on elu ilus" ja ,,Laulan oma eesti laulu". Anna Haava suri 13. märtsil 1957 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule.
Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“. Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. Doris Kareva
Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“. Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. Doris Kareva
Metsakalmistule. Õpingud • Kuressaare Gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu. Lisaks tegeles ta ka ladina ja prantsuse keele omandamisega. • Õpinguid jätkas ta 1901-1905 aastal Tartu Ülikoolis, õpingud olid keelealased. • Lõpetas 1910. aastal Helsingi Ülikooli filoloogiakandidaadi kraadiga romaani filoloogias. Õpingud Töökohad • Tegutses keeleõpetajana Jaltas, Tartus, Kuressaares. • Postimehe toimetuse liige aastatel 1912- 1914. • Tartu Ülikooli eesti keele lektor aastatel 1926- 1934. • Kirjastuse toimetaja aastatel 1904-1941. • Stockholmis lisaks artiklite ja kooliraamatute autorina töötas ka veel tõlkijana. Keeleuuenduse mõju • Johannes Aavik rikastas eesti sõnavara sadade soome laenude, tuletiste ja murdesõnadega. (nt. kääbus, hajuma, lebama, mainima) • Kodumurdest tegi ta ka eestlastele tuttavaks päris mitmeid sõnu. (nt. kipakas,
peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. [1] 2007
mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917 liitub Siuruga. Võtab osa Vabadussõjast koos parima sõbra August Gailitiga. Ta hüüdnimi oli vürst ning talismaniks pintsakutaskus krüsanteem. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige ja ajakirja "Varamu" toimetaja. 1944. aastal emigreerus Visnapuu Eestist, jõudes 1949. aastal Ameerikasse. Esimene luulekogu oli "Amores" 1917. Oluline oli armastus ja tunded. Kasutab sümboolikat, eelistab ideaalset reaalsele. Kasutab palju naistenimesid: Ene, Maaria, Eokene, Malleke. 1919 ilmub luuletus "Ärge tapke inimest". 1920 "Talihari", "Hõbedased kuljused", "Käoorvik". "Kümme kirja Ingile"- luuletsükkel, mis räägib armastusest tema ja ta naise vahel. Võib pidada
Enda parimaks omaduseks toon ma välja kohusetundlikuse. Tänu sellele on mul asjad alatiseks õigel ajal tehtud ning esitatud, mida olen lubanud teha. Iseendale meeldin ma seetõttu, et sellega võidan inimeste südamed. Samas leidub ka asju, millesse võiksin ma rohkem panustada. Minu nõrgimad küljed eluvõitluseks on kindlasti laiskus ja sellega kaasnev ülbus. Kui ma midagi ette võtan, siis ka korralikult. Kuid, kui miski on tüütav või väsitav, siis jätan selle toimetuse ka enamasti tegemata. Samuti võivad laiskushood viia inimeste pimedatesse kohtadesse saatmise, millest tingitud ka mõningane ülbus. Iseennast ärritan sellega, et pimedates kohtades mu kaaslased võivad solvuda. Oma vanemate rahuloluks aitan ma neil täita esitatud palveid ja soove. Näiteks, kui on vaja muru niita, siis saab see ka tehtud. Kui ma hakkaksin, aga vaidlema ja laisklema, siis paneks ma ohtu oma rahalise sissetuleku. ,,Kuidas küla koerale, nõnda koer külale."
Tõlkis soome, saksa ja vene keelset loomingut. Modell maalidel, mis kujutavad Lydia Koidulat. Elulugu Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi, mille koolilehes ilmus poetessi esimene luuletus "Udus". A.Hindi toetusel astus TÜ filosoofia teaduskonda. Avaldas arvustusi Eesti Kirjanduses ja Postimehes. Tõlkis Alfred adleri ``Inimesetundmise'' 1939. aastal abielu Hindiga lagunes. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal töötas Rahva Hääle toimetuse kultuuriosakonnas. Kultuurilehe Sirp ja Vasar peatoimetaja asetäitja, hiljem peatoimetaja. Sõjaaastatel viibis Venemaal ja Kasasthanis. 1944. tagasi Eestis. Luule 1945. aastal ilmus debüütkogu ``Põleva laotuse all''. vabavärsis, kantud kodu igatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule Stalini ülistamisele leidus selles palju ilmekaid looduskirjeldusi. Luuletuse "Eesti mullad" eest määrati talle 1965. aastal esimene Juhan Liivi luuleauhind. Luuletustes esines palju nukrameelsust
teadmisi ka teiste inimestega jagada. 5 Töökohad Nagu enne välja tuli käis Johannes Aavik päris paljudes koolides ning tema õpinguaastad olid pikad. Samamoodi oli ta peale koolide lõpetamist väga töökas ning jõudis tööd teha mitmete erinevate asutuste all. Töö kõrvalt tegeles ka keeleuuendamisega, tänu millele meil on väga mitmeid uusi sõnu. 1912- 1914 aastatel oli ta Postimehe toimetuse liige. Peale seda kuni 1920. aastani oli ta Tartu Kommertskooli õpetaja. 1926- 1933 töötas ka Saaremaa Ühisgümaasiumis õpetajana. Siis leidis ta aga, et Tartu meeldis talle rohkem ning pöördus jällegi sinna tagasi. Erinevates Tartu koolides oli ta õpetaja kuni aastani 1940. Samal ajal, kui Johannes oli Tartus õpetaja, oli ta ka Hariduse ja Sotsiaalministeeriumi nõunik. Rootsi kolides oli ta ülikoolides assistendina ning 1952- 1955 oli ta riiklik stipendiaat.
o 20042006 Euroopa Parlamendi liige o 20022004 Eesti Vabariigi Riigikogu liige o 19992002 Eesti Vabariigi välisminister o 1998 PõhjaAtlandi Instituudi nõukogu esimees o 19961998 Eesti Vabariigi välisminister o 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos o 19881993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhataja (Saksamaa) o 19841988 Raadio Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik ja uurija (Saksamaa) o 19831984 Simon Fraseri Ülikooli Eesti kirjanduse ja lingvistika õppejõud interdistsiplinaarsete uuringute osakond (Kanada) o 19811983 Vancouveri Kirjanduskeskuse kunstiadministraator ja direktor (Kanada) o 19791981 Avatud Hariduse Keskuse asedirektor ja inglise keele õpetaja (New Jersey, USA)
vahedega 1884. aasta sügiseni. Selles koolis sai Juhan Liiv ka saksa keelepõhi teadmised, mis võimaldasid tulevasel kirjanikul rohkem tutvuda maailmakirjandusega Liivi silmaringi avardas koolmeistrist venna asetäitjana töötamine aastatel 1882-1883. Kui Liiv oli seni unistanud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele ja sel ajal tekkisid tal ka esimesed värsikatsetused. Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toimetuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. 1886. aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Siin püüdis noor kirjanik oma puudulikke teadmisi täiendada ning omandada keskharidus. Õppemaksu Liivilt esialgu ei võetud ning elamiskulude eest tasus teadaolevalt "Virulase" toimetaja J. Järv. Treffneri eragümnaasiumis õppimine muutus Liivile aga vastumeelseks, kuna viimasele tundus kogu süsteem üksnes kuiva pähetuupimisena.
Doris Kareva Luuleanalüüs Tairi Kaarna 11. B-K Elulugu Sündis 28. novembril 1958 Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1983 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas Töötas ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks 1992–2008 oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära” (15 000 krooni igas kuus) Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983)
Doris Kareva Elukäik. Doris Kareva sündis Tallinnas 28. novembril 1958 helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis aastatel 19661977. 1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis 1983 a. Lõpetas õpingud Inglise filoloogina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates 2009 aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming. ( luulekogud ) "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002)
"Suure nutu ajal", romaan (1936) "Kui Raudpea tuli", romaan (1937) "Issanda koerad", romaan (1938) "Jüriöö", romaan (1939) 6) Fakte Enn Kippeli kohta: Aastal 1940 määrati Kippel uue võimu poolt 1. Diviisi poliitjuhiks (Rakveres). Hiljem oli ta 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse ajalehe Nõukogude Kaitsel toimetaja asetäitja. Aastast 1941 oli ta Leningradis ajalehe Rahva Hääl toimetuse liige, kus ta Leningradi blokaadi ajal aastal 1942 nälga suri. Ta on maetud ühishauda Piskarjovi kalmistul. 15. veebruaril 1967 avati Enn Kippeli 25. surma-aastapäeva puhul Jõgeval, toonase V. Kingissepa ja Ristiku tänava nurgal, majal V. Kingissepa 26 kirjaniku mälestustahvel.
DORIS KAREVA Doris Kareva sündis 28 novembril 1958 aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta on luuletaja ja tõlkija. Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus edasi õppima1977-1983 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda, lõpetas kaugõppes. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis.Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007
o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. o Ta valiti 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. o Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. o 1949. aastal abiellus Lepik Valgast pärit Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades
teatrist. Viimasest isegi nii palju, et lühikest aega pärast kreiskoolist lahkumist, kus tal oli konflikt kooli juhatusega, kavatses ta leiba teenida kutselise näitlejana. Kirjanduslikku tegevust alustas ta 17-aastaselt ja oli äärmiselt viljakas. Ta kirjutas peaaegu kõike jutustusi, näidendeid, naljajutte, romaane. 1882. aastal ilmus esikteos ,,Kurjal teel" tegemist on kriminaalse teosega, mis räägib Peterburi elust. 1883. aasta sügisest sai temast ajalehe Virulane toimetuse liige, kus ta töötas 1886. aastani. Olles vahepeal olnud vabakutseline kirjanik, kutsuti Vilde 1887. aastast tööle Postimehe toimetusse. 1889. aastal Vilde lahkus ,,Postimehe" juurest ja läks Tallinnasse. Tallinnasse ei jäänud ta kauaks ja peagi naases Vilde Karjakülla, kus ta hakkas hoogsalt kirjutama nüüd juba saksakeelseid teoseid. Aastatel 18901892 elas ta Berliinis koos oma ema ja tulevase naise Antonie Gronauga ning oli vabakutseline ajakirjanik
Ajalehed ei sisalda enam nii palju materjali, kui varem. Samas leiab ta, et kvaliteet ei ole masu ajal alla läinud vaid pigem on jäänud stabiilseks. Tarmu Tammerkule esitati küsimus: Kas ajakirjanike eetika on läinud alla või üles? Ta arvab, et oht selle on olemas. Ajalehtede toimetused kardavad, et ei saa enam hakkama ning hakkavad lisama reklaamlehti. Ajalehtede reklaamlehed on tegelikult kinni makstud, kuid lugeja ei saa sellest aru ning arvab, et see on toimetuse poolt kokku pandud. Samas lisalehti on muutunud vähemaks ning reklaami tulu kommerstajalehtedele- ja kanalitele enam nii palju ei tule. Igor Gräzin ei usu, et vihased ajakirjanikud, kelle palku on kärvitud ning kellel ei ole enam nii suuri privileege, valaksin enda viha välja enda uudiste ja poliitikute peale. Poliitikute vahel on alati olnud vihkamist ja armastamist. Ta leiab, et ajakirjanduses juhtub harva, kui ajakirjanik ütleb, et tal on hea meel kohtuda.
Auhind jagatakse alates 1917. aastast Joseph Pulitzeri testamendi alusel. 4. Milliseid funktsioone täitis ajakiri The New Republic USA ühiskonnas? The New Republic oli väga usaldusväärne ajaleht. See oli ajaleht, mis teatas uudiseid kõige esimesena ja need artikklid oli kvaliteetsed. The New Republic oli populaarne ajaleht USA ühiskonnas. 5. Mis on peatoimetaja ülesanded? Peatoimetaja ülesanne ongi juhatada ja kordineerida toimetuse tööd, jälgida, et ajalehe sisu oleks korrektne, vastutada ajalehe õigeaegse ilmumise eest. 6. Mida kujutab endast faktikontroll? Kuidas seda tehakse, too välja erinevaid viise, kuidas fakte kontrollida saab, mille abil? Faktikontroll on kontroll faktide õigsuse üle. Fakti õigsust saab kontrollida, näiteks intervjureerida inimesi ja küsida teatud asja kohta, kui nad seda kinnitavad, siis on faktil tõepõhi all. 7
org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0020961) (http://www.doaj.org/doaj?func=loadTempl&templ=about&uiLanguage=en) 2. andmebaasi suurus ja sisaldus; Open Access sisaldab tasuta täistekste pakkuvaid teaduslikke kvaliteetajakirju, Multidistsiplinaarne andmebaas sisaldab artikleid erinevates keeltes. (https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=307428) Kui rääkida kvaliteedist, siis ajakiri, mis tuleb lisada,peaks teostama kvaliteedikontrolli esitatud dokumendid läbi toimetaja, toimetuse liiget ja / või eksperthinnangu süsteemi. (http://www.doaj.org/doaj?func=loadT empl&templ=about&uiLanguage=en) Directory of Open Access Journals (DOAJ) andmebaasi kuulub üle 5500 ajakirja ehk rohkem kui 460000 tasuta ja vaba juurdepääsuga artiklit. DOAJ Open Access ajakirjad valdkonniti: · Põllumajandus ja toidutehnoloogia · Kunst ja arhitektuur · Bioloogia · Majandus ja äri · Keemia · Maateadused ja keskkonnateadused · Meditsiin
ringi, kuhu kuulusid enamasti Leedu, Läti, Poola ja Venemaa noored. 1906. aastal korraldas ta õpilasstreigi, mille tagajärjel oli kool ligi kuu aega suletud. Ülikooli ajal kuulus Kingissepp Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööliste partei (VSDTP) Peterburi eesti osakonda, mille ülesandel käis 1907 - 1908 Tallinnas. 1912 - 1914 oli ta bolsevistliku ajalehe ,,Kiir" aktiivne kaastööline. Pidas sidet ,,Pravda" toimetuse, VSDTP KK Venemaa büroo ja IV Riigiduuma bolsevike fraktsiooniga. Oli novembrist 1914 kuni märtsini 1916 halduskorras asumisele saadetuna Tveris ja Kaasanis. Astunud ülevenemaalise Linnade Liidu teenistusse, oli Kingissepp juulist 1916 aprillini 1917 Taga-Kaukaasias rindel sanitaarrongi ülemana. Juunis 1917 tuli Kingissepp Tallinna ning oli juulist septembrini parteitööl Narvas, kus organiseeris Narva Punakaardi ja kuulus ka Eesti
puudumisel on vastupidine mõju *sisaldada õleskutset lastele selliseks käitumiseks või teoks, mille tulemusena nad satuvad või võivad sattuda ohtlikku olukorda *sisaldada pöördumist laste poole, millega neid otseselt kutsutakse üles nõudma teistelt isikutelt neile reklaami objektiks oleva kauba või teenuse omandamist *tekitada lastes alaväärsustunnet või õhutada neid agressiivsele käitumisele 16)Kuidas jagunevad ajakirjanduses e. pressis ilmuvad materjalid? Trükiväljaanne: 1)toimetuse materjalid: -pildilised lood, kirjutatud lood: *uudislood, arvamuslood, jutustavad lood, pisiinfo 2)toimetusväline materjal -reklaam, kuulutused, teated 17)Mis on kõvad uudised/pehmed uudised? *Kõvad uudised- paljude inimeste elu mõjutav uudis *Pehmed uudised- inimeste eraeluga seotud või meelelahutuslik lugu 18)Mille poolest erinevad uudislugu, arvamuslugu ja jutustav lugu? Uudislugu on avalikkusele vajalik teave; arvamuslugu on kellegi seisukohta väljendav lugu;
kunstikavatslikkust, realismi ja üldinimlike väärtuste kaitsmist ■ 1939-1941 Tartu Kommertsgümnaasium ■ 1942. aastal läks edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda – Eesti ja Põhjamaade ajalugu ja KALJU LEPIK ■ 1944. aastal põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus õppis Stockholmi Ülikoolis – arheoloogia ja etnograafia ■ Rootsis töötas algselt Mörby haigla köögis, hiljem raadiovabrikus ■ Töötas ka ajakirja „Kodukolle“ toimetuse sekretärina, trükikojas trükkija abina, raamatupidajana KALJU LEPIK ■ 1949. aastal abiellus Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. ■ 1982. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees ■ Kalju Lepik suri 30. mail 1999. aastal Tallinnas Mustamäe haiglas KALJU LEPIK - LOOMING ■ Esimesed luuletused 1939 – “Iloli” – “Tuleviku Rajad” ■ 1940ndad - isamaakeskne, traditsiooniliselt eestilik ■ 1950ndad – modernism, huumor, satiir
kasuks. Toomas Hendrik Ilves on Eesti Vabariigi president. Üle neljakümne aasta vana, sünnilt eestlane, kuid esimest valgust siiski näinud Rootsis 26. detsembril 1953. aastal, läks Ilves perega 1957. aastal elama Ameerikasse, kus õppis tunnustatud ülikoolides: Columbia ülikoolis psühholoogiat ning Pennsylvania ülikoolis jätkas magistriõpet. 1984- 1993. aastani oli ta Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik Münchenis seejärel Vaba Euroopa Eesti toimetuse direktor ning 1993. aastast 1996.-ni Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos. Märkimata ei saa jääda Põhja-Atlandi Instituudi nõukogu esimehe tiitel, mis anti talle 1998. aastal. Ilves, parempoolne poliitik, on siiani saanud hästi hakkama parteide läbirääkimistega ja enda ülesannetega sisepoliitikas, ehk põhiliselt ministrite määramise ja seaduste välja kuulutamisega ning välispoliitilistes suhetes on riikidevahelisi suhteid parandanud.
Pankratjev, kes oli surnuaial tehtud väljakaevamise eest vastutuse enda peale võtnud PÄTSI TEGEMISI: Kooli lõpetanud, 1900. aastal kolis Päts Tallinna, kus ta sai tööd vannutatud advokaadi Jaan Poska abilisena, 1901. aasta novembris asus Päts aga toimetama Tallinna esimest eestikeelset päevalehte Teataja. Idee selleks oli talle andnud kirjanik Eduard Vilde. Trükikoja omanikuks, kus lehte tükkima hakati, oli aga hilisem sotsiaaldemokraat Mihkel Martna. Ja toimetuse raudvaraks kujunes hilisem enamlane Hans Pöögelmann. Teatajast sai 1905. aasta eel üks radikaalsemaid ajalehti Eestis. Paraku siit tekkis ka terav konkurents Tartus ilmuva Postimehe ja selle väljaandja Jaan Tõnissoniga, mis andis tooni kuni 1940. aastani välja. Just tänu Teataja toimetuse tööle läks Tallinna linnavalitsemine 1904. aastal eestlaste ja venelaste liidu kätte. Radikaalsete arvamuste tõttu pandi Teataja detsembris 1905 võimude poolt seisma.
oli pühendatud, ning luuletajas tekkis tunne, nagu poleks enam mingit eesmärki edasivõitlemiseks. Armastus oli avanud tema luulelätte nüüd näis surm oma purustava jõuga kõik hävitavat. Masenduses otsustas Haava oma järgneva elu pühendada teiste eest hoolitsemisele halastajaõena. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega ,,Postimehe" toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Meie päevist", ,,Siiski on elu ilus" ja ,,Laulan oma eesti laulu". Anna Haava loomingus hindame esmajoones luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protesti, samas on
Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Osales Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmus '76" Seejärel ilmus valik tema luuletusi kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi" Luulet iseloomustab Õrnus Hellus Kirglikkus Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus Hingelisus Teosed "Päevapildid" (1978) "Fraktalia" (2000) "Ööpildid" (1980) "Mandragora" (2002) "Puudutus" (1981) "Aja kuju" (2005)
öeldud ta kolleegidele. Õpetaja Juhan Peegli ees ta häbenenud "katkestamist" aastakümneid. Kui Gunnar Hololei 1960. aastate hakul raadiosse noort abilist otsis, soovitas Reginald Uba vana sober, Berliini olümpial 100 meetrit jooksnud ja kaugust hüpanud Ruudi Toomsalu koolipoiss Toomas Uba. Raadiost saigi esimene töökoht. Alates 24. novembrist 1965 oli seni mittekoosseisulisena tegutsenud Uba noorte- ja lastesaadete toimetuse korrespondent, neli aastat hiljem edutati ta vanemtoimetajaks. 1972. aastast kuni elu lõpuni töötas Eesti Televisioonis, esialgu vanemtoimetajana, 1. juunist 1973 erinevate ametinimetuste all sporditoimetuse juhina. 3. aprillil 1972 käivitas Toomas Uba ETV-s nädala spordiprobleeme käsitleva saatesarja "Spordiprisma", mis oli järhepanu ekraanil 19. oktoobrini 1993. ETV spordi visiitkaardiks kujunenud saateid kogunes 1069.
kirjakeelt on raske õpetada, kui selle jaoks pole ühiseid norme seatud. Sooviga keelt ühtlustada hakati Johannes Voldemar Veski, Johannes Aaviku, Villem Reimani, Mihkel Kampmaa, Jaan Jõgeva jt poolt korraldama keelekonverentse, kus üheskoos kehtestati reeglid näiteks võõrsõnadele, sihitise kasutamisele, mitmuse omastavale vormile ja üksiksõnade koostamisele. Veski töötas mitmetes ajalehtedes: Eesti Kirjandus, Rahva Lõbuleht, Teataja ja Päevaleht. Toimetaja ja toimetuse liikmena oli tal võimalik eestlaste jaoks eesti keelt rohkem ühtlustada ja korrektsemaks muuta. Professor Veski on kokku loonud kuni 150 000 sõna, suurem osa Veski loodud sõnadest on kasutatavad erinevates teadusvaldkondades ja kirjakeeles ning üldkeelde on jõudnud umbes 200 sõna. (Trikkel 1960). Veski püüdis vältida tuletiste mitmetähenduslikkust, kuid tõi keelde mitmeid sarnandsõnu, milledeks olid näiteks käsitlema, käsitama, käsitsema. Johannes Voldemar
slaidil esitatud püramiid. ARVAMUSLUGU Paneb lugeja kaasa mõtlema Aitab kujundada seisukohta Kajastab väljaande seisukohti Selgitab sündmustega kaasnevaid muutusi ja muudatuste mõju Veenavad lugejat midagi tegema või muutma Kritiseerivad või vastavad kriitikale Prognoosivad, annavad juhtnööre või soovitusi (sissejuhatus, teemaarendus, lõppsõna) Juhtkiri sageli anonüümne, väljendab toimetuse üldist seiskohta Repliik autor on teada, lühem ja terav kriitika Kommentaar autor väljendab oma isiklikku seisukohta mõnel lehes ilmunud teemal Kolumn pikem arvamuslugu Arvustus näituse-, filmi- või muu sündmuse kohta.
ja soome keelt. Peale keskkooli lõpetamist suundus ta Nezini ajaloo filoloogia instituuti, seejärel Emajõe kaldale tunnustatud Tartu ülikooli, kust peale ühte aastat jätkas õpinguid naaberkaldal, Helsinki ülikoolis. Selle lõpetas Aavik filoloogiakandidaadi kraadiga. Peale kõrgkooli lõppu sai Eesti mees tööd ülikoolide lektorina, õpetajana ning assistendina. Johannes Aavik töötas ka tänapäeval tuntud Postimehe toimetuse liikmena, kirjastuse toimetajana ning Hariduse ja Sotsiaalministeeriumi nõuniku ja koolide peainspektorina. Oma eesmärgi saavutamiseks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist ehk keeleuuendamist. Aavik oli "Noor-Eesti" aktiivne osaline ning rühmituse albumite kaastööline (keelealased kirjutised, ilukirjanduslikud tõlked ja arvustused. Ta toimetas ajakirju "Keeleline Kuukiri" (19141916) ja
Emotsionaalne. Üle- eestiline. Jannsen toimetas (1857-63). Eesti Postimees Esimene ülemaalise tähtsusega. Ajakirj. Ainuvalitseja kuni 1878. Õpetlik, konservatiivne, rahvustunde õhutamine, hariduse propaganda. Sõnumid maailmast, juhtkirjalaadne. KOIDULA. Lugejakirjad haritlastest kaastöötajad. ,,Suur sulesõda" (Jannsen vs Jakobson). Arvukalt lisasid (jutulisa, misjonilisa, eesti pöllomees). Ajakirj. Funktsioon üha rohkem informeeriv ja meelelahutuslik. Esimene uudispilt 1866. Toimetuse materjali ja kuulutuste eristumine 1878-19./20.sajand laienemine, prof.-seerumine, politiseerumine Sakala, Olevik, Postimees, Valgus KONKURENTS, leht muutub kaubaks. AJAKIRJAD: Meelejahutaja 1878, Linda 1887. Tekivad toimetused ajakirjandusest saab kollektiivne töö. Stiil objektiivsem. Olulisim: informeerimine. Leht kui organisaator (Hurt). Keskus: Tartu. Tiraazid kasvavad. Sakala: aadlivõimu ja kirikuvastane. Poliitika, kirjandus, põllutöö, üle 900 kirjasaatja. KRIITILINE.
Vene ja soome keel räägib Veidemann vabalt, inglise keelt erialase ja argisuhtluse tasemel, saksa keeles on ta aga lugemise ja kirjutamise tasemel. Rein Veidemanni ustav kaaslane läbi elu on olnud raamat. Tavalistest juturaamatutest jäi talle peagi väheks, siis hakkas ta õppima tarkade raamatute järgi ja lõpuks hakkas ise kirjutama. Rein Viedemann on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusnõukogu liige, Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni aastaraamatu Interlitteraria toimetuse kolleegiumi liige, Tartu ülikooli humanitaarmonograafiate sarja Heuremata kolleegiumi liige, ajakirja ,,Keel ja Kirjandus" retsensent. Ta on käinud esinemas erinevates väljaannetes ja seda üsna tihti (päevalehed, Sirp, Looming, Maaleht, Õpetajate Leht), kõnelenud kirjandus- ja kultuuri ning ühiskonnaelu probleemidest, käinud esinemas loengutega õpetajatele, kultuuritöötajatele. Kõikvõimalikke esinemisi on
Ta on Eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 ka Eesti Vabariigi President. Ametikohad: 1979 Columbia ülikooli psühholoogiaosakonna assistent-uurija, 19791981 New Jerseys Avatud Hariduse Keskuse inglise keele õpetaja ja asedirektor , 19811982 Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor, 19841993 "Raadio Vaba Euroopas", algul teadur-analüütik , 19881993 "Raadio Vab1974a Euroopa" Eesti toimetuse direktor , 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos, 19961998 ja 19992002 Eesti Vabariigi välisminister, 1999 Riigikogu liige, 2003 Euroopa Parlamendi vaatlejaliige, 2004 Euroopa Parlamendi liige, 2006 Eesti Vabariigi president · Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks.1997. aasta lõpus astus Eesti
viieaastasena saadeti ladina kooli alates 1777. a õppis gümnaasiumis 1788. a astus teoloogilisse õppeasutusse Tübinger Stift teoloogiat ja filosoofiat õppima Karjäär 1793 koduõpetajaks Bernis, 1797-1800 Frankfurdis Maini ääres 1801- 1805 Jenas eradotsent, alates 1805 erakorraline filosoofiaprofessor ajalehe Bamberger Zeitung toimetaja 1808- 1816 Nürnbergis gümnaasiumidirektor alates 1816 professor Heidelbergis aastaraamatu Heidelberg Jahrbücher toimetuse liige alates 1818 professor Berliini ülikoolis alates 1830 Berliini ülikooli rektor Peateosed Vaimu fenomenoloogia (1806) Loogikateadus (1812) Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia (1817) Ajaloofilosoofia (1818) Õigusfilosoofia põhijooned (1821) Hegeli filosoofia... tema filosoofia lähtekohaks on olemise ja mõtlemise identsus kõiges siin maailmas ja selle ajaloos avaldub teatava mittemateriaalse alge- vaimu- areng
Oma kooliteed alustas ta 9- aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Ta elas kasinat elu, jäi elu lõpuni üksikuks ja tal ei olnud lapsi. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alles 75. sünnipäevaks 1939. aastal sai seni ühest üürikambrist teise kolinud Anna Haava Tähtvere pargi lähedal Koidula tänavale isikliku korteri, mille kinkis talle juubeli puhul Tartu linnavalitsus. Ta oli Eesti NSV rahvakirjanik 1954. Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886.Kui 1886. aasta suvel suri Lydia Koidula, ilmus Postimehes varjunime „Üks Eesti neiu“ all luuletus „Koidulale“
annaabi.ee 
