Kaevevälja suurus võib olla sadakond ruutkilomeetrit ja mäeeraldis sisaldada mitusada miljonit tonni põlevkivi. Karjääril on kaevandamiseks vajalik ka täielik maaeraldus, allmaakaevandamisel on maaeraldusi vaja ainult kaevandamisega seotud infrastruktuuriobjektide paigutamiseks. Kaevandamise kord ja tingimused on määratud kaevandamisloas ning samuti paljudes õigusaktides, mis suures osas on suunatud keskkonnakaitsele, samuti tööohutusele ja tervisekaitsele. Põlevkivi kasutamine õli utmiseks on kujunenud episoodiliseks, sest see sõltub hinnast õliturul. Ühe tonni õli tootmiseks kulub 6 tonni põlevkivi ja selle maksumus on võrdne 10 tonni põlevkivi hinnaga. Praegu valitsev suund on põlevkivielektrit vähendada. Arendada muid energiaallikaid ja hoida Eesti üks strateegilisemaid ettevõtteid jätkuvalt Eesti Energia kontrolli all. Põlevkivitootmise vähendamisel on rida objektiivseid ja subjektiivseid põhjuseid, mis
inimest, kellel pole majas vett, alles siis, kui probleem on meediasse läinud, tuleb riik appi. Tele saade hingesoojus aitab paljusi hädas olijaid, ja ikka meie oma inimeste toetusel, riik ei puutu selles osas üldse asjasse. Paljud pered elavad kindla eelarve järgi, ning ei saa omale lubada kallist toitu, isegi liha ei suudeta osta. Kus on probleem? Arvan, et palju on töökohti, kus makstakse miinimumi ja maakohtades on väga väike võimalus tööle saada. Õigus tervisekaitsele ja arstiabile. Inimesed saavad küll arstiabi, kuid paljud peavad ootama kuid, et saada spetsialisti abi. Poliitikud räägivad, et neile on tähtis inimeste tervis, kuid miks ei suudeta muuta arsti abi kättesaadavust paremaks? Osasi operatsioone ei maksa riik kinni, näiteks soovitakse, et Eestis iive kasvaks, kuid paljud naised,kes loomulikul teel ei saa lapsi peavad eriarste külastama ja selle eest ise maksma.
· Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele · Õigus teabele Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Päeva mõte on tänada ja avaldada austust inimestele, kes on ühiskondlikult aktiivsed kodanikud. Kodanikuks saadakse: · Sündides aluseks on vähemalt ühe vanema kodakondsus · Naturalisatsiooni korras tunnuste täitmise alusel: eesti keele algtaseme eksami
● õigus rahvusele ja kodakondsusele, ● usu- ja mõttevabadus, ● Sõnavabadus, ● liikumisvabadus, ● vabadus koosolekuid pidada ja ühinguid luua, ● Hääleõigus. https://www.youtube.com/watch?v=UN-ZPk1Ilc4 https://www.youtube.com/wat Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ● õigus tööle, ● puhkusele, ● toidule, ● joogi-veele, ● inimväärsele elatustasemele, ● sotsiaalsele kindlustatusele, ● tervisekaitsele ja arstiabile ● Kultuurilised õigused ● õigus haridusele ja kultuurile, ● teabele, ● õigus rahvuskultuuri ja –keele säilitamisele. ● Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste elluviimine sõltub iga maa arengutase-mest. ● Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ning kehtivad enamjaolt nende inimeste kohta, kes on vastava riigi kodanikud. Millal võib inimõigusi piirata?
Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise või muude veendumustega, varaliste ja sotsiaalse seisundi asjaolude tõttu. Diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja see on karistatav. Kui see juhtub, võib inimene pöörduda kohtu poole, kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse või toimingu, mis rikub õigusi ja vabadusi. Igaühel on õigus elule, tervisekaitsele. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutse ja töökoht. Igal inimesel,kes viibib Eestis seaduslikult, on võimalus valida omale elukoht ja liikuda vabalt igal pool. Kellegi elukohtadesse ei tohi ilma põhjuseta tungida. Igal inimesel on aga õigus kaitsta oma eluaset, vara. Kui aga on seda rikutud on kodanikul õigus pöörduda kaitse saamiseks vastavalt kas politseisse, kohtusse, saamaks kaitset ja tekitatud kahjude hüvitamist.
6. Nimeta olulisemad (2-3) põhiõigused, poliitilised õigused, majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused ja kultuurilised õigused. Põhiõigused: • Õigus elule. • Õigus perekonnale ja eraelule. • Õigus vabadusele, võrdusele ja isikupuutumatusele. Poliitilised õigused: • Usu ja mõttevabadus. • Sõnavabadus. • Liikumisvabadus. Majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused: • Õigus tööle ja puhkusele. • Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. • Õigus tervisekaitsele ja arstiabile. Kultuurilised õigused: • Õigus haridusele ja kultuurile. •Õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele. • Õigus teabele. 7. Milline on riigi, milline üksikisiku roll inimõiguste tagamisel? Riik on vastu võtnud erinevad inimõigusi tagavad seadused nagu näiteks Euroopa inimõiguste konvektsioon, Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Inimese õigused on ka kirjas riigi põhiseaduses. 8. Miks kaasnevad (inim)õigustega alati ka kohustus ja
perekonnale ja eraelule. 4. Millised on poliitilised õigused? V: Õigus rahvuseleja kodakondsusele; usu-ja mõttevabadus; sõnavabadus; hääleõi- gus; koosolekute- ja ühingutevabadus. 5. Millised on sotsiaalsed ja majanduslikud õigused? V: Õigus tööle ja puhkusele; õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele; õigus inim- väärsele elutasemele; õigus sotsiaalsele kindlusele; õigus tervisekaitsele ja arsti- abile. 6. Millised on kultuurilised õigused? V: Õigus haridusele ja kultuurile; õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele; õigus teabele. 7. Mida tähendab kodanik? V: Kodanik on ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi. On inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk koda- kondsus. 8. Miks on kodanikud riigile olulised? V: Ilma kodaniketa riik ei toimiks. 9
Poliitilised õigused: õigus... ...rahvusele ja kodakondsusele ...mõttevabadusele ...sõnavabadusele ...liikumisvabadusele ...koosolekute- ja ühinguvabadusele ...hääletada Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused (Euroopa riikides): õigus... ...tööle ja puhkusele ...kvaliteetsele toidule ja joogiveele ...inimväärsele elatustasemele ...sotsiaalsele kindlustatusele ...tervisekaitsele ja arstiabile Kultuurilised õigused: õigus... ...haridusele ...rahvuskultuuri ja keele säilitamisele ...teabele 5. Jätkusuutlikkuse eesmärgid Heaolu kasv (tasakaalustatud rahanduspoliitika) Loodusressursside mõistlik kasutamine Ühiskonna sidusus (horisontaalne ja vertikaalne) kultuuri kestmine 6. Riik Riik on institutsioonide kogu, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigivalitsemise vorme:
kuuluvad neile sel määral, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja vastavate õiguste olemusega. Põhiõiguste liigid: Ajaloolise kujunemise järgi: a)Inim- (kodanikuõigused) ja poliitilised õigused-inimõigused:õigus elule, isikuvabadus, liikumisvabadus, kodu puutumatus jne; poliitilised õigused-valimisõigus, koosolekute pidamise vabadus. b)sotsiaalsed ja majanduslikud õigused-õigus tervisekaitsele, haridusele, eluasemele. c)solidaarsusõigus (tunnustatud eelkõige rahvusvahelisel tasandil-õigus rahule, arengule, keskonnaalased õigused. Sisu järgi: a)vabadusõigus, b)võrdsusõigus, c)õigused riigi positiivsele tegevusele-kaitseõigused ja sotsiaalsed põhiõigused. Vabadusõigused-Vabadusõiguste esmane funktsioon on tagada isikutele võimalus elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta (tõrjefunktsioon). Samas on vabadusõigustel ka kaitsefunktsioon
Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,tervisekaitsele,liikluseeskiri,kõrgharidus) Territoriaalse kehtivuse järgi Üleriigilised(seadused) Lokaalsed-teatud kohas- kehtestatakse üleriigiliste organite poolt(maastikukaitsealad) Kohalikud-(linna parkimiskord) Ettekirjutusekohustuslikkuse järgi -imperatiivsed e. Kategoorilised-peab täitma selliseid reegleid(perekonnaõiguse normid- sünd,surm jne,asjaõigus,tööõigus,võlaõigus) -dispositiivsed e kokkuleppelised-valikuvõimalused(pooled otsustavad),(tehingud-kinnisvara müük)
ning vajadusel end ravima. Sveitsis kehtib Epideemia Seadus, mis puudutab ka suguhaigusi. Patsiendid, kes põevad "klassikalisi" suguhaigusi (näiteks süüfilis, gonorröa), peavad enda ravimiseks ühendust vtma arstiga. Lisaks tuleb arstidel selle eest hoolt kanda, et patsiendid informeeriks oma seksuaalpartnereid, ning et ka viimased saaksid ravi. Kui haige vi kontaktpersoon ei konsulteeri arstiga, viivitab raviga vi katkestab selle enneaegselt, on arst kohustatud tervisekaitsele patsiendi olukorrast teada andma, avaldades ka ta nime. Paljudel inimestel on raske rääkida suguhaigustest. Just seepärast on oluline, et arstiga tekiks usalduslik suhe, kus suudetakse olla täiesti avameelne. Sel juhul saab ta teid ravida kompetentselt, eelarvamuste vabalt ning olla samas täiesti konfidentsiaalne. Kasutatud allikad: [http://www.aids-info.ch/es_te/aas-es-f4.htm] - 25.11.07 [http://www.sjg.edu.ee/tyybel/suguhaigused.html] 25.11.07
Kaevevälja suurus võib olla sadakond ruutkilomeetrit ja mäeeraldis sisaldada mitusada miljonit tonni põlevkivi. Karjääril on kaevandamiseks vajalik ka täielik maaeraldus, allmaakaevandamisel on maaeraldusi vaja ainult kaevandamisega seotud infrastruktuuriobjektide paigutamiseks. Kaevandamise kord ja tingimused on määratud kaevandamisloas ning samuti paljudes õigusaktides, mis suures osas on suunatud keskkonnakaitsele, samuti tööohutusele ja tervisekaitsele. Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevivikihind lebab väiksemal sügavusel on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist: · odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega · võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes.
4) õigus sõlmida ühiskokkuleppeid; 5) õigus saada häid töötingimusi ja õiglast tasu, kaasa arvatud naiste ja meeste õigus saada võrdse töö eest võrdset tasu; 6) puuetega inimeste lõimimine töökeskkonda; 7) õigus saada kutsenõustamist ja abi; 8) alla 15. aastaste isikute töölevõtu keelustamine ning 15-18. aastaste isikute kaitse; 9) emaduse kaitse; 10) võõrtööliste võrdne kohtlemine. Sotsiaalne sidusus tähendab õigust tervisekaitsele, sotsiaalkindlustusele, õigust saada sotsiaal- ja arstiabi ning kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid. Selle all mõeldakse ka laste ja noorukite õigust saada kaitset füüsilise ja moraalse ohu eest; perekondade ja perekonnaliikmete õigust saada õiguslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kaitset; võõrtööliste ja nende perekondade õigust saada kaitset ja abi ning vanurite õigust saada sotsiaalset kaitset. Sotsiaalsed rollid Ühiskond on inimtegevuse tulemus
Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ja kehtivad enamjaolt nende inimeste suhtes, kes on vastava riigi kodanikud. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused eeldavad, et riigis on arenenud majandus, piisavalt töökohti ning tugev sotsiaalpoliitika. Peamisteks sotsiaal-majanduslikud õigused on õigus tööle ja puhkusele; õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele; õigus inimväärsele elatustasemele; õigus sotsiaalsele kindlustatusele; õigus tervisekaitsele ja arstiabile. Kultuurilised õigused on õigus haridusele ja kultuurile; õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele; õigus teabele. Peamine vastutus inimõiguste tagamisel lasub riigi valitsusel, kuid palju oleneb ka iga inimese kodanikuaktiivsusest. Põhiseaduse ja seaduste järgimist riigis kontrollib õiguskantsler. Ta on tegevuses sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele. Üks
Õiguseallikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, õigusteadlaste arvamused, teised õigusloomed, aktid Eesti põhiseadus: See on kõige tähtsam seadus ja teistele seadustele aluseks. Seal on olulised järgmised probleemid: · Riigivõimu ja üksikisiku suhted · Riigikorralduse põhialused · Õigusloome põhialused · Inimeste põhiõigused ja kohustused Usuvabadus Õigus elule (surmanuhtlus lõpetati 1998) Õigus tervisekaitsele Autoriõigus Sõnavabadus Kõik on seaduse ees võrdsed Keegi pole süüdi enne kohtuotsust Igaüks võib pöörduda kohtusse Omandipuutumatud Kodupuutumatus Kohustused: tuleb maksta makse, seadusi tuleb täita, loodust tuleb hoida jne, Eestis on olnud neli põhiseadust: 1920, 1933, 1937 ja 1992. Põhiseadust on muudetud kolmel korral. Põhiseadust saab muuta kahel viisil:
Sveitsis kehtib Epideemia Seadus, mis puudutab ka suguhaigusi. Patsiendid, kes põevad "klassikalisi" suguhaigusi (näiteks süüfilis, gonorröa), peavad enda ravimiseks ühendust vtma arstiga. Lisaks tuleb arstidel selle eest hoolt kanda, et patsiendid informeeriks oma seksuaalpartnereid, ning et ka viimased saaksid ravi. Kui haige vi kontaktpersoon ei konsulteeri arstiga, viivitab raviga vi katkestab selle enneaegselt, on arst kohustatud tervisekaitsele patsiendi olukorrast teada andma, avaldades ka ta nime. Paljudel inimestel on raske rääkida suguhaigustest. Just seepärast on oluline, et arstiga tekiks usalduslik suhe, kus suudetakse olla täiesti avameelne. Sel juhul saab ta teid ravida kompetentselt, eelarvamuste vabalt ning olla samas täiesti konfidentsiaalne. Kuidas end suguhaiguste eest kaitsta? Kuna nakatumine suguhaigustesse toimub peaaegu alati läbi seksuaalvahekorra, ei tohi kunagi unustada kaitsevahendeid
Kuni 1960-ndate aastate alguseni oli Ühenduses valitsev arusaam, et avatud turg ja efektiivne konkurents suudab ise eneseregulatsiooni kaudu kaitsta tarbijate huvisid. Tarbijapoliitika teostamise hoobadeks olid Ühenduse alusdokumendis fikseeritud põhivabadused: teenuste osutamise vabadus, kaupade ning kapitali vaba liikumine ning vaba asutamisõigus. Pariisi tippkohtumisel 7-8.11.1972. aastal fikseeriti järgmised printsiibid/viis tarbija põhiõigust: - Õigus ohutusele ja tervisekaitsele - Õigus majandushuvide kaitsele - Õigus kahju hüvitamisele - Õigus koolitusele ja haridusele - Õigus huvide kollektiivsele esindatusele 07. veebruaril 1992, kui Euroopa Liidu asutamislepingusse lisati mitu tarbijakaitset sisaldavat sätet. EL lepingu artiklile 3 lisati täiendus, mille kohaselt hõlmab EL tegevus oma eesmärkide elluviimisel ka panust tarbijakaitse tugevdamisse. Nimetatud artiklis sätestati neli tarbijakaitse alusprintsiipi:
10. Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. 9.ÕIGUSNORMIDE LIIGID:Õigusnormid on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi 1. -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) 2. -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) 3. -õigustavad e lubavad(õigus elule,tervisekaitsele,liikluseeskiri,kõrgharidus) Territoriaalse kehtivuse järgi 1. Üleriigilised(seadused) 2. Lokaalsed-teatud kohas- kehtestatakse üleriigiliste organite poolt(maastikukaitsealad) 3. Kohalikud-(linna parkimiskord) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi 1. -imperatiivsed e. Kategoorilised-peab täitma selliseid reegleid(perekonnaõiguse normid- sünd,surm jne,asjaõigus,tööõigus,võlaõigus) a)neid ei saa kokkuleppeliselt muuta
Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ja kehtivad enamjaolt nende inimeste suhtes, kes on vastava riigi kodanikud. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused eeldavad, et riigis on arenenud majandus, piisavalt töökohti ning tugev sotsiaalpoliitika. Peamisteks sotsiaal-majanduslikud õigused on õigus tööle ja puhkusele; õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele; õigus inimväärsele elatustasemele; õigus sotsiaalsele kindlustatusele; õigus tervisekaitsele ja arstiabile. Kultuurilised õigused on õigus haridusele ja kultuurile; õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele; õigus teabele. Peamine vastutus inimõiguste tagamisel lasub riigi valitsusel, kuid palju oleneb ka iga inimese kodanikuaktiivsusest. Igaühe põhiõigused ja -vabadused Eesti Vabariigi põhiseaduses on järgmised: - Õigus riigi ja seaduse kaitsele; - Õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse; - Õigus elule;
Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ja kehtivad enamjaolt nende inimeste suhtes, kes on vastava riigi kodanikud. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused eeldavad, et riigis on arenenud majandus, piisavalt töökohti ning tugev sotsiaalpoliitika. Peamisteks sotsiaal-majanduslikud õigused on õigus tööle ja puhkusele; õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele; õigus inimväärsele elatustasemele; õigus sotsiaalsele kindlustatusele; õigus tervisekaitsele ja arstiabile. Kultuurilised õigused on õigus haridusele ja kultuurile; õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele; õigus teabele. Kodakondsus - isiku ja riigi suhe, mille kaudu on määratud mõlema poole õigused ja kohustused Kohustused Olla lojaalne riigile Kaitsta riiki Õigused Osaleda riigi juhtimises *valida ja olla valitud Riik kaitseb kodanikke nii siseriiklikult kui välismaal Kodakondsus saadakse
Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ja kehtivad enamjaolt nende inimeste suhtes, kes on vastava riigi kodanikud. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused eeldavad, et riigis on arenenud majandus, piisavalt töökohti ning tugev sotsiaalpoliitika. Peamisteks sotsiaal-majanduslikud õigused on õigus tööle ja puhkusele; õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele; õigus inimväärsele elatustasemele; õigus sotsiaalsele kindlustatusele; õigus tervisekaitsele ja arstiabile. Kultuurilised õigused on õigus haridusele ja kultuurile; õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele; õigus teabele. Peamine vastutus inimõiguste tagamisel lasub riigi valitsusel, kuid palju oleneb ka iga inimese kodanikuaktiivsusest. Isikute põhiõigused, -vabadused ja -kohustused Eesti Vabariigi põhiseaduses Isikute põhiõigused ja -vabadused Eesti Vabariigi põhiseaduses on järgmised: Õigus riigi ja seaduse kaitsele;
Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ja kehtivad enamjaolt nende inimeste suhtes, kes on vastava riigi kodanikud. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused eeldavad, et riigis on arenenud majandus, piisavalt töökohti ning tugev sotsiaalpoliitika. Peamisteks sotsiaal-majanduslikud õigused on õigus tööle ja puhkusele; õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele; õigus inimväärsele elatustasemele; õigus sotsiaalsele kindlustatusele; õigus tervisekaitsele ja arstiabile. Kultuurilised õigused on õigus haridusele ja kultuurile; õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele; õigus teabele. Peamine vastutus inimõiguste tagamisel lasub riigi valitsusel, kuid palju oleneb ka iga inimese kodanikuaktiivsusest. Isikute põhiõigused, -vabadused ja -kohustused Eesti Vabariigi põhiseaduses Isikute põhiõigused ja -vabadused Eesti Vabariigi põhiseaduses on järgmised: Õigus riigi ja seaduse kaitsele;
Eesti tollibürokraatia on vähenenud väheneb u 90%, EL-i sisesel kaubaveol asendub see maksudeklaratsiooniga, sest müües teise liikmesriiki, tasub käibemaksu kauba saaja. Eesti kaotab tollikontrolli Lätiga ja sulgeb tollipunktid Iklas, Murastes ja Valgas. Kaubandus ühtsel turul Kaupade nõuetele vastavust kontrollitakse vaid tootjariigis, kaubad tähistatakse märgiga CE, mis tagab neile vaba liikumise kogu siseturul. Euroopa standarditele vastava toote puhul ei saa enam viidata elanike tervisekaitsele või muudele huvidele. 2003. a alguses kehtis Eestis üle 80% Euroopa ligi 10 000 standardist. Euroopa Komisjoni andmetel erinesid kaupade hinnad 1998.a liikmesriikides veerandi võrra. Enamik hinnaerinevustest on tingitud erinevatest maksudest, eriti käibemaksust ja aktsiisidest. Sissetulekute erinevus mõjutab pigem teenuste hindu. Rootsis on elu 28% EL keskmisest kallim, Portugalis 26% odavam. Kaupade vaba liikumine on suhteliselt piiratud
Kuni 1960-ndate aastate alguseni oli Ühenduses valitsev arusaam, et avatud turg ja efektiivne konkurents suudab ise eneseregulatsiooni kaudu kaitsta tarbijate huvisid. Tarbijapoliitika teostamise hoobadeks olid Ühenduse alusdokumendis fikseeritud põhivabadused: teenuste osutamise vabadus, kaupade ning kapitali vaba liikumine ning vaba asutamisõigus. Pariisi tippkohtumisel 7-8.11.1972. aastal fikseeriti järgmised printsiibid/viis tarbija põhiõigust: - Õigus ohutusele ja tervisekaitsele - Õigus majandushuvide kaitsele - Õigus kahju hüvitamisele - Õigus koolitusele ja haridusele - Õigus huvide kollektiivsele esindatusele 07. veebruaril 1992, kui Euroopa Liidu asutamislepingusse lisati mitu tarbijakaitset sisaldavat sätet. EL lepingu artiklile 3 lisati täiendus, mille kohaselt hõlmab EL tegevus oma eesmärkide elluviimisel ka panust tarbijakaitse tugevdamisse. Nimetatud artiklis sätestati neli tarbijakaitse alusprintsiipi:
Eesti tollibürokraatia on vähenenud väheneb u 90%, EL-i sisesel kaubaveol asendub see maksudeklaratsiooniga, sest müües teise liikmesriiki, tasub käibemaksu kauba saaja. Eesti kaotab tollikontrolli Lätiga ja sulgeb tollipunktid Iklas, Murastes ja Valgas. Kaubandus ühtsel turul Kaupade nõuetele vastavust kontrollitakse vaid tootjariigis, kaubad tähistatakse märgiga CE, mis tagab neile vaba liikumise kogu siseturul. Euroopa standarditele vastava toote puhul ei saa enam viidata elanike tervisekaitsele või muudele huvidele. 2003. a alguses kehtis Eestis üle 80% Euroopa ligi 10 000 standardist. Euroopa Komisjoni andmetel erinesid kaupade hinnad 1998.a liikmesriikides veerandi võrra. Enamik hinnaerinevustest on tingitud erinevatest maksudest, eriti käibemaksust ja aktsiisidest. Sissetulekute erinevus mõjutab pigem teenuste hindu. Rootsis on elu 28% EL keskmisest kallim, Portugalis 26% odavam. Kaupade
käibemaksu kauba saaja. Eesti kaotab tollikontrolli Lätiga ja sulgeb tollipunktid Iklas, Murastes ja Valgas. Kaubandus ühtsel turul Kaupade nõuetele vastavust kontrollitakse vaid tootjariigis, kaubad tähistatakse märgiga CE, mis tagab neile vaba liikumise kogu siseturul. Euroopa standarditele vastava toote puhul ei saa enam viidata elanike 43 tervisekaitsele või muudele huvidele. 2003. a alguses kehtis Eestis üle 80% Euroopa ligi 10 000 standardist. Euroopa Komisjoni andmetel erinesid kaupade hinnad 1998.a liikmesriikides veerandi võrra. Enamik hinnaerinevustest on tingitud erinevatest maksudest, eriti käibemaksust ja aktsiisidest. Sissetulekute erinevus mõjutab pigem teenuste hindu. Rootsis on elu 28% EL keskmisest kallim, Portugalis 26% odavam. Kaupade
annaabi.ee 
