konvektsioon- soojuse liikumine õhu- või veevooluga osmoregulatsioon- kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. osmoretseptorid- rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse kontsentratsiooni suhtes. soojusbilanss- soojusliikide summa, mida organism saab,kulutab või akumuleerib. soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, temaga kontaktis olevale kehale soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol. Termoneutraalne tsoon- temperatuurivahemik, mille juures kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat veebilanss- veekoguste summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib.
eemaldamist vajavad ained ja saadakse teisene uriin. Keha temp reguleerimine: soojusjuhtivus (soojus juhitakse ühelt kehalt teisele kui need on kontaktis); konvektsioon (soojuse juhtimine õhu- või veevooludega); aurustumine (vett aurustatakse ära ja sellega neeldub suur soojushulk); soojuskiirgus (soojust eemaldatakse soojuskiirgusena). Soojusbilanss soojuse saamine peab olema sama suur kui soojuse kaotamine. Termoneutraalne tsoon 25-30 temperatuurivahemik kus püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu energiat. Füüsikaliste harjutuste tagajärjel toimuvad muudatused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp tõuseb, veresühkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamisega, südame löögisagedus ja hingamine intensiivistuvad, vereringe nahas intensiivistub, suureneb higistamine, suureneb glükogeeni lagundamine. Energeetiline pidevus lihastes
Termoregulatsioon Endotermsed püsisoojased Reguleerib hüpotaalamus mõõdab vere temperatuuri · Temperatuur tõuseb higistamine · Temperatuur langeb külmavärinad (vastsündinul pruun rasvkude) · Temperatuur tõuseb - veresoonte laienemine nahas · Temperatuur langeb - veresoonte ahenemine nahas · Tahteline tegevus Kriitilised temperatuurid · Termoneutraalne tsoon keskkonna temperatuuri-vahemik, milles ei kulu kehatemperatuuri hoidmiseks energiat (25-30 ºC) (ilma riieteta) · Väljaspool seda peab temperatuuri säilitamiseks kulutama lisaenergiat. · Ülemine, alumine kriitiline temperatuur, mille puhul organism ei suuda tagada normaalset keha temperatuuri · Ülemine letaalne kehatemperatuur 42-44 ºC
Cold Stress in Beef Cattle Talve stress lihaveistel Kaja Tuisk Sissejuhatus Kui temperatuur hakkab langema talvel, eriti kui hakkab jõudma 0 ° C lähedusse, siis on aega mõelda, millist mõju see avaldab lehmade tootlikusele ja tõhususele. Nagu kõik imetajad on lehmad soojaverelised, neil on vajadus säilitada püsiv kehatemperatuur. Tavaline temperatuur lehmal on umbes 38 ° C. Temperatuurid, mida nimetatakse "termoneutraalne tsoon" loomad ei pea kulutama lisaenergiat, et säilitada oma kehatemperatuuri. Hinnangulised madalamad kriitilised temperatuurid liha veistele * Kasuka kirjeldus Kriitiline temperatuur Suve kasukas 15.5 c Kuiv sügis kasukas 7 c Kuiv talve kasukas 0 c
Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju, kus toimub info töötlemine. Sünaps koht, kus info edastatakse ühelt närvirakult teisele. Homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus ka muutuvates keskkonnatingimustes. Immuunsüsteem kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu. Negatiivne tagasiside homöostaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalkalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. Termoneutraalne tsoon to-vahemik, milles kehatemperatuuri säilitamiseks ei kulu lisaenergiat. (25o -30o C) Bioloogiline kell perioodiliselt toimuvad organismi talitluse rütmid (ajavöönd, öö/päev). Sensoorne mälu mälu osa, kuhu ajutiselt salvestatakse meeleelunditest saadud info, väikese mahuga ja kiirelt kustuv. IQ ehk intelligentsuskoefitsient vaimsete võimete hindamiseks välja töötatud suhteline mõõdik.
hulk suureneb Reguleerib ka janukeskuse tööd 6. Termoregulatsioon (Endotermsed püsisoojased) *Reguleerib hüpotaalamus mõõdab vere temperatuuri · Temperatuur tõuseb higistamine ja veresoonte laienemine nahas · Temperatuur langeb külmavärinad ja veresoonte ahenemine nahas · Tahteline tegevus *Kriitilised temperatuurid · Termoneutraalne tsoon keskkonna temperatuuri-vahemik, milles ei kulu kehatemperatuuri hoidmiseks energiat (25-30 ºC) (ilma riieteta) · Väljaspool seda peab temperatuuri säilitamiseks kulutama lisaenergiat. · Ülemine, alumine kriitiline temperatuur, mille puhul organism ei suuda tagada normaalset keha temperatuuri · Ülemine letaalne kehatemperatuur 42-44 ºC
Regulatsioon toimub aeglasemalt. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed. Negatiivne tagasiside(stus): kõik 4 meie õpitavat regulatsiooniskeemi (veresuhkur, vesi, temperatuur, hingamine). Positiivne tagasiside(stus): viljade küpsemine, sünnitus, vere hüübimine. 4. Inimorganismi vee-tasakaalu, veresuhkru-, hingamise- ja temperatuuri regulatsioon (osata teha ja mõista skeeme). Mõisted: insuliin, glükagoon. Glükogeen. Pankreas; Piklikaju; hüpotaalamus. Antidiureetiline hormoon. Termoneutraalne tsoon. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku, eeskätt rasva- ja lihasrakkudesse. Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon. Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub ehk talletub maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida nim. glükogeeniks. Pankreas ehk kõhunâäre.
käigus. 3.Miks ei toimu vastsundinud lapsel kulmavärinaid?-nende organismis toimub kulmavärinate soojusproduktsioon, mille allikas on pruun rasvkude. See on eriline rasvkude, mida liidab abaluudevahelises piirkonnas, kaenla all ja kaela umber. 4Kuidas inim. voib kaotada kehasoojust?-soojusjuhtivusel, konvektsioonil, aurustumisel, soojuskiirguse teel. 5Miks veest välja tulles on kulm?-kuna vesi aurab kehalt kiiresti, see votam kehalt energ. ja kehal hakkab kulm. 6Inimese termoneutraalne tsoon?-u25-30 7Inim. letaalsed temperatuurid?- 8lemine- 42-44c, alumine 25c ja alla. 8H8potermia?-nim. keha temp. langust alla 35C. selline olukord voib tekitada vanematel inim voi neil kes on kukkunund vette.surm siis kui kehatemp alla 25C 9Miks jahtub inim keha kiiremini vees kui ohus?- vesi juhib palju paremini soojust kui ohkkeha kaotab palju kiiremini soojust. 10kehatemp hoidmise keskus ajus?- h8potalamus Tervis 1Kuidas kehakatted kaitsevad haiguste eest
miks? Kombinatsioon kofeiini diureesi tõstvatest omadustest, higistamisest ning vedeliku kaost võivad põhjustada tõsise dehüdratsiooni. Peaks kasutama pigem spordijooki või vett, sest eesmärk on hüdratsioon mitte dehüdratsioon. 10. Millised mehhanismid käivituvad inimorganismis kuumal suvepäeval, selleks et tagada organismis temperatuur ja vee sisaldus? Higistamine 11. Mida tähendavad mõisted: a. termoneutraalne tsoon vees - Termoneutraalseks tsooniks nimetatakse selliseid keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat, Väljas 25-30 C, vees 35-36 C b. antidiureetikum - Antidiureetikumi süntees, käbikehas imatakse vett neerudest tagasi kontsentreeritud uriin c. positiivne energiabilanss rohkem energia tootmist, kui selle tarbimist, tagajärjeks rasvumine d. eritumine jääkainete väljumine kehast? e
temperatuuriga kehale Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooludega Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub soojus Soojuskiirgus - soojakadu infrapuna kiirguse näol 30. Kuidas toimub inimese termoregulatsioon erinevatel välistemperatuuridel. Soojematel temperatuuridel toimub higistamine, mille käigus inimene aurustumise läbi püüab säilitada oma keha temperatuuri. 31. Mida tähendab termoneutraalne tsoon, mille poolest see erineb vee ja õhu keskkonnas ning miks on selline erinevus. Termoneutraalseks tsooniks nimetatakse selliseid keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat. (25-30 kraadi) Vees on inimese termoneutraalne tsoon 35-36 kraadi. See on nii sellepärast, et vesi juhib soojust palju paremini kui õhk. Keha kaotab vees rohkem soojust kui sama temperatuuriga õhus. 32
kehale Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooludega Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub soojus Soojuskiirgus - soojakadu infrapuna kiirguse näol 32. Kuidas toimub inimese termoregulatsioon erinevatel välistemperatuuridel. Soojematel temperatuuridel toimub higistamine, mille käigus inimene aurustumise läbi püüab säilitada oma keha temperatuuri. 33. Mida tähendab termoneutraalne tsoon, mille poolest see erineb vee ja õhu keskkonnas ning miks on selline erinevus. Termoneutraalseks tsooniks nimetatakse selliseid keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat. (25-30 kraadi) Vees on inimese termoneutraalne tsoon 35-36 kraadi. See on nii sellepärast, et vesi juhib soojust palju paremini kui õhk. Keha kaotab vees rohkem soojust kui sama temperatuuriga õhus. 34
. Aurustumisel on jahutav toime, samamoodi higistamisel(=aurustumine). 4) Soojusakiirgus soojakadu soojuskiirgusena tähendab soojakadu infrapunase kiirguse näol. Eriti suur on kiirgus katmata kehaosadelt- peast, kaelast, kätelt. !!! Soojusjuhtivuse, konvektsiooni ja aurustumise korral toimub soojusülekanne molekulide liikumise tõttu. Soojuskiirgus ei sõltu molekulide liikumisest. Kriitilised temperatuurid Temperatuurivahemikus 25-30 `C ei kulu püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks energiat- termoneutraalne tsoon. Ülemine Kriitliline temperatuur temperatuur, mille juures vereringe intensiivistumine nahas ja higistamine ei suuda tagada normaalset kehatemperatuuri. (42-44`C- mõne aja möödudes in. Sureb, ensüümidtöötavad erineva intensiivsusega- teatud ained hakkavad kuhjuma.. Lõpuks kahjustuvad mõned rakud pöördumatult-surm.) Alla 25`C in sureb, alajahtuvus.
1. Selgita mõisteid: homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimused, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat (2530°C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad (kehatemperatuur tõuseb 4244°C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda
Kasvuhormoon e. somatotropiin: - lapse- ja noorukieas - erituvad kõikides rakkudes - ainevahetuse kiirenemine Glükagoon: - maksas - tõhustub maksa glükogeenivarude lõhustumine glükoosis ja glükoosi siirdumine vereringesse Adrenaliin: - paljudes elundites - füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal Türoksiin: - kõikides rakkudes - ainevahetuse kiirenemine, tagab normaalse kasvu ja arengu 12. Selgita mõisted Homöostaas- organismi sisekeskkonna püsivus. Termoneutraalne tsoon e. komforttemperatuur- kehatemperatuurivahemik, mille juures kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat. Antikeha- valk, mis kaitseb organismi haigustekitajate (antigeenide) eest. Antigeen- haigustekitaja Insuliin- hormoon, mida toodetakse organismis ning eritatakse vereringesse kõhunäärme poolt. Põhifunktsiooniks on reguleerida suhkru taset veres. Glükagoon- hormoon, mis tõstab veresuhkru taset. Glükogeen- polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos.
5. on erituselund s.t tema kaudu antakse ära vedelaid jääkaineid higi ja rasuna 6. Nahaalune rasvkude on tähtis mehaaniliste löökide ja põrutuste pehmendaja 7. oluline temperatuuri regulatsioonis Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta. · Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TSOON · Alumine kriitiline temperatuur-organism ei suuda püsivat temperatuur hoida . Kui väliskeskkonna temperatuur ikka langeb, ei suuda keha nii palju soojust toota, ainevahetus peatub kehas. Kriitiline on kehatemperatuur on 25-28 C, mis võib põhjustada surma. HÜPOTERMIA VAEGSOOJUMUS, ALAJAHTUMINE,kui kehatemperatuur langeb alla 35 C. · Ülemine kriitiline piir - Higistamine ei suuda piisavalt jeha jahutada, sest higi eritub
- konvektsioon soojuse juhtimine õhu- või vee vooludega (riided vähendavad soojakadu tekitades naha lähedale liikumatu õhu kihi) - aurustumine aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust (seega jahutav toime) - soojuskiirgus soojakadu infrapunase kiirguse näol suur on soojuskadu katmata kehaosadelt (pea, kael, käed) Kriitilised temperatuurid 25º 30º C ei kulu püsiva temperatuuri säilitamiseks energiat termoneutraalne tsoon Ülemine kriitiline temperatuur temperatuur , mille juures vereringe intensiivistumine nahas ja higistamine ei suuda enam tagada organismi normaalset temperatuuri Kui temperatuur ületab ülemise kriitilise piiri, siis - hakkab kehatemperatuur kiirest tõusma (ensüümid kehas töötavad kiiremini ja toodetakse veel rohkem sooja) - higistamine enam ei jahuta keha, kuna nahk on juba 100% higiga kaetud
Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Suhkruhaiguse põhjuseks on insuliinierituse häired. See hormoon jõuab kehas igale poole, avaldab eelkõige mõju lihasrakkudele,maksarakkudele,rasvkoerakkudele. Insuliin aktiveerib transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. Insuliin aktiveerib ensüüme mis muudavad glükoosi glükogeeniks või suurendavad rasvade ja valkude sünteesi. Taastumine pärast füüsilist pingutust Termoneutraalne tsoon - keskonna temperatuurivahemik, mille puhul püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat. Õhus:25-30, Vees 35-36 kraadi. Termoregulatsioon -Toimub hüpotalamuses. Ta nö mõõdab vere temperatuuri. Kui see kas või pisut tõuseb või langeb, aktiveeritakse vastavad mehhanismid ja tulemuseks on kas higistamine või värinad.Külma puhul veresooned ahenevad, karvapüstitajalihased, lõdisemine; sooja puhul veresooned laienevad, higistamine, soojuskiirgus eraldub nahalt
· Antidiureetiline hormoon- sellest sõltub kui palju vett esmauriinist tagasi imatakse (hüpotalamus) · Pruun rasvkude- vastsündinud lastel, milles on palju mitokondreid (annab pruuni värvuse). Soojusproduktsiooni alus. · Soojuse kaotamine ja saamine: soojussjuhtvus (ühelt kehalt teisele), konvektsioon (soojuse juhtimine õhu- või veevooludega), aurustumine (vedelast olekust gaasiliseks), soojuskiirgus (soojakadu infrapunase kiirguse näol) · Termoneutraalne tsoon-kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat · Füüsilise pingutuse korral: lihastes olevat ATP-d jätkub 10 sekundiks. Kui pingutus kestab 10- 60 sekundit, saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus. Minutist pikema aktiivsuse korral sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel. Tagatakse ENERGEETILINE PIDEVUS. · Miks me vananeme? Iga raku pooldumisega telomeerid lühenevad. Kui telomeerid lühenevad kriitilise pikkuseni, kaotavad rakud pooldumisvõime
*Magevee kättesaadavus *Eluks vajalike ressursside, eelkõige toidu kättesaadavus *Elutegevuseks sobivad keskkonnatingimused 6. Kus paiknevad suuremad inimasulad? Suuremad inimasulad paiknevad alati kas jõe või mere kaldal. 7. Kus toimus tõenäoliselt tänapäeva inimeste evolutsioon? Tänapäeva inimeste evolutsioon toimus tõenäoliselt kuivades troopilistes savannitingimustes. 8. Millisel temperatuuril on riieteta inimese termoneutraalne tsoon? Riieteta inimese termoneutraalne tsoon on temperatuuril 25-30 °C 9. Millal kahekordistub inimkond? Inimkond kahekordistub iga 50 aasta järel. Õ. lk. 117-121 1. Mis on inimeste ja muude liikide keskkonna mõjutamises erinevat? Erinevalt teistest organismidest mõjutame me keskkonda nii lokaalselt kui ka globaalselt. 2. Nimeta toode, mis on bioloogiliselt seisukohalt võetuna täiesti mõttetu!
) Hüpotermia:kehatemperatuuri langust alla 35. Võib tekkida vanainimestel, vette kukkudes. Surm saabub kui temperatuur langeb alla 25 kraadi. Abistamisel tuleb vähendada soojuskadu, mähkida teki sisse, intensiivne jäsemete soojendamine pole kasulik, kuna jäsemed on jahedamad kui keha, siis nende osade kuumutamisel hakkab liikuma külm veri, mis jahutab inimest veelgi. Vesi juhib palju paremini soojust kui õhk, seega keha kaotab vees palju rohkem soojust. Täielikus puhkeolekus on vees termoneutraalne tsoon 35- 36. Kaitse haiguste eest: Inimeste ümber on pidevalt patogeene- viirusi, baktereid seeni ja teisi organisme, mis võivad meie organismi sattudes põhjustada haigestumise. Täna oma kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismile suudab organism enamus patogeenidega ise toime tulla. Katted kui barjäär patogeenidele- Ninaõõne ja hingetoru epiteelis asuvad ripsmed, mis filtreerivad sissehingatavast õhust välja väiksemad osakesed
Samuti antakse hüpotalamusele naha termoretseptorite vahendusel infot väliskeskkonna temperatuuri muutustest. Nahaalune rasvkude hoiab sooja, nahk annab soojust ära: kuumas veresoonedlaienevad, eritub higi, külmas veresooned ahenevad, karvapüstitaja lihas teeb tööd (“kananahk”). Soojakadu on ka infrapuna soojuskiirgusena katmata kehaosadelt. Alumine kriitiline t Termoneutraalne Ülemine kriitiline t tsoon Organism ei suuda keskk-s 25-30C Higistamine ei jahuta, kuna higi piisavalt sooja toota eritub rohkem, kui kehast aurustub. Ainevahetus peatub Kehas väga intensiivne ensüümide Hüpotermia – Püsiva töö – soojust toodetakse veelgi
1. Selgita mõisteid: homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat nimetatakse termoneutraalseks tsooniks (25-30C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad ( kui kehatemperatuur tõuseb 42-44C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism
o Soojuskadude vähenemine värisemine, kananahk, veresoonte kokkutõmbumine , hõõruda ei tohi, sest külm veri läheb südamesse o Soojuskadude suurenemine higistamine, vastsündinutel pruun rasvkude mis eritab soojust - Soojusbilanss sõltub o Soojusjuhtivusest o Konvektsioonist soojuse kadu õhu ja vee vooludega o Aurustumisest o Soojuskiirgusest - Termoneutraalne tsoon selline välistemp vahemik millel inimene ei kulutua energiat oma kehatemp hoidmiseks o Väljas 25-30 o Vees 35-36 - Kriitiline temp välistemp millest alates inimene enam ei suuda olla umb -25 o Letaalne keha temp 25 ja 42 kraadi - Hüpotermia alajahtumine (al 35 kraadi) Kaitse haiguste eest Kaasasündinud Omandatud immuunsussüsteem kaitsemehhanismid Kaitse katete poolt Immuunsussüsteem
Naha ja keha välimiste osade temperatuur sõltub enamasti väliskeskkonna tingimustest ja on erinev keha tsentraalsest soojusest. Soojusregulatsioonikeskus hoiab organismi temperatuuri ühtlasena, soojust lendub samapalju kui tekib. Kõrvalekaldumine normaalsest kehatemperatuurist käivitab korrigeerimissüsteemi, mille eesmärgiks on taastada normaalne kehatemperatuur. (Epstein 2002, Chatson 2004, Nienstedt 2005, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Termoneutraalne keskkond — pärast sündi hakkab laps ümbritsevale keskkonnale soojust ära andma, seda nii naha kui ka hingamisteede kaudu. Selleks, et laps suudaks säilitada oma kehatemperatuuri, peavad olema tasakaalus organismi soojuse produktsioon ja soojuse kadu organismist. Seega on oluline tagada vastsündinule selline keskkonnatemperatuur, kus organismi soojuse produktsioon ja soojuse kadu oleksid tasakaalus võimalikult madala energiakulu juures. Seda nimetatakse termoneutraalseks keskkonnaks
Saame: radiatsioon, toit Kaotame: konvektsioon, soojuskiirgus, soojusvahetus, aurustumine 32. Kuidas toimub inimese termoregulatsioon erinevatel välistemperatuuridel. Kui keha temperatuuri on vaja langetada: 1. Naha veresoonte laienemine. 2. Higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur ületab 37°C. 3. Soojustekke pärssimine. Kui keha temperatuuri on vaja tõsta: 1. Naha veresoonte ahenemine; 2. Soojustekke suurenemine: lihasvärin ja kananahk 33. Mida tähendab termoneutraalne tsoon, mille poolest see erineb vee ja õhu keskkonnas ning miks on selline erinevus. Keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat nimetatakse termoneutraalseks tsooniks (25-30C). Näiteks bürootöö korral oleks see ~22°C. Vees märksa kõrgem ~31-36°C. Vesi on parem soojusjuht kui õhk. 34. Millised on inimese kriitilised kehatemperatuurinäitajad ja miks sellised temperatuurinäitajad kehale kahjulikud on.
· Soojusjuhtivus. Seda iseloomustab soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis. Soojus ülekande efektiivsust nimetatakse soojusjuhtivuseks. · Konvektisoon. Selle korral toimub soojuse juhtimine õhu- või veevooluga. · Aurustumine. See on aine muutumine vedelast olekust tahkeks. · Soojuskiirgus. Soojuskadu soojuskiirgusena tähendab soojuskadu infrapunase kiirguse näol. Termoneutraalne tsoon- temperatuur vahemikus 25-30ºC ei kuluta püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks energiat. Hüpotremiks nimetatakse kehatemperatuuri langust alla 35 ºC. Kaitse haiguste eest Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit. Organism suudab enamike patogeenidega toime tulla tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele. Kaasasündinud kaitsemehhanismid
aurustumise e. higistamise teel. 4. soojuskiirgus on soojakadu infrapunase kiirguse näol. eriti suur on see katmata kehaosadel. Kehas on kõige halvema soojusjuhtivusega rasvkude. Kriitilised temperatuurid: Alumine kriitiline temperatuur See saabub siis kui inimene ei suuda sooja toota, mistõttu ainevahetus aeglustub ja lõpuks peatub. Hüpotermia e. vaegsoojus on kehatemperatuuri langus alla 35 kraadi. Kui temperatuur langeb alla 2538 kraadi, on see surmaga lõppev. Termoneutraalne tsoon keskonna temperatuurivahemik, mille puhul püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat. Õhus:2530, 35 36 kraadi. Ülemine kriitiline temeperatuur Saabub siis kui higistamine ei jahuta, sest higi tekib rohkem kui seda kehalt aurustub. Temperatuuri tõustes muutub ensüümide töö väga aktiivseks, mille tõttu toodetakse soojust veel rohkem. Temperatuuril 4244 kraadi ensüümid denatureeruvad kaotavad oma loomuliku ehituse. Ei saa täita ka vajalikke ülesandeid
· Higistamine (autustumine jahutab). · Külmavärinad. · Soojude eemaldamine veresooned laienevad, eritub higi. · Soojuskao vähendamine veresooned ahenevad, higistamine lakkab. · Soojust võib saada või kaotada neljas viisil: soojusjuhtivusel, konvektsiooni, aurustumise, soojuskiirguse teel. · Hüpotermia kehatemperatuuri langus alla 35 kraadi. · Surm saabub, kui kehatemperatuur on alla 25 kraadi. · Termoneutraalne tsoon 25-30 kraadi (püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks energiat ei kulu) · Kui keha temperatuur tõuseb 42-44 kraadini, tähendab see ülemise letaalse temperatuuri saavutamist ja mõne aja möödudes inimene sureb.
- konvektsioon soojuse juhtimine õhu- või vee vooludega (riided vähendavad soojakadu tekitades naha lähedale liikumatu õhu kihi) - aurustumine aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust (seega jahutav toime) - soojuskiirgus soojakadu infrapunase kiirguse näol suur on soojuskadu katmata kehaosadelt (pea, kael, käed) Kriitilised temperatuurid 25º 30º C ei kulu püsiva temperatuuri säilitamiseks energiat termoneutraalne tsoon Ülemine kriitiline temperatuur temperatuur , mille juures vereringe intensiivistumine nahas ja higistamine ei suuda enam tagada organismi normaalset temperatuuri Kui temperatuur ületab ülemise kriitilise piiri, siis - hakkab kehatemperatuur kiirest tõusma (ensüümid kehas töötavad kiiremini ja toodetakse veel rohkem sooja) Bioloogia Page 165 kiiremini ja toodetakse veel rohkem sooja)
Püsisoojasus põhineb soojuse tootmise ja loovutamise tasakaalus. § Soojuse kaotamine: o soojuskiirgusena; o vee aurustumise teel, o soojusjuhtivuse teel, näiteks tooli; o soojuse siirdamise ehk konvektsiooni teel, näiteks vette ja õhku (tuulega soojuskadu suurem). § Vees on soojuskadu palju suurem, kuna vesi on parem soojusjuht kui õhk. Riided vähendavad soojuskadu, tekitades liikumatu õhukihi. § Puhkeolekus on õhus termoneutraalne tsoon 25-30´C ja vees 35-36`C st. selles temperatuurivahemikus ei kulu püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks energiat. § Hüpotermia ehk alajahtumine on kehatemperatuuri langemisel alla 35´C. Kui kehatemperatuur langeb 12 alla 25`C siis inimene sureb. Äge hüpotermia tekib enamasti vette sattumisel. Inimese temperatuur langeb alla 35´C 5` vees ~1 tunniga, 10`C vees ~2 tunniga ja 15`vees ~4-5 tunniga. § Külmas:
kontsentratsiooni suhtes. Kui kont. suureneb, siis on vee kadu suurem kui vee saamine. Selle peale hüpotalmus stimuleerib ajus janukeskust või stimuleeritakse käbikehas antidiureetilise hormooni sünteesi, mis sunnib neere rohkem esamasuriini tagasi imama. Vastupidi on vastupidi. Termoregulatsioon. Kehatemperatuuri muutusel aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tagajärjeks on higistamine või külmavärinad. Termoneutraalne tsoon: vahemik, kus temp hoidmiseks ei kulutata täiendava energiat (25-30, vees 35-36). Alates ülemisest kriitilisest piirist ei suuda higistamine enam keha jahutada. Saavutades ülemise letaalse piiri (42-44), inimene sureb. Alumisel kriitilisel piiril ei suud keha normaalset temp säilitada. Alumise letaalse piiri (25) saavutamisel inimene sureb samuti. IMMUUNSÜSTEEM: moodustavad lümfisõlmed, harkelund (tüünus), põrn, lümfotsüüdid
Teaduslik probleem - küsimus, millele vastus hetkel puudub. Tehnogeneetika - vt. geenitehnoloogia. Telofaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) neljas faas. Telomeer - kromosoomide mõlemas otsas asuv DNA lõik. Teooria - teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus. Terapeutiline kloonimine - inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. Terminaator - DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Termoneutraalne tsoon - temperatuurivahemik, mille juures kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat. Tertsiaarne mälu - mälu osa, milles asuvat informatsiooni ei unustata kunagi. Tertsiaarstruktuur (kolmandat järku struktuur) - biopolümeeri molekuli kõrgemat, kolmandat järku ruumiline kuju (valkudel gloobul). Toiduahel - toitumissuhte alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid.
Õhuvahetust mõjub isu suurendavalt: (0,16 m3/h/siga 0,4 0,50 m3/h/siga suurendas söömust 160 g päevas.) 4. TIINED EMISED Madal temp ei mõjuta tiinuse kulgu, küll võib aga lühiajaline ülekuumenemine (2 h 40oC) 2. 13.nda tiinuspäevani suurendada embrüonaalset suremust kuni 63%. Rühmasulus pidamisel peaks sigala temp olema minimaalselt 15 oC, individuaalsel pidamisel aga suurem 20oC. 5. IMETAVAD EMISED Termoneutraalne tsoon on 15 18oC, tihti on sigalas 22 25oC. Soojas sigalas väheneb emise söömus, selle tulemusena ka emiste piimaand ja põrsaste võõrutusmass. 46. Erinevate searühmade pidamisnõuded ( imikpõrsad, võõrdepõrsad, kesikud, nuumikud, vabad-, tiined- ja imetavad emised, sugukuldid). Sigade rühm Pidamisviis Arv Sulu suurus Söötmine sulus
Soojustekke pärssimine. Inimese kehatemperatuuri reguleerib hüpotalamus, mis mõõdab vere temperatuuri. Kui keha temperatuuri on vaja tõsta: organism on sattunud külma keskkonda. 1. Naha veresoonte ahenemine 2. Soojustekke suurenemine- KNS poolt indutseeritud lihasvärin; metaboolsete soojustekkeprotsesside aktivatsioon; türoksiinist tingitud pikemaajaline soojusprodutsiooni suurenemine. Imikutel ja talisuplejatel hoiab sooja pruun rasvkude. Termoneutraalne tsoon. Keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat, nim termoneutraalseks tsooniks (25-30kraadi). Alumine letaalne temperatuur. Hüpotermia- alajahtumine, kui kehatemperatuur langeb alla 35kraadi. Surm saabub kui temp on 24. Tunnused: nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine. Kuidas aidata: eemaldada märjad või niisked riided, soojendada keha, anda sooja magusat jooki. Ülemine letaalne temperatuur
annaabi.ee 
