Tõlkija ja toimetaja sümbioos Sissejuhatus Nagu rohusööjad loomad ei suuda elada ilma tselluloosibakteriteta, kes aitavad neil tselluloosi seedida, nii ei saa ka ükski tõlkija edukat ja täisväärtuslikku teksti valmis ilma toimetajata. Nende kahe pealtnäha lihtsa ameti sümbioos on imetlusväärne ilma tõlkijata poleks toimetajat, ilma toimetajata - tõlkijat. Millised on pädeva tõlkija ja toimetaja omadused ning kellest sõltub tõlkekvaliteet? Miks on nende kahe vaheline koostöö nii tähtis? Ning mitte lihtsalt koostöö, vaid jätkusuutlik ning edukas kooperatsioon. Ükskõik millise koostoimimise käigus ei saa lootma jääda ainult kaaslase peale tema võib muidugi parimal juhul kogu töö õigesti ning edukalt valmis teha, halvimal juhul kõiki alt vedada iseenesetarkusega valmiskirjutatud luiskelugudega
tekkinud raske kopsupõletik ja tüüfus. Carl Robert Jakobson maeti esmaspäeval, 15. märtsil 1882 oma perekonnakalmistule. Tema matustele ilmus harukordselt palju rahvast, kui arvestada ebasoodsat ilmastikku ja teeolusid(oli lumesulamise aeg). Matustetalitust toimetas Türi pastor A. Kurrikoff, kes toonitas lahkunu positiivseid omadusi, kuid laitis ka teda, mis kuulajatele sugugi ei meeldinud. Pärast Jakobsoni surma jäi ,,Sakala" seisma, sest ei leitud uut toimetajat ega väljaandjat. Carl Robert Jakobson on võitnud endale püsiva koha eesti rahva ajaloos kui äärmiselt mitmekülgne ja laia haardega ühiskonna- ja kultuuritegelane.
väljaannet, milles artikkel ilmus, ning osutama vastavatele lehekülgedele. Väljaande nimetus peab olema kaldkirjas. Artikli pealkirja (püstkirjas) lõpus on punkt. Seejärel pärast tühikut on vajalik mõttekriips, et paremini eristada artikli pealkirja väljaande pealkirjast, ning tühik. Väljaande pealkiri on, nagu juba öeldud, kaldkirjas (olenemata keelest). Kogumiku puhul on vaja näidata koostajat või toimetajat. Kirjanduse nimestikus: Kaus, Jan 2007. Vormilt ülekeev, sisult universaalne. Teatrielu 2006. Toim Madis Kolk. Tallinn: Eesti Teatriliit, lk 94-107. 7 Kui viitate konkreetse autori artiklile kavalehes, on see nagu kogumiku artikkel. Igal juhul tuleb mainida kirjes, et tegemist on kavalehega. Kui uurite kavalehte ajaloolistel vms eesmärkidel
Nendeks on raamatud, artiklid ajakirjadest, ajalehtedest, kogumikest ja internetist, uurimistööde aruanded. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse tähestikulises järjekorras. Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui ühel allikal on mitu autorit, esitatakse nende nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Toimetajat ei esitata autorina. Kasutatud kirjanduse loetelus esinevad allikad originaalkeeles. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega); pealkiri; köite või osa number; väljaande number (esimese trüki puhul ei märgita); ilmumiskoht (pole vajalik, kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud); kirjastus; ilmumisaasta; soovitavalt lehekülgede arv. Pealkirjades lühendeid ei kasutata
tuleb austada nii ennast kui oma rahvust ja kuulutas, et need, kellel on korralik haridus ja hea töökoht, pole automaatselt sakslased. Jakobsoni arvates on kõik eestlased võrdsed ja peavad omama õigust oma huve kaitsta. Esmakordselt kuulutas mees ajalehe avalikuks poliitiliseks võitlusvahendiks, nähes ise igas küsimuses poliitilist tausta. Eestlaste poliitiliste õiguste puudumise kajastamine tõi Jakobsonile palju poolehoidjaid, õhutades toimetajat sel teemal julgemalt sõna võtma (Peegel 1994). Sellega seoses kritiseeris ta ka tollaseid omavalitsusi, mille koosseisu oleks pidanud kuuluma ka talupoegade esindajaid (Laar 2005). Ühtlasi võttis sõna reformide koha pealt, mida tema arvates oleks tulnud uuendada ning üksteisest sõltumatud oleks pidand olema ka rahvakoolid ja kirikud (Carl Robert Jakobson, detsember 2008). "Sakala" algusaastatel tegid lehega kaastööd suurem osa rahvuslikest tegelastest, seal
Teised allikmaterjalid (dokumendid, aruanded, interjuud, arhiivimaterjalid jm) võib esitada joonealuses viites või tekstis. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse tähestikulises järjekorras. Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui ühel allikal on mitu autorit, esitatakse nende nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Toimetajat ei esitata autorina. Kasutatud kirjanduse loetelus esinevad allikad originaalkeeles. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega), pealkiri, köite või osa number, väljaande number (esimese trüki puhul ei märgita), ilmumiskoht (pole vajalik, kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud), kirjastus, ilmumisaasta, soovitavalt lehekülgede arv. Pealkirjades lühendeid ei kasutata.
arutelu. 3.8. Kasutatud kirjandusallikad 3.8.1. Üldnõuded Kasutatud kirjandus esitatakse tähestikulises järjekorras. Järgnevates alapeatükkides näitena toodud kirjandusallikate loetelu on toodud lisas 5. Loetelu hõlmab ainult töös viidatud allikaid, samas peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Andmed kasutatud kirjandusallikate kohta saadakse nende tiitellehelt ja selle pöördelt. Kui kirjandusallikal (sh ka artiklid) ei ole toodud autorit, toimetajat, koostajat või organisatsiooni, siis sellist allikat ei tohi kasutada teadustöö seisukohast lähtuvalt. See nõue kehtib nii paberkandjal kui ka internetis oleva materjali kohta. Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse ladina tähestikus. Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega. Vene-ladina transliteratsiooni reeglid on toodud raamatus: Erelt, T. (2005). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 23 3.8.2. Raamatud
1.7.1. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega), pealkiri, kordustrüki puhul väljaande number, ilmumiskoht, kirjastus (väljaandja), ilmumisaasta. Näide Tooman, H., Mae, A. Inimeselt inimesele. Tallinn: Avita, 1999. Kui raamatul ei ole autorit, siis käsitletakse autorina (õigemini küll nimena, mille alusel toimub allikate järjestamine) raamatu tiitellehel toodud toimetajat, koostajat või organisatsiooni. Koostaja või toimetaja nime taha tuleb vastavas keeles märkida, et tegu on koostaja või toimetajaga. Autorita ja tiitelvastutajata raamatute puhul kasutatakse järjestamise tunnusena pealkirja. Kasutades mõnda kirjutist (artiklit) kogumikust, tuleb esitada: artikli autor, pealkiri, kogumiku nimetus, ilmumiskoht ja aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid. Näide Eamets, R. Eesti tööturu potentsiaal ja poliitika Euroopa Liidu kontekstis
Raamatu kirje pealkirja järgi Pealkiri: alapealkiri. (ilmumisaasta). Autorite või Koostaja/ Toimetaja initsiaal ja perenimi. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. 11 Kuidas mõista maalikunsti: zanrid ja teemad lääne kunsti ajaloos. (2001). Toim. A. Sturgis. Tallinn: Varrak. Vahel näidatakse autori positsioonil koostajat või toimetajat (eriti kui temalt on teose kontseptsioon ja sisu valik), siis on tema nime järel vastav märge. Sturgis, A. (Toim.). (2001). Kuidas mõista maalikunsti: zanrid ja teemad lääne kunsti ajaloos. Tallinn: Varrak. Ajakirjaartikli kirje Autor. (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, ajakirja number ja leheküljed, millel kogu artikkel asub. Heinla, E. (2004). Unustatud loovus. Haridus nr 9, lk 812. Ajaleheartikli kirje Autor. Ilmumisaeg (aasta, päev. kuu). Pealkiri. Ajalehe nimetus
kasvab üle rahutuseks. * Kui iseseisva tegevuse tsükkel on läbitud, toimuvad ühistunnid. Pedagoog annab vaikselt ühele tegevuse lõpetanud lapsele märku tooli võtmiseks. Järgmine tegevuseotsija tuleb omatooliga ja nii on umbes 8-10 minutiga uudistajate ring koos. Õpitakse tundma uusi vahendeid, vaadatakse piltide sarju, tehakse katseid jne. On oluline, et uue harjutamiseks jääks pärast rühmatundi aega, nii et lapselejärele tulev vanem ei häiriks uue õppematerjali kallal õhinga toimetajat. *Rühmas on koos 3-6 aastased lapsed, vanemad aitavad nooremaid. Kasvataja ei seisa kunagi probleemi ees, et ta peab korraga abiks olema 25-le lapsele, sest pidevalt on olemas kodukorraga harjunud vanemad lapsed, kes noorematele vajadusel märkusi teevad. Omaealise palvesse tasa olla suhtutakse märksa mõistvamalt kui suure inimese korraldusse. *Päris uue rühmaga tööd alustav Montessori pedagoog ei sea endale esimeseks aastaks kiireloomulisi kasvatuseesmärke.
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Viide tekstis: (Erelt, Leemets , Mäearu, Raadik 2006: 4). Kui uurimistöö autor kasutab mitme autoriga teost ja näidises toodud varianti, siis tuleb bibliokirjes kasutada kõigi autorite puhul eesnimetähte ja lisada punkt. Kogumik, millel on koostaja või koostajad, mitte autor Vanasõnaraamat. 1984. Koostanud A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv. Tallinn: Eesti Raamat. Teos või kogumik, millel ei ole märgitud autorit ega toimetajat College bound seniors. 1979. London: University Press. Õppimine ja õpetamine õpiühiskonnas. Ettekannete ja sõnavõttude kogumik. 2001. Tallinn: Eesti Haridusfoorum. Üleriigilised tasemetööd 2004. 2004. Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print. Viide tekstis: (College bound seniors 1979: 4). Viide tekstis: (Üleriigilised tasemetööd 2004). Teose inglise keelde tõlgitud versioon Estonian Human Development Report
Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Raamatu kirje (neli või enam autorit, autorita) Pealkiri: alapealkiri. (Ilmumisaasta). Koostaja/toimetaja initsiaal ja nimi. Trükikordus- andmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? (1999). Toim. L. Mehilane. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Vahel näidatakse autori asemel (st autori positsioonil) koostajat või toimetajat (eriti kui temalt on teose kontseptsioon ja sisu valik), siis on tema nime järel vastav märge. Nt: Mehilane, L. (Toim.). (1999). Mis on koolilapsel muret? Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Artikli kirje Kogumiku, jätk-ja perioodikaväljaande, ajalehe ning elektroonilise andmebaasi artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. a) artikkel kogumikus Artikli autor. Ilmumisaasta. Artikli pealkiri
on uurimustesse peidetud: 1. Nimekirjas teisena mainitud autor kujundas uurimuse. Kolmas viis uurimuse läbi ja kirjutas sellest. Esimesena nimetatud autor oli neist kõige mõjuvõimsam. 2. Eelnevalt on artikkel saanud kommentaare kolme erineva ajakirja toimetajatelt (kokku 27 lehekülge) ning artikkel on korduvalt tagasilükatud. Autorid on siinkohal kõiki kommentaare eiranud ning ei soovi ühtegi toimetajat tema tobedate märkuste eest tänada. 3. Suur osa töös kasutatud viidetest ei ole tegelikult antud töö teemaga üldse seotud. Me lisasime need siiski, et jätta rohkem teadustöö muljet. 4. Uurimuse hüpoteesid on tagantjärele välja mõeldud, et selgitada uurijate jaoks täiesti ootamatuid ja muidu seletamatuid tulemusi. 5. 57 uuritavat jäeti uurimusest välja kuna nad ei sobinud nimelt ei olnud nende tulemused kooskõlas tõestatava hüpoteesiga. 6
loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Kirjandusloetelu alfabeetilise järjestuse puhul esitatakse kasutatud teosed autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui samalt autorilt on kasutatud mitut teost, tuuakse need kronoloogilises järjekorras. Autori(te) nimed on soovitav trükkida rasvases kirjas (Boldis).Koostajat ja toimetajat ei loeta autoriks. Ilmumiskohti ei lühendata. Kui teosel on veel teine pealkiri või pealkirja täiendandmed, pannakse täiendandmete ette harilikult koolon. Võõrkeelsed allikad esitatakse väljaandega samas keeles ning kirjetes kasutatakse vastava võõrkeele traditsioonilisi lühendeid: ingliskeelses kirjes vol. (=volume), No (=number), saksakeelses Bd. (=Band), Nr. (=Nummer). Toimetaja märgitakse keelest olenevalt, näiteks eesti keeles (Toim.), inglise keeles (ed.), saksa keeles (Hrsg
loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Kirjandusloetelu alfabeetilise järjestuse puhul esitatakse kasutatud teosed autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui samalt autorilt on kasutatud mitut teost, tuuakse need kronoloogilises järjekorras. Autori(te) nimed on soovitav trükkida rasvases kirjas (Boldis).Koostajat ja toimetajat ei loeta autoriks. Ilmumiskohti ei lühendata. Kui teosel on veel teine pealkiri või pealkirja täiendandmed, pannakse täiendandmete ette harilikult koolon. Võõrkeelsed allikad esitatakse väljaandega samas keeles ning kirjetes kasutatakse vastava võõrkeele traditsioonilisi lühendeid: ingliskeelses kirjes vol. (=volume), No (=number), saksakeelses Bd. (=Band), Nr. (=Nummer). Toimetaja märgitakse keelest olenevalt, näiteks eesti keeles (Toim.), inglise keeles (ed.), saksa keeles (Hrsg
3.8. Kasutatud kirjandusallikad Kasutatud kirjandus esitatakse tähestikulises järjekorras. Alapeatükkides näidistena toodud kirjandusallikate loetelu on toodud lisas 5. Loetelu hõlmab ainult töös viidatud allikaid ja teisalt peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Andmed kasutatud kirjandusallikate kohta saadakse nende tiitellehelt ja selle pöördelt. Kui kirjandusallikal (sh ka artiklid) ei ole toodud autorit või toimetajat või koostajat või organisatsiooni, siis sellist allikat ei tohi kasutada teadustöö seisukohast lähtuvalt. See nõue kehtib nii paberkandjal kui ka internetis oleva materjali kohta. Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse ladina tähestikus. Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega. Vene-ladina transliteratsiooni reeglid on toodud raamatus: Erelt, T. (1999). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Visnapuu tundis huvi vene kultuuri vastu ja futurismis vastu, mis oli sokeeriv. Ta koostas kaks kogumikku. Esimene kandis pealkirja ,,Moment esimene" ja ilmus 1913 (22- aastasena). Selle kogumikuga sai ta tähelepanu, mida ta soovis. Teien kogumik ilmus 1914 ,,Roheline moment", see oli roheliste lehtedega. Seal ilmus ka piltluuletus ,,Vaarao tütar". Visnapuu oli kirjas Tartu Ülikoolis, aga seal ta eriti ei käinud. ,,Teataja" leht Tallinnas otsis 1917 endale toimetajat. Visnapuu kandideeris ja ka sai selle koha, sellest algas tema Tallinna-periood. Tallinna perioodi ajal oli alustavas Siurus ning kohtus oma sõbra August Gailitiga. Siuru sobis Visnapuule hästi teemad eneseotsing, õnnenauding, maailmavalu, armastus, looduspildid. 1918 kohtub Visnapuu naisega, kelle nimi on Hilde Elfride Franzdorf, kuid keda Visnapuu hüüab Ingiks. Ta pühendab naisele palju luuletusi ning ka abiellub temaga 1922. 1917 ilmub luulekogu ,,Amores"
elatiseks, küll aga lisasissetulekuks. Ajalehti toimetati arsti, advokaadi, koolmeistri, kirikuõpetaja vm põhiameti kõrvalt. Esimesed elukutselised ajakirjanikud ilmusid 1830. aastate Inglismaal, kui Times'is võeti tööle täiskohaline palgaline toimetaja ning kohtu- ja politseiuudiste kirjutaja. Eestis võib esimeseks elukutseliseks ajakirjanikuks pidada Johann Voldemaar Jannsenit, kes 1864. aastast peale pühendas end täielikult toimetajatööle ning elatas end ja oma peret toimetajatööst. * Ühe professionaalse kriteeriumi ilmumist võime näha juba 18. sajandil: see on ühiskondlike huvide teenimine e missioon. Esimeste eestikeelsete ajakirjandusväljaannete tegijatele polnud nende ajakirjanikutöös põhiliseks motiiviks ja stiimuliks mitte lisasissetulek, vaid nad pidasid seda tegevust missiooniks. Varase perioodi väljaannete toimetajad olid kohalikud baltisakslased või üksikud saksakeelse hariduse saanud eestlased või mingil määral eesti päritolu haritlased
Kui vastate küsimusele jaatavalt, siis, kui suurele ja missugusele auditooriumile on see oluline. Ettevõtte kümnenda aastapäeva puhul on tarvis meeles pidada töötajaid ning ehk teavitada ja tänada koostöö eest ka kliente. Kuid kas tegemist on infoga, mida peaks meedia vahendusel edastama kogu Eesti rahvale? Kas ettevõtte uuest reklaamikampaaniast (kui tahes loomingulisest ja kallist) on mõttekas teavitada Äripäeva turundusrubriigi toimetajat või saata pressiteade kõigi üleriigiliste ajalehtede majandustoimetustele? Tõenäoliselt on otstarbekam esimene variant. Ettevõtte suhtekorraldaja või organisatsiooni avalike suhete spetsialist peab siinkohal olema see "filter", kellel jätkub julgust niisugune algatus, kui see tuleb ettevõtte juhtkonnalt, turundusosakonnalt või kolmandatelt osapooltelt, tagasi lükata, argumenteerides, miks läbimõtlematu ja koormava info
12.–20. detsembrini 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ja Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, 1904 24 dets kuulutati tervel Eestimaal välja sõjaseisukord. Rahunemist ei järgnenud. Kestsid karistussalkade repressioonid. 1907 langesid ajalehed ränkade repressioonide alla. Kui ajaleht avaldas midagi, mida peeti kahjulikuks, võidi toimetajat trahvida või väljaanne sulgeda. Ajakirjandust hoiti elus nii, et suletud ajalehe asemel tuli kohe uue nime ja uue vastutava väljaandjaga leht, muud jäid endiseks. 1908 likvideeriti töölisajakirjandus. Kuid ei pääsenud ka mõõdukad väljaanded, nt Postimees. 26.august 1908 anti käsk sõjaseisukrod Balti kumbermangus lõpetada ja asendada see tugevdatud kaitseseisukorraga. Jäid maksma sõja-seisukorraaegsed määrused, end karistused olid pehmemad.
märgendamise korral. Ka muutmine ise on lihtne. Juba kasutatud näide: kui siinses raamatus tahta tsitaatide märgistuses asendada kursiiv jutumärkidega, siis selleks oleks vaja muuta üht programmirida, mitte otsida tervest failist kursiivis sõnu ja ühekaupa otsustada, kas need on tsitaadid või rõhutused. 24.6 Põhjendamine Arusaadavalt on pidev põhjendamine toimetajale töömahukas, kuid sellel on siiski olulisi eeliseid. Esiteks motiveerib just see töömaht ise toimetajat tegema võimalikult vähe muutusi, ja tegema tõesti ainult neid, mida ta põhjendada suudab. Kui põhjendused kirjutada ka kliendile arusaadavas keeles, siis on lisaks algusest peale olemas lihtne meetod viimase instantsi tõe väljaselgitamiseks: las klient otsustab. Teiseks harib põhjendamine tõlkijat, ja kui viimane just õppimis- võimetu pole, lihtsustab tulevaste tööde toimetamist. Kolmandaks vähendab pädev põhjendamine solvumisi ja ajakulu vaidluste lahen- damisel
annaabi.ee 
