7)antarktiline õhk külm ja kuiv Atmosfäärifrondid Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. 1) statsionaarne ehk püsiv esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale taevas tõmbub pilve, soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma. Kui soe õhk jõuab ka maapinnale, sadu lakkab ja lumi hakkab sulama. 3) Külm front edsiliikuv külm õhk on raske, lükkab sooja õhu enda ees ülesse. Esinevad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, t° langeb järsult. NB! Soe front sajuala frondi ees, külm front sajuala fondi taga. madalrõhkkond tsüklon kõrgrõhkkond antitsüklon Veel esinevad Tornaadod, trombid, vesipüksid ja tuulispasad, äike
13. Petty crime- väärtegu 14. Serious crime- tõsine kuritegu 15. Street crime- tänaval juhtunud kuritegu 16. Turn to crime- kurjale teele minema 17. Violent crime- vägivaldne kuritegu 18. Au pair- lapsehoidja 19. Bon appetit- head isu 20. Bon voyage- head reisi 21. Critique- kriitik 22. Cuisine- köök 23. En suite- magamistuba koos privaatvannitoaga 24. Faux pas- piinlik apsakas 25. Fiance- kihlatu 26. Blizzard- lumetorm 27. Breeze- tuul 28. Downpour- paduvihm 29. Drizzle- tibutama 30. Flood- üleujutus 31. Heatwave- kuumalaine 32. Hurricane- orkaan 33. Shower- hoovihm 34. Sleet- lörts 35. Snowdrift- lumehang 36. Break up- lahku minema/tegevust lõpetama 37. Drink up- kiiresti ära jooma 38. Hang up- lõpetama 39. Line up- järjekorras seisma 40. Mess up- segadust tekitama 41. Own up- tunnistama 42. Pull up- peatuma 43. Split up- lahutama 44. Turn up- äkitselt kohale ilmuma 45. Beat- kedagi võitma 46. Draw- viiki jääma 47. Lose- kaotama 48. Miss- mööda lööma 49
suhteliselt soe, suvel jahe parasvöötme kontinentaalne õhk: kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm, ilm valdavalt selge, troopiline mereline õhk: soe ja niiske, troopiline kontinentaalne õhk: palav ja äärmiselt kuiv, ekvatoriaalne õhk: kuum ja niiske, antarktiline õhk: väga külm ja kuiv. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, hakkab tibutama lausvihma, talvel lund ja tuiskab. Sajuala on frondi ees. Kui soe õhk jõuab pärale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Külm front lükkab sooja õhu üles, soojal ajal hakkab sadama paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Talvisel ajal esineb äikest harva. Sajuala on frondi taga. Tsüklon madalrõhkkond. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel jahe ilm. Antitsüklon kõrgrõhkkond
Kuidas päikesekiirgus jaotub planeedil maa? ÕPETAJA ANTUD LEHT: ÕHUMASSID; FRONDID; TSÜKLONID 14. Kuidas mõjutab ilma soe- ja külmfront? · Soe front- Tekib siis, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve. Üles liikuv soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Talvine soe front põhjustab sageli jäidet. Kui soe õhk jõuab kohale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. · Külm front- Tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Hoovihma võib sadada ka peale frondi üleminekut külmas
Ekvatoriaalne Kuum, niiske. Esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma. Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis ookeanide ja mandrite kohal. Antarktiline Külm, kuiv. Kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Frondid Soe front Soe õhk liigub külmale peale, soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses kiudpilved, mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, Külm Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. front langeb järsult. Talvel esineb külma frondiga äikest harva. Sajuala frondi taga. Leppemärgid- sinised, 3.Atmosfääri koostis *Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks. *Hapnik- 21%. Teke: fotosünt
Frondid kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. · Statsionaarne ehk püsiv front front on mitu päeva seisnud ja ta suunda pole võimalik määrata · Soe front soe õhk liigub külmale peale. Taevas tõmbub pilve, õhk jahtub mööda frontaalpinda üles minnes, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved (kiudpilved). Pilved tihenevad, hakkab tibutama lausvihma või talvel lund sadama. Sajuala frondi ees. · Külm front külm õhk liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved ja sajab paduvihma. Sajuala frondi taga Tsüklon madalrõhkkond. Kujunevad välja frontidel ookeni kohal. Talvel pehme, suvel soe, palju sademeid. Tõusvad õhuvoolud. Õhk liigub äärealat keskosa suunas. Liiguvad üldises läänevoolus (läänest itta). Idas soe, läänes külm Antitsüklon kõrgrõhkkond
jääkilbi kohal. Eestis ei esine 5. Frondid Soe front Soe õhk liigub külmale peale, soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses kiudpilved, mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, Ç Külm front Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. langeb järsult. Talvel esineb
allpool külmem õhk. · Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. · Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. · Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub sooja alla. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Suvel hakkab sellel ajal tibutama lausvihma ning talvel tekib tuisk. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilves, sajab paduvihma ja esineb äikest. 14. Tsüklonid ja antitsüklonid Madalrõhkkond ehk tsüklon ja kõrgrõhkkond ehk antitsüklon. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeni kohal.
See on maakera kõige külmem piirkond. 6.Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Fondi lähenedes tõmbus taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda ülespoole liikudes soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses ilmuvad taevasse kuidpilved. Järkjärgust pilved tihenevad ja laskuvad madalamale, moodustades paksu lauspilvkatte . Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Tavine soe front põhjustab sagrli jäidet, mis tekib, siis kui alajahtunud veepiisad lagevad külmunud maapinnale ja kohe jäätuvad. Kui soe jõuab pärale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi sulhakkab sulama. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teist sugune. Edasi liikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal , lükates sooja õhuenda ees üles. Soojal ajal tekivad külma
Baltic Eventi korraldab MTÜ BE. Alates 2004. aastast antakse välja PÖFFi elutöö preemiat. KILINGI NÕMME KINO: 20. aprillil 1937 pühitseti natsi-Saksamaal suure juhi Adolf Hitleri 48. sünnipäeva. Stalinlik Nõukogude Liit tappis samal ajal rahvavaenlasi ning Hispaania elas kodusõjajärgses pohmeluses. Äsja iseseisvuse 19. aastapäeva tähistanud Eestis oli elu esialgu rahulik. Tol teisipäeval toimusid Kilingi-Nõmme II algkoolis tavapärased õppetunnid. Õhtul hakkas vihma tibutama, kuid ilm oli juba mõnusalt soe. Kooli juhataja Jaan Parts otsustas kell 19 alustada koolimaja teise korruse suures klassis kinoseanssi. Ekraani ette kogunes tervelt 132 last alevi kolmest koolist. Kinoaparaadi käitamise andis Parts ülesandeks kahele vanemale poisile. Seitsmest ringvaatest koosnev seanss algaski kell 19. Kinoaparaat oli pandud klassi vasaku kõnepuldi peale ning sellele oli ümber tehtud ajutine pappsein. Aparaadi kõrvale olid kuhjatud filmilindirullid. Kell 20
liigub külmale peale ja sunnib seda taganema soojal ajal tekivad rünksajupilved, sajab paduvihma mööda frontaalpinda ülespoole liikudes soe õhk ja esineb äikest jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved õhutemperatuur langeb järsult (kiudpilved>lauspilvkate) sadada võib ka peale prondi üleminekut külmas hakkab tibutama lausvihma, talvel tuiskab õhumassis talvine soe front põhjustab jäidet, mis tekib siis, kui külma frondi üleminnes pöördub tuul loodesse ja alajahtunud veepiisad langevad külmunud põhja, algab külma õhu sissevool maapinnale ja kohe jäätuvad sajuala on frondi tag kui soe õhk jõuab maapinnale, siis temperatuur
suunda. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda ülespoole liikudes soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses ilmuvad taevasse kiudpilved. Järkjärgult pilved tihenevad ja laskuvad madalamale, moodustades paksu lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Talvine soe front põhjustab sageli jäidet, mis tekib siis, kui alajahtunud veepiisad langevad külmunud maapinnale ja kohe jäätuvad. Kui soe õhk jõuab pärale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla
võimalik määrata selle liikumise suunda. * Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. * Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale peale. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Alguses ilmuvad taevasse kiudpilved. Järkjärgult pilved tihenevad ja laskuvad madalamale, moodustades paksu lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talve ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu ena ees üles. Õhutemperatuur langeb järsult. Kui külm front on üle läinud, pöördub tuul loodesse ja põhja. Algab külma õhu sissevool. Frontide puhul on oluline meelde jätta, et sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral aga taga. Tsüklonid ja antitsüklonid
ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. o Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale. Mööda frontaalpinda ülespoole liikudes soe õhk jahtub, selles sisalduvad veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Pilved laskuvad madalamale ja moodustavad paksu lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuskab. Talvine soe front põhjustab sageli jäidet. Kui soe õhk jõuab maapinnale, siis temp. Tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Sajuala frondi sees. o Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla.soojal ajal tekivad külma fronfi korral võimsad rünkjaspilved, sajab paduvihma ja esineb äikest. Õhutemperatuur langeb järsult. Talvisel ajal esineb külma frondiga
Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub sooja alla. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Suvel hakkab sellel ajal tibutama lausvihma ning talvel tekib tuisk. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilves, sajab paduvihma ja esineb äikest. 16.Tsüklonid ja antitsüklonid Madalrõhkkond ehk tsüklon ja kõrgrõhkkond ehk antitsüklon. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeni kohal.
Antitsüklon- Antitsükloni puhul on vastupidi- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. Antitsüklonis puhub tuul keskmest väljapoole ning pöördub. Soe front- Tekib siis, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna soe õhk tungib külmale peale ning sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda üles liikuv soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Talvine soe front põhjustab sageli jäidet. Kui soe õhk jõuab kohale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Sajuala on frondi ees. 7 Külm front- Tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad külma
kohal. Õhurõhk- on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Tsüklon- ehk madalrõhkkond (talv pehme, suvi jahe). Antitsüklon- ehk kõrgrõhkkond (talv pakane, suvi soe). Soe front- selle lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Algul kiudpilved, mis järk-järgult tihenevad. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Külm front- õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda üles. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, sajab paduvihma ja on äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Talvisel ajal esineb äikest vähe. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem peamiselt rannikupiirkondades, milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas ja suvel ookeanilt maismaa suunas).
liigub külmale peale ja sunnib seda taganema soojal ajal tekivad rünksajupilved, sajab paduvihma mööda frontaalpinda ülespoole liikudes soe õhk ja esineb äikest jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved õhutemperatuur langeb järsult (kiudpilved>lauspilvkate) sadada võib ka peale prondi üleminekut külmas hakkab tibutama lausvihma, talvel tuiskab õhumassis talvine soe front põhjustab jäidet, mis tekib siis, kui külma frondi üleminnes pöördub tuul loodesse ja alajahtunud veepiisad langevad külmunud põhja, algab külma õhu sissevool maapinnale ja kohe jäätuvad sajuala on frondi tag kui soe õhk jõuab maapinnale, siis temperatuur tõuseb märgatavalt ja sadu lakkab
Antitsüklon- Kõrge õhurõhk. Antitsükloni puhul on vastupidi- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. Tuul puhub kellaosuti liikumise suunas keskpunktist väljapoole. Soe front- Tekib siis, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna soe õhk tungib külmale peale ning sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda üles liikuv soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Talvine soe front põhjustab sageli jäidet. Kui soe õhk jõuab kohale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Sajuala on frondi ees. Külm front- Tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult
Korraga plahvatas- selge, me oleme iidsel kaubateel! Hardusega vaatasime tihedat metsa ja kujutlesime kaubavoore veeremas kaitsva ratsasalga saatel. Õhtu lähenes, läbitud oli juba palju maad. Tekkis erinevaid ettepanekuid: jääda laagrisse niipea kui ojakese leiame või minna pikalt lausa Bucegi püstloodis kaljude alla välja. Teede ristumiskohal läks Neeme kaarti kaasa võttes ojakest otsima, meie kinnitasime keha traditsioonilise sokolaadi ja allikavee kokteiliga. Vihma hakkas tibutama, esimest korda otsisime välja midagi vettpidavat. Adusime matka viiendat reeglit: kui tahate, et kogu aeg on ilus ilm, peab reisisihis ja-viisis valitsema üldine üksmeel. Hiljem kinnitasid seda reeglit teiste matkagruppide meenutused!.. Neeme oli ära juba üle tunni, läksin rada mööda talle järele
keeris/tuulekeeris.Need on londikujulised keerised,mille sees on väga madal õhurõhk. - Front on kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel. 1.Statsionaarne front-paar päeva paigal seisnud front,ei saa määrata selle liikumise suunda. 2.Soe front-soojem õhumass liigub külmema peale.Üleminekul taevas tõmbub pilve,sooja õhu jahtudes veeaur kondenseerub ja tekivad pilved.Alguses on kiudpilved,siis tihenevad ning hakkab tibutama lausvihma(talvel lund sadama).Kui soe õhk jõuab pärale maapinnale,siis temperatuur tõuseb,sadu lakkab(lumi hakkab sulama).Sajuala on frondi ees 3.Külm front-raske maapinnal liikuv õhk lükkab soojema õhu üles.Suvel tekivad rünksajupilved, sajab paduvihma,on äike,temperatuur langeb järsult.Kui külm front on üle läinud,pöördub tuul loodesse ja põhja.Algab külma õhu sissevool.Sajuala on frondi taga. - Tsüklonid kujunevad frontidel ookeani kohal
aga jahe ilm. Antitsüklon- Antitsükloni puhul on vastupidi- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. Antitsüklonis puhub tuul keskmest väljapoole ning pöördub. Soe front- Tekib siis, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna soe õhk tungib külmale peale ning sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda üles liikuv soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Talvine soe front põhjustab sageli jäidet. Kui soe õhk jõuab kohale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Sajuala on frondi ees. Külm front- Tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult
Sageli turustatakse elupuid nn. juurepalliga. Juurepalli kaitseks on sellele ümber mähitud võrk. Enne istutamist ei ole tarvis võrku eemaldada, see kõduneb piisavalt kiiresti, et mitte segada juurte arenemist. Mitte mingil juhul ei lõhuta palli tükkideks ega harutata juuri laiali. Elupuud istutatakse samale sügavusele, nagu nad olid puukoolis kasvades. Juurepall kaetakse mullaga ja tallatakse korralikult kinni. Kastetakse ka siis, kui hakkas parajasti tibutama. Kerge vihmahoog ei pruugi pinnast vajaliku sügavuseni märjaks teha. Parim pinnas istutamiseks koosneb 2 osast heast mullast, 1 osast turbast ja 1 osast liivast. Istutusaugu põhja sobratakse pinnasesse kuni 500 g kompleksväetist puu kohta. Kolmandast kevadest pärast istutamist rehitsetakse kevadeti mulda kevadväetist 100...120 g/m2. Esimese kuu 50 jooksul pärast istutamist kastetakse taimi vähemalt kord nädalas põhjalikult
Antitsüklon- Antitsükloni puhul on vastupidi- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. Antitsüklonis puhub tuul keskmest väljapoole ning pöördub. Soe front- Tekib siis, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna soe õhk tungib külmale peale ning sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda üles liikuv soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Talvine soe front põhjustab sageli jäidet. Kui soe õhk jõuab kohale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Sajuala on frondi ees. Külm front- Tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Hoovihma võib sadada ka
annaabi.ee 
