Rüütliromaan Mossis, tujutu ja nutune krahvipreili oli kogu maja elanikele muutunud talumatuks ja tema lähedalviibimine tekitas tunde, nagu puhkeks kohe-kohe katastroof või vähemalt skandaal. Majja oli toodud mustkunstikke, kloune, köietantsijaid ning mõõganeelajaid-ikka asjatult. Kuni lõpuks toodi lossi Chuck Norris, kes krahvipreili toa keerdukse jalaga lahti lõi. Seda nähes oli krahvipreilil hetkega paha tuju kadunud. Chuck vaatas, et tema töö on tehtud ning lahkus. Järgmisel hommikul aga oli krahvipreili Milvil kehva tuju tagasi. Niisiis kutsutu Chuck tagasi, tema keerdukse jalaga lahtilöömine krahvipreilit enam ei erutanud. Hoopis vastupidi, karjus härra Norrise peale, et ta tema ust lõhub. Milvi kutsus sellepeale kohale valvurid ning käskis Chucki kuningriigist välja saata. Sellepeale Norris aga ütles: ,,Kallid valvurid, seekord pääsete hoiatusega, järgminekord kui mind üritate karistada saa...
Rüütliromaan Koostaja:Kermo Petermann 10c Rüütliromaan Rüütliromaan Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 1516. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Rikkalikult ainestikku pakkusid rüütliromaanidele tegelikult ka keldi müüdid ja pärimused, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur. Kaks peamist teemat on armastus ja fantastika. Fantistika Fantastika Fantastika seisneb üleloomulikes muinasjuttudes. Tuleb välja rüütlite kangelaslikkus
Igori- Novgorodi-Severski vürsti sõjaretkest polovetside vastu, kaotusest ning põgenemisest. BEOWULF Kangelane Beowulf on Lõuna-Rootsis elanud sangar, kes asub Taani kuninga kutsel võitlusesse veealuse koletise Grendeliga ja tapab selle. Grendeli eest tuleb kätte maksma tema ema, kelle Beowulf samuti tapab. Beowulf saab kuningaks. 50 aasta pärast asub rüüsteretkele lohe, kelle kuningas ära tapab. Ta saab kätte ka lohe varanduse, kuid hukkub haavadesse. RÜÜTLIROMAAN Enamasti värvivormilised ning esitasid põneva ainestiku kõrval ka ajaloolisi või legendilaadseid pärimusi. 13-14.sajandil olid rüütliromaanide põhilised teemad armastus ja sõda, peale selle pidi neis kindlasti esinema fantastiline element. Oma kangelastegusid ei sooritanud rüütel mitte üldrahvalike huvide, vaid isikliku au ja kuulsuse nimel. TRUBADUURIDE LUULE Rüütliluule väljendas elurõõmu, selle teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding
herooiline, ülev tõsidus
Armastusteema puudub,(vaid armastus oma kodumaa vastu ) , vähe
muinasjutupärasusi
Tähtsam kui ajalooline faktitäpsus on autorile olnud soov ülistada
prantslaste isamaa-armastust
Palju poeetilise hüperboole (liialdusi) : kijanduses Karl on 200 aastane;
peapiiskop Turpin ükski tapab lahingus 400 mauri.
Selle suurteosega algab pransuse rahvuskirjandus
Kurtuaasne armastus keskaja kirjanduses: rüütliromaan,
trubaduurid, Roosiromaan (võrdlevalt)
Rüütliromaan – armastuse võitmine , graali otsimine, kujunemise
arenguromaan , naise ustus kui isikuse vastu, rüütrel otsib seiklusi ,
südamedaam on abielunaine , armastus on maine, kättesaamatu,
armastuse ideaalsus, 13-14 proosas
Roosiromaan – didaktiline õpetuslik kirjandus- proosaroman- kuidas olla
hea armastajana/kodanikuna, suur etikett armastuses peategelastel
Kurtuaasse kirjanduse õitseng algas XII sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Selle harrastajad olid rändlaulikud- rüütlid, keda nimetati trubaduurideks. Nende luule oli peamiselt armastuslüürika, kus oma südamedaami ülistati otse taevani. Lauldi ka rüütlite sangaritegudest. Laulu ettekannet saatis muusika, kusjuures eelistati õrnu pille, nagu harfi ja viiulit. Lisaks rüütliluulele sai peagi populaarseks ka rüütliromaan, mis hakkas levima eelkõige Põhja-Prantsusmaal truvääride suuläbi. Enamasti olid truväärid haritud linlased, kelle peamiseks loominguliigiks kujunes romaan. Kogu rüütlikirjandusele on omane oma naise ülistamine. Üsna pea aga sai rüütliromaanide valdavaks teemaks armastus ja seda käsitleti kui inimesest lummavat tunnet, mille nimel sooritati kangelastegusid ning oldi valmis surmagi minema
Samuti on seal korduseid, nt Oliver soovitab kolm korda Rolandil sarve puhuda ja abiväge kutsuda, millest Roland kolm korda keeldub. Autor ise ei ole ainult prantslaste poolt, vaid on üsna objektiivne ning ei kiida koguaeg ainult häid ja vahetab aegajalt vaatepunkti, nt ei kujuta ta Ganeloni alati halva reeturina, vaid ka julge sõjamehena. Teoses on palju vastandeid, nt Roland on hästi uhke, samas kui Oliver on ettenägelik ja arukas ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda. 8. pilet Rüütliromaan Rüütliromaan 12.saj.: Põhja prantsusmaal truvääride proosalooming, võeti kasutusele sõna romaan kui mitte-ladinakeelne teos. Menestrelid (haritud linnarahvas) kirjutasid isandate sugupuid romaanilaadis. Kirjutati ka antiigi, bütsantsi ja araabia ainetel, kasutati õnnetu armastuse teemat ja toodi sisse värsijutustused ehk leed. Anti edasi käitumisjuhiseid, esines psühholoogilist analüüsi, luule asendus proosaga. Levinud kuningas Arthur ja ümarlauarüütlid
Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus.Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kodumaa nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajoones daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Kõige viljakam oli rüütlikirjandus Prantsusmaal.Kujunesid välja uut tüüpi aadelkonnast pärit laulikud., keda kutsuti o Põhja-Prantsusmaal truväärideks o Lõuna Prantsusmaal trubaduurideks Rüütlikirjanduse liigid 1. Jutustuslikud värssteosed.Rüütliromaan 2. Lüüriline luule.Rüütliluule. Rüütlikirjanduse teemad: o Armastusteema. o Rüütlite kombestiku ja elunormide kujutamine. Tähtsus. 1. Keskaegne kirjandus kaotas anonüümsuse.Autor teada. 2. Kirjandus nihkus ilmaliku elutunde poole ja eemale kirikudogmadest. 3. Jäädvustas rüütlite elu ja kombestiku 4. Kirjanduse ühiskondlik mõju suurenes. 5. Tõi kultuuri uue joone: austuse naise kui isiksuse vastu.
Nibelungide laul Koostajad: Keity, Sandra, Herkki, Kaido Üldiselt Germaani kangelaslauludest kuulsaim (sakslaste kangelaslugu) Pärit XII ja XIII sajandi vahetusest Juhtmotiiv vasallitruudus valitsejannale (rüütliromaan) Nibelungide soo huku teemast teatakse mitmeid variante. Autor on teadmata. Tekkimislugu Ajalooline alus on rahvasterände aegsed ( VVI ) sündmused. Need on segunenud müütidega ja rüütliromaan elustas vanade müütide fantastika ja seikluslikkuse. Ülesehitus Koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, mis jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Sisaldab paarisriime(puhtaid meesriime), mis on korrastatud nelikvärssideks, nn nibelungide stroofiks ( seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku) Tegelased
Romaani keeled ja rahvused kujunesid Rooma talupojad, rüütlid riigi põhiaadel tänapäeva Itaalias, Rüütlikultuuri õitseng 12. sajand - maise Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis. elu jumaldamine, armastus naise vastu, Germaani keeled jäid valitsevaks Euroopa mis oli kurtuaasse moraali aluseks põhjapoolses osas: sakslased, hollandlased ja Kurtuaasne lüürika ja rüütliromaan Skandinaavia rahvad (normannid). Keskaja stabiilsuse tagas: ristiusk, Keldi hõimud - iirlased, sotlased, uelslased, seisuslik kord, manufaktuursus (ei tohti- britid - segunesid mandrilt tulnud anglide ja nud teha paremini ega halvemini) saksidega ning normannid Prantsusmaalt. Slaavi rahvastest olid ladina keele ja kutuuriga 2. Keskaja eeposte üldiseloomustus tihedamas kontaktis poolakad, tsehhid, slovakid, horvaadid.
Antonio de Nebruja · ametnik, tegeles piibliga · võttis hips keele reeglid kokku ja grammatika koostas 1492 · 1517 kastiilia keele ortograafia Antonio de Guevara · ,,Valitsejate kell": Rooma keisri Marcus Aureliuse kirjad + õpetlikud jutud · Isabeli juures paas, hiljem preester Cristóbal de Villanón (1505-1581) · tähtis humanist · 1558 kastiilia keele grammatika · ,,Türgi matk" : kirjutas vangipõlves Türgis, satiiriline Rüütliromaan · põhiliselt 16. saj I pool · 17. saj alguses ,,Don Quijote" rüütliromaanide paroodia · Hispis hakatati rüütliromaane kirjutama proosas · Montalvo ,,Amalís de Gaula": kuulsaim hisp rüütliromaan sel ajal: ainestik toimub Briti saarestikul, võitlused koletiste ja hiidlastega · Katalaani romaan ,,Tirant Valge": autorid Martorell ja Martí, olustikuline konkreetsus, rüütlite
Romaanile on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju: di-, tri-, tetra-, pentaloogiaid jne. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste „romaan” võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.– 20. sajandil. Romaanil on palju erikujusid. Neid liigitatakse näiteks ainestiku (ajalooline romaan, rüütliromaan, pastoraalromaan, seiklusromaan, sõjaromaan, ulmeromaan, fantastiline romaan, kriminaalromaan, armastusromaan); kujutamisviisi (arenguromaan, filosoofiline romaan, publitsistlik romaan, psühholoogiline romaan, sotsiaalolustikuline romaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja vormi järgi (värssromaan, kiriromaan). Algselt olid romaanid värsivormilised nagu eeposed, alates 13. sajandist hakati üha rohkem kasutama proosavormi. Eesti kirjandusse tuli romaan 19
tegevus Rüütliluule vormid · Luulevormidest olid juhtivad: · Kantsoon armastusteemaline luuletus · Sirventees teenistuslaul, sõttaminekulaul · Tensoon kahe poeedi vaidlus · Itk konkreetse isikuga seotud leinalaul · Alba koidulaul · Sereena õhtulaull · Pastorell rüütli ja karjuseneiu armastuslaul · Romanss rüütli ja daami armastuslaul · Ballaad tantsulaul Rüütliromaan · Alguse said Prantsusmaal · Enamasti kirjutatud värsivormis · Rääkisid ajaloolistest pärimustest ja legendidest · Põhilised teemad · Armastus · Sõda · Tegelasteks tihti kuningad ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid · Tihti esineb rüütliromaanides üleloomulikke motiive Rüütliromaan · Bütsantsi romaan loo aluseks on kreeka kirjanduse süzee, lugu räägib kahe armastaja seiklusest · Nt: ,,Aucassin ja Nicolette"
südamedaam aga ta ei olnud rüütli naine.Rüütel pidi alati täitma oma südamedaami käsku,isegi siis,kui see käsk võis talle kahjulikuks,ebameeldivaks või isegi alandavaks osutuda.Rüütel pidi alati olema helde ja suuremeelne,kaitsma alati nõrku ja naisi.Rüütel pidi lisaks sõjariistade kasutamisele oskama ka mängida pilli,tantsida,olema viisakas ja hästikasvatatud.Sel ajal arenesid ka lauakombed ning rüütel pidi samuti ka neid hästi teadma. 12.Nimeta üks rüütliromaan? Parim rüütliromaan minu arvates on "Kuningas Arthur",aga palju põnevust pakkus ka "Tristan ja Isolde" lugu.
Rüütliluule Rüütliluule rääkis armastusest, ülistas noorust. Tunded tähtsamad, kui abielusidemed. Abielluti positsiooni pärast. Luulezanrid · Kantsoon 3-7 salmi, lüüriline arm l. · Sirentus · Tsensoon 2 poeedi vaidlus · Pastorell- karjasetüdruku ja rüütli vestlus · Alva · Serena- õhtulaul · Ballaad refrääniga tantsuta laul · Romanss merele või sõtta saatmise laul Tannhauser, Wagner. Rüütliromaan Värsivormis enamasti, põhines ajalool või legendaarsetel pärimustel. Rääkis armastusest ja sõjast. Rüütliavantüür. Võideldakse ainult iseenda au ja kuulsuse eest. NN: Bütsansi romaan. Bütsansi kirjanduse kaudu Euroopasse jõudnud Kreeka süzee. Otsitakse Püha Graaali. Rüütlikirjandus oli väga avatud. Tristan ja Isolde Saatusilk armastus, võlujook et noored armuksid, aga armuvad valed noored, Isolde ja Tristan
KESKAEG Termini „keskaeg“ võtsid kasutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Keskaega tuntakse ka kui „unustuse ajajärkku“. Selle aja piiride määramisel puudub üksmeel, kuid üldiselt loetakse 5.-15. sajandit keskajaks. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ja kultuuride sündi ning nüüdisaja peamiste religioonide – kristluse, budismi, islami levikut. Peeti ristisõdu, ehitati kirikuid ja rajati ülikoole. Suuresti kehastas selle ajastu vaimsust ristiusk ehk kristlus, see andis inimesele uue märgisüsteemi iseenda mõistmiseks ja maailma tõlgendamiseks. Teisalt avanes ka kaksikusk: kristlik usutunnistus segunes rahvausundiga, religioosne vagadus rõõmsa ellusuhtumisega. Just sellisel pinnasel keskaja kirjandus võrsus ja arenes. Uued žanrid ja vormid tekkisid proosas, lüürikas, lüroeepikas ning teatri arenedes ka...
Tristan ja Isolde- pärit keldimüütidest, keelatud armastus. Marie de France- prantsuse esimene naiskirjanik. Hakkab kirjutama leesid, lühike värssjutustus. Lee- keskaja rüütlikirjanduses levinud jutustav või lüüriline luuletus, mida kanti ette lauluna. Kangelaseepos- väga armastatud lugulaul mitmesuguste kangelaste vägitegudest. Pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli tavaliselt senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kuulsaim eepos ,,Rolandi laul''. Rüütliromaan- vapratest ja ustavatest rüütlitest. Kõige armastatumad olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest(ümarlaua rüütlid). Kangelasteod pühendati tavaliselt oma armastatud neiule, südamedaamile. Rebaseromaan- 13.saj keskpaiku Prants kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise olid laenatud eri aegadest ja paikadest. ,,Rebane Reineke''1498.a Roosiromaan- allegooriline prantsuse poeem
Trubaduuride luule Trubaduurid on luuletaja, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luulevormidest olid juhtivad: 1. Kantsoon armastusteemaline luuletus 2. Sirventees sõttaminekulaul 3. Tensoon kahe poeedi vaidlus 4. Pastorell rüütli ja karjusneiu kohtumisest rääkiv luuletus 5. Alba hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkudes 6. Serena õhtulaul daamile 7. Ballaad tantsulaul (refrääniga) 8. Romanss neiu kaebelaul Rüütliromaan Varajaste rüütliromaanide aines pärines antiigist (näiteks 12. Sajandi "Aleksandri romaan", mis räägib keiser Aleksander Suure seiklusrikkast elust). Kõige rikkalikumat ainet pakkusid muistsed keldi müüdid, mille keskne kuju oli brittide legendaarne kuningas Artur. Muistsed keldi müüdid olid aluseks ka arvukatele romaanidele Tristanist ja Isoldest. "Tristani ja Isolde" lühikokkuvõte: Marc pidi Isoldega abielluma. Ema pani Isoldele kaasa võlujoogi, mis pidi igaveseks ühendama
Kirjanduse kordamine 1. HUMANISM - uus mõtteviis tähtsustas inimest kui loojat, rõhutas tema individuaalsust ja vabadust. HUMANIST - oli veendunud isiksuse piiramatus arenemisvõimes ja enesejaatamises 2. KIRJANIK ZANR PEATEOS Dante filosoofiline poeem ,,Jumalik komöödia" Petrarca sonett ,,Laulude raamat" Boccaccio novell ,,Dekameron" Luther (reformatsiooni piiblitõlge ,,Üks kindel linn ja algataja) varjupaik" Erasmus satiir ,,Narruse kiitus" T. More utopistlik romaan ,,Utoopia" Rabelais (grotesk) rahvaluule ,,Gargantua ja Pantagruel" Cervantes rüütliromaani paroodia ,,Don Q...
Erasmuse ,,Kõnekäänud", raamat" 1374 tinglikult tõepäraseid Michel de Montaigne Essais". sündmusi, olukordi ja tegelasi. Luulevormis RÜÜTLIROMAAN - olukorrad, Luuletajaid poeeemid. Esikohal renessansi enim tegelastüübid. Seda kutsuti jutustav element. viljeldud romaaniliik. üheplaanilisust on truväärideks. Autorid: Luigi Pulci Kangelased on parodeerinud Pikapeale muutus
Keda kujutatakse keskajal kujutavas kunstis?Miks? Jeesust Kristust, neitsi Maarjat, pühakuid, piiblitegelasi. Sest enamik inimesi olid kirjaoskamatud, ning maalide ja skulptuuride abil anti edasi Piibli teksti. Miks polnud kujutav kunst keskajal eriti tõetruu? Sest kujutati inimese hinge, mitte välimust. Kuidas eristusid kangelaseepos ja rüütliromaan? Kangelaseepos kirjutati värsivormis, rüütliromaan aga jutuna. Mia kujutas endast trubaduuride luule? Armastusluulet. Mis oli müsteerium? Kiriklik näitemäng. Kes oli Dante? Keskaja kuulsaim poeet.
harmoonia, armastus, seiklus, kirg, nauding. Luulel oli teadlik püüe tehnilise täiuslikkuse poole. Lihviti hoolega oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. Minnesang - Saksa rüütliluule nimetus ja lauliku nimetus minnesinger. Esindaja Tannhäuser, kelle luule sisalas palju autobiograafilisi andmeid. Parodeerib ka eputamist ja võimatuid nõudmisi rüütlile. Hispaania luule silmapaistvamaid esindajaid - Jorge Manriqe Rüütliromaan - Prantsusmaal, 13. - 14 sajandil. Iseloomustus - Enamasti värsivormilised, esitasid põneva ainestiku kõrval ka ajaloolisi pärimusi või legende. Põhilised teemad armastus ja sõda. Fantastilise elemente pidi olema. Rüütlel sooritas oma kangelastegusid isikliku au ja kuulsuse nimel. Mugandati ka antiikirjanduse teoseid. Bütsantsi romaanid - Kasutasid bütsantsi kirjanduse kaudu Euroopasse jõudnud Kreeka kirjanduse süzeid. Jutustati tavaliselt kahe truu armastaja seiklustest
Ründevarustus Kaitsevarustus § Mõõgad § Kaitserüü § Odad § Kiiver § Vibud § Kilp § Tulirelvad § Ammud § Bilda turniirid Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid Kuulsaim turniirisangar: prantsuse rüütel Guillaume le Marechal Kestsid kolm päeva:ratsa,jalgsi,grupikaupa Nürid relvad rüütlikirjandus Kangelaseeposed ,,Rolandi laul" ,,Nibelungide laul" Rüütliromaan Kuningas Artur Guenevere Armastusluule Trubaduurid Kas keskaeg oli pime aeg ? Arenenud relvastus Linnused
Rüütlikirjandus ehk Kurtuaasne kirjandus Rüütlikirjanduses tõsteti esile kõige olulisemaid rüütlivoorusi: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus. Lisaks sellele ülistatu rüütli truud armastust mõne aadlineiu vastu. Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhi zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on meile enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilisest mütoloogiast ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim prantsuse eepos ,,Rolandi laul" põhines tõestisündinud seigal. Ajaloosündmuse täpsusele pole teoses siiski eriti rõhku pandud. Sakslaste ,,Nibelungide laul" ammutas oma ainese muistsetest germaani legendidest, mille juured viivad tagasi rahvasterändamise aega. Süzee langeb osaliselt kokku
Juhtival kohal on kantsoon, mida viljeleti enim. See on 5-7-salmiline lembelaul. Trubaduurid viljelesid ka pastoreele ehk dialoogilisi poeeme karjusneiuga. Trubaduurid viljelesid ka romansse, kus rüütel üritas võluda noort aadlineidu. Lisaks viljeleti tentsoone ehk kahe luuletaja vahelist vaidluslaulu. Saksamaal nimetati trubaduure minnesingeriteks. Nad viljelesid samu luulevorme, kuid nende looming oli palju rahvaluulelikum. 7. Rüütliromaan. Kuningas Artur. Graal. Tristan ja Isolde Rüütliromaan Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 15-16. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Rikkalikult ainestikku pakkusid rüütliromaanidele tegelikult ka keldi müüdid ja pärimused, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur. Kaks peamist teemat on armastus ja fantastika. Fantastika seisneb üleloomulikes muinasjuttudes.
põhjustaja, keda hakati ülistama värssides ja proosas. 6. Rüütliluule, žanrid, trubaduurid – Lüürika loojateks olid vaimulikud, aadlikud, käsitöölised ning naised, nad kõik olid rändpoeedid e trubaduurid, kes esinesid rüütlite õukondades. Rüütlilüürika on keeruline, nõudlik kunst, milles taotleti suurt meisterlikkust : lihviti stiili ja kasutati keerulaid riimistiile. Žanrid – kantsoon, sirventees, tensoon, pastoreel, alba, romanss, ballaad ja serenaad. 7. Rüütliromaan – teemad, ainestik; Tristani ja Isolde lugu – ainestikuks olid armastus ja sõda. Peategelane pidi valima, kas teenib oma isandat v südamedaami. Tristan ja Isolde – Norra kaupmehed röövisid orvuks jäänud kuningapoja Tristani, ta põgenes ning sattus oma onu õukonda ja ta sai rüütliks.Ta sai ükskord mürgise noolega haavata, aga keegi ei osanud teda aidata ning ta läks merele surema aga tuul kandis ta Iirimaale ning sealne kuninganna ravis ta terveks. Jõudnud
de Montaigne oli filosoof ja literaat. Loomingu tähtsaim osa on ,,Esseed". See koosneb omavahel seostamata mõistklustest väga mitmesuguste filosoofiliste ning eluliste küsimuste üle. Montaigne arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, kuid ,,Esseid" ühendab eelkõige mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. 10. Rüütli- ja pastoraalromaan. - Romaan omandas oma tänapäevase kuju alates XV sajandi teisest poolest. Renessansi enim viljeldud romaaniliik oligi rüütliromaan. Nende romaanide kangelaste rüütellikkus oli väga lähedane renessansi ideaalile terviklikest inimestest, kelles harmooniline välimus ja füüsiline võimekus langeb kokku vaimse ja kõlbelise täiuslikkusega. Samas kujunesid rüütliromaanid ka ajaviitekirjanduseks. Lamburiromaane ei viljeldud aga nii massiliselt kui rüütliromaane. Tegemist oli teadliku kokkuleppelise utopismiga. Rüütliromaanide seikluste ja tapluste virvarris polnud
saj. ametlik usk Roomas) 5. Kirik vaimuelu koondus ümber kiriku, tekkis universaalne kultuur (ladina keeles) 6. Vana folkloori hävimine muistne kultuur säilis enim Iirimaal, Islandil, Baltimaades. 7. Antiikkultuuri püsimine 8. Võimsa Frangi riigi kujunemine, Rolandi laul 9. Uued rahvad, suured rahvaste ränded Antiikaja zanrid: · komöödia · tragöödia · lüürika · filosoofiline proosa Keskajal lisandunud zanrid: · rüütliromaan ("Tristan ja Isolde") · novell ("Dekameron") · kantsoon · sonett · ballaad · madrigal · romanss · kangelaslaul · õpetlik poeem · müsteerium · miraakel Leiutised, mis pärinevad keskajast: - Pangad, sh intressid ja tsekid - Käsitöö tehnoloogiline uuendamine - Tuuleveskid - Hobuseraud - Hobuse, härja juhtrakmed - Jalused
kurtuaasse ehk õukondliku tegevusega. Rüütlite seas levis daamikultus(õhati oma naise või mõne daami poole). Rüütlikirjandus rääkis armastusest, mida enne polnud; edastati psühholoogilisust; tekst oli allegooriline ja sümbolitega; räägiti ka Püha Graalist. Rüütleid iseloomustasid head kombed, relvakäsitlemis- ja jahipidamisoskus ning ka käitumisnormid. 6. Rüütliromaanile iseloomulikud jooned, kus tekkis/levis, kes esitasid ? Mida tähendab väide : rüütliromaan oli avatud süsteem ? Rüütliromaanid said alguse ja levisid Põhja-Prantsusmaal. Seal esitasid romaane truväärid, Lõuna-Prantsusmaal aga trubaduurid. Iseloomulikeks joonteks oli romaanivormis kirjutamine, autori tähtsus ja proosavorm. Esines müstikat(võlurid, haldjad). Rüütliromaan oli avatud süsteem kuna selles räägiti kõigest avameelselt, nt armastusest. 7. Rüütliluule iseloomulikud jooned, kus tekkis/levis, kes esitasid, zanrid ?
aadlineiusi, kellele rüütlid tahtsid tähelepanu äratada. Kirik tahtis turniiride pidamist keelata, kuna oli palju mõttetut verevalamist, hiljem kui ohvreid oli vähem, tühistas kirik oma keelu. Kujutlus ideaalsest rüütlist sai suurepärase kajastuse rüütlikirjanduses, selles tõsteti esile rüütlite vaprust, ustavust senjöörile, vagadust ning suuremeelsust. Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhilist zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ning armastusluule. Feodaalid olid väga tähtsad, kuna neil oli keskaegses ühiskonnas tohutult erinevaid rolle. Nad olid sõjameesteseisus, nad kaitsesid oma usku, valitsesid riiki ning nad olid rüütlikultuurikandjad. Ma arvan, et feodaalid täitsid väga suurt rolli meie ajaloos ning just nende pärast on paljuski meie ajalugu selline nagu ta on.
=Seda iseloomustab psühholoogiline isimesekäsitlus =Kujutab oma armastust ülima vooruse kehastusena =On veendunud, et Laurast saab pühak Kirjutab sonette: =2 neljarealist katrääni -Süliriim =2 kolmerealist tertsetti -Ded, cdc =Igas reas 11 silpi =Sonetipärg -15 sonetti -Viimane koosneb kõigi eelnevate esimestest ridadest -Peab lõppema puändiga Pilet 7 Rüütliromaan; Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule ja linnaromaan 1. Rüütliromaan Kujuneb vähemal määral rüütliluule kõrval =Põhja-Prantsusmaal Loojad truväärid =Nad olid isanda teenistuses menesterialised ehk eriülesannetega teenrid Hakkasid kirja panema isandate esivanemate lugusid =Romaanid ja kroonikad =Romaan on rahvuskeelne teos =Kirja pandud kui tõsilugu Kirjutati Aleksander Suurest, Trooja sõjast, Aenasest
annaabi.ee 
