Liberaalne demokraatia- sama mis esindusdemokraatia, lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Osalusdemokraatia- demokraatia vorm , mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles. Mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia-demokraatia mille puhul rahva aktiivne osalus poliitiliselt on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. Mõisteliselt kattub esindusdemokraatiaga, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises. Vabade valimiste reeglid:valimised on üldised:piirangud on ainult vanuselised ja kodakondsusega seotud, valimistel on vaba konkurents:st kõik võivad hääletada vastavalt oma veendumustele. (kõik võivad esitada oma kandidatuuri), valimised on ühetaolised e võrdsed. Valimissüsteemid: majoritaarne +selgus ja lihtsus, võitjaid kerge välja selgitada
identiteeti. Juht on organisatsioonis kõige olulisem isik. Seega peab juht tagama enda alluvatele meeldiva töö keskkonna ja head töötingimused. Üleeuroopalises uuringus on selgunud, et avalike teenistujate peamine põhjus ametist lahkumiseks on vastuolud ülemustega. Järelikult peaks riik värbama neid juhte, kes suudavad organisatsiooni koos hoida ning ametnikkonda ühes suunas liikuma panna. Seetõttu ongi oluline, et tippametnikud kannaksid sarnaseid väärtusi, tunnetaksid oma rolli mitte ainult enda organisatsiooni, vaid kogu riigi haldussüsteemis. Eesti riigi institutsioonide korraldus on Eestit valitsenud riikide halduskorralduste tulem. Omaenda kultuuri pole meil arenenud. Avaliku teenistuse arendamise ja koordineerimise eest vastutamine on Eestis jagatud kolme ministeeriumi ja Riigikantselei vahel. Kuid kellegile pole jaotatud kindlat kohustust ega formaalset vastutust valdkonda koordineerida
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna
tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine. 2)Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia? Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõitseliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia- demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. 3) Mis on vabade valimiste funktsioonid ja peapõhimõtted? Vabad valimised- demokraatlikud ühiskonnas korraldatavad valimised, mille tunnused on üldine valmisõigus, kandidaatide võistlus ja valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Põhimõtted- · Valimisõigus on üldine · Kodakondsuspiirang · Vanusepiirang · Valimistel on vaba konkurents · Valimised on ühetaolised ehk võrdsed. Funktsioonid-
otsuseid; tänapäeval on selle põhivahendiks referendum. ESINDUSDEMOKRAATIA nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete (rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine. OSALUSDEMOKRAATIA demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitka vastu ning aktiivne osalus selles. ELITAARDEMOKRAATIA demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. Millised on valimiste funktsioonid/ülesanded? *Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. *Valimiste kaudu kodanikud valivad esindajad, kes arutavad valijate probleeme ja võtavad vastu seadusi. *Valimised näitavad, kui suur on rahva toetus võimulolijatele. *Valimised harivad kodanikke poliitiliselt, sest kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teadet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega.
Demokraatia vormid tnapeval on: 1)Esindusdemokraatia - rohkem levinud vorm tnapeval. Valitakse esindajad, kes esindavad rahva huve.(Niteks parlamenti, kohalikesse omavaltsustesse, europarlamendi liikmed) 2)Osalusdemokraatia ehk otsenedemokraatia - valijaskond otsustab kollektiivselt hiskonnaelu thtsate ksimuste le. 3)Elitaardemokraatia - demokaraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitika son tagasihoidlik phitegijateks ja otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. ##VABAD VALIMISED## Valimiste funktsioonid (ehk lesanded) - regulaarne ja seadusprane vimuvahendumine. 1)Kodanike tahted vimudele edastamine - toimub valimiste kaudu 2)Rahva usalduse indikaator riigivimule - nitab, kui usaldusvrne on rahvas teatud parteile vi ldiselt vimule 3)Hariv lesanne - harib inimesi ##VALIMISTE PHIMTTED## Valimised on ldised - vimalikud laiad rahvahulgad osalevad selles (tisealine kodanikkond). Vanuse tsensus ja kodakonsus tsensus on hleamise piirangud.
a. oktoobris Saltsjöbadeni deklaratsiooni, millega määrati kindlaks Läänemere Agenda 21 ülesehitus ja protsessi lähtetingimused. Läänemere Agenda 21 protsessi sisendiks sai ka juba HELCOM-i (Helsinki Commission) raames toimuv riikidevaheline koostöö. Regionaalses protsessis osalevad Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Island, Läti, Leedu, Norra, Poola, Rootsi, Venemaa loodeosa ja Euroopa Komisjon. Töösse on kaasatud vastavate maade poliitikud, tippametnikud, eksperdid ja spetsialistid, lai avalikkus ning mitmed huvigrupid. Läänemere Agenda 21 töös osaleb ka Euroopa Liit. Läänemere Agenda 21 liikmed on omavahel seotud majanduslikust aspektist kuid vastavalt säästva ning vastutustundliku arengu propageerimisele mõjutab see suurel määral ka Läänemere merekeskkonda ning selle paranemist. Agenda töös asetatakse põhirõhk piirkondlikule koostööle ja keskkonnale ning säästvale arengule
aastatel ja lõppes 1980. aastatel ning neljas (religioosne) terrorilaine algas 1979. aastal ning kestab tänapäevani Anarhistliku terrori laine sai alguse anarhistide sügavast rahulolematusest Vene ühiskonna reformide aeglusega ning arusaamast, et revolutsionääride varasemad katsed vallandada ülestõuse mitmesuguste kirjutiste levitamise abil olid ebaefektiivsed. Oma terroriaktidega püüdsid nad lõhkuda käitumisnorme ja tõekspidamisi. Vägivalla sihtmärkideks said riikide tippametnikud ja riigipead. Narodnikute poliitiline organisatsioon Rahva Tahe korraldas mitu kõmulist atentaati, mis tipnesid 1881. aasta 1. märtsil Aleksander II tapmisega. Riigi liigne jõukasutus pidi anarhistide arvates ühiskonda polariseerima ja viima ülestõusule. Terroriaktide toimepanemisel eelistasid terroristid dünamiiti ja tavaliselt hukkusid terroristid oma töö sooritamisel. Kolonialismivastase terrori alguseks võib lugeda Versailles' rahulepingu allakirjutamist
koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). 8) Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise väärtust. Elitaardemokraatia – demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras,
elatusstandard elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluva isiku või perekonna tarbimist eliit suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb stratifikatsioonisüsteemi tipus, sest seda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab oluliseks ja väärtuslikuks (teatud päritolu, varandus, võim või haritus) elitaardemokraatia demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud; mõisteliselt kattub oskussõnaga esindusdemokraatia, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises erasektor ehk tulundussektor üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted; vt ka avalik sektor, mittetulundussektor eraõigus õiguse valdkond, mis on seotud üksikisiku huvidega ja mille puhul õiguse subjektid on võrdsetes õigussuhetes; vt ka avalik õigus
Siis ongi tegemist rakendustega, mida nimetatakse ekspertiis ja prognoos. Geograafiline ekspertiis ja prognoos on esialgu veeI tagasihoidlikud rakendused ja vastavad rakendusteadused (mis tegeleksid sellega, kuidas nimelt teha haid ekspertiise ja prognoose) pole veel välja arenenud. Paigutusõpetus- Väga keeruline ja kaalukas on paigutusotsuse tegemine, s.o. uue rajatava käitise asukoha valik. Seda laadi otsuseid teevad muidugi ettevõtjad või nende palgatud tippametnikud. Spetsialistiks on reeglina majandusgeograaf. Paigutusnõustamine ongi oks inimgeograafia aktiivseid rakendusi ja selle eduks on vajalik eriline rakendusteadus paigutusõpetus. Regionalistikaga tegelevad otseselt riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutused, kelle juurde on sageli asutatud töörühmad või kes peavad üleval teadusasutusi vastavate küsimuste labitöötamiseks ja regionalistikaalaste rakendusteaduste arendamiseks. Regionalistika v6ib jagada neljaks valdkonnaks:
erakonnaseadus).4. lobitöö kontroll 5. ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. b) Demokraatia liigid, tunnused, levik, näited. Osalus- rahvaga suhtlemine ehk arvamust oodatakse küigilt huvitatud isikuilt Esindus- sai alguse 18.saj, Rooma Vabariik oli esimene, kes selle kasutusele võttis, rahvas teostab võimu enda valitud esindaja kaudu ehk toimuvad valimised (Eesti, Rootsi, Suurbritannia) Elitaar- põhitegijad ja otsustajad on poliitikud ja tippametnikud ehk võim koondub samade inimeste kätte ning rahvaosalus poliitikas on tagasihoidlik Otsene ehk vahetu ehk klassikaline demokraatia- rahvas ise otsustab avaliku elu küsimuste üle, Eestimaa Roheliste 2007. a Riigikogu valimiste programmis (Sveits). Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. Levik- Peale 1ms, 70ndad, 90ndad Kas sobib igale poole? Pigem tuevdada seal, kus on. c) Demokraatiaga seotud probleemid, demokraatia levik väljaspool Euroopat.
10 intervjuud – 7-8 täistööpäeva) – Analüüs – samuti üsna töömahukas Ekspert- ja eliidi intervjuud I • Eri tasandi eksperte: – Spetsialist – tunneb antud valdkonda, kuid pigem praktikuna ja ei oma enamasti väga tugevat autoriteeti ega tea strateegiliselt olulist informatsiooni (nt. ametnikud, õpetajad) – Ekspert – ekspert teatud valdkonnas, kellel on autoriteet ja laiem pilt valdkonnast (teadlased, tippametnikud, jne.) – Eliit – võimalus mõjutada otsustusprotsesse (poliitikud, juhid, tippametnikud, jt.) • Igaühtel midagi unikaalset pakkuda – ei saa summeerida • Millal antud meetod valida? – Sind huvitavad mõne valdkonnapoliitika kujundamise protsess või otsustusprotsess (nt. hariduspoliitika, julgeolekupoliitika) – Soovid mõista, miks teatud oluliste otsustajate/võtme-toimijate väärtusi, hoiakuid, otsuste tagamaid (nt. miks osa poliitilisest eliidist suhtub vaenulikult
otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimrühm eliit, kuigi valijatele tundub, et neil on kontroll valitsuse üle. Oluline on, et eliit arvestaks rahvaga; tihti otsustatakse ilma rahvata (osalemine Iraagi sõjas, Sakala keskuse lammutamine; Eu Põhis lepingu ratifitseerimine) Demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud; mõisteliselt kattub oskussõnaga esindusdem, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises. (esindusdem e vahendatud dem nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete, rahva nimel võimu teostavate, rahvaesindajate regulaarne valimine; vt ka liberaalne dem. Liberaalne dem sama, mis esindusdem; lisaks rahva hääleõiguse pm-le rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust)
ametnikkond, kes ei vahetu iga valitsusevahetusega. Ametnike hierarhia kõrgeimal astmel on kantsler, kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumise puhul. Nii on täidesaatva võimu tipptasandil esindatud nii erakondade huvid (ministrite näol) kui ka ametnikkonna huvid (kantslerite näol). Selline süsteem kehtib ka Eestis, kuid lühikeste traditsioonide tõttu tuleb ikka ette olukordi, kus ministri vahetudes lahkuvad ka ministeeriumi tippametnikud. 4.2 Kuidas valitsust moodustatakse? Parlamentaarses demokraatias, kus tuleb kõigepealt leida parlamendile vastuvõetav peaminister, on valitsuse kokkupanek keerulisem kui USA-tüüpi presidentaalses süsteemis. Samuti tuleb arvestada parlamendi koosseisuga. Peaministri kandidaadi nimetamine on riigipea ülesanne, kusjuures tal tuleb arvestada mitmete piiravate teguritega, nagu riigi põhiseadus, poliitiliste jõudude vahekord ning poliitilised traditsioonid.
· Palk + muu sissetulek + varad Haridus Kõrgeim omandatud hariduslik diplom · põhiharidus · kutseharidus · keskharidus · kõrgharidus International Standard Classification of Education (ISCE) · Alusharidus (0 tase) · Põhiharidus (I tase) · Keskharidus (II tase) · Kõrgharidus (III tase) Töökoht, amet, elukutse Töökohtade kohta on raske öelda, milline amet on parem International Standard Classification of Occupation (ISCO) · Juhid, tippametnikud (minister) · Professionaalid (arst) · Alamastme professionaalid (lennukipiloot) · Ametnikud (sekretär) · Teenindus- ja müügitöötajad (poemüüja) · Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised (jahimeed) · Oskus- ja käsitöölised (sepp) · Jne Ametite prestiiz Mida rohkem on ametil prestiizi, seda ihaldusväärsem see on. Näiteks Lauri Leesi näiteks ei taha, et tema õpilastest saaks parketipanija või Prisma kassiir
3) esitatakse teatud nóudeid teatud ametikohtadele (levinumad - kodakondsus, haridus, akadeemiline kraad vói kutseóppe tunnistus, füüsiline ja vaimne vóimekus, vanus, ka tóekspidamised(!)). 104 Rekruteerimispõhimõtete näide: Iirimaal pärast 1980.a. reformi: - nooremametnike tasand - 70 % nooremametnike vakantsetest kohtadest täidetakse ametkondadevahelise konkursi kaudu; - tippametnikud (alates osakonnajuhatajatest) täidetakse TELAC-i (Kórgete Ametikohtade Komitee) poolt. Haridus ja täiendópe: süsteemid on riikide kaupa väga erinevad. Nóuded haridusele (3 riigiteenistuse astet): / Suurbritannia Prantsusmaa Haldusjuhid (kórgemad riigiteenistujad) Kórgmad teenistujad
Haridus: Kõrgem omandatud hariduslik diplom: põhiharidus; kutseharidus; keskharidus; kõrgharidus. Rahvusvaheline haridustasemete klassifikatsioon: alusharidus (0 tase); põhiharidus (I tase); keskharidus (II tase); kõrgharidus (III tase). Haridusaastad mitu aastat on inimene koolis õppinud. Töökoht, amet, elukutse: Rahvusvaline klassifikatsioon: juhid, tippametnikud (minister); professionaalid (arst); alamastme professionaalid (lennukipiloot); ametnikud (sekretär); teenindus- ja müügitöötajad (poemüüjad); põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised (jahimees); oskus- ja käsitöölised (sepp); seadme- ja masinaoperaatorid (autojuht); lihttöölised (koristaja); relvajõud (ohvitser). Hea töö ühiskonnas on mingid arusaamad, millised tööd on ühiskonnas head ja
kodusõja etappidel erinevates regioonides osales ka teisi vasakpoolseid pol isikuid- ennekõike vasakesseerid, aga ka teised. Mida selgemaks sai enamlaste ülekaal valgete üle, seda rohkem liitus Punaarmeega muud rahvast. Punaarmeesse mobiliseerituid ei saa käsitleda vaimselt punastena, ei pidanud maailmavaadet jagama, ometigi aitasid punaste võidule kaasa. Valgete põhituumiku olevat moodustanud endised- endine aadel, kes oli palju kaotanud, endised tippametnikud, riigiametnikud, kindralid, usujuhid jne. Maj mõttes olid teistest eelistatumad kihid- suurkaupmehed, -pankurid jne- need olid ka valged. Sellised kihid osalesid tõepoolest valges liikumises. Enne I ms puhkemist need nö ülemkihid moodustasid Vm ühiskonnas 3%, selge on see, et 3% ühiskonnast ei suuda rohkem kui 2 a jooksul pidada sõda. Teine võimalus valgete määratlemisel on öelda, et tegemist oli enamlaste vastaste pol jõududega. On ka õige, aga mitte ammendav
konkreetsetele poliitikakujundajatele, kes eeldatavalt huvigrupi eesmärke toetavad ega vastandu nende vaadetele. Nii teevad ametiühingud koostööd töötajaskonda pooldavate ametiisikutega ning majanduslikud huvigrupid nendega, kes toetavad ärihuvisid. Sisemise lobitöö puhul on väga oluline ka lobistide veenvus ja poliitikaalane professionaalsus, mistõttu pole imekspandav, et mitmed lobistid on varasemalt ise olnud riigiteenistujad või vastupidi, paljudest lobistidest on saanud tippametnikud. (ibid., p. 231) Üheks olulisimaks sisemise lobitöö vormiks on Kongressi mõjutamine, kuna seadusandjate poolehoidu omades on märksa kergem saavutada oma poliitilisi eesmärke. Samal ajal saavad sidemetest huvigruppidega kasu ka Kongressi liikmed ise, arvestades, et potentsiaalsete õigusaktide maht on väga suur ja just lobistid juhivad seadusandjate tähelepanu sellele, millised eelnõud võiksid arutlusele tulla ja tagada neile valijaskonna suurema toetuse. Seega
annaabi.ee 
