õppealajuhatajad on arvamusel, et piisab kahest kehalise kasvatuse tunnist, et õpilane oleks piisavalt füüsilises vormis. Samal arvamused on ka enamus õpilastest. Näha on, et siiski ei piisa ainult kahest kehalise tunnist, vaja oleks ka iseseisvalt tegeleda mõne spordialaga peale kooli või peale tööd. Spordiarsti Andrei Kekiševi sõnul on kolm korda nädalas treenimine mõeldud sagedasema spordi harrastajale, viis korda nädalas, kaks korda päevas treenimine on rohkem juba tippsportlaste päevaplaan. Kes tahab lihtsalt tervislikku eluviisi järgida, sellele piisab ka kahest treeningust, aga siis peab olema ka õige toitumine. Et hoida ennast vormis, et pea nägema tohutult vaeva, tegelege spordiga korrapäraselt ja jälgige oma toitumist, et kõikki asju oleks organismis piisavalt ja balanseeritud koguses. Süsivesikute päevane kogus on enamasti 45-65%, rasvade päevanorm on
muutumas tänapäeva maailmas üheks ärisuunaks? Kahtlemata saab öelda, et sport on äri. Tänapäeva tippsportlased teenivad miljoneid ning nende treenerid suurtesse summadesse ulatuvaid palkasid. Tippsportlane teeb samamoodi tööb nagu kontoriinimene. Ta ärkab, sööb hommikust, teeb hommikuse trenni, peab lõunapausi ning seejärel läbib õhtuse trenni. Tema jaoks on enda treenimine töö. Võrreldes tavainimestega on tippsportlaste toidukorrad rangemad. Jälgima peab igat ampsu, mis võetakse. Sportlane järgib käsklusi, mida treener talle annab ja millise päevakorra paika paneb. Üheks miinuseks, mis käib tihti tippspordiga käsikäes, on dopingu kasutamine. Doping on spordis reeglite vastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Sportlaste jaoks on põhiline olla tipus, sest sellega teenivad nad endale elatist. Lisandid on sportlase jaoks nagu tavainimeste jaoks tööd lihtsustav vahend
Probleem on tõsine ning minu silmis on see teema liigselt maha vaikitud. Fakt on see, et probleemi ignoreerimine ei lahenda seda. Täiskasvanute seas on 2014.a. TAI poolt läbiviidud tervisekäitumise uuringu kohaselt 32,5% eestlaseid ülekaalus ning 19,5% rasvunud. Me võime öelda, et oleme sportlik rahvas ja isegi meie president on rahvasportlane, kuid tegelikult tõele näkku vaadates tekib küsimus: Kas tegu on spordiriigiga või ei? Minu austus ja imetlus kõigi tippsportlaste suunas on kirjeldamatu, justnimelt seetõttu, et kõik need saavutused, millest me igapäevaselt loeme, on teenitud ränga töö ja pikaaegse pühendumusega. End ühele spordialale aastatepikkuseks ajaks täielikult pühendada, on suurem väljakutse kui me ette oskame kujutada. Siinkohal toon näiteks Kelly Sildaru. Tegu on 16-aastase eesti neiuga, kes on kolmekorde juunioride maailmameister vigursuusatamises ja kahekordne maailma noorim X Games’I võitja
mitmekesisus. Firmas tegeles uuringute ja tootearenguga ligikaudu 100 töötajat." Adidase viga oli selles, et ta spetsialiseerus ainult ühele kindlale gruppile tippsportlastele. Nike aga oli mitmekesine ja omas tooteid erinevatele sihtgruppidele. Nike kasutas ilmselt ka rühmaotsustamist ja üleüldse oli neil tootearenduses 100 töötajat! Adidasel aga ilmselt need asjad puudusid või olid väikese osatähtsudega. Arendati aind tippsportlaste jooksukingi ja ei suudetud enam korraga hakkata looma suures valikus uuenduatud tooteid ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike edu tagas ilmselt rühmaotsustamine (millised?), loodi rühm kes tegi uurimis tööd turu olukorra kohta ja andis tippjuhtidele pädevat infot otsuste langetamiseks. Tähtsamate otsuste 1 xxxxx
male ja meeste kergejõustik. Spordil on enamiku inimeste jaoks elus kindel koht. Milline see osa on, kas suur või väike, sõltub inimese tahtest sporti teha, vanusest, tema tervisest ja kehalistest eeldustest, keskkonnast ning loomulikult ajast. Kuid see, mis meid ühendab, on huvi spordi vastu. Tänapäeval aitavad seda huvi ülikülluslikult rahuldada massiteabevahendid, eriti televisioon ja raadio. Lisaks sellele on välja antud palju spordialast kirjandust. Nende hulka kuuluvad tippsportlaste elulooraamatud, olümpiamänge kajastavad raamatud. Laiemale lugejaskonnale mõeldud spordialased käsiraamatud. Kuidas inimesed ka sporti suhtuks, on sport kõikvõimas. Milles siis peitub tema võlu? Kas võimaluses leida tasakaal elu vaimse ja kehalise poole vahel nii neil, kes juba mõndagi saavutanud, kui ka neil, kes alles oma esimeseks hüppeks hoogu võtavad? Või erutab hoopis oma jõu ja osavuse tunnetamine? Võib-olla aga rõõm loodusega suhtlemisest? Või hoopis midagi muud...
Milline see osa on, kas suur või väike, sõltub inimese tahtest sporti teha, vanusest, tema tervisest ja kehalistest eeldustest, keskkonnast ning loomulikult ajast. Kuid see, mis meid ühendab, on huvi spordi vastu. Tänapäeval aitavad seda huvi ülikülluslikult rahuldada massiteabevahendid, eriti televisioon ja raadio. Lisaks sellele on välja antud palju spordialast kirjandust. Nende hulka kuuluvad tippsportlaste elulooraamatud, olümpiamänge kajastavad raamatud. Laiemale lugejaskonnale mõeldud spordialased käsiraamatud. Kuidas inimesed ka sporti suhtuks, on sport kõikvõimas. Milles siis peitub tema võlu? Kas võimaluses leida tasakaal elu vaimse ja kehalise poole vahel nii neil, kes juba mõndagi saavutanud, kui ka neil, kes alles oma esimeseks hüppeks hoogu võtavad? Või erutab hoopis oma jõu ja osavuse tunnetamine? Võib-olla aga rõõm loodusega suhtlemisest? Või hoopis
Ametnikel on suured volitused raha jaotamisel. Tahes tahtmata hakatakse mõjuvõimuga kauplema. Isegi väga tähtsad ametnikud pole seni aru saanud, mida see tähendab. Iga sportlane, treener, klubi jääb ametnikule alati võlgu. Kas seda raha on üldse vaja? Spordikommentaatorite arvates oleks vaja veel rohkem raha, siis tuleksid ka tulemused. Kas raha paneb sportlase rattad kiiremini liikuma? Kindlasti mitte, kui ei ole vastavat mootorit, pole ka midagi kiirendada. Statistiliselt on Eesti tippsportlaste arv olnud läbi aegade ühesugune. Üks kaks tavaliselt neid on. Ei saa tõsiselt pidada tippsportlasteks neid, keda EOK saadab olümpiamängudele. Tippu jõuab ainult see sportlane, kellel on selleks eeldusi. Keskpärase sportlase arenguks on aga vaja head treenerit. Nende treeneritega on keskpärastel sportlastel alati probleeme. Kanepile ei sobinud see ega teine. Samas Kanteril nagu probleeme polnud, tema sai jõudu talutoidust. Male on nähtavasti kõige keerulisem spordiala üldse
iseärasusi. Naisel on higinäärmete arv naha pinnaühiku kohta suurem, kuid üldine higieritus siiski väiksem kui mehel. Higi eritumine intensiivistub nii naisel kui ka mehel naha ja keha süvapiirkonna temperatuuri tõusu korral. Ilmneb, et mees hakkab higistama juba suhteliselt väikese kehatemperatuuri tõusu tagajärjel, naisel intensiivistub higieritus aga alles temperatuuri suure nihke puhul. 7. Mis on söömishäired ja milliste spordialade tippsportlaste seas on nende esinemissagedus suhteliselt suur? Söömishäired. Kindlate sümptomite põhjal kliiniliselt diagnoositavad söömishäired on anoreksia (anorexia nervosa) ja buliimia (bulimia nervosa). Nende tekkepõhjused on indiviiditi erinevad ja üksikasjades keerukad, kuid peamiselt seotud psüühika kõrvalekalletega. Söömishäirete esinemise sagedus on ühe Norra uurimisrühma andmetel iluvõimlemises,
Miks on iga kord uuesti tekkiv nähtus, mida ei saa mõõta kui lokaalset aktiivsuspiirkonda ajus 6 või ühe talitlusüksuse seost teisega. Tundub, et parim, milleni võime jõuda, on olla tunnistajaks seletamatu terviklikkuse hetkedele. SQ mõõtmised on olnud kõige edukamad tipptegijate, mediteerijate ja tippsportlaste aju aktiivsuse paeluvates kirjeldustes, kus see on nende esmajärgulise tähtsusega üldine seisund või olek. Suure intensiivsusega aeglase verevoolu, sügava keskendumise ja vaatamata sellele väga rahuliku südametöö kombinatsioon on esimene näitaja, et ajul on mingi terviklik talitlusolek või funktsioneerimistaju. Fullertoni longituuduuring. A.W.Gottfried jt alustasid Fullertoni longituuduuringuga 1979. aasta sügisel. Uuringusse kaasati 130 üheaastast last ja nende peret
Ühisgümnaasium ja Kuressaare Gümnaasium. Kuna valikuvariante on vaid kaks, siis tuleb oma valikut hoolega kaaluda ja arvestada seejuures mõlema kooli plusside ja miinustega. Uurimistöö koostamisel lähtus autor faktist, et Kuressaare Gümnaasium pakub väga mitmekülgseid võimalusi sportimiseks ning just seetõttu on paljud otsustanud Kuressaare Gümnaasiumis õppimise kasuks. Teema sai valitud ka seetõttu, et antud hetkel on Eesti tippsportlaste hulgas mitmed Kuressaare Gümnaasiumi vilistlaed. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · Mis on koolisport? · Milline on koolispordi tähtsus? · Millised on sporditegemise võimalused Kuressaare Gümnaasiumis? · Millised kuulsust kogunud sportlased on õppinud Kuressaare Gümnaasiumis? Töö eesmärgiks on: · Välja selgitada sportimisvõimalused Kuressaare Gümnaasiumis
pingutusastme ja kestuse juures, milleks on vajalik treeningukoormuste õige määramine. Treeningkoormuste määramisel ühe või teise eesmärgi saavutamiseks on otstarbekas lähtuda kindlatest südame löögisageduse väärtustest, vastavalt Sinu eale. Pulsi lihtsaks ja täpsemaks mõõtmiseks oleks otstarbekas kasutada pulsimõõtureid, mida toodetakse kolmele sihtgrupile: 1. taastusraviks 2. harrastusportlastele 3. tippsportlaste treeninguks Energiatootmine ja vastupidavus Aeroobne treening Anaeroobne treening Anaeroobne lävi Harjutuste intensiivsuse tasemed Aeroobne töövõime ja selle arendamine Treeningu intensiivsus Treeningu kestus 2.1. Koormuse ülesehitus Harrastusjooksja peab aeroobset treeningut alustama kerge mõneminutilise soojendusega, milleks võiks olla kiirema rütmiga käimine või kerge sörkjooks. Seejärel tuleks sooritada venitusharjutusi jooksu põhiraskust kandvatele lihastele.
Täiskasvanute sportlaste suurt treeningukoormust ei või mingil juhul rakendada noore, alles kasvava organism juures. Seda sellepärast, et noorte füsioloogiliste protsesside juhtimine ei ole veel saavutanud täiuslikkust . Üksmeelel spordiarstid ja füsioloogid selles osas , tenoor ei talu sel määral hapnukuvõlga kui täiskasvanud. Se tõsiasi sunnibki erialase vastupidavuse treeningusse kasvueas suhtuma ettevaatlikult. Läbiviidud ulatuslikul laste ja noorte tippsportlaste uurimisel on leitud, et vastupidi täiskasvanutele on noorte arengus kaks erinevat momenti: 1. Noorte organism vajab veel palju energiat ja toitaineid, vitamiine ja soola kasvamiseks ja organite ülesehitamiseks. 2. Noorte funktsionaalne regulatsioon on veel väga labiilne, kuna ei ole välja arenenud egetatiivse tugialused. Treeningu jälgimine näitas, et hästi doseeritud
spordiga kui asjaarmastaja (Õigekeelsus Sõnaraamat, 2006). Amatööriks võib pidada sportlast, kes ei teeni valitud tegevusega raha vaid võistleb naudingu ning mitte saavutuse pärast ning, et nende tegevus on pigem oluline enese pärast, mitte niivõrd lõpptulemuse pärast (Allisson, 2001). Enamasti defineeritakse amatööriks inimest, kes ei osale rahvusvahelistel võistlustel, ei saa selle eest raha ning ei osale koos ega tippsportlaste vastu (Smith, 1988). Amatöörsportlased võistlevad rohkem armastusest spordi vastu (Smith, 1988). D.Stanley Eitzen´i (1989) vaatluste järgi näitas amatööride suur armastus spordi vastu, et naudingut võistlemisest pakub harrastatav spordiala siis, kui see on inimese enda poolt valitud ja motivatsioon osalemiseks on rohkem sisemise preemia, kui välise preemia näol (raha ja kuulsuse pärast). Keeruline on täpset
treeneriga ja ühe spordiarstiga. Läbi viidud küsitlustest selgus, et sulgpall ei ole ohtlik spordiala ja enamusel küsitlejatest esines raskemaid vigastusi harva. Mängijad olid enamjaolt hästi informeeritud oma vigastustest ning sellest, kuidas neist hoiduda. Uurimistöö kokkuvõtteks võiks öelda, et kaalukama tulemuse saamiseks oleks küsitlejate arv pidanud olema palju suurem ja vanusegruppe rohkem. Tulevikus võiks küsitlust läbi viia tippsportlaste ja harrastajate seas, siis oleks tulemused täpsemad. 3 SISUKORD SULGPALLI MÄNGUGA KAASNEVAD RISKID............................................................ 1 Viimsi 2010............................................................................................................................ 1 KOKKUVÕTE............................................
Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat. Püüan välja selgitada ja anda ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Loodan leida vastuse küsimusele: kuidas ta on suutnud
Spordipedagoogika kordamisküsimused 1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös.
3.Laiendada riigipoolset toetust tervisespordile. 4.Leida paremaid organisatsioonilisi ja majanduslikke abinõusid andekatele noortele treeninguvõimaluste tagamiseks. 5.Spordirajatiste võrgu laiendamiseks ja nende paremaks lokaliseerimiseks leida koostöövõimalusi nii omavalitsuste kui erasektoriga. Koostada ja rakendada riigile vajalike spordirajatiste pikaajaline kava. 6.Parandada sporditöötajate töö tasustamise süsteemi, tagamaks nende tööhuvi püsimise. 7.Luua tippsportlaste väärtustamise süsteem (maailmameistrivõistluste võitjate ning olümpiamedalite omanike eluaegne moraalne ja materiaalne kindlustamine). 8.Luua invaspordi riiklik toetusprogramm, mis annaks puuetega inimestele võimaluse treeninguteks ning osalemiseks nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel võistlustel. MEEDIAPOLIITIKA 1.Peame väga oluliseks kaitsta sõnavabadust, mitmekesise teabe ja erinevate arvamuste kättesaadavust. Oleme seisukohal, et riik ei tohi sekkuda meedia sisu kujune misse
järgne. Pikema aja jooksul võivad tagajärjeks olla ainevahetuse ja südame-veresoonkonna haigused, eriti kõrgvererõhuhaigus. Oma negatiivsed tagajärjed on ka kortisooli kestval kõrgenenud produktsioonil. Kortisool pärsib antikehade teket, mistõttu organismi loomulik kaitsevõime ehk immuunsus haigustele nõrgeneb, inimene muutub haiguste tekitajate suhtes vastuvõtlikuks. Kuna ka kestev raske füüsiline töö ja treening on stressoriteks, muutub arusaadavaks tippsportlaste suhteliselt kerge ja sagedane haigestumine külmetus- ja nakkushaigustesse. Kortisool pärsib erinevate kudede rakkudes tekkivate bioloogiliselt aktiivsete ainete - prostaglandiinide teket. 8 Prostaglandiinid aga pole ainult põletikuliste protsesside vahendajad. Neil on ka rida teisi toimeid, üheks neist mao limaskestas lima
11 & 1.12 Kaia Kastepõld-Tõrs– Noorem täiskasvanuiga. Keskiga. Vanadus ◦ 20-30-aastane – varane täisiga ◦ 40-50- aastane – keskmine täisiga ◦ 60- ... - hiline täisiga ◦ tegelikult ei saa kindlalt määrata ◦ noorem täiskasvanuiga ▪ küpsus – psühholoogiline valmisolek, nt vastutamine, vastuoludega toimetulek ▪ autonoomsus, iseseisvus – majanduslik, ise otsustamine ▪ täiskasvanuks saadakse 18-34-aastaselt ▪ füüsiliste võimete tipp, nt tippsportlaste vanus 19-26 pärast 30ndaid hakkab kõige kiiremini langema jala – ja seljalihaste võimekuse langus, hiljem ka käeline tegevus heast tundest tuleneb noorte enesehävitav käitumine, kaob ohutunne, nt alkohol, suitsetamine ◦ nt pärast unetut ööd ei anna organism halvast tundest kohe märku, vaid kuhjub ja lööb välja isegi alles keskeas kognitiivne (mõtlemise) areng
3. Laiendada riigipoolset toetust tervisespordile. 4. Leida paremaid organisatsioonilisi ja majanduslikke abinõusid andekatele noortele treeninguvõimaluste tagamiseks. 5. Spordirajatiste võrgu laiendamiseks ja nende paremaks lokaliseerimiseks leida koostöövõimalusi nii omavalitsuste kui erasektoriga. Koostada ja rakendada riigile vajalike spordirajatiste pikaajaline kava. 6. Parandada sporditöötajate töö tasustamise süsteemi, tagamaks nende tööhuvi püsimise. 7. Luua tippsportlaste väärtustamise süsteem (maailmameistrivõistluste võitjate ning olümpiamedalite omanike eluaegne moraalne ja materiaalne kindlustamine). 8. Luua invaspordi riiklik toetusprogramm, mis annaks puuetega inimestele võimaluse treeninguteks ning osalemiseks nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel võistlustel. Meediapoliitika Demokraatlik ühiskond eeldab demokraatlikku ajakirjandust. Selle ideaal on vaba info- ja
Sport kui privaatne tegevus ja sport kui sihipärane mäng on kôige üldisemad môisted, mis on kaasnenud spordiga aastakümneid. Sport paiknes teiste ühiskonna 10 oluliste gruppide seas suhteliselt vabal ruumil. See ruum oli kiivalt kaitstud teiste sotsiaalsete nähtuste, eriti poliitika eest. See idee on ka tänapäeva spordis domineeriv, eriti tippsportlaste/profisportlaste seas. Viimased môistavad sporti kui individuaalset tegevust ning eitvad enda tegevuse sotsiaalset tähendust. 20 aastat tagasi jôudsid spordi sotsioloogid seisukohale, et idee spordist kui isoleeritud ruumis paiknevast nähtusest ei pea paika. Sport kui üks ühiskonna osa omab alati seoseid teiste alasüsteemidega. Eriti tihe on see seos nende ühiskonna sektoritega, mis môjutavad kôige olulisemalt elutegevust s.o. majandusega ja tööga
intensiivseks osaks. Siit tuleb oluline printsiip: parimad sportlikud tulemused sõltu- vad treeningu intensiivse osa intensiivsusest ja mahust. 6. Treeningtöö intensiivsuse hüppeline variatiivsus seisneb selles, et väheefektiivsest kesk- mise intensiivsusega tööst "hüpatakse üle" vahelduvad kõrge ja madal intensiivsus. Rakendub põhimõte kui töö, siis töö, kui puhkus, siis puhkus. Eriti oluli ne on see põ- himõte tippsportlaste juures ja spetsiaalettevalmistuse etapil. Reegel kaks sammu edasi, üks samm tagasi aitab kompenseerida tipptasemel treeningu "karmust" ja või- maldab säilitada selle kõrget taset pikema aja jooksul. Spordialade tehnika õpetamisel lähtutakse üldlevinud didaktikaprintsiipidest, seostades need sportliku treeningu spetsiifikaga. Nendeks on: · teaduslikkus, · jõukohasus, · süstemaatilisus, teadlikkus ja aktiivsus, · näitlikkus,
annaabi.ee 
