Skisofreenia Sissejuhatus Raamat "Avasta tulevik", tõlkinud Liisa Smith. Vikipeedia, terviseportaal ja Eesti Päevaleht. Psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada Skisofreenia ajalugu Esimesena kirjeldas Emil Kraepelin 1896.a Enne teda olid tuntud mõisted: katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsustema ühendas need varajaseks nõdrameelsuseks. Skisofreenia mõiste võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908.a Mis siis on skisofreenia? Vaimuhaigus, puudutab ühte inimest sajast kogu maailmas Meeste haigestumine sagedasem
Hoolitseda tuleb selle eest, et ei tekiks vedelikupuudust, väga oluline on piisav vedeliku manustamine. Toidumürgituse tekkimise vältimiseks tuleks hoolikalt jälgida säilitusaegu, mitte tarvitada paisunud konserve, säilitada riknevaid toiduaineid külmas, lihatooted ja kanamunad korralikult kuumtöödelda, pidada kinni hügieeninõuetest. Eriti kipuvad riknema reisile kaasa võetud toidud, kuna sageli pole võimalik neid ettenähtud tingimustes säilitada. Toidumürgistus. Inimene.ee terviseportaal. Toidumürgistus. Inimene.ee. Terviseportaal. (27.09.10) Toiduinfektsioon Toiduinfektsioon ehk -nakkus on haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Nakkusdoos oleneb: · mikroobi tõvestusvõimest, · inimese east, · toidust, mida inimene on eelnevalt söönud, · tervislikust seisundist jm.
Hüpertoonia esineb ligi pooltel üle 65-aastastel inimestel, kuid vähestel põhjustab seda mõni haigus. Kaebusteks on väsimus, närvilisus, nägemise halvenemine, peavalu ja ringlus, üldine halb enesetunne koos peavaluga, südame kloppimine ja töövõime langus. Hüpertoonia on süvenev haigus, mille ravi on eluaegne. Sellest pole võimalik vabaneda, aga on võimalik leevendada. Järjekordselt tuleb järgida samu samme. (Delfi, 2011) (Tartu Ülikooli Kliinikum) (Terviseportaal Inimene) Kokkuvõte Referaati tehes sain teada, mis juhtub inimese kehaga, kui ta vananeb. Minu jaoks üllatavalt on rohkem sisemisi muutusi kui välimisi. Referaat aitas mul aru saada miks mingi muutus 10 toimub ning kuidas me saame ennast ise aidata, et vanadusepõlv oleks lihtsam. Pani mind mõtlema, kuidas ma peaksin oma vanavanemaid aitama ja toetama. Algul oli raske leida
Candida-tüüpi pärmseente tegevust aktiviseerib antibiootikumide pikaajaline kasutamine. (Vahter, 1994) Pärmseente poolt tekitatud vaginiidi ehk tupepõletiku teket soodustavad antibiootikumide kasutamine, rasedus, rasedusvastaste tablettide kasutamine, suhkurtõbi, immuunpuudulikkus ning kemikaalide üleliigne kasutamine intiimhügieenis. Meestel põhjustavad pärmseened peenise pea põletikku ehk balantiiti, mis avaldub põletava valu ning sügelusega, eesnahk võib olla punetav. (Terviseportaal) Kubemetäid Inimese nahal võivad parasiteerida pea-, riide- ja kubemetäi. Kubemetäid (Pediculi pubis) on väga väikesed, isaslooma läbimõõt 1 mm, emasloomal 1,5 mm. Kõige sagedamini elutsevad nad genitaalidel ja häbeme piirkonnas, harvem muudes kohtades. Täihammustusest tekivad nahale sinakat värvi laigukesed. Haige kaebab nahasügelust. Sagedamini nakatutakse täitõppe ühes voodis magamisel. Täitõbe tuleb ette vaid neil juhtudel, kui ei peeta kinni isikliku hügieeni nõuetest
(püelonefriidiga). Vastsündinud- palavik või kehatemperatuuri alanemine, isutus, rinnapiimast või lutipudeliga saadavast toidukorrast keeldumine, naha kollakus Väikelapsed- oksendamine, kõhulahtisus, isutus, haiglane olek, lapseliku sära kadumine Lapsed- ärrituvus, isutus, seletamatu visa palavik, soole pidamatus, urineerimise sageduse muutus. Lapsed nutavad ja kardavad ning võivad suure hirmu tõttu nuttes pissimist mitu tundi edasi lükata. 4. Kasutatud kirjandus 1) Inimene.ee terviseportaal. http://inimene.ee/t/tsustiit (14.10.2015) 2) Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehe infoleht. http://www.itk.ee/uudised/koik- uudised/2014/10/tuutu-ja-valus-kulaline-poiepoleti k (14.10.2015)
riskantne, kuna seal kasutatakse erinevat keemiat ja kasvuhormoone ning need võivad mõjutada inimese tervist. Levida võivad igasugused bakterid ja mürgitused, haigused (salmonelloos). ,,Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku." (Terviseportaal- http://www.inimene.ee/? disease=s&sisu=disease&did=796&idr=BWXDavmjfzhvzz7ab8b3Szg838a). Kokkuvõtteks Iga tööandja kohustus on tagada oma töötajatele ohutu ja tervislik töökoht. See on igati otstarbekas- kui vigastuse kaotuse tõttu kaotada väärtuslik töötaja, on see ärile halb ning samas on ka asendustöötaja värbamine ja väljakoolitamine väga kulukas. Mis on sagedasemad õnnetuse põhjustajad ning kuidas saab ennetada tööõnnetusi toitlustussektoris: 1
Tablettravimeid või insuliinisüste vajatakse, kui liigsete kilode kaotamine, toiduvalik ja liikumine ei ole veresuhkru normaliseerimiseks küllaldased. Enamik diabeetikuid vajab suhkrutaseme tasakaalus hoidmiseks samaaegselt mitut tablettravimit või insuliini ja tabletti korraga. 1.4 Ennetamine II tüüpi suhkruhaigust ei ole alati võimalik ennetada. Tähtis on tervislik elustiil: piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal, vähene stress ning õige toidureziim. (Terviseportaal 2012). 5 2. ÕENDUSPROBLEEMID DIABEEDI PÕDEVAL PATSIENDIL Õendushooldusvajaduste määramine tähendab patsiendi probleemide selgitamist. Õenduse esmane informatsiooniallikas on patsient ise või keegi tema lähedastest. Õendusprobleemide selgitamiseks on õel vaja koguda andmeid patsiendi ja tema perekonna elustiili kohta
Teisalt mahasuruda HI- viiruse erivariantide pidev kujunemine ning kolmandaks kahandada infektsiooni riski. Uuringud on näidanud, et antiviiruslikku raviga on võimalik märkimisväärselt vähendada HIV-positiivse raseda naise riski kanda haigus lapsele edasi. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Tervise Arengu Instituudi HIV/AIDS teemaline portaal http://www.hiv.ee/ 2. MTÜ AIDS-i Ennetuskeskus http://www.aids.ee/ 3. Tervise Arengu Instituudi terviseportaal http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1476 4. Hanna-Liisa Ennet(2006) HIV-i ja AIDS-i preventsiooni ning rehabilitatsiooni võimalused Eestis (Bakalaureusetöö) http://www.caritas.ee/s/img/ennet_loputoo2006_hivaids.doc 5. MTÜ AIDS-i Informatsioon Sveits http://www.hiv-net.org/index_eesk.htm
ee/hiv-ja-aids/hiv-ja-aids-eestis/ Eesti Haigekassa ravikindlustatute tervise edendamise ja haiguste ennetamise prioriteetide määramise alusmaterjal [WWW] www.haigekassa.ee/print%3Fcontent %3D479+meditsiinilised+riskifaktorid+eestis&cd=7&hl=ru&ct=clnk&gl=ru Delfi uudised, koduleht [WWW] www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/arst-inimene-saab-90- protsenti-insuldi-riskifaktoritest-mojutada.d%3Fid %3D65144780+riskifaktorid+eestis&cd=7&hl=ru&ct=clnk&gl=ru Terviseportaal,tuberkuloos[WWW]www.inimene.ee/%3Fdisease%3Dt%26sisu%3Ddisease %26did%3D141+tuberkuloos+eestis&cd=2&hl=ru&ct=clnk&gl=ru Terviseportaal,entsefaliit[WWW]http://www.inimene.ee/index.php? disease=e&sisu=disease&did=500 Delfi.ee, puukentsefaliid[WWW] http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/puukentsefaliidi-vastu- vaktsineerimine-eestis-vaga-madal.d?id=10255162
pole. Sellist ülitundlikkust nimetatakse sageli vaimsuseks. (Viilma, 2003) Tundelisuse aspektist vaadatuna võib depressiooni sisuliselt jagada kergeks, raskeks ja väga raskeks depressiooniks. Väline vorm on seejuures sisule risti vastupidine. (Viilma, 2003) KASUTATUD ALLIKAD Viilma, L. (2003) Depressioon. Kasutamise kuupäev: 18.09.2014, allikas: http://www.luuleviilma.ee/index.php?id=7542 Terviseportaal Inimene. (2013). Stress. Kasutamise kuupäev: 18.09.2014, allikas http://inimene.ee/s/stress
Deliiriumis inimene võib kergesti ärrituda ning muutuda agressiivseks. (Usberg. A., 2011) Orgaaniline psüühikahäire on veel ka dementsus, mis enamasti kujuneb välja 60dates eluaastates, sest inimese kehas toimuvad vananemisele viitavad muutused ning, närvirakkude hulk väheneb. Dementsus süveneb aja jooksul ning kahjustab inimese intellektuaalseid võimeid ehk isik unustab tihti või teeb asju, mida n-ö normaalses olekus iialgi ei teeks (näiteks hakkab lillepotti salatit tegema) (Terviseportaal Inimene, 2007) Psüühikahäirete jaotuse teise rühma moodustavad psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired. Sellised ained tekitavad sõltuvust (alkohol, kokaiin, nikotiin jne) ning nende mittetarbimine põhjustab inimeses meeleolu või enesetunde muutust, ärevust, unehäireid jms. F2 rühma kuuluvad psühhootilised häired, milleks võib olla näiteks skisofreenia või püsivad luululised häired. Psühhootilistele häiretele on iseloomulik tegelikkuse tunnetamisvõime
Eesti Siseaudiitorite Rakvere Kodanikeühenduste Ühingu eetikakoodeks Lihakombinaadi eetikakoodeks kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika Eesti õpetajaeetika Saint-Gobain Ravimitootjate koodeks Ehitustooted Eesti AS'i turundustavade missioon ja väärtused koodeks Euroopa Keskpanga Saku Õlletehase Terviseportaal juhatuse liikmete missioon ja visioon Inimene.ee täiendav eetikakoodeks eetilised põhimõtted Euroopa logopeedide Tallinna Kaubamaja Äripäeva ajakirjaniku alalise koostöökomitee põhiväärtused eetikakoodeks (CPLOL) eetikakoodeks Hambaarsti Vedaja eetikakoodeks eetikakoodeks Hea kaubandustava Hea pangandustava ICOM'i muuseumide eetikakoodeks Hippokratese vanne Infotehnoloogia Kolledzi üliõpilase
Imiku äkksurma ennetamiseks ei ole kindlaid abinõusid. Kuigi uuringutulemused magamisasendi olulisusest puuduvad, peaksid imikud ikkagi magama seliliasendis ja oma voodis. (joonis 1.) Joonis 1. Soovitatavad magamisasendid. 6 KASUTATUD KIRJANDUS · www.pampers.ee. Imikute äkksurma sündroom. http://www.pampers.ee/et_EE/paren ting-articles/imikute-%C3%A4kksurma-s%C3%BCndroom/14022 (30.11.2012) · Terviseportaal inimene.ee. Hällisurm. http://www.inimene.ee/index.php?disease=h& sis u=disease&did=304 (30.11.2012) · Eesti suurim tervisenõustamise keskkond kliinik.ee. Hällisurma põhjustajaks geneetiline defekt http://www.kliinik.ee/koolituskeskus/terviseuudised/aid-11444/H %C3%A4llisurma-p%C3%B5hjustajaks-geneetiline-defekt (30.11.2012) 7
tohi jätta pooleli, kui enesetunne on paranenud. KASUTATUD KIRJANDUS Roper, N., Logan, W., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. Uiga, B. (2002). Õendusprotsess: käsiraamat õdedele. Tartu. Jaanson, T. (1996). Sisehaigused. Käsiraamat õdedele. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Sora, T., Larkio, M., Manninen-Kauppinen, M., Vierula, S. (1998). Intensiivravi. Käsiraamat õdedele. Tallinn: AS Medicina. Terviseportaal Internetis Inimene.ee. Pleuriit: http://www.inimene.ee/? disease=p&sisu=disease&did=784&idr=1pauKs4f37pHDRdlYiPfPniqqGe ( 24.09.2011).
Abiks lastevanematele ja pedagoogidele. Tartu Ülikooli Kirjastus 3. Leino, M. (2009) Kui koolis on halb. AS Ajakirjade Kirjastus 4. Nõmme, A. (2009) Iga laps tuleb oma õnnega. AS Altex 5. Jegorova, I., Veisson, M. (2009) Hüperaktiivne laps. Rmt. Veisson, M.; Vesiko,M. 6. AS Eesti Lastefond. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) http://www.ath.ee/est/info/pohjused 7. Inimene.ee terviseportaal. Hüperaktiivsuse sündroom. http://www.inimene.ee/index.php?disease=h&sisu=disease&did=901
Hood võivad alata järsku ja olla juhmistavad, tuues endaga kaasa hulga ebameeldivaid sümptomeid ja valu, mis sarnaneb tundele nagu puuritaks auku läbi pea. (Thomas, 2001). Enne migreenihoogu võivad esineda ebamäärased tundmused. Esineda võivad närvilisus, meeleolu langus, eufooria, teravneb lärmi ja lõhnade tajumine, suureneb magusaisu, sageneb haigestumine. Veel võivad eelneda tajuhäired ehk aurad, milleks on kõige sagedamini nägemishäired. (Terviseportaal...., 2010). Enne migreenihoogu tekivad tegelikkusele mittevastavad aistingud, hallutsinatoorsed elamused. Kannatanu tunneb külma, olematut lõhna ja müra, esinevad krambid isoleeritud lihasrühmades, täheldatakse südamepekslemist, näljatunnet, higistamist, veretungi pähe, pisaratevoolu jne. Kuigi migreen areneb skeemi järgi, on ta erinevatel inimestel väga individuaalne. Prantsuse filosoof M.Labroch ütles, et ,,Igaüks kannatab migreeni all omamoodi". (Loogna, 1987).
Seda ka seetõttu, et enne kahekümnendat eluaastat toimub luustiku arenemine. Kasutatud kirjandus 1.Janes, H. Terviseteejuht. Tallinn: kirjastus Valgus 1988 lk.479 2. Kodutohter (2000) koide 6, lk.48-49./Ajakirjas/ 3. Sutcliffe, J. Tugeva selja harjutusi. Tallinn: kirjastus Koolibri 2007 lk.93 4. Tervise kasiraamat. Tallinn: kirjastus Medicina 2005. lk. 567 5.Terviseleht, Kui skolioosiravi nouab korsetti. [WWW] 6.http://www.terviseleht.ee/200011/11_skolioosiravi.php (17.01.08)/Internetis/ 7. Terviseportaal Inimene, Skolioos [WWW] 8.http://www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=383 (17.01.08) /Internetis/ 9. Tiit Ilvese Taastusravi, Skolioosi vormid [WWW] http://www.tiitilves.ee/mypage/index.html (05.02.2008) /Internetis/ 10. Wikipedia, Prevalence (Tolgitud)[WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Scoliosis (08.02.2008)/Interetis/
teadmistele ja infoallikatele. Magistritöö Rahvatervishoius. Tartu Ülikooli Instituut. · L. Jannus - Pruljan, R. Jõgi., R. Kiivet., H. Leesik., H. Lill., H. M. Loit., J. Põlluste., E. Püttsepp., J. Vahtramäe. Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus, diagnostika ja ravi. Tallinn, 1997. · S. C. Smeltzer., B. Bare., L. Williams & Wilkins. Brunner and Suddarth's Textbook of Medical Surgical Nursing, 10th edition, 2004. Page 569; 587 589. · Terviseportaal, 2005. Astma; Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus. http://www.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu=disease&did=782 http://www.inimene.ee/index.php?disease=k&sisu=disease&did=354 · T. Keistinen, 1996. Üldarsti käsiraamat: Hingamiselundite haigused. Medicina, Tallinn. Lk 172 177; 181 183. http://medicina.bestit.ee/?id=1442&book_id=1 · Ü. Ani., K. Kisand., H. Leesik., L. Praks., K. Prikk., J. Vahtramäe. TÜ Kopsukliinik. Pulmonoloogia lühikursus
(toim.). Diabeet. Tallinn: AS Medicina. Drury,P., Gatling,W. (2005). Diabetes. Your questions answered. London:Churchill Livingstone. Jugaste,T. (1994) Diabetes 2. Eesti Diabeediliidu kodulehekülg Diabeetiline retinopaatia http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=1756 (20.12.08) MD Support. Leahy,B. Jr. Vitrektoomia foto http://www.mdsupport.org/surgery.html St.Luke's Cataract & Laser Institute. Retina Center. http://www.stlukesretina.com/html/diabetic_retinopathy.html Terviseportaal Inimene.ee http://www.inimene.ee/pages.php3/06? haigus=815&text_type=2&login=950a263bd85f2fdd6db4e9dbb07789e0 (01.12.08) Varga, J. Kodulehekülg. Retinopaatia foto. http://www.varga.org/Physician%20Assistant%20Photos.htm (03.12.08) Wikimeda Commons. Retinopaatia laserravi foto. http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Fundus_photo_showing_scatter_laser_sur gery_for_diabetic_retinopathy_EDA09.JPG 18
Tallinna Polütehnikum Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Ott Merila Kutsehaigused ja tööõnnetused Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus 1 Kutsehaigused 1.1 Definitsioon 1.2 Kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid 1.3 Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis 1.4 Kutsehaigestumisest teatamise ning uurimise ja registreerimise kord 1.5 Kutsehaiguste ennetamine 2 Tööõnnetused 2.1 Definitsioon ja liigitamine 2.2 Tööõnnetuse teatamise, registreerimise ja uurimise kord 2.3 Tööõnnetuste statistika Eesti Vabariigis 2.4 Tööõnnetuste ennetamine ja riskianalüüs Kokkuvõte Lisad Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadiga soovitakse lühidalt edasi anda kutsehaiguste ja tööõnnetuste klassifikatsioon, põhjused, nendest teatamise kord ja ennetamine. Samuti tuuakse välja hetke statistika Eesti Vabariigis. Lühidalt saab ka lahti kirj...
1) http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/Toit_haired.html (1.03.2012) Järvelaid, Mari ,,Terve tervemaks" Projekti juht on lastearst Mari Järvelaid 2) http://tudengielu.net/a/vabaks.html (24.03.2012) Broadwell, Susan (koostöös Kim Bubalo'ga) Söömishäirest vabaks 3) http://www.kool.ee/?9890 (1.03.2012) Kool.ee ,,Toitumishäired - anoreksia, buliimia, ortoreksia ja pika" 4) http://www.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu=disease&did=135 (14.03.2012) Terviseportaal Inimene 2001. Anoreksia 5) . http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/anoreksia.htm (14.03.2012) Lempu, Helen 2002. Anoreksia 6) http://www.treenitargalt.ee/toitumishaired-buliimia/ (1.03.2012) Piiber, Raivo 2011. Toitumishäired buliimia 7) http://www.tervislik.net/toitumishaire-anoreksia-nervosa (14.03.2012) Kirjandus: "Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10 "Psühhopatoloogia" Jüri Saarma
tekkinud äärmuslike dieedipiirangute tulemusel. Ületähtsustatud arusaamad figuuri ja kehakaalu olulisusest, sunnivad häire all kannatajaid kehtestama jäiku dieedireegleid. Söömishäirete all kannatajad otsustavad oma väärtuse üle peaaegu eranditult figuuri ja kehakaalu põhjal. Osad anoreksia tunnused on ilmselt nälgimise otsene tulemus, nagu näiteks mõtete keskendumine toidule, ülesöömisperioodid, masendusmeeleolu, ärrituvus, keskendumisraskused, ühiskondlik Terviseportaal inimene.ee haigused ja seisundid söömishäired Anoreksia ka tahtlikult esilekutsutud nälgimisseisund Anorexia nervosa (lad.k) Buliimia ka liigsöömine Bulimia nervosa (lad.k) http://www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=134&login=9c42c9666d3e46b17e09c7763d73d928 Õpetaja saab aidata Kuigi õpetaja ei saa panna ühtegi diagnoosi, võib tal tekkida kahtlus, et noor põeb mõnda söömishäiret. Mida sellisel juhul noore abistamiseks teha? Esmalt peab õpetaja viima end kurssi
annaabi.ee 
