Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tiitelleht (näidis)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
polütehnikum, arvutid, arvutivõrgud, vinnal, infosõda, kübersõdasee aitab põllumajandusettevõtjatel lisaks toidu tootmisele kaitsta ka keskkonda, parandada loomade heaolu ja säilitada elujõulisi maakogukondi. 3. Euroopa kaart: oskad kaardil märkida Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluvaid maid, samuti riike, mis kasutavad eurot ja/või kuuluvad Schengeni viisaruumi;pa PILT 4. Terrorismi probleem tänapäeval: terrorismi põhjused, erinevad terrorirühmitused, võitlusmeetodid (enesetaputerrorism, kübersõda jne); (vana õpik – ptk.7.5., uus õpik – 7.4.) Terrorism- eesmärgiks on levitada hirmu ja paanikat. Seda kasutavad enamasti usulised või ideoloogilised vähemusrühmad, kes ei näe võimalust saavutada oma eesmärke seaduslikult 1) Meedia ja sõda: CNN-i faktor 2) Infosõda- psühholoogiline mõjutamine Rõhutakse inimese rahvustundele, manipuleeritakse tema emotsioonidega. 3) Kübersõda- võitlus küberruumis, mis hõlmab rünnakuid riigi sõjalise jõu vastu
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud A13 Jürgen Ulla Virtualboxi kasutusjuhend Referaat Juhendaja: Valdo Nõlvak Uuemõisa 2013 Haapsalu Kutsehariduskeskus Jürgen Ulla Arvutid ja arvutivõrgud A13 Sissejuhatus Kui Sa laed alla või hangid endale mingi uue suvalise operatsioonisüsteemi, mida Sa tahad eelnevalt proovida ja katsetada ning mis ei saa esialgu olema Sinu esmaseks opsüsteemiks, siis võid teda proovida nn virtuaalmasinas (Virtual Machine). Üheks parimaks tasuta x86 ning AMD64/Intel64 virtualiseerimise tarkvaraks ongi VirtualBox. See üsna paljude võimalustega ja suure jõudlusega VirtualBox on
Tallinna Polütehnikum Interneti otsingumootorid REFERAAT Henri Muldre Arvutid ja arvutivõrgud KPE-12 Juhendaja: Luisa Pani Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Otsingumootor ehk otsimootor on programm (tavaliselt otsinguprogrammide- andmebaaside süsteem), mille abil saab Internetis veebis infot leida. Otsimootor otsib kindlate tunnustega andmeid veebist ja FTP-serveritest. Päringu vastused esitatakse nimekirjana, mis võib koosneda viidetest veebilehtedele, piltidele, dokumentidele,
Mida tähendab rahvusvaheline kokkulepe? Too näiteid ajaloost. Rahvusvaheline kokkulepe on riikide vaheline kokkulepe millega tagatakse rahvusvaheline õigus. Nt: Washingtoni leping, ÜRO mereõiguse konvensioon. Nimeta rahv.vahel. poliitika osapooled Parlament kinnitab rahvusvahelisi lepinguid. Välispoliitika eest vastutab välisministeerium ja välisesindused. Riigipea on maa kõrgeim esindaja. Kui riigipea on valitsusjuht, siis juhib ka välispoliitikat. Unipolaarne- üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib. Usa pärast II MS. Bipolaarne-Kaks domineerivad teiste üle olles samal üksteisega konkureerides. Külma sõja ajal USA ja NSVL. Multipolaarne- mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. Tänapäeva maailm. Mis on rahvusvaheline leping ja loetle sellega kaasnevad toimingud.Too näiteid Eesti ajaloost ja selgita rahv.vahel. lepingute vajalikkust Eesti jaoks. Rahvusvaheline
Tallinna Polütehnikum Arvutid ja Arvutivõrgud PRINTERITE TÜÜBID Referaat Juhendaja : Printerite tüübid Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud A11 Karin Eegreid VABAVARALISED SISUHALDUSSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Keegi Õps Uuemõisa 2015 Haapsalu Kutsehariduskeskus Karin Eegreid Arvutid ja arvutivõrgud A11 Sisukord Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Maecenas porttitor congue massa. Fusce posuere, magna sed pulvinar ultricies, purus lectus malesuada libero, sit amet commodo magna eros quis urna. Nunc viverra imperdiet enim. Fusce est. Vivamus a tellus. Pellentesque habitant morbi tristique senectus et netus et malesuada fames ac turpis egestas. Proin pharetra nonummy pede. Mauris et orci. Aenean nec lorem. In porttitor. Donec laoreet nonummy augue
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD 09 Taavi Metsvahi PRAKTIKA ARUANNE Aruanne Juhendaja: A. Sillak Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 UUEMÕISA 2010 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Labor 4..........................................................................................................................3 1.Töövahendid........................................................................................................... 3 2.Tunni sisu...................
Tallinna Polütehnikum Superarvutid Referaat Henri Muldre, Mark Ohlau Arvutid ja arvutivõrgud KPE-12 Juhendaja: Marten Tikman Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 2. Ajalugu ......................................................................................................................... 4 3. Riistvara ...........................................................................
Tallinna Polütehnikum Arvutisõltuvus ja ohud Referaat Koostaja: Henri Mulre KPE-12 Arvutid ja arvutivõrgud Juhendaja: Reet Pihl Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 2. Mis on arvutisõltuvus?.................................................................................................. 4 3. Kuidas arvutisõltuvust kindlaks teha ning identifitseerida? ......................................... 5 4. Kuidas arvutisõltuvus tekib? ......
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud 10 Peeter Zolotov Kõvaketas - HDD Referaat Juhendaja: Kaido Kivioja Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 Sisukord Sissejuhatus:........................................................................................... 3 Kõvaketta kirjeldus .................................................................................. 4 Lugemis- ja kirjutamispea .................................................................... 4 Kontrolleri telg:..................................................................................... 4 Kettad ( Platter ): ......................................
8. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 9. Kuressaare Ametikool 10. Luua Metsanduskool 11. Narva Kutseõppekeskus 12. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 13. Põltsamaa Ametikool 14. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 15. Rakvere Ametikool 16. Räpina Aianduskool 17. Sillamäe Kutsekool 18. Tallinna Balletikool 19. Tallinna Ehituskool 20. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 21. Tallinna Majanduskool 22. Tallinna Polütehnikum 23. Tallinna Teeninduskool 24. Tallinna Transpordikool 25. Tallinna Tööstushariduskeskus 26. Tartu Kunstikool 27. Valgamaa Kutseõppekeskus 28. Vana-Antsla Kutsekeskkool 29. Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool 30. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool 31. Võrumaa Kutsehariduskeskus 32. Tallinna Kopli Ametikool 33. Tartu Kutsehariduskeskus 34. Väike-Maarja Õppekeskus 35. Arvutikutsekool INTER 36. Eesti Esimene Erakosmeetikakool 37
Arvutivõrgud Evert Veinberg Arvutivõrk • Mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Ulatus • Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. • Arvutivõrgud võivad olla privaatsed. • Intranet on sisevõrk, milles kasutatakse Interneti protokolle ja teenuseid. • Selliseid võrke, kus koos on mitmed arvutivõrgud, nimetatakse Internetiks ehk ülemaailmseks hajusvõrguks. Laivõrk • Laivõrk (WAN) on üksteisest füüsiliselt kaugel asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. • Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. • Maailma suurim laivõrk on Internet. • Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks. Kohtvõrk • Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud Rannar Jantson KUTSEÕPE Referaat Juhendaja: Jüri Puidet 2010 Sisukord 1. Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimestele................................3 2. Kutseõpe põhihariduse baasil...................................................................................... 3 3. Kutsekeskharidusõpe................................................................................................... 3 4. Kutseõpe keskhariduse baasil......................................................................................4 5. Kutseõppe eesmärk...................................................................................................... 4 6. Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis.........................................................................5 7. Kutsehar
Arvutivõrkude alused 1. Sissejuhatus Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Arvutivõrkude alused Teemad: (Andmeside) arvutivõrgud ja nende liigitus Lai, koht ja pöördusvõrk KaabelTV võrk Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Andmesidevõrk. Liigitus Andmeedastuseks ette nähtud võrk kannab üldisemat nimetust andmesidevõrk. Nõuded, mida kasutajad esitatavad telefoni ja andmesidevõrkudele, on erinevad. Telefonivõrkudes ei esitata väga kõrgeid nõudmisi edastuse kvaliteedile, küll aga edastuses esineda võivale ajalisele viitele. Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Andmesidevõrk. Liigitus Andmesidevõrkudes on vastupidi lubatud küllalt
Tehnilise valve süsteemi põhiülesanne on valvataval alal situatsioonimuutuste äratundmine, saadud info kontrollimine ja vajadusel häirekeskuse või hoone valdaja kiire informeerimine. Läbipääsu kontrollsüsteemide põhiülesanne on kontrollida liikumist, määrata erinevate kasutajate ja kasutajagruppide õigused ning ligipääs hoone erinevatesse ruumidesse. Lisaks võib läbipääsu kontrollsüsteemi abil teostada tööajaarvestust. Side- ja arvutivõrgud on tänapäevases kontoris möödapääsmatud ja väga olulised. Üks arvuti on lihtsalt üks arvuti, aga infotehnoloogilise struktuuri moodustab erinevatest seadmetest koosnev arvutivõrk. Helindus- ja teadustussüsteemi põhiülesanne on sõnumite edastamine suurele inimeste hulgale kas ühe hoone või honetekompleksi piires ja võib omakorda olla jaotatud tsoonideks, kuhu vajadusel edastatakse erinevaid programme. Elektrisüsteemid Hotronic teostab erinevate madalpinge elektripaigaldiste
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Allan Pertel SATURN Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere. OMADUSED
Tallinna Polütehnikum Jüri Vinnal CHEOPSI PÜRAMIID Referaat Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 Kuidas ehitati? 4 - Herodotose teooria 4 - Teine teooria 5 Siseehitus 6 Mõõtmed 7 - Cheopsi püramiidile vastavad mõõdud 8 Asetus 9 Püramiidi energeetika 10 Huvitavaid fakte 11 SISSEJUHATUS Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma
.............................................................................. 19 Traadita andmeside .................................................................................................................. 20 Jaoturid, sillad ja kommutaatorid................................................................................................ 22 arvutivõrkude loogiline ülesehitus.............................................................................................. 27 tüüpilisemad arvutivõrgud.......................................................................................................... 29 Kokkuvõte.................................................................................................................................. 31 kasutatud allikad........................................................................................................................ 32
oma arvutisse üles laete. Ning see pakike mis laeb sinu arvutisse tarkvara läbi brauseri muudab sinu arvuti kaitsetuks ja ohtikukus. Kuigi viirusetõrjed ja tulemüürid kaitsevad sinu arvutit kõiksuguste viiruste ja muud ohtikke asjade. Ei kaitse see nimelt asju mis tuleb läbi sinu brauseri. Nimelt väike möödahiilimisvõimalus mida saavad ründajad kasutada enda kasuks. Selle tulemusena nakatuvad arvutid ,,bot" tarkvaraga mis tekitab nö ,,botnet" võrgustiku. Need ,,bot'id" salvestavad iskilike andmeid ja isegi klaviatuuri vajutusi. Tänapäeval on isegi tavalise kodulehe külastamine riskantne. Kuna tulemüürid võimaldavad vaba pääsu mingisuguse programmi allalaadmisel läbi brauseri siis oskab ,,bot" end paigaldada vaikselt ja salaja arvutisse. Kuigi kaasaegsemad viirustõrjed peaksid sealt ära hoidma siukse tegevuse siis uuemad ,,bot'id" jõuavad enne viirustõrje
ARVUTIVÕRGUD (algvara) Arvutivõrk- Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Maailma esimene arvutivõrk oli ARPANET, mis töötati välja 1969. aastal Pentagonis, USA-s. Kohtvõrk- Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. · Virtuaalne kohtvõrk VLAN-on kokku ühendatud erinevates kohtades olevatest arvutitest. Samas võib VLAN olla ka arvutivõrk, mis on moodustatud mingist
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas INDIKATSIOONIELEMENDID Referaat Juhendaja: Enno Puidet Pärnu 2013 1 Sisukord Valgusdiood.................................................................................3 Hõõglamp....................................................................................4 Vedelkristallkuvar...........................................................................4 Kasutatud materjal..........................................................................5 2 Valgusdiood Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Tavaliselt on LED-ide võimsus mõnikümmend millivatti, millest tulenevalt peab ka vool samas suurusj
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Arvutid ja arvutivõrgud AA-21 Ott Tõns Karl Robert Jakobson Referaat kirjanduses Kehtna 2010 Karl Robert Jakobson Carl Robert Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson. Natalie Auguste Johanson-Pärna oli tema õde ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris
Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku. ARPA-t aastail 19651967 juhtinud direktori Charles Herzfeldi sõnul oli ARPAneti loomise põhjuseks pigem frustratsioon, et USA-s oli piiratud arv suuri ja võimsaid uuringutulemusi analüüsivaid arvuteid. Niisiis oli Interneti loomise ajendiks informatsiooni vahetamine ning ressursside jagamine.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja Arvutivõrgud Allan Pertel ISKE Referaat Juhendaja: Üllar Tornik Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Järgnevas referaadis vaatleme etalonturbe süsteemi ISKE. Räägime lühidalt rakendusalast ja kes peavad kasutama. Samuti vaatleme millel ta põhineb ning kui tihti täiendatakse. Saame teada mitmeastmeline ta on. Kuidas on ehitatud meetmestik. Kas aitab tagada riigisaladust ja tuleb juttu astmetest ise. RAKENDUSALA ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem. ISKE väljatöötamisel ja arendamisel on aluseks võetud Saksamaa BSI (saksa k. Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik, inglise k. Federal Office for Information Security) avaldatav infoturbe standard IT Baseline Protection Manual (saksa k. IT- Grundschutz). ISKE rakendamise eesmärk on tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. S
vähem müra kui arvuti ei nõua täiendavaid õhuvoole. Vetilaatori kiirust saab reguleerida käsitsi (lihtne potentsioomeeter kontrolli, näiteks), termiliselt, või arvuti riistvara või tarkvara. Samuti on võimalik teha mitmeid 12V ventilaatorid alates 5 V pakkumise arvelt õhuvoolu, kuid vähendatud mürataset. Alternatiivid Kui ventilaator ei ole soovitav, kuna müra, usaldusväärsust või keskkonnaga seotud probleeme, on mõned alternatiivid: Paljud arvutid, nagu lihtsad kodu arvutid ja ettevõtete arvuteid, võivad toetuda passiivse jahutusse üksi ja ei ole vaja juhul ventilaatoril hoida arvuti komponendil tavalist töötemperatuuri. Looduslik konvektsiooni jahutamine: hoolikalt projekteeritud, õigesti suunatud ja piisavalt suur protsessori jahutit saab hajutada kuni 100 W füüsilised konvektsioon. Pildid: Kasutatud Kirjandus: http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=461461 http://www.foorumid.org/index.php?topic=1929.0 http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php
Andmeturve Üldosa Millest räägime? Infoturbe põhimõisted Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Turvameetmed Volitustõendid Krüptograafia Digitaalallkiri ja selle kasutamine Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 2 Kirjandus V. Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika V. Hanson, A. Buldas, H. Lipmaa Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika V. Praust. Digitaalallkiri -- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 3 Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) andmebaaside ajastu andmetöötlus; Infoturve (information security) infosüsteemide ajastu infotöötlus;
Veronika Tsehhojeva TLG 12B Tallinn 2014 Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud Tänapäeva ühiskonda nimetatakse infoühiskonnaks tänu infotehnoloogia kiirele arengule. Infotehnoloogia mõiste all peetakse silmas mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Suurimateks infotehnoloogilisteks leiutisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest on edasi arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks. Nende võimaluste kasutamine või kasutamata jätmine ei saa jätta mõju avaldamata inimarengule.
järgmisse võrgusõlme. Kommutaator võib lisaks teatud määral täita ka marsruuteri funktsioone, s.t. määrata kindlaks andmete liikumise marsruudi ja eekõige selle, millisesse lähimasse võrgupunkti andmed tuleb saata. Toimub MAC-aadressi alusel. Hub- Võrgus asuvate seadmete ühendusseade. Ethernet'i jaotur töötab OSI mudeli kõige alumises e. füüsilises kihis ning ei tee midagi muud, kui ühendab kohtvõrgu arvutid omavahel füüsiliselt kokku üheks võrgusegmendiks. Võrgukaart-Võrguadapter kujutab endast trükkplaati, mis pistetakse kliendi või serveri kaardipessa ja juhib nendevahelist andmevahetust andmelingi kihis (OSI mudeli 2. kiht). Ning igal kaardil on oma unikaalne MAC-aadress. Repeater- Seade, mille ülesandeks on signaali võimendamine, signaalikuju taastamine ja ajastamine. Järgurid töötavad OSI mudeli 1. kihis
Tartu kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud AVP211 Isaac Newton Mihkel Kalev Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2011 Elulugu Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise
Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2
Materjal Märkimata piirhälbed Mass Mõõt 14 1:1 Teostas Nimetus 15 15 Kontrollis Kinnitas Leht Tähis Tallinna Polütehnikum B. Elektrilise põhimõtteskeemi elementide loetelu. Nimetus Arv Märkus 10 Osa tähis tähis 7 20 10 20 170 C. Kirjanurk skeemidele ja tekstidokumentidele (tükitabel eraldi lehel).
võrguseadmed ja võrgukaardid. Kaabeldus rajatakse reeglina ehituse või remondi käigus koos muude kaablitega. Arvutivõrke liigitakse 1. kohalikeks võrkudeks LAN (Local Area Network) ja 2) laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari Ethernet- i võrk, kuid kasutusel on ka koaksiaalkaabelvõrk, USB - võrk, Talken Ring või jadaliidesvõrk. Viimasel juhul on arvutid omavahel ühenduses läbi COM - portide. Võrk (network) koosneb võrguseadmetest, ja need jagunevad omakorda väga mitmeteks osadeks. Võrguseadmed (network device) on LAN kaart, ruuter e marsruuter (router), modem, kaabel, server, hub (jaotur), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (NIC). Vähem levinud on: järgur ehk repiiter (repeater), sild (bridge), sild-marsruuter (brouter), lüüs (gateway) ja hallatav võrguseade (with management).
TALLINNA POLÜTEHNIKUM TS-13 Viktoria Dmitrijeva ÄRIEETIKA Referaat Juhendaja: Reeli Liivik Tallinn 2014 1 SISUKORD 2. Sissejuhatus.................................................................................................3 3. Ärieetika ja eetika mõiste...........................................................................4 4. Ärieetika roll...............................................................................................5 5. Eetilised väärtused......................................................................................6 6. Kokkuvõte..................................................................................................7 7. Kasutatud materjal......................................................................................8 8. 2 2. SISSEJUHATUS Ärieetika kui
annaabi.ee 
