Eelpiste Tikkpiste Järelpiste Liivapiste Ristpiste Aedpiste Ristikpiste Sidepiste Madalpiste Mähkpiste Hääbepiste Narmaspiste Punuspiste Varspiste Ahelpiste Linnusilmpiste Varesejalgpiste Sämppiste Silmuspiste Nööpaugupiste Sõlmpiste Nöörpiste „Laisalõng“ Kastpiste Põlvikpiste Püvisilmpiste Võrkpiste Riideserva ääristamise pisted: Üleloomispiste-ääris Sämppiste-ääris Punuspiste-ääris „Losud“
LILLTIKAND Eesti rahvakunstipärandis on tähtis osa mitmesugustes tehnikates valmistatud tekstiilesemetel. Meie rahvakunsti omapära tuleb eriti selgelt esile rahvarõivais, mida on kaunistatud rohke tikandiga. Peale rahvarõivaste on kõige arvukamalt tikitud vaipu. Eesti rahvusliku tikandi ornament on omapärane ja selle ilu on ka tänapäeval ammendamatuks allikaks tikandite loomisel. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisesttikandiga leidub 17.-18. sajandist. 18.sajandil oli värvilise villase lõngaga tikkimine laialt levinud ning jätkus ja arenes 19.sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on aga hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja- Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja
Tikkimine ja tikandid TKHK 2016 RT16: Kaisa-Mai, Kristiina, Mart Tikandite ajalugu https://en.wikipedia.org/wiki/Embroidery -info siin aga ma ei jaksa tõlkida 1.Masintikandid 2. Helmestikandid Miniatuursetest lillekestest massiivsete ja luksuslike töödeni 3. Eesti rahvuslik tikandid Rahvuslikud ornamendid, Muhu tikand, lilltikand, kaheksakand jne Eesti rahvuslik tikand ▪ Andmeid leidub juba 17. sajandist ▪ Kasutati rahvarõivaste kaunistamiseks aga tikiti ka vaipasid ▪ Vanem ornament on geomeetriline ▪ Taimornament on uuem
Bast kingi, ühtesid vanimat tüüpi jalatseid, on tehtud ja kantud sajandeid Ukrainas, Venemaal ja Ida-Euroopas. Need olid traditsiooniliselt valmistatud kase koorest, mida oli lihtne hankida. Kase koor on lihtsalt vormitav materjal, mida on kasutatud paljudes teistes Ida-Euroopa riikides rahvusliku käsitöö valmistamisel. Bast kingi saab osta tänapäeval suveniiride turgudel, kuid peamiselt on nad müügil iluasjadena, kuna kandmiseks on need ebamugavad. Ukraina tikandite juured on pärit kaugest ajaloost ning neil olevat kaitsevõime. Tikandeid pärandati traditsiooniliselt emalt tütrele ja igal perel olid kasutusel erinevad ning omalaadsed mustrid. Ka erinevates piirkondades olid kasutusel erinevad sümbolid ja värvikombinatsioonid. Ukraina tikanditega on kaunistatud rätikud, laualinad ja muidugi kõik traditsioonilised rahvarõivad. Vähemusrahvad: Ukraina rahvariided
võluda lihtsatest rõivastest kordumatud kunstiteosed. Õrn ja lilleline naisterahvas Armsa ja naiseliku fassaadi taga peitub aga väga töökas, sihikindel ja kindlameelne tugev naine. Lilli Jahilo Lilli Jahilo omandas 2005. aastal bakalaureuse kraadi moeja kostüümi kujunduses Norras Oslos ning kolm aastat hiljem magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias moekunsti erialal. Ta on täiendanud ennast kõrgmoe tikandite alal Chanel'i moemajale kuuluvas ateljee Lesage's ning Kreeka vanimas moemajas NikosTakis Lilli Jahilo ateljee Tallinnas Lilli Jahilo ateljee pakub rõivastusalast täisteenust nii pruutidele kui peigmeestele disaineri kavanditest ja kangavalikust kõrgetasemelise teostuseni; positiivsed emotsioonid ning enesekindlus lisaks kõigele! Ateljee Astudes sisse Lilli toredasse ateljeesse Tallinnas Veerenni tänaval
Kõigepealt tõi ta moodi valge värvi, mida hakati eelistama õhtutualettide juures. Josephine`i lemmikuteks olid karusnahad, eriti karakull, kärp ja soobel. Josephine`i kirge rõivaste vastu iseloomustab fakt, et 1809. aastal tehtud rõivaloenduse järgi oli Josephine`i garderoobis 676 kleiti, 49 õukonnatualetti riiklike kohustuste täitmiseks, 252 peakatet ja ehet, 60 kasmiirsalli, 785 paari kingi, 432 paari sukki ja 498 tikandite ja pitsidega särki. Kuninganna Victoria Inglismaa naiste rõivastus oli kuninganna Victoria trooniletulekul lihtne. Seelikud ja varrukad olid pikad, kleidi piht pikk ja liibuv. Õhtukleidid olid tagasihoidlikud, lühikeste puhvkäiste ja südamekujulise väljalõikega. Rikkad naised kandsid siidsukkade all kasmiirvillaseid sukki. Kuigi noort Victoriat peeti üheks Euroopa moeliidriks, pidas ta rõivaid vaid kehakateteks
Kui Lõuna-Eesti keskaegsete, võrdlemisi primitiivse joonise ning vaba motiivipaigutusega taimkirjade puhul saaks rääkida tikkimisest ilma eelneva jooniseta, siis uute eesti lillkirjade kunstipärasus, mustrite keerukus, variatsioonide rohkus ja joonistustehniline meisterlikkus tõestavad, et nende tikkijad on omal ajal kahtlemata kasutanud mustrijooniseid. Seda kinnitavad ka erinevatest piirkondadest pärinevate mustrite sarnasuskui ka tikandite all märgitavad kopeerimisjäljed. Harju-, Viru- ja Järvamaal kaunistati rahvarõivaid juba 18.sajandil lillkirjaga, seal kasutatud lillornament on väga vaheldusrikas. Põhja-Eesti naine kaunistas lilltikandiga käiseid, tanusid, linukaid (sabaga tanu), õlarätte ja hiljem ka põlli. Põhja-Eesti lillkiri kujutab pikutiarenevat vääti, sageli väga lopsakate lehtede, õite, pungade ja võrsetega, mis on traditsiooniliselt sümmeetrilised
mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Käsitöö. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus. Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Inkade kultuuris oli suur tähtsus kullal. Laialtlevinud olid kuldrätid, kraed, taldrikud, peekrid, maskid ja kuldsuled, rajati isegi kullast ehitisi. Põllundus. Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks. Kuna karjapidamist ei tuntud, oli põllukultuuride kasvatamine tähtsaim elatusala.Nad kasvatasid põldudel puuvilju, punast pipart, mitmesuguseid tomati ja kõrvitsaliike, oaliike, püha kookat ja maisi
Click icon to add picture Nu tik alt ro ma ntil ine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaunis põgenemine Soe ja võluv värvipalett. Punane purpur roosa öösinised värvid viivad ootamatute lahendusteni. Kuldse, merevaigu ja karamellitoonid loovad positiivse tunde. Visionäärne disain Tikandite rikkus Click icon to add picture Click icon to add picture KA UN IS põ ge ne mi ne Click icon to add picture Click icon to add picture KA UN IS PÕ GE NE MI NE Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
Troopiline kuumus augustikuises Dresdenis inspireeris mind joonistama Aafrika-ainelisi pilte. Õhtused rattasõidud Elbe kallastel inspireerisid veepilte. Mind võlub metsik loodus, eksootilised loomad-linnud. Kuigi ma pole kunagi Aafrikas käinud, on Aafrika loomad minu tööde sagedased tegelased. Seni olen kaelkirjakuid, sebrasid ja gepardeid imetlenud vaid loomaias. ,,Kirjad Gulagist" tööde loomisel kasutasin oma vanaisa kirju ja fotosid Siberi vangilaagrist. Mixisin vanu fotosid tikandite ja õmblustega. Iga nõelatorge on kui valu südames, sassiläinud niit sassis elu ja mure lähedaste pärast. Mehed vangis-asumisel, naised, tütred, õed kurvalt kummargil õmblustöö juures." Kalli Kalde on teinud peamiselt õlimaale, illustratsioone, graafikaid ning akvarelle. Maalide teemadeks on enamasti inimesed ja loodus. Looduses armastab Kalli Kalde tuua välja erinevaid peegeldusi ja varje. Illustratsioonid on tehtud enamjaolt raamatutele, peamiselt Jaan
nime: "Jan van Eyck oli siin, 1434". Roosikrants vagaduse tunnusena ripub peegli kõrval. Peegli ümber on kujutatud kümmet neljateistkümnest peatusest Kristuse teekonnal Kolgata mäele. Aknal seisab õun - kiusatuse võrdkuju. Koer on traditsiooniline truuduse sümbol. Laes ripub vasklühter üksiku põleva küünlaga. Sageli tõlgendatakse seda pulmaküünlana, mis vastabiellunute kodus tavakohaselt süüdati. Päeva pidulikkust rõhutab karusnahaga, tikandite ja pitsidega kaunistatud garderoob. Giorgione (Giorgio Barbarelli da Castelfranco)(1477 -1510) "Uinuv Venus" 1.Töömõõtmed: 108,5 x 175 cm 2.Maali asukoht: Old Masters Picture Gallery (Dresdeni maaligaleriis) , Saksamaal 3.Tehnika: Õlivärvitehnikas 4.Värvid: tumedad toonid, Venus on kujutatud heledamalt ja ta uinub punasete ja hallikate linade peal. 5.Kompositsioon: Tagaplaanis on kujutatud inimtühi linn , mis tõstab esile omakorda
Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk (tolle aja kohta väga hea saavutus). Neil olid uhked linnad (arhidektid suutsid ehitada tahutud kividest, sideaineta hiiglasuuri templeid ja kindlusi). Käsitöö oli heal tasemel (valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõusis kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus). Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Inkade kõrgkultuur Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Põllundus Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks.
aastal. Inkade kõrgkultuur Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus. Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Impeeriumi valitsemine Esimene suur inka valitseja oli Pachacuti Yupanqui, sõdalane, kes tuli võimule 1438. a. Tema poeg Tupac ja pojapoeg Huayna Capac laiendasid impeeriumi.
siiski pargitud nahast.(Joon 1995) Naised kandsid ka puusapõlle, mis mujal Eestis on nii ammu kadunud, et selle kohta pole säilinud ei kirjeldusi ehk ka ühtegi eset. Kuid Mulgimaa kihelkondades oli puusapõll populaarne ning nendest on säilinud nii kirjeldusi kui neid võib leida ka muusemite kogudes. Puusapõlled olid tehtud valgest linasest riidest, mida kaunistati värvilistest lõngadest tikanditega. Põhivärvid olid potisinine, madarapunane, kollane, roheline. Tikandite tegemisel kasutati peamiselt taimeornamentika, kuid kasutati ka usuga seotud motiive- näiteks jõuline ja paljutähenduslik elupuu motiiv oli üsna sageli esinev. Abielunaistel oli kohustuslik kanda põlle, mis oli tehtud rohelisest poevillasest riidest, millel olid punased äärised. Halliste naise riietuse juurde kuulus ka Mulgi viievärviline tekk, mida kasutati õlakattena. See oli ruuduline ning värvideks olid kollane, roheline, punane, valge ja must. KOKKUVÕTE
mitu päeva uriinis leotama. Tuli potisinine värv. · 19. sajandil tulid vabrikuvärvid. ÕMBLEMINE naiste oluline käsitöö. Lõige oli lihtne. Nambanahk lõigati lambaraudadega ja õmmeldi sepanõelaga. · Ülerõivad lasti teha rätsepal. · Rõivaste kaunistamiseks oli aeganõudes ja töömahukas näputöö: 1) tikkimine metalltikand, lõngtikand 2) pilutamine aukmuster 3) pitskudumine nõelapitsid, sõlmpitsid, võrkpits. · Tikandite ja pitsidega kaunistati eelkõige pidulikke naisterõivaid (tanud, käised, kraed). Hiljem ka voodilinu, käterätikuid. · Väga levinud oli silmkudumine. Populaarsemad olid lapakindad, millele kooti sisse kiri. · Vöökudumine arvatakse ka pärit olevad kunda kultuurist. · Kirivööd olid naiste piduliku rõivastuse osa. LASTE KÄSITÖÖ lapsed õpetati maast madalast käsitööd tegema. Seeläbi kandusid tehnilised
4. Dorian Gray otsis endale 37-38-aastasena väga palju tegevust ja leidis palju uusi harrastusi. Ta uuris lõhnaaineid ja nende valmistamise saladusi, seejärel pühendus täielikult muusikale avastades Chopini ja Beethoveni loomingut. Ta kogus erinevaid muusikainstrumente, et neid proovida, kuid peagi tüdines ka neist ära. Aasta jooksul jõudis ta veel koguda kalliskive ning pöörata tähelepanu tikandite kogumisele. Tegevust ja erinevaid hobisid otsis ta aga selleks, et unustada oma südametunnistust ning portreed, mis ta hirmust lausa värisema pani. 5. Dorian Gray süüdistas oma elu allakäimises ning hävimises just Basil Hallwardi ja tema maalitud portreed. Ta arvas, et kui poleks olnud lõuendit, poleks ka traagilised juhtumid aset leidnud. Kui Basil teda enne Pariisi lahkumist külastas, küsis ta Doriani käest, et kas kõik kuulujutud vastavad tõele
Kanti ka vääriskividega ja sulgedega ehitud turbanit. Ka riietuse värv mängi palju rolli. Mõnel pool kanti suguvõsade poolt kindlat värvi, mille järgi siis neid ka kutsuti (n. Roheline krahv). Vanemad mehed kandsid tumedamaid toone, nooremad erksamaid. Moes olid punase sinise küllastunud varjundid. Kanti veinipunast, kuldset ja musta kombinatsiooni. Vältimatuks rõivastuse elemendiks, eriti meeste moes, said kindad. Eelistatud olid seemisnahksed hispaania kindad. Väga levinud olid tikandite, pärlitega ja kuldnööpidega kaunistatud siidkindad. Luksuse märgiks peeti valgeid kindaid. Meeste kindad oli lühikesed. Kinnaste kandmise ja mittekandmise kohta olid kindlad käitumiskombed. Teravaninalised jalatsid asendusid laia ja poolkerakjulise ninaosaga, pealt lõhedega, jalavarjude vastu. Jalatsimaterjalideks olid nahk, kalev ja siid. Eheteks kasutasid nii mehed kui naised kuldkette. Eriti oluliseks muutus ehetest sõrmused
Naiste seas oli populaarne puusapõll, mis mujal Eestis on nii ammu kadunud, et selle kohta pole säilinud ei kirjeldusi ehk ka ühtegi eset. Kuid Mulgimaa kihelkondades oli puusapõll populaarne, millest on säilinud nii kirjeldusi kuid neid võib leida ka muusemite kogudes. Puusapõlled olid tehtud valgest linasest riidest, mida kaunistati värvilistest lõngadest tikanditega. Põhivärvid olid potisinine, madarapunane, kollane, roheline. Tikandite tegemisel olid populaarsed taimeornamentika, kuid kasutati ka usuga seotud motiive- näiteks jõuline ja paljutähenduslik elupuu motiiv oli üsna populaarne. Kuid üheks kõige tuntumaks rahvariideks Eestis on kindlasti villane mulgi pikkuub. Mulgimaal on pikkuube kandnud nii naised kui mehed, samas kui mujal Eestis oli naiste kehakatteks jakk. Mulgi pikkuub oli musta värvi. Musta värvi saamiseks leotati pruunist lambavillast lõnga või kangast rauarikkas soovees
· Kuulusid iidsesse indiaani hõimu · On olemas ka pärimus, mille järgi lõi inkade riigi ja Cuzco kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Cpac · eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus · uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal · Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus · kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus · Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu - Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil · Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid edukalt vaenlaste eest · Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane · kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele
Huvitavaks leiuks on tagaseinal rippuv peegel, mille kumeralt pinnalt peegeldub vastu kõik toas toimuv ja paarile vastu tulevat kaht meest. Peegi kohale seinale, rooskrantsi kohale, on kunstnik kirjutanud ''Johannes de Eyck fuit hic 1434'' ehk Jan van Eyck oli siin, 1434. Lisaks sellele on seal ümber on kujutatud kümmet neljateistkümnest peatusest Kristuse teekonnal Kolgata mäele. Aknal seisab õun ehk kiusatuse sümbol. Päeva pidulikkust rõhutab karusnahaga, tikandite ja pitsidega kaunistatud garderoob. Selline pilt võiks tähendada õnnelikku abielu, kuid tegelikkuses paar ei saanud lapsi ning hiljem pidas Arnolfini armukest. Praegu asub teos Londoni Rahvusgaleriis (National Gallery). ''Mees punase turbaniga'' on Jan van Eycki oletatav autoportree. Maalil jääb silma habemetüükas nägu ja kõõritav pilk. Pildi raami ülaosal on tagasihoidlik moto: "Nagu ma suudan". Raami alaosale on kirjutatud: "Jan van Eyck tegi minu 21. oktoobril 1433
Kui tulevane Louis XIV 1638. aasta 5. septembril Saint-Germain-en-Laye's sündis, vaatas Louis XIII teda oma nukral pilgul, vaikis ja lahkus, loobudes kuningannat suudlemast. Tema kummaline käitumine pahandas kogu õukonda ja Austria Anna haigestus murest. Kuninga sünge ilme tähendas, et ta ei olnud vastsündinu isa. Nimelt Louis XIV joontes oli võimatu leida midagi ühist Louis XIII-ga. Louis XIV meenutas väga oma ema kiindumuse poolest pitside, tikandite ja muude ehetega rõivastesse ning kübarasulgedesse. Kuid selles polnud midagi ühist baski maitsega mille oli Louis XIII pärinud oma isalt Henri IV-lt. See oli lihtne maitse, mille puhul elegants peitus heas rühis. 6 Louis XIII otse püüdles lahinguväljadele; Louis XIV poseeris ka pärast tühisematki võitu. Louis XIII sarnanes niivõrd oma kolme õega, et tarvitses kunstnikul vaid vurrud
kübar laulatustel ja muudel tähtüritustel; ka Now Voyager kübar-lendava taldriku taoline- oli moes. Päikeseprillid olid moes. Ujumisrtikoosid ja kõrgeid kontsasid kasutati iludusvõistlustel. T-särk oli 1970ndate tavaline vaba aja riietus; mõnda aega oli unisex- rõivaste koostisosa; pärineb Teise maailmasõja aegsest USA mereväeriietusest; pika, lühikese ja poolpika varrukaga versioonid, samuti ümmarguse, V-kaeluse ja kõrge soonikkaelusega ning tikandite, aplikatsioonide ja muidugi trükitud sõnumite ja logodega särgid. Sporti tehti froteedressides, kanti Scholli sandaale- kaitsesid jalgu linnatänavatel põrumise eest. Dekaadi lõpus oli moehulluseks Ameerikas osaleda tantsustiilis treeningklassides, sealt on pärit sääresoojendajad, mille mainstream-mood üle võttis. 1970ndate lõpul ja 1980ndatel hakkasid moodi minema sörkjooksu stopperkellad ja vastavad jooksukingad. Tennis oli inspireeriv- kanti moekate
hinnalistematest materjalidest. 18.sajandil tuli moodi antiikne rõivastus ja hakati kandma sandaale. Jalad kadusid jälle seeliku alla. Kahekümnes sajand on aga moepildis otses mõttes kingade sajand. (Vende. 1971: 24-27) 2 STIILID 1.1 Chopinid Kõrgusrekordi purustasid 15.sajandil Hispaanias, hiljem Prantsusmaal moodi tulnud chopined, mis olid kuni meetri kõrgused. Valmistatud olid puust või korgist ning kaetud olid naha, tikandite ja hinnaliste kaunistustega. Kõndimiseks vajasid nad abi ja see näitaski nende üleolekut ja staatust. Peale rikkurite kandsid neid kingi ka prostituudid. Palju turiste sõitsid Veneetsia, et näha, kuidas inimesed nendel naeruväärsetel kingadel kõnnivad. Voltaire nimetas neid kohmakateks näitlejateks, kes on pooleldi inimesed ja pooleldi kingad. Isegi Shakespear viskas nende üle nalja oma raamatus Hamlet. Chopinide
oli kolmnurkne. Korsetti kanti särgi peal ja nööriti kinni selja tagant. Eest lahtise peliskleidi hõlmad tõsteti sageli drapeerituna puusadele nii et alumised kleidid ja pealiskleidi tavaliselt kontrastne vooder jäid paistma sellist kleiti nim. pesunaise kleidiks. Hispaanias oli kombeks kanda suvel üksteise peal 7-8 kleiti, talvel aga 12 kleiti. Tavaline oli kanda üksteise peal 3 alumist kleiti, mis olid tehtud brokaadist ja siidist ning kaunistatud pitside, tikandite ja volangidega. Pealiskleit õmmeldi raskemast kangast ja sellel võis taga olla slepp. Hakati taunima naise keha liigset paljastamist ja varjama rindade kumerust. Dekoltee oli lai, kuid mitte eriti sügav ja see äärestati rüüsidega. Pealiskleidi varrukad olid kitsad ja ulatusid küünarnukini, nende alt paistsid avarad, kroogitud ja pitsidega kaunistatud särgi varrukad. Need olid küünarnuki kohal kinni seotud, randmed jäid vabaks. Moodsa lisandina säilisid põlled
1900. aastate algul ei toimunud erilisi muudatusi. Endiselt kanti musti kingi, mis olid tulnud moodi Victoria ajal. Moes olid kitsad ja väikesed jalad. Seega kandsid naised tervelt ühe numbri võrra väiksemaid kingi. Mõned naised läksid isegi nii kaugele, et lasid selle stiili nimel oma väiksed varbad eemaldada. Päevased jalanõud olid tavaliselt saapad. Õhtukingad olid mitmekülgsemad, millel oli populaarne õukonna kinga välimus ning Louis' konts. Neid kaunistati tihti erinevate tikandite või metalliliste niitide ja klaasist helmekaunistustega kinganinadel. Kinganina oli ka ainus osa kingast, mis ulatus pika kleidi alt välja. Õhtusaapad olid tihti tehtud nahast või satiinist, mida oli kaunistatud helmeste ridadega. Aja muutumisega muutus ka kingade kvaliteet. Kuna kingad läksid enamuses masstoodangusse, said endale käsitsi valmistatud kingi lubada vaid rikkad. Samas kuna
Pihikutaoline ülaosa kujunes ilmselt ümber keha mähitud ja pihaosas vööga tugevasti kokku tõmmatud jäigast rätikust, mis moodustas küll kaela ümber kõrge krae, jättis aga rinnad katmata ja isegi toetas neid altpoolt. Seda rüüd kanti sageli koos teravatipulise peakattega. 18.sajandi eKr alguseks läks moodi alt laienev kellukesekujuline seelik, mida võib korduvalt näha maojumalanna kehakattena. Seelik muutus vähehaaval detailirohkemaks , kattus tikandite ja värvikate kaunistustega, misjärel ilmusid ka uhked voldid ja volangid. Viimased olid mustrilise riide ribad, mis üksteist osaliselt katsid ja moodustasid helesinise, pruuni ja beezi ruudustiku. Hilise Minose kultuuri naiste riietuseks oli varasemast erinev. Tihedalt liibuv pihaosa jättis rinnad katmata ja kinnitus nende alt nööridega, mõnikord kanti selle peal läbipaistvat boolerojakikest
Pihikutaoline ülaosa kujunes ilmselt ümber keha mähitud ja pihaosas vööga tugevasti kokku tõmmatud jäigast rätikust, mis moodustas küll kaela ümber kõrge krae, jättis aga rinnad katmata ja isegi toetas neid altpoolt. Seda rüüd kanti sageli koos teravatipulise peakattega. 18.sajandi eKr alguseks läks moodi alt laienev kellukesekujuline seelik, mida võib korduvalt näha maojumalanna kehakattena. Seelik muutus vähehaaval detailirohkemaks , kattus tikandite ja värvikate kaunistustega, misjärel ilmusid ka uhked voldid ja volangid. Viimased olid mustrilise riide ribad, mis üksteist osaliselt katsid ja moodustasid helesinise, pruuni ja beezi ruudustiku. Hilise Minose kultuuri naiste riietuseks oli varasemast erinev. Tihedalt liibuv pihaosa jättis rinnad katmata ja kinnitus nende alt nööridega, mõnikord kanti selle peal läbipaistvat boolerojakikest
• 19. sajandil tulid vabriku värvid. • Õblemine oluline käsitöö • Lambanahast oli lõige lihtne, lõigati lahti lamba raudadega ja õmmeldi kokku sepa nõeladega. Ülerõivad lasti teha rätssepal. • Rõivaste kaunistamiseks oli aega nõudev näputöö • Tikkimine- metalltikand, hiljem lõngtikand, pilutamine- mis tegi auk -mustri. • Pitskudumine- nõelapitsid, sõlmpitsid, võrkpits. • Tikandite ja pitsidega kaunistati naiste pidulikke rõivaid • tanusid, kraed, • Hiljem hakati ka voodilinu, voodipesu ja käterätte kaunistama. • Levinud oli ka silmkudumine. • Populaarsemad kindad, millele kooti sisse kiri. • Ei ole teada kas muster pandi sinna nsm , või oli sel ka maagiline mõte. • Vöökudumine- Kunda kultuurist • Kirivööd olid naiste piduliku rõivastuse osa. Laste käsitöö
annaabi.ee 
