põllumajanduse arendamisele. PIISTAOJA TALU KUJUNEMINE: Tori vallas Piistaoja kaldal asuva Piistaoja talu ostis selle rentnik Mart Pool 1896. aastal. Piistaoja oli Poolide suguvõsa kasutuses olnud ligemale 200 aastat. Jaan Pool müüs oma talu vennale Mart Poolile ja Mart Poolile, kes on Theodori isa. 19. sajandi viimasel veerandil oli Piistoja jaotatud kaheks taluks, pärast müümist sai Piistaojast terviktalu. Piistaojal peeti algul maakarja, siis aga mindi üle mustakirju karja kasvatamisele-aretamisele. Seal valmistatud võid müüdi Pärnus, hiljem ka Inglismaal. 1911. aastal ehitati lehmadele uus puhaslaut, vana laut kohandati talliks. Talus oli 7-väljaline külvikord, kusjuures kolm põldu oli ristiku all, kolmandal neist karjatati veiseid. Esimesed vasikakoplid rajati 1915. aastal, esimesed lehmade kultuurkoplid 1923. aastal. POOLIDE KÜÜDITAMINE: Nõukogu võimu poolt jäi 1940. aastal maareformiga
vägivaldselt ära võetud maa saadakse tagasi. Kibedat meelt põhjustasid majanduslikud raskused talude ostuvõla tasumisel. "Eesti talu" mõiste aga vaimustas rahvast. Talude päriseks ostmine, maa omanikuks saamine oli osa eesti rahvuslikust liikumisest. Talude ostuvõlga aitas tasuda, eriti Lõuna-Eestis kõrge linahind. Linakasvatuse laiendamine taludes soodustas ka ehitustegevust, vajaliku inventari soetamist, samuti looduslike maade ülesharimist. Nii oli ka Piistaojal.Söödakoguse suurendamine võimaldas kasvatada rohkem piimakarja. Piistaojal peeti algul maakarja, siis aga mindi üle mustakirju karja kasvatamisele-aretamisele. Siin valmistatud võid müüdi Pärnus, hiljem ka Inglismaal. Esimene võitünn saadeti sinna 24. oktoobril 1900. a. Alates 1922. aastast hakati piima viima Tori- Selja meiereisse. 1906. aastal tehti algust veiste jõudluskontrolliga. Varem oli seda rakendanud C.R. Jakobson oma Kurgja talus.1911. aastal ehitati